Raamat räägib Tiina elust ning usutakse, et Tiina ema oli nõid ja Tiina on libahunt. Osalised: Tammaru peremees, Tammaru perenaine, Margus, Tiina, Mari , vanaema, Jaanus ja Märt Ühel talvisel pimedal õhtul oli kuulda huntide ulgumist. Kõik kardsid hunte. Tuppa astusid Tammaru peremees ja sulane Jaanus, nad käisid hunte hirmutamas. Toas olid Mari, Margus, vanaema, perenaine, peremees ja Jaanus. Samal õhtul kui päike oli juba loojunud ja väljas oli kottpime, kraapis keegi ust. Kõik kohkusid ning arvasid, et see on hunt. Peremees võttis püssi ja tegi ukse lahti ja vaatas välja. Kedagi polnud näha. Vaatas siis allapoole ning nägi seal väikest tüdrukut. Nad läksid tüdrukuga koos tuppa ning pakkusid talle süüa ja juua. Seejärel käskisid lapsel ahju peale magama minna. Järsku tõusis laps voodis istukile ja hakkas kõva häälega nutma ja hüüdis ema. Varsti saadi teada, et tema ema oli nõid ja põletati tuleriidal
Raamatu pealkirjaks on ,,Libahunt’’, sest seal raamatus on üks tüdruk kelle nimi on Tiina ja arvatakse, et ta olevat libahunt. Osalised: Tammaru peremees, Tammaru perenaine, Margus nende poeg, Tiina kasutütar, Mari kasutütar, Vanaema, Jaanus ja Märt. Ükskord Mari õppis piiblit ja perenaine ketras ja Margus vajadusel parandas Marit. Oli külm talveilm ning peremees ja sulane Jaanus sisenesid tuppa. Kõik kartsid huntide ulgumist. Õhtul aga keegi kraapis ust ning kõik kohkusid. Peremees võttis ruttu püssi ja läks uksetaha. Uksetagant leidis peremees ühe tüdruku. Hiljem selgus, et ta ema oli nõid. Perel hakkas lapsest kahju ja nad võtsid ta enda juurde elama. Tema nimeks pandi Tiina. Järsku möödus üle 10 aasta ja nüüd olid Margus, Mari ja Tiina suureks kasvanud ja tunded tärganud. Marile ja Tiinale meeldis Margus. Margus eelistas Tiina kasuks. Marguse ja Tiina vaheline armastus oli
Emumäe läänenõlv on valdvavalt põllustatud. Emumägi on üks suurematest kvaternaari pinnavormidest Eestis. Emumäe tekkimine Kui igal loodusobjektil on olemas on muistend, siis Emumäel on ka rääkida oma lugu. Muistendi kohaselt on Emumägi tekkinud Kalevipoja hobuse poolt Peetla rabast kaabitud mullast. Nimelt puhanud kord sõjaretkelt naasnud Kalevipoeg nii sügavat und, et huntide ligitükimine tema hobusele jäi kuulmata. Esijalgadega kammitsais olnud hobune kraapis oma tagajalgadega hunte tõrjudes küll vägeva mäe kokku, ent lõpuks murdsid hundid ta siiski maha. Emumäe kaitseala Emumäe piirkonnas on kaks kaitseala. Emumäe maastikukaitseala (1978) – tegemist on Pandivere kagunõlva voorestatud pinnamoe väga ilmeka liustikutekkelise pinnavormiga, mida iseloomustab voore, oosi ja ripporgude kompleks. Arvukalt esineb sügavaid sulglohke, orge ja oitusid.
Filip lahkus toolt.Siis laksid koik magama. UNENAGU SEITSMEST KLAASIST Kleks oli tujust ara .Filip tahtis, et ta pojad saaks akadeemiase.Konnad,vahid,kalad jaid ilma veeta.Kleks oli tiigist votnud koik vee.Ta andis konnale kuldvotme.Ta sai konna endale.Matteus tuli tagasi. UNENAGU SEITSMEST VEEKLAASIST Kleks muutis koik esemed. Nad laksid rongiga soitma. Ja siis hakkas tossu korstnast tulema. Aadu kraapis kokku koik pilved. Koik poisid muutusid hobekahvliteks. Kleks hakkas oitsema.Ta umber tallasid mesilased. ANATOL JA ALOISI Nad ei saanud oue. Filip tuli varava taha. Nad tahaks naha pan Kleksi. Kleks oli uli vaike. Ta tegi end suureks.Koik magasid umber ringi. Kleks parandas Aloisi. Aloisile meeldis toit see oli hea. Ta hakkas aina paremini toole. LUGU KUUINIMESTEST
ja aastaajale. Monoliit tekkis umbes 50 miljoni aasta eest, kui sula laava tardudes ja kokku tõmbudes hakkas moodustama vertikaalsetest kuusnurksetest sammastest koosnevaid kolonne. Hiljem kandsid erosioonijõud ümbritsevad pehmemad kivimid minema ja järele jäigi ümbruskonna kohal kõrguv torn.Kohalikud kiowa hõimuindiaanlased usuvad, et torn sündis sellest, et karu hakkas madalal kaljul rühma neidusid jälitama. Kalju tõusus kõrgusse, et karu neidusid kätte ei saaks, karu aga kraapis oma tugevate küüntega kaljusse vaod. Viimaks karu suri, neidudele sai aga osaks igavene elu plejaadide tähtkuju seitsme tähena. Grand Teton Rahvuspargi asutamine:1929.a. laiendatud 1950.a.Kõrgeim tipp: Grand Teton (4197 m)Asutati selleks, et kaitsta mõningaid USA kõige hämmastavamaid ja kaunimaid mägimaastikke. Loomariik on rikkalik. Suurematest imetajatest võib näha piisoneid, põtrasid, vapitisid, harksarvikuid, kopraid ja mustkarusid. Grislikarusid leidub pargi põhjaosas,
Refleksid · Tingimatud refleksid. Kui konnal eemalda peaaju, jättes alles ainult seljaaju ja panna konna seljale tükk happes niisutatud paperit, siis teeb konna jalg vastava liigutuse ja lükkab paberi ära. · Instinktiivsed refl. Täiskasvanud oravad kaevavad sügisel maa sisse pähkleid. Noor orav, kes polnud enne pähkli matmise juures viibinud, käitus aga samamoodi. Võttis pähkli, istus maha ja kuulatas igas suunas. Leides, et kõik on korras, kraapis ta siledat voodivaipa, kus uurija loomaga tegeles.Seejärel sooritas ta pähkli matmiseks vajalikud liigutused, aga õhus. Loomade kojutulek · Mesilased leiavad tee tagasi taru juurde ainult sellistest kohtadest, kus nad on varem käinud. · Sipelgad orienteeruvad ennekõike lõhna järgi. Seda näitab ka katse: tõmmates sõrmega põigiti üle sipelgate tee, jäävad sipelgad vastavale kohale nõutult seisma või liiguvad edasi-tagasi mööda
paar kuud enne tema sündi ning kogu kasvatamine jäi ema hoolde, aga seda mitte kauaks, kuna ema abiellus preestri North Witham´i juurde elama. Newtonit jäi kasvatama vanaema, kes kasvatas Newtoni väga hästi. Võõris Smith suri, kui Isaac oli 14-aastane. Peale seda sus ema teda taas kasvatama ja teisest abielust oli Newtoni ema saanud kolm last. Newtoni kooliaastad Newton sai esimese hariduse õppides endal läheduses asuvatest algkoolidest. 9-aastaselt valmistas ta päiksekella, ta kraapis tasele kivile vastavad märgid sulenoaga. Ta kinnitas selle Woolsthrope´i elumaja lõunapoolsele seinale. Umbes 50 aastat hiljem võeti see kell sealt maha ja müüriti ära lähedalasuva Colsterworthi kiriku seina. Seda kella kasutati palju täpseks aja määrmiseks. 12-aastaselt jätkas ta oma haridusteid Granthami keskkoolis. Ta elas ligi 6 aastat apteeker Clarke'i perekonna juures ja ei lahkunud sealt terve oma ülikooli aja. Kui Isaac läks ülikooli
Sümbolism oli tee, kuidas sellest põgeneda. Tekitas tülgastust suurlinn oma tehastega ja uute masinatega. Gustav Moreau (1826-1898) Prantsuse sümbolist, kes maalis piibli ainetel teemasid v maale ja ka müütilistel teemadel. ("Kaastunne" piibliainetikul). Tal on hästi sageli mõjub looduslik koht valitud, kuhu ta asetab mingi mütoloogilise sündmuse. Ta maalis alguses ühe kihi , sisi suure teise kihi peale ja siis kraapis teist kihti, et tekitada helkiv efekt("Jupiter ja Semeele"). Ta on varasümbolist. Osad teosed on alles 50.ndatel tehtud. Gustav Klimt (1862 1918) Oli austria sümbolistlik kunstnik. Tundis huvi mosaiigi tehnika ja bütsantsi kunsti vastu(kulla kasutamine). "Suudlus" tehtud mosaiigi tehnikas. Kasutab eri materjale mida kleepida lõuendile. Enamasti maalis naisi. Tema naise idaal on nõtke sale figuur, elegantne, peened näojooned. Seksikas punane suu
2. ANSAMBLI AJALUGU Kõigi aegade tuntuimale rockbändile pani aluse skiffle-muusikast vaimustunud John Lennon 1957. aastal, kes lõi Liverpoolis Quarry Bank’i koolis õppides koos kaasõpilastega ansambli “The Blackjacks”. See kestis kõigest nädala, 1957. aasta märtsis pani Lennon bändi nimeks “The Quarrymen”. Lennon laulis ja mängis kitarri, Colin Hanton mängis trumme, Eric Griffiths kitarri, Pete Shotton kraapis pesulauda, Rod Davis mängis bändžot ja Bill Smith bassi. Smithi vahetas peagi välja Ivan Vaughan. Lennon tõi ansambli repertuaari palju Buddy Holly, Carl Perkins’i, The Coasters’i, Elvis Presley, Jerry Lee Lewis’e ja Gene Vincent’i laule. 1957. aasta 6. juulil kutsus Ivan Vaughan Wooltoni kiriku piknikul toimuvale esinemisele oma sõbra Paul McCartney, kes samuti bändiga liitus ning hiljem oma sõbra George Harrison'i bändiproovi kaasa tõi.
Taneli vanemad on aga õnne tipul. Heidi ei saanud aru, miks poisi vanemad nii õnnelikud oli pärast uudise teadasaamis. Kui Heidi küsis Tanelit küsimuse, mis teda vaevas, rääkis poiss, et "Kunagi ammu-ammu oli üks mustlane Taneli vanaisasse armunud, kuid nad lahutati ja vanaisa pidi abielluma teise naisega. Viimasel kohtumisel oli mustalnna andnud vanavanaisale medaljoni, mida nad kutsusid perekonna amuletiks, ja ütles, et see kaitseb õiget. Kui mustlanna ära viidi, kraapis ta oma kongi seinale numbrid: 20,60,15,20,16. Alguses ei pööratud nendele numbritele tähelepanu, kuid kui vanatädi suri kahekümne aastasena, vanaisa kuuekümnesena, Taneli õde tegi viieteistkümne aastaselt enesetapu ja vend sai kahekümne aastasena surma autoavariis, arvasidki Taneli vanemad, et kuna Tanel on ainus nende suguvõsa edasiviia ja pole veel kuusteist, siis on tema viimane Bismarck. Kuna Heidi jäi rasedaks, olidki nad nii õnnelikud, et suguvõsa jätkub.
Kõigi aegade tuntuimale rockbändile pani 1957. aastal aluse skiffle-muusikast vaimustunud John Lennon, kes lõi Liverpoolis Quarry Bank'i koolis õppides koos kaasõpilastega ansambli "The Blackjacks". See kestis kõigest nädala, 1957. aasta märtsis pani Lennon bändi nimeks kooli nimetusest inspireerituna "The Quarrymen". Lennon laulis ja mängis kitarri, Colin Hanton mängis trumme, Eric Griffiths kitarri, Pete Shotton kraapis pesulauda, Rod Davis klõbistas bändzot ja Bill Smith bassi. Smithi vahetas peagi välja Ivan Vaughan. Olles sisse võetud ameerika rock'n roll muusikast, tõi Lennon ansambli repertuaari palju Buddy Holly, Carl Perkins'i, The Goasters'i, Elvis Presley, Jerry Lee Lewis'e ja Gene Vincet'i laule. 1957. aasta 6.juulil kutsus Ivan Vaughan Wooltoni kiriku piknikul toimuvale esinemisele oma sõbra Paul McCartney, kes ka bändiga liitus ning
Järsku hakkasid karud mehi taga ajama ning nad piirasid sisse Doktorimajja. Kõige enam muretsesid mehed doktori pärast, kel polnud aimugi karudest ning kes võis rahulikult jalutada otse nende haardesse. Siis nad kuulsid kraapimist ühe maja nurgas. Nad arvasid, et karud hakkasid kraapima teed sisse. Lõpuks siiski selgus, et see oli hoopis doktor, kes üritas sisse saada. Ta seletas, et ta oli kuulnud püssipauke, roninud mäe otsa ning näinud karusid ümber maja. Siis kraapis ta läbi püssilao endale tee majja. Peagi tuli ta mõttele, kuidas karudest lahti saada. Neil oli püssilaos püssirohtu ning ka elekter. Doktor tõi ka enda püütud rebasenaha välja. Tema mõte oli kasutada rebasenahka söödana ning panna see täis püssirohtu. Kui karud jõuavad sellele piisavalt lähedale, siis doktor laseb selle õhku. Ta plaan õnnestus ning enamus karusid lendasid õhku ja ellujäänud jooksid hirmunult minema. Kogu talvitamise ajal olid
–17. saj eesti talurahva igapäevaseks leivaks ja püsis sellena kuni 19. saj keskpaigani. Aganaid tambiti leiva lisandiks tambilasnaga suures künas. Aganaleiba tehti ka tuulamata viljast. Rabatud rukis lasti ainult läbi hõreda sari. Kõik, mis sarjast läbi tuli – viljaterad, aganad (kõluterad, sõklad, ohted, lehe- ja varreosakesed, umbrohuseemned), kõlkad, kõrretükid – pandi kotti jahvatamist ootama. Aganane leib oli must ja rabe nagu turvas, kraapis kurku ja oli valus süüa. 11. Leivategu kui protsess Leivateoga kaasnevad tööd Juuretise valmistamine Juure segamine ja hapendamine Taina sõtkumine ja kergitamine Leivaahju kütmine Leivapätside vormimine ja kergitamine Juuretise võtmine säilitamiseks Leiva küpsetamine I etapp Segatakse juuretis 1–1,2 l sooja (40°C) veega. Lisatakse rukkijahu nii palju, et lusikaga segades jääb paksem hapukooretaoline mass. Nõu kaetakse käterätikuga ning pannakse 12–18 tunniks seisma
23. november - Rehepapp läheb Liinale ja lubab talle Hansuga kohtumise organisee- rida, nii et Liina on môisapreiliks riietatud - kui poiss avastab, on juba hilja ja ta on Liinasse armunud. Liina seda eriti ei usu, aga on ikka päri, sest tahab, et Hans talle ilusaid sônu silmast silma räägiks. Hans môtleb ise preilile luuletuse välja, kuigi see pole eriti ilus. 24. november - Muna Ott tuleb nôia ukse taha, sest ta on Mooselile vahele jäänud, kui ta altari küljest kulda kraapis ja kirikuôpetaja ähvardas lasta ta üles puua. Ta on Mooseli juukseid kaasa toonud, nii et nôid jahvatab neid ja ôpetaja läheb lolliks. Kui Ott ära läheb, tuleb Jaan, kes tahab ka armurohtu. Nôid pakub talle sedasama, mida Liinale (sega oma kaenlaaluseid karvu oma sitaga ja sööda armsamale sisse). Liina oli keeldunud, aga Jaan lausa vaimustuses. Seejärel tuleb rehepapp, kes räägib, et noored saavad ôhtul kokku, kuid arvab,
põleda. Ta tahtis, et kuninganna elaks suures häbis, mis on hullem kui surm. Haige tahtis, et kuningas annaks Isolde neile, pidalitõbistele. Nii ka läks. Kui nad kõndisid, läks Tristan nende juurde ja võttis neilt Isolde ära. Nad põgenesid metsas, mägedes ja mujalgi. Ehitasid onne puudest, mida katsid lehed. Elasid põgenikuelu Samal ajal oli lossis üks koer. Tristan oli ta üles kasvatanud, koera nimi oli Husdent. Koer oli lossitornis, ei söönud, kraapis käppadega maad ja ulus ning ta silmis olid pisarad. Ta lasti vabaks, koera jälitati mõnda aega kuid siis arvati, et ta kõigest eksitab ja mindi ära. Koer leidis Tristani. Tristan muretses, et koer reedab oma haukumisega nende asukoha, seega asus ta õpetama talle vaikimist. Niimoodi oli ta selgeks talle teinud, kuidas ilma kisa ja kärata jahti pidada. Alguses olid armastajad iga öö vahetanud kohta, kus olla. Nüüd enam ei hulkunud
23. november - Rehepapp läheb Liinale ja lubab talle Hansuga kohtumise organisee- rida, nii et Liina on môisapreiliks riietatud - kui poiss avastab, on juba hilja ja ta on Liinasse armunud. Liina seda eriti ei usu, aga on ikka päri, sest tahab, et Hans talle ilusaid sônu silmast silma räägiks. Hans môtleb ise preilile luuletuse välja, kuigi see pole eriti ilus. 24. november - Muna Ott tuleb nôia ukse taha, sest ta on Mooselile vahele jäänud, kui ta altari küljest kulda kraapis ja kirikuôpetaja ähvardas lasta ta üles puua. Ta on Mooseli juukseid kaasa toonud, nii et nôid jahvatab neid ja ôpetaja läheb lolliks. Kui Ott ära läheb, tuleb Jaan, kes tahab ka armurohtu. Nôid pakub talle sedasama, mida Liinale (sega oma kaenlaaluseid karvu oma sitaga ja sööda armsamale sisse). Liina oli keeldunud, aga Jaan lausa vaimustuses. Seejärel tuleb rehepapp, kes räägib, et noored saavad ôhtul kokku, kuid arvab, et peaks Reinu ka lolliks tegema - see ei kiidaks
kiriku juurest, lonkas paremat jalga. ,,päris oma ema, just nagu vana õnnis Krõõt, heidab alla, aga järele ei anna, tee mis tahes." 23. Orul karjas Riia matsakas ja madal plika, silmad kui haljad teraskillud, pilk pisut altkulmu, valkjad salgud alati silme ees. Tal oli kallis kass Milli, igal pool kandis kaasas. Indrek vihkas kassi. Oli tunnistajaks, kuidas Riia lasi Millil linnupoegi süüa. Lõpptulemus: kass surnud. Indrek kaevas haua valmis. Muska kraapis kassi välja. Lõpuks põletasid kassi üldse ära. Riia sai teada, ei andnud kunagi andeks. 24. Mäel Liine, Tiiu ja Kadri, Sass 25. Orul Juljus, viimane poeg Jüri · Sulast ja tüdrukut kaubeldi kõrtsis. · Eraldi meeste ja naiste(ja laste) viin. · Nelipühade aegu tutvus Vargamäe Eespere ümbruskonnaga, said omadeks inimesteks. · Kui Eespere alles pime mets kattis, kutsuti kogu saart Kuusiksaareks. - lk 61 kuidas sai Vargamäe nimetuse
kenake ja riiakas piiga, kaebas vend Saska peale. Tädi Anna tõi tüdrukule kingitusi, Olga hoidis neid kadedalt oma nurgas. Vend Nikolai oli haiglane linalakk. Aleksandr suhtus neisse nagu teeklaasidesse, mida ei tohtinud maha pillata ja mille pärast ta tõrelda sai. 6 Kui Aleksandr oli seitsmeaastane, lagunes kodu ühekorraga ja äkitselt koost. Marja Aleksejevna oli väimehele ja tütrele ammu käega löönud. Ta kraapis kokku leserahad, võttis pantkirjad ja lepingud ning ostis Moskva lähistele mõisa. Ariska jättis ta noorhärrade eest hoolitsema. Keegi ei pidanud teda kinni. Sügisel tuli kauaoodatud sõnum: Ossip Abramovits oli surnud ja jätnud Nadezdale Mihhailovskoje mõisa. Pärast seda, kui ema oli läinud Mihhailovskoje mõisasse tundis Aleksandr, et elu oli äkki täielik. Poisi liigutused muutusid vabadeks ja kiireteks. Ta mängis poistega palli ja tabas märki.
Suur koer kükitas lõkke juures ja vahtis tulle. Ka mõned lapsed võtsid osa sellest orgiast. Varastatud laps nuttis ja vingus. Teine, nelja-aastane jõmpsikas, istus kõrgel pingil, jalad ripakil laua all, mis talle ainult lõuani ulatus, ning ei lausunud musta ega valget. Kolmas jõnglane hõõrus tõsise näoga sõrmega laua peal rasva laiali, mis küünlalt alla sulas. Ja 4 5 lõpuks üks üsna tilluke tirts istus pori sees; teda polnud peaaegu üldse näha, sest ta kraapis katusekivitükiga paja põhja, tekitades sellist kribinat, et Stradivarius * oleks ära minestanud. Tule ääres seisis vaat ja vaadi otsas istus kerjus. See oli kuningas oma troonil. Kolm pätti, kelle kätte Gringoire oli sattunud, tõid ta vaadi ette ja põrgulärm jäi hetkeks vait, ainult laps kraapis veel pada. Gringoire ei julgenud hingata ega silmi tõsta. «Hombre, quita tu sombrero,»^ ütles üks kolmest kaltsakast, kelle hoole all ta oli, ja enne
vaimuliku tavalist esitamiskäiku -- ja kui sellele terake uut sisse põimiti, avastas tema kõrv selle kohe ja kogu tema loomus pani seda pahaks; ta pidas juurdelisamist ülekohtuseks ja nurjatuks. Palve kestel oli üks kärbes Tomi ette pingi seljatoele istunud ja piinas tema hinge sellega, et hõõrus rahulikult oma jalgu üksteise vastu; haaras nendega peast kinni ja nühkis seda nii tugevasti, et see näis keha küljest peaaegu eralduvat ja käel peene niidina nähtavale ilmus; kraapis tagumiste jalgadega oma tiibu ja silus neid .keha ligi, nagu oleksid nad kuuehõlmad; ühe sõnaga, tegi kogu oma tualetti nii rahulikult, nagu oleks ta teadnud, et tal pole midagi karta. Ja tal polnud tõesti midagi karta; sest nii väga kui Tomi käed sügelesidki selle järele, et teda kinni püüda, ta ei julgenud seda teha: ta uskus, et tema hing hukkub otsekohe, kui ta teeb midagi niisugust palvetamise ajal. Kuid
tige võõras koer koduväravas ja kaua lamas ta lakas heintel ristseliti, oodates asjata und. Kui muutlik on ilmas kõik! Viimaks ometi uinus ta ja ei ärganud enne, kui isa tuli keskhommikul hobustele lakast heinu võtma. ,,Ah sina olidki see, kellega koer öösel nii kurjasti tõreles," ütles isa Indrekule. ,,Pidin ikka tulema vaatama, aga uni oli nii magus, ei viitsind. Mõtlesin, et on ta, kes ta on, või ta varas ikka on." Ise ajas ta käed laiali ja kraapis heinu kokku, et käputäit läbi augu hobustele redelisse visata. Ja Indrek, kes istus alles põhul, kus ta maganud, pani esimest korda õieti tähele, kui kange on isa selg küürutades ja kui könksus tema haarakile aetud sõrmed. Eriti torkasid just need viimased talle silma. Kui isa redelile lähenes, et alla minna, astus Indrek talle lakaotsale vastu ja sirutas käe teretamiseks. ,,Õige jah," ütles isa, ,,me pole veel kätt andki, kange töötegemisega unustad selle asja."
annaabi.ee 
