Lk 104-Organismide paljunemine 1. Mille poolest erineb suguline paljunemine mittesugulisest? Mittesugulisel paljunemisel pärineb organism alati ühest vanemast ja sugulisel paljunemisel saab uus organism alguse enamasti munarakust. 2. Nimetage mittesugulise paljunemise vorme. Vegetatiivne ja eoseline. 3. Millised organismid paljunevad eostega? Seened, protistid ning osa taimi. 4. Kirjeldage seente paljunemist. Eosed kottseentel arenevad rakusiseselt eoskottides ja kottseentel eoskandadel. Seened paljunevad, kui eosed kanduvad edasi ja siis eosest areneb uus seen. Pärmseentel toimub enne pungumist DNA kahekordistumine ja moodustunud tütarrakud saavad sama kromosoomistiku, mis vanemal oli. 5. Tooge näiteid taimede vegetatiivsest paljunemisest. Risoomide, mugulate, sibulate, varre- või lehetükikese abil. 6. Miks paljundatakse mitmeid kultuurtaimi üksnes vegetatiivselt? Sest nii saadakse lühikese aja jooksul väga arvukas hulk samade geneetiliste
tekivad sammaldel ja rohttaimedel ikkesseente (Zygomycota) osavõtul; iseloomulik on *arbuskulite ja *vesiikulite teke taimejuure rakkudes; varem kasutatud ka nimetust - vesikulaar-arbuskulaarsed (VA) mükoriisad või endomükoriisa. Askogeenne (seeneniit või rakk), ascogenous - kottseente (Ascomycota) *sugulise paljunemise tsüklis tekkiv spetsiaalne *kaksiktuumaline *seeneniit või rakk, mis paneb aluse ühe või mitme *eoskoti tekkele. Askogoon, ascogonium - *emasgametangium kottseentel (Ascomycota) . Askoom e. askokarp, ascoma - kottseente (Ascomycota) spetsialiseerunud *viljakeha, milles *sugulise paljunemise lõpptulemusena tekivad *eoskotid *kotteostega Askus, ascus - vt. eoskott. Ballistospoor, ballistospore - *eoskannalt aktiivselt vabanev *kandeos. Basidioom e. basidiokarp, basidioma - kandseente (Basidiomycota) spetsialiseerunud *viljakeha, milles *sugulise paljunemise lõpptulemusena tekivad *eoskannad *kandeostega Basidiospoor, basidiospore - vt. kandeos.
vanemalt (inimene). Lahk-ja liitsugulised (lahk- Protistid, seened, taimed, inimesed, koerad, kassid; liit- bakterid, osa selgrootutest vihmauss, tigu) käsnad, ainuõõssed, lame-ja ümarussid ning okasnahksed. Ei jagune Jaguneb veel eoseliseks ja vegetatiivseks Organism saab alguse Eoselisel saab organism alguse viljastatud munarakust. eostest(kottseentel eoskottides, kandseentel eoskandadel, samblad- sõnajalgtaimed eoskupardes) Vegetatiivsel (pärmseened pungumisega, samblikud- väikeste tükikeste abil, katteseemnetaimed risoomid, mugulad, sibulad, varre- või
moodustava pinnasuurust. Kandseentel, kelle eoslava areneb tasapinnal on vastav eoseid moodustav pindoluliselt väiksem. ON PANNAL - Väike külgmine väljakasv seeneniidil vaheseina kohal, tekib peamiselt sugulise paljunemise käigus seoses tuumaprotsessidega. •Eoskand e. basiid - •Iseloomulik ainult kandseentele Kott- ja kandseente võrdlus: eoste endo- ja eksogeenne moodustamine vastavalt eoskotis ja eoskannal; KOTTSEENTEL: eosed moodustuvad endogeenselt - eoskoti (askuse) sees KANDSEENTEL: eosed moodustuvad eksogeenselt – eoskanna (basiisdi) peal konksu ja pandla moodustumise homoloogilisus; KOTTSEENTEL Enamikel kottseentel üks askogeense hüüfi kaksiktuumne rakk pikeneb ning käändub tagasi, mille tulemusel tekib konksuke (crozier). Mõlemad tuumad konksukeses jagunevad ning kahe rakuvaheseina tekkimisel jaotuvad tütartuumad nii et tipmisesse ja alumisse rakku jääb üks tuum ning kõverdunud e
Soodsates tingimustes inifid harunevad ja moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Seenerakk on kaetud membraaniga ja kitiinist kestaga. Rakk sisaldab mitokondreid, TPV, ribosoome ja vakuoole. PALJUNEMINE. Seened paljunevad eostega, kas sugulisel või mittesugulisel teel. *Sugulisel: eoste arenguks on vajalik viljakeha. Eosed on alati haploidsed. Uute viljakehade tekkeks on vaja eoste ühinemist. Viljakehadeks on kottseentel askused. *Mittesugulisel: eosed paljunevad kas koniididel (lülieosed) või sporangiumites (eostades). Eosed võivad olla nii haploidsed kui diploidsed. Kandseentel tekivad eosed erilistel kandadel. Igal eoskannal tekib 4 eost, eoskannad kokku moodustavad eoslava. Kandseentel on eoskannad enamasti eoslehtedel. Uue viljakeha tekkeks on vaja, et 2 haploidset eosest arenenud seeneniiti omavahel ühineksid. Kandseente viljakeha on kübar ja jalg. TOITUMISVIIS
jaotatud rakkudeks (seeneniit ehk hüüf). Pärmid paljunevad pungumise või jagunemise teel; seeneniidid ehk hüüfid kasvavad tipmiselt ning annavad külgmisi harusid. On ka dimorfseid kottseeni, kes sõltuvalt keskkonnatingimustest esinevad kas üherakulise või hüüfilise eluvormina. Nii näiteks kasvab liik Candida albicans inimese nahal ja kehaõõnsustes pärmina, aga kultuuris toatemperatuuril kasvatades seeneniidistikuna. Kottseentel, kel esinevad hüüfid, ei pruugi tsütoplasma ühinemisele e. plasmogaamiale mitte alati järgneda tuumade liitumine e. karüogaamia. Selle tulemusel kujuneb enamasti lühiealine, dikarüoosne e. kaksiktuumaline faas, mil igas rakus paikneb kaks ligistunud tuuma. Tuumad läbivad samaaegselt järgnevad jagunemised, mille tulemusel tekib hulk kaksiktuumalisi rakke. Kaksiktuumalised hüüfid on enamasti ümbritsetud ning kaitstud eristunud haploidsete hüüfidega, mis moodustavad viljakeha.
* seene keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. - hüüfid jagunevad rakuvaheseintega paljudeks osadeks (rakkudeks); igas rakus on oma tuum rakkude vahel olevad kestad on suurte pooridega * evolutsiooniliselt vanematel seentel rakuvaheseinad puuduvad, seega moodustub üks suur paljurakne hüüf * hüüfide liitumisel = seeneniidistik ehk mütseel. * seenerakkudel puuduvad kloroplastid, pole taim. * kand- ja kottseentel moodustavad seeneniidid väga tiheda mütseeli (viljakeha), mis on palja silmaga nähtav Seene, taime, looma võrdlus. OMADUS seen taim loom LIIKUMINE - - üldjuhul KEST + (kitiin = loomne) + (ligniin + - (glükokaalüks tselluloos) ümbris)
Bakterirakul on ka rakumembraan, rakukest ja tsütoplasma 8. Miks sarnanevad seened pigem loomadega kui taimedega? Raku ehituse poolest, loomrakul pole kesta. Seenel ja loomrakul on tuum, tsütoplasma, mitokondrid, rakumembraan, tsütoplasma jne. 9. Kuidas jaotatakse seeni nende eose tekke koha alusel? Too näiteid iga rühma kohta. Kottseened pärmseened, jahukasted, mürkel ikkeseened täpphallikud, rohehallikud kandseened pilvik, kärbseseened, roosteseened, majavamm kottseentel arenevad eosed eosekottides, ikesseentel sporangiumites ja kandseentel eoskandades 10. Nimeta seente erinevaid paljunemisviise (3)? eoste, vegetatiivne, suguline 11. Nimeta üks parasiitseen. Millist mõju avaldab ta peremees organismile? Nahaseen. Seened saavad kasu (suhkrud, valgud) 12. Kirjelda puujuure ja seeneniidistiku kooselu. Millist mõju avaldavad nad üksteisele? Kuidas sellist kooselu nimetatakse? puujuur+seeneniiditik=mükoriisa. Puujuur annab org
- rakukest - tsütoplasma 8. Miks sarnanevad seened pigem loomadega kui taimedega? - raku ehituse poolest, loomarakul pole kesta - seenel ja loomrakul on tuum, tsütoplasma, mitokondrid, rakumembraan, tsütoplasma jne. 9. Kuidas jaotatakse seeni nende eose tekke koha alusel? Too näiteid iga rühma kohta. kottseened – pärmseened, jahukasted, mürkel ikkeseened – täpphallikud, rohehallikud kandseened – pilvik, kärbseseened, roosteseened, majavamm kottseentel arenevad eosed eosekottides, ikesseentel sporangiumites ja kandseentel eoskandades. 10. Nimeta seente erinevaid paljunemisviise (3)? eoseline, vegetatiivne, suguline. 11. Nimeta üks parasiitseen. Millist mõju avaldab ta peremees organismile? Nahaseen. Seened saavad kasu (suhkrud, valgud). 12. Kirjelda puujuure ja seeneniidistiku kooselu. Millist mõju avaldavad nad üksteisele? Kuidas sellist kooselu nimetatakse? puujuur+seeneniiditik=mükoriisa
Metsale ohtlikke seeni kuulub siia hõimkonda vähe, ebajahukastelaadsete seltsi seened põhjustavad kartulimädanikku ja tõusmete haigusi, nutthallituselaadsed elutsevad taimejäänustel. 2.4.2. Hmk kottseened Kottseente hõimkonda kuulub 8000-12000 erinevat seeneliiki, neist 1000 esinevad puudel. Kottseened paljunevad kotteoste abil, mis valmivad piklikes või ümarates eoskottides. Eoskotid asuvad erinevatel klasside kottseentel erinevates viljakehades. Kottseente klassid on: 1) Klass Väliskottseened - viljakehad puuduvad, eoskotid arenevad otse seeneniidistikul. Näiteks kudede deformeerumist põhjustavad tuuleluuad, ploomi-kotttõbi ja kõik pärmiseened (on leitud ka puudel, eriti tüvelõhedes, puumahl vahutab). 2) Klass Põimiskottseened - viljakehaks on peiteosla. Need tekivad sügisel, talvituvad, nende sees asuvad kotteostega eoskotid. Kevadel peiteoslad lõhkevad ja eosed paiskuvad laiali.
oluline liigi tunnus. Suguline paljunemine · algus viljastunud munarakust · sugurakud ühelt vanemalt iseviljastumine · sugurakud kahelt vanemalt ristviljastumine (mõlemalt vanemalt geneetiline info) · eri liikide isendid ei ristu kui ristuvad, siis järglased steriilsed Mittesuguline paljunemine · pärineb ühest vanemast · eoseline või vegetatiivne Eoseline paljunemine · protistid ja seened · kottseentel arenevad eosed eoskottides · kandseentel arenevad eosed eoskandadel · eostega sammal ja sõnajalgtaimed (vaheldub eoseline ja suguline paljunemine) Vegetatiivne paljunemine · bakterid, protistid, seened, mõned selgrootud ja taimed · bakterid otsepooldumine · pärmseened pungumine · samblikud rakise tükikeste abil · loomadel vegetatiivne paljunemine levinud alamates rühmades, selgrootud loomad mittesugulisel teel ei paljune
tuumade liitumist ja haploidiseerumist ning koniidide DNA-sisalduse heteroploidsust (NB! sugulisel paljunemisel liituvad tuumad alles viljakehas, vahetult enne eoskoti teket). P. varia ja P. violacea kompleksid erinevad oma paljunemistüübi poolest. Esimene on homotalne, teine heterotalne (Weber, 1992). Valitseva seisukoha järgi on sugulise paljunemise puudumine taandareng (Yun et al., 1999). Võimalik, et paraseksuaalsusest tingitud heteroploidsus on üheks põhjuseks, miks paljudel kottseentel on suguline paljunemine kadunud. Pealtäha vegetatiivselt paljunevates seenehüüfides toimub geneetilise materjali rekombineerumine ja uute tüvede teke, mis ei allu populatsioonigeneetika seadustele. Hübridisatsioon ja heteroploidsus seentel alles ootab täpsemat uurimist ja rakendamist. Artikli koostamisel on kasutatud andmeid, mis on saadud ETF grantide 3580 ja 4989 ning DAAD (1998. a., 2002. a.) ja DFG (2000. a.) uurimisgrantide käigus. Beadle, J., Wright, M., McNeely, L
ühinemisel. (tuumade ühinemine viljastumine) (ristviljastumine), mõlema vanema geneetiline info, või iseviljastamine, üks vanem (hermafrodiid) ja partenogenees viljastumata munarakk. Mittesuguline paljunemine: Organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu. Võib toimuda kas vegetatiivselt või eoseliselt. Eoseline paljunemine: toimub seentel, vetikatel, sammaldel, sõnajalgadel. (nt pintselhallik, maarjasõnajalg). Paljunevad eoste ehk spooridega. Kottseentel nt rakusiseselt eoskottides. Kandseened rakuväliselt selleks kohastunud rakkudes eoskandades, mis on enamasti viljakehas. Taimeriigis samblad ja sõnajalad, nt karusamblal eoskuprades, eosest areneb eelniit, millest kujuneb varre ja lehtedega taim. Nende elutsüklis vahelduvad eoseline ja suguline paljunemine. Vegetatiivne paljunemine: toimub bakteritel, protistidel, seentel, osadel selgrootutel, taimeliikidel. Otsepooldumine bakterid (arnitoos), pungumine pärmseened, ainuõõssed,
Sekundaarne üherakulisus pärmi eluvorm. Pärmi võib kohata magusas taimemahlas. Kui seeneniite on palju koos, siis moodustavad nad sellise kimbu e risomorfi. Risomorf on üheltpoolt säilitusorgan, teiselt poolt juhtorgan, seal toimub väga intensiivne ainete transport. Sklerootsium kõva must moodustis, üleelamis kude. Seen kogub sinna varuaineid. Sklerootsium on iseloomulik väga eripärase toiduga seentele. Viljakeha esineb ainult keerulisematel vormidel kandseentel ja kottseentel. Ürgsemad kottseened on ilma viljakehata. Viljakeha on paljunemisorganite kandja, täpsemalt sugulise protsessiga. Viljakehal toimub nitroitsete (?) rakkude teke. Viljakehal moodustuvad eosed on meioosijärgsed eosed, alati haploidsed. Formaalselt seentel ei ole tõelisi kudesid. Kudesid võib näha viljakehas. Strooma on paljunemisorganite kandja. Strooma sees võib paikneda ka viljakehad. Seente paljunemisest. Eristatakse kolme tüüpi paljunemist: vegetatiivne, sugutu, suguline
(Fincham et al., 1979). Sellel liigil haploidiseerumist ei toimu (meioosi teine jagunemine puudub). Küll aga haploidiseerub sugulist paljunemist omav leivapärmseen, tehes vahepeal oma rakust eoskoti, milles toimuvad järjestikku mõlemad meioosi jagunemised ja moodustub neli eost. On andmeid, et rakutuuma ja mtGenoomi proliferatsioon ei ole sõltumatu. Klonaalsetelt paljunevatel parasiitsetel kottseentel, nii üherakulisel diploidsel pärmil Candida albicans (Xu et al., 1999) kui hüüfe moodustaval haploidsel taimede vahemädaniku tekitajal Sclerotinia sclerotiorum (Kohli & Kohn,1998), esineb nii mtGenoomis kui tuumagenoomis rekombinatsioone (retikulaarsus) (Kohli & Kohn,1998; Couch & Kohn, 2000; Anderson et al., 2001). Candida albicans kliinilistel tüvedel pole selliste rekombinatsioonide teke
välja. Selline paljunemine on omane nutthallikule, kasvab toiduainetel. Hüüfidel puuduvad rakuvaheseinad. Suur hallikukogum on tegelikult üks rakk! (hulktuumne). 2) eosed moodustavad lülilised koniidikandjad eosed vabanevad järk-järgult väga optimaalsete tingimuste puhul. Tavaliselt kui on tegemist lüliliste koniidikandatega siis on tegemist hulkraksete seentega nt. pintsehallik, rohehallik (hallitusjuust!). 2) eostega paljunemine kottseentel eosed moodustuvad eoskotis raku sees. Eoseid on eoskotis 4-8. kottseente näideteks pärmseened, kübarseened (viljakihi moodustavad seened). Kübarseenest kuuluvad kottseente hulka: mürklid, kogritsad. 3) HÕIMKOND: kandseened eosed valmivad spetsiifilistel rakkudel eoskandadel. Eosed valmivad rakuväliselt. Eoskannad moodustavad eoslava ja see paikneb kübara alaosas kolmel erikujul. Esiteks eoslehekesed pilvikud, riisikad. Teiseks- eoslava moodustab torukesed puravikud, tatikad
Toimub eriliste üherakkude ehk eoste abil, esineb seenetel ja eostaimedel. Eoseline paljunemine Hallikutel: · Alamatel hallikutel moodustuvad eosed nutis ehk sporangiumis, korraga vabanevad kõik eosed. Näiteks nutthallik. · Kõrgemad hallikud nendel eosed valmivad koniidikandjatel ja eosed vabanevad järk-järgult. Näiteks pintselhallik. Eoseline paljunemine kübarseentel: · Eosed valmivad viljakehal, sõltuvad seene kuuluvusest: a) Puguseentel, kottseentel valmivad viljakeha sees. Näiteks eoskotis( 4..8 eost). Sellised on mürklid. b) Kandseened, moodustuvad eoslava kübara all,on 3. vormis(eoslehed- riisikad, pilvikud, kärbseseened, oeoslavad esinevad torukestena- puravikud, torikud, ja veel 1???) Eosed tekivad rakuväliselt eoskandadel iga raku kohta 4osa. Eostega paljunemine eostaimedel: Sammaltaimed: Eos(n) eelniit(n) sammaltaimed(n)(risoidid, vars, lehed)
Arenenumatel seentel (kottseened, teisseened) tekivad eosed lülieoskandjatel e. koniidikandjatel. Eoseid nimetatakse siis lülieosteks e. koniidideks. Parasiitseentel võivad tekkida erineva kujuga eoste mahutid, mida nimetatakse pükniidideks. Tavaliselt asuvad nad peremeestaime sees, välja ulatuvad vaid suudmed. *suguline (eoste abil). See on igal seenerühmal erinevalt kulgev keeruline protsess. Kott- ja kandseentel moodustuvad sugulisel paljunemisel viljakehad. Kottseentel tekivad kotteosed (askospoorid), mis asuvad lahtiselt seeneniidistikul või vastavates viljakehades (kleistoteetsium, periteetsium, apoteetsium). Kandseentel tekivad kandeosed (basidiospoorid) eoskandjatel e. basiididel. Parasitism Parasitism on eri liiki organismide toitumissuhe, mille puhul üks organism parasiit toitub teise organismi peremehe arvel. Peremeest võib kasutada ajutiselt või kogu elu vältel.
nutthallikutel (eosed moodustuvad nutis/eosla/sporangiumis üldiselt nutti katva struktuuri purunemisel vabanevad korraga kõik eosed, hüüfidel vaheseinad puuduvad, kogu hallik on suur hulktuumne rakk). Pintselhallikul on eosed lüslistunud eoskandjatel, teoorias vabanevad järk järgult, praktikas lendavad kõik korraga laiali), pintselhallikul on hüüfides rakuvaheseinad (hulkrakne seen) (hallitusjuust nt). Eostega paljunemine Ph: Ascomycota (kottseened) viljakehad. Kottseentel moodustuvad eosed rakusiseselt eoskottides (ühes eoskotis 4-8 eost, tavaliselt 8). Nt: Kogritsad, mürklid (söögiseened), liudikud. Ph: Basidomycota (kandseened)- eoses valmivad erilsitel rakkudel eoskandadel. Eosed valmivad tipmiselt ühes eoskannas tekivad 4 eost. Eoslavad võivad olla väliskujult 4 tüüpi- 1.) eoslava eoslehekestena (riisikad, pilvikud, kärbseseened). 2.) eoslava esineb eostorkuestena (puravikud, torikud, tatikud). 3.)
annaabi.ee 
