1. Sõnastage ülemaailmne gravitatsiooniseadus, kirjutage valem ja tehke joonis koos selgitustega. Kõik kehad mõjutavad teineteist tõmbejõududega, mis on võrdelised nende kehade massidega ja pöördvõrdelised kehade vahekauguste ruutudega. 2. Tuletage valem vaba langemise kiirenduse arvutamiseks mingi taevakeha läheduses. Tehke joonis koos selgitustega. 3. Tuletage valem esimese kosmilise kiiruse arvutamiseks mingi taevakeha läheduses. Tehke joonis koos selgitustega. 4. Tuletage valem proovikeha tiirlemisperioodi arvutamiseks ümber taevakeha ringikujulisel orbiidil. 5. Kirjutage valem hõõrdejõu arvutamiseks kaldpinnal. Tehke joonis koos selgitustega. 6. Tuletage valem maksimaalse kaldenurga arvutamiseks, mille korral kaldpinnal asetsev keha ei hakka veel alla libisema. Tehke joonis koos selgitustega. hõõrdetegur 7
liigub mõnikord otse Maa suunas. Selline päikese aktiivsus häirib näiteks raadiosidet ja elektriliinide tööd. Kui aga magnetväli nõrgeneb, kahaneb ka kaitsevõime. Päikesetormide ajal võivad laetud osakesed lüüa auke Maa atmosfääri. Keemiliste reaktsioonide tagajärjel võivb tekkida ka osoonikihi hõrenemine. Näiteks paikneb Antarktika kohal üks hõrenenud osooniga kohtadest , mida ei tohiks pidada inimtegevusega seonduvaks protsessiks. Lisaks kosmilise kiirguse mõju suurenemisele võib välja nõrgenemine ja pöördumine viia segadusse kõik geomagnetilisi jõujooni orienteerumiseks kasutavad liigid nagu näiteks mesilased ja vaalad. Kuidas sellised olendid pöördumise mõjudega toime tuleksid ei ole teada. Võimalik, et antud liigid oskavad olukorraga kohaneda või siis viiks see hoopis massilise väljasuremise laineni. Samas puuduvad tõendid varasemalt toimunud pöörete katastroofiliste tagajärgede kohta.
Kosmiline kiirgus ja virmalised Kosmiline kiirgus Kosmiline kiirgus on maailmaruumis väga kiiresti liikuvate laenguga osakeste (esmas- ehk primaarkiirguse) ja Maa atmosfääris nende toimel tekkivate osakeste (teis- ehk sekundaarkiirguse) voog. Primaarkiirgus koosneb peamiselt prootoneist (umbes 90%) ja kergete elementide aatomituumadest. Kosmiline primaarkiirgus neeldub Maa õhkkonnas ja tekitab vastastikuses mõjus õhumolekulidega kosmilise sekundaarkiirguse, mis koosneb prootoneist, elektronidest jt. Osa kosmilisest sekundaarkiirgusest jõuab maapinnani. Ülikõrge energiaga kosmiline kiirgus avastati 1962 aastal ja selle uurimine on tänaseni väga keeruline, sest hinnanguliselt jõuab Maa atmosfääri keskmiselt vähem kui üks osake energiaga üle 1020 eV ruutkilomeetri kohta sajandis. See on ka põhjus miks neid tänapäevalgi otseselt ei tuvastata vaid atmosfääri molekulidega põrkudes
[2] Üks kaudsetest vaatlustest mida me saame teha on kosmiliste kiirte ,,koostis". See võib öelda meile palju kiire allika ja selle teekonna kohta. Kosmiliste kiirte ,,koostis" määratleb millised fraktsioonid kiirtest on prootonid, millised heeliumi tuumad jne. Kõik looduslikud elemendid, mis on perioodilisustabelis, esinevad kosmilites kiirtes, umbes samades kogustes nagu nad esinevad päikesesüsteemis. Aga detailsed erinevused tagavad ,,sõrmejälje" kosmilise kiire allika kohta. Erinevate elementide hulga mõõtmine on võrreldavalt lihtne, kuna erinevad laengud igast nukleiidist annavad erinevaid tulemusi. Raskem mõõtmisviis, kuid parema ,,sõrmejälje" annab isotoopiline koostis (sama elemendi tuum aga erineva neutronite hulgaga). Et teha isotoopidel vahet, tuleb kaaluda igat aatomi nukleiidi mis läbib kosmilise kiire detektorit.[2] Umbes 90% kosmiliste kiirte tuumadest on vesinikud (prootonid), umbes 9% on heeliumid
7.Millisel nähtusl põhineb elektrimootori töö? 8.Millised enegria muundumised toimuvad elektrimootoris? 1)suurendada voolutugevust mähises; suurendada mähise keerdude arvu. kraanades raskete metallesemete tõstmisel ja ümberpaigutamisel 2)elektromagnetrelee, mikrofon, telefon 3)magnetiline lõunapoolus asub maakera põhjapoolkeral kanada põhjaosas 4) magnetiline põhjapoolus asub maakera lõunapoolkeral antarktikas 5)maa magnetväli kaitseb maa elanikke kosmilise kiiruguse ees, st kosmosest tulevate suure energiaga laetud osakestest, mis mõjuvad elusorganismidele kahjulikult 6) kui maal puuduks magnetväli : a) siis ei oleks elanikel kaitset kosmilise kiirguse eest b) ei saaks kasutada orienteerumisel kompassi c)virmalised puuduksid d) ei esineks magnettorme 7)vooluga juhtme ja magnetvälja vastastikmõju põhineb elektrimootori töö- elektrimootoris on magneti pooluste vahele paigutatud mähisega raam, mis
a) Elualged on maale saabunud teistelt taevakehadelt b) Elu Maal tekkis elutu aine arengu tulemusena. Maa ürg atmosfääris tekkisid vulkaaniliste protsesside tulemusena süsivesinikud. Süsivesinikud koos ammoniaagi ja veeauruga moodustasid keerulisi orgaanilisi ühendeid, nende hulgas ka aminohappeid. Maapinna jahtudes veeaur kondenseerus ja moodustas ürg-ookeani. Katolüütiliste protsesside tulemusena moodustusid ürg-ookeanis valgu taolised ained. Kosmilise kiirguse, elektrilaengute (välk), temperatuuri ja teiste mõju faktorite tulemusena muutusid lihtsamad orgaanilised ühendid keerukamateks ja hakkas toimuma ainevahetus. Moodustunud keerukamad ühendid said võimeliseks endasarnaseid taastootma. See oli elu alg-aste. Need organismid eksisteerisid ja paljunesid hapnikuta keskkonnas e. Anaeroobses keskkonnas. Edasises arengus hakkas toimuma fotosüntees. See tootis anorgaanilistest ainetest orgaanilisi aineid.
1936 - Victor Francis Hess ja Carl David Anderson Koostas: Rain Berezin 12a Kosmiline kiirgus Selgitades tuumafüüsika ja osakeste füüsika uurimist, ei tohi unustada, millist rolli on mänginud kosmiline kiirgus. Kosmiline kiirgus oli 1930. aastate algul ainus kõrge energiaga osakeste allikas ning ainus vahend avastamaks ,,uusi" osakesi nagu positron (elektroni antiosake). Esimest korda õnnestus positron tuvastada 1932. aastal Carl Andersonil, kes oli kosmilise kiirguse spetsialist. 19. sajandi lõpul, füüsikud, kes vajasid elektriliselt neutraalset gaasi oma mateeriastruktuuri katsetusteks, panid tähele, et sellist gaasi on võimatu saada väljaspool ionisatsiooni allikat. Sellist fenomeni on üpris lihtne korrata väga traditsionaalselt kulla lehe ning elektroskoobiga. Korrektne tõlgendus sellele oleks, et Maa pind võtab pidevalt vastu laetud osakeste voolu.
Sellelt kontserdilt sain väga mõnusa elamuse ja meeleolu. Mick Pedaja on Raplast pärit muusik ja helilooja, kes kerkis laiema avalikkuse tähelepanu orbiiti tänavuse muusikakonkursi Eesti Laul finaalis oma paeluva sündmotiivi ja unistava sõnumiga pala "Seis" esitusega. Muusikasõpradele varem peamiselt meloodilise post-roki ansamblist Micucu tuttava Pedaja soololoomingut võib kirjeldada kui elektrooniliste ja akustiliste elementide segu, milles töödeldud väljahelid kohtuvad kosmilise atmosfääriga ning eksperimentaalsed kõlad popitunnetusega. Muusikakriitikud on tema loomingut võrrelnud näiteks Nick Drake'i, Joni Mitchelli ning Wild Beastsi muusikaga, mehe enda sõnul on see aga inspireeritud eeskätt inimestest tema ümber, loodusest, tunnetest ja olemisest üleüldse. 2014. aastal andis Mick välja oma esimese helikandja, EP "Ärgake", mis sai tänavu järje täispika albumi "Hingake/Breathe" näol.
teooriaid . Käimas on mitmeid eksperimente, mis püüavad tumeainet detekteerida mittegravitatsiooniliselt. Päikesesüsteemist suuremate astronoomiliste struktuuride uurimise, samuti ka kosmoloogiast tulenevate võrrandite kohaselt moodustab tumeaine nähtava Universumi energiatihedusest 23%, harilik ehk nähtav aine 4,6% ja tumeenergia ülejäänu. Tumeainel on keskne roll galaktikate jaUniversumi suuremõõdulise struktuuri tekke modelleerimisel ning sel on mõõdetavad mõjud kosmilise mikrolaine-taustkiirguse anisotroopiatele. Seda taustkiirgust mõõdab näiteksWMAP-tehiskaaslane. Hoolimata tumeaine tähtsusest Universumis on otsesed tõendid tumeainele vähesed. Mõningaid tumeainet postuleerima ajendanud anomaaliaid on võimalik seletada ka alternatiivsete teooriatega. Üldiselt võib neid kirjeldada kui modifikatsioone mehaanika- ja gravitatsiooniseadustele. Tumeaine olemasolu kohta saadi esmalt vihjeid gravitatsioonilistest efektidest nähtavale ainele
Nt fossiilsete kütuste põletmine, fotosüntees. Soojusenergia- keha iga molekuli kineetilise ja potentsiaalse energia summa. Laineenergia- laineliikumisega seotud energia. Nt veekogude lainetuse puhul gravitasioonienegiast saadud energia(tõusu- ja mõõnalained), tuule kineetiline energia(tuulelained). 5. Päikesesüsteemi teke Päikesesüsteem tekkis kosmilisest tolmust(kosmilisest hajusainest), mis moodustus ühe või mitme supernoova plahvatuse järel. Kosmilise tolm tekib siis, kui Päikesest ligi 5 korda massiivsemad tähed plahvatavad(supernoovad). Nende plahvatuste tagajärjel paiskuvad maailmaruumi tähtede sisemuses sünteesitud rasked elemendid, milleta ei saaks Maa ega ükski planeet tekkida. Päikesesüsteemi algstaadiumis hakkas raskete elementidega rikastunud kosmilise tolmu pilt raskusjõu mõjul muutuma:tekkisid ja tihedamad vööndid. Tihedamates vööndites hakkas aine kokku
METEOORI D " Langevad tähed" Maa atmosfääris sisenedes põlevad Tekivad komeetide lagunemisel Meteoorset ainet langeb Maale iga päev mitukümmend tonni Meteoorivool Tähesadu Mingi taevakehaga seotud meteooride nähtavale ilmumine Tuntuimad meteoorivoolud: perseiidid, orioniidid, leoniidid, geminiidid ning kvadrantiidid. METEORIIDID Maa pinnale langenud kosmilise päritoluga keha Asteroid Korrapäratu kuju Koostis: raud, hapnik, räni, mangaan Meteoriit Meteoriidi jälg KRAATRI D Löögi/plahvatuskr aatrid Tekib ringvall Maailmas kuskil 200 meteoriidikraatrit/rü hma Kaali kraater Saaremaal Kasutatud kirjandus: ·Kosmoloogia õpik 12 klassile ·Vikipeedia ·http://www.ut.ee/BGGM/meteor.html ·http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/meteoorid _meteoriidid_evelin.htm
Üldine Planeetidevahelises ruumis tiirleb tohutu hulk meteoroide - üliharuldasi sadade ja kümnete kilomeetrite, tavalisi paljude meetrite suurusi, väiksemaid ja massiliselt imepisikesi tahke aine osiseid. Atmosfääri tunginud meteoroidid on nähtavad meteooridena ehk "tähesajuna" ja boliididena. Kosmilise kiirusega liikuvad meteoroidid põlevad atmosfääris: suuremad kaotavad pinnakihte, üliväikesed hävivad kogunisti. Maapinnale jõudnud meteoroide tunneme meteoriitidena. Ainult väiksemad meteoorkehad võivad säilida tahkete paladena, suuremad kehad plahvatavad Maaga põrkudes ja hajuvad ümbriskivimites ja - setetes, või kanduvad tolmu- ja gaasipilvedega kaugele. Maapinnal leitakse suhteliselt väikesi meteoriite,
Tiirlemisperiood on ajavahemik, mille vältel taevakeha (planeedi, tähe) kaaslane teeb taevakeha ümber täistiiru. 7. Ehkki ühtlasel ringjoonelisel liikumisel keha kiiruse väärtus ei muutu, liigub selline keha ometi kiirendusega. Miks? Samal põhjusel ei saaks planetaarse mudeli järgne aatom, sekunditki püsida, sest elektron peaks kiirgama ja kukuks tuumale. Keha liigub kiirendusega, sest keha kiiruse suund pidevalt muutub. 8. Kuidas liigub keha, mille kiirus on võrdne esimese kosmilise kiirusega? Millistest suurustest ja kuidas sõltub esimene kosmiline kiirus? Keha, mille kiirus on võrdne esimese kosmilise kiirusega, liigub ringijooneliselt. Esimene kosmiline kiirus sõltub planeedi (vms taevakeha) mõõtmetest ja massist, millega on võimalik lahkuda planeedi pinnalt selle lähedale ringorbiidile. 9. Millist liikumist nimetatakse võnkliikumiseks ehk võnkumiseks? Võnkliikumiseks ehk võnkumiseks nimetatakse liikumist, mis kordub kindla ajavahemiku järel. 10
METEORIIDIKRAATRID Hanna Parv 9.B Võru Kesklinna Kool Tutvustus Kosmilise päritoluga pinnavormid. Maa ja metoorkeha kokkupõrkel. Tekivad ringvalliga ümbritsetud lohud. Sõltumata suurusest ja langemiskiirusest. Tagajärjed Muudavad planeedi pinnavormi ja pinnakihtide struktuuri. Purustavad ja sulatavad kivimeid. Tekitavad maavärinaid ja hiidlaineid. Häirivad ja kahjustavad elu ja elukeskkonda. Neugrundi kraater Kärdla kraater Kaali kraater Ilumetsa kraater Tsõõrikmäe kraater Simuna kraater
kaugustel. Magnetväljaks nimetatakse keskkonda mis ümbritseb alati magnetit. Magnetlaengu kandjaid ei ole looduses avastatud aga nad lihtsalt eksisteerivad. Magnetvälja jõujooned on kinnised kõverjooned, ei ole algust ega lõppu. Magnetvälja jõujooned on lahutamatud elektriväljast. Magnetväli esineb igat liiki elektrivoolu ümber ( alalisvool, vahelduvvool ). Kõikjal kus on tegemist laengute liikumisega, tekib ka magnetväli. Magnetväli kaitseb meid kosmilise kiirguse eest ja tänu sellele töötab meie kompass.
M Fg m Fkt r v Et tuletada valemit esimese kosmilise kiiruse arvutamiseks, lähtume ülaltoodud joonisest. Proovikeha massiga m paikneb taevakeha masskeskmest kaugusel r. Tema liikumiskiirus on v . Et jääda tiirlema ringikujulisele orbiidile, peab temale mõjuv gravitatsioonijõud olema tasakaalustatud tiirlemisest põhjustatud kesktõukejõu poolt, s.t. nende jõudude moodulid peavad olema võrdsed. Fkt = Fg . Kesktõukejõu saame valemist (3
Leidub ka ühendites nt: oksiidid, happed , alused, soolad aga ka paljudes orgaanilistes ühendites. Tähtsus Elusorganismid kasutavad õhust saadavat hapnikku oma elutegevusel.Elutähtis element suuremale osale meie planeedil elavatele organismidele.Hapnik osaleb enamikus organismides toimuvates oksüdatsiooniprotsessides (hingamisel). •Atmosfääris esinev hapnik on Maad ümbritseva osooniekraani eksisteerimise aluseks. Selline ekraan kaitseb Maad ülemäärase kosmilise ja ultraviolettkiirguse eest. •Fotosünteesil saadav õhuhapnik on vajalik põlemisprotsessideks. Mitmed meie igapäevase elu tegevusvaldkonnad oleksid ilma selleta mõeldamatud. •Hapnikku kasutatakse ka keevitamisel, gaasi-ja plasmalõikusel, kuumutamisel, jootmisel, õgvendamisel ja karastamisel. Samuti kasutatakse erinevate metallide valmistamisel, reovete bioloogilisel puhastusel, tselluloosi valgendamisel ja klaasitootmise uutes tehnoloogiates
Osoonikihi hõrenemine Osoonikiht ehk osonosfäär ümbritseb Maad 10-50 km kõrgusel. Osonosfäär tekkis 300-500 milj. aastat tagasi hapniku tootvate bakterite, fotosünteesi, päikese ja kosmilise kiirguse toimel. Osooni leidub atmosfääris alates maapinnast kuni 90 km kõrguseni. Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab Päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiirgust. Osoon on kogu eluslooduse seisukohalt väga tähtis gaas. Osoonikihi tekkimine oli väga tähtsaks elusorganismide arengu eelduseks. Osoonikihti lõhuvad freoonid, mida kasutatakes külmutuskappides. Mõningad
Meteoriitide tekke kohta on kaks teooriat. Esiteks võivad nad olla Jupiteri ja Marsi vahelisest asteroidide vööst, sisaldades suurel hulgal planeetide moodustumisest üle jäänud kive. Teiseks võivad nad suunduda Maa poole kokkupõrkest komeetidega Suurem osa meteoorkehadest pärineb just asteroidivööst. Asteroidid ongi meteoriitide lähtekehad. Üldjuhul lagunevad ja põlevad meteoorkehad juba kõrgemates atmosfäärikihtides. Tavaliselt aint suure massi ja kosmilise kiirusega langevad kosmosekehad võivad jõuda maapinnale. Langemist paapinnale soosib ka suure meteoorkeha ehk boliidi lagunemine väiksema massiga tükkideks. Purunemise põhjuseks on termiline pingestus, mis tuleneb pealispinna sulamiseni tõusva temperatuuri ja kosmiliselt külma sisemuse vahest. Meteoriidid jõuavad maale soojadena või tulistena, kuid mitte hõõguvatena nagu vahest arvatakse, kuna pidurdumise ajal nende pealispind jahtub.
PEtEr konstantinov DEunov'i LEEGIHOIDJAD EttEkuulutus Leegihoidjad ---------------------- ----------------------Peter Konstantinov Deunov'i Ettekuulutus------------------ ------------------ THYALWAYSEEK ja LEEGIHOIDJAD (THE KEEPERS OF THE FLAME) (11. Juuli 1864 – 27. Detsember 1944) Varsti Saab Maa Erakordsete Tormiliste Kosmilise Elektri Lainete Poolt Pühitud Peter Konstantinov Deunov oli Bulgaaria filosoof ning tuntud ka kui Beinsa Douno, sündinud1886 ja suri 1944, jättis ettekuulutuse, mille ta oli saanud läbi transil põhineva seisundi, ettekuulutuse sellest mis võiks varsti KOGU Inimkonnale lähenemas olla. Ennustus oli seega dateeritud kui 1944, paar päeva enne tema surma sellel aastal. Ettekuulutuse, mille Beinsa Douno
elementaarosakestega. Tõenäoliselt saadakse universumist täielikumalt aru alles siis, kui füüsikas luuakse teooria, mis ühendab üldrelatiivsusteooria kvantteooriaga. Nii tuleb paljusid seni saadud tulemusi pidada esialgseteks. Ühe võimaliku seletusena galaktikate tiirlemise mehhanismidele on välja pakutud teooria, mille kohaselt koosneb universum 5% nähtavast mateeriast ja 95% tumedast mateeriast, mida pole elektromagnetkiirgust avastavate seadmetega näha võimalik[1]. Kosmilise mikrolaine-taustkiirguse (reliktkiirguse) temperatuur on 2,7 kelvinit (umbes -270°C).
Astronoomia On teadus, mis uurib taevakehade, nende süsteemide ja kosmilise hajusaine liikumist,ehitust, tekkimist, arengut.Tuleb kreeka keelest.Astronoomia tekkis praktilisest vajadusest tuhandeid aastaid tagasi nt Egiptuses, Hiinas. Astronoomiat saab jagada: 1. Astromeetria-taevakehade asukoha määramine ja taevakaartide koostamine. 2. Taevamehhaanika-uurib taevakehade liikumist 3. Astrofüüsika-uurib taevakehade kiirgust. Kiirguse põhjal püüab määratleda taevakehade asukohta ja arengut. Saab veel peenemateks jagada: 1
Tehiskaaslased Martin Bollverk 12. klass Mis on tehiskaaslane? · Tehiskaaslane on mõne planeedi (enamasti Maa) või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat või muu keha. · Ümber Maa tiirlevate tehisobjektide arv arvatakse olevat 7000 Kuidas jõuab tehiskaaslane orbiidile? · Maa orbiidile jõudmiseks peab tehiskaaslane (või selle kanderakett) saavutama esimese kosmilise kiiruse, Maa orbiidilt lahkumiseks on vajalik vähemalt teine kosmiline kiirus. · Esimene kosmiline kiirus on 7,9 km/s · Teine kosmiline kiirus on 11,01 km/s Millal satelliit jääb orbiidile tiirlema? · Maa tehiskaaslased lennutatakse kosmosesse tavaliselt Maa pöörlemise suunas. · Kui ekvaatori kohal tiirleva tehiskaaslase orbiidi raadius Maa keskmest loetuna on 42 100 km, siis on tal Maa pöörlemise kiirusega võrdne nurkkiirus. Mis on tehiskaaslaste ülesanne?
See on isoprotsess, mis toimub jääval temperatuuril. Boyle'i-Mariotte'i seadus Selle kohaselt muutub gaasi rõhk isotermilises protsessis pöördvõrdeliselt gaasi ruumalaga. See tähendab, et kui gaasi temperatuur hoida muutumatuna, siis gaasi ruumala vähendamisel kaks korda suureneb rõhk kaks korda. pV=const, kui T=const. 5.Tuletage valem kaldpinna maksimaalse kaldenurga arvutamiseks, mille korral sellele asetatud keha ei hakka libisema 6.Tuletage Esimese kosmilise kiiruse arvutusvalem 7.Kahetonnise massiga auto, mille kiirus on 108km/h pidurdab. Hõõrdetegur kummide ja teekate vahel on 0,6. Määrata pidurdusaeg ja pidurdusteekond. 8.Mitu mooli gaasi sisaldab 20 liitrises balloonis temperatuuril 27C, kui rõhk balloonid on 20 atm. Mitu molekuli on balloonis?
Suure massiga Tekitavad endast kordades suuremad kraatrid Sajandi kohta langeb vähem kui üks Kiiremad meteoriidid sulavad täielikult ja jahtumisel moodustavad kerakesed Sisenevad atmosfääri kiirusel 70m/s Nt: Antarktikas 10t jääst saadi ~2000 mikrometeoriiti Ehk aeroliidid Kõige levinumad ( ~ 93% langemistest) Tumedad; kaetud hallikas või punakasmusta koorikuga Põhimassis tumedad, hõbedased kondrid (kosmilise aine tombukesed) Kondriteta meteoriite nim. akondriitideks Ehk sideriidid Raud (7694%), nikkel (523)%, koobalt ~1% Iseloomulik omapärane kristalliline struktuur (ilmneb lihvitud pinna söövitamisel lahjendatud happega) Leitud kõige enam Widmanstätteni struktuur Segameteoriidid ehk pallasiidid Ligikaudu võrdses koguses nikkelrauda ja silikaatseid mineraale Foto: Pallase raud, Venemaal leitud 1749.a.
taimede rakuhingamisel. Taimed aga kasutavad CO2 glükoosi tegemiseks seega taimed kasutavad seda CO2'te mida teised protsessid eraldavad. 7. Milles väljendub fotosünteesi universaalsus? Väljendub selles, et see on ainukene protsess, kui valgusenergia moondatakse keemiliste sidemete energiaks. Seega kõik ülejäänud protsessid kasutavad just fotosünteesi käigus muundatud energiat. 8. Mis tähtsus on osoonikihil? Osoonikiht kaitseb Maad kosmilise ja ultraviolett kiirguse eest. Juhul kui osoonikiht hõreneb, siis kosmiline ja UV kiirgus muudavad valkude, RNA ja DNA struktuuri ja need ei saa täita enam iseloomulike ülesandeid. Kokkuvõte Fotosüntees on kõigile heterotroofidele asendamatu protsess, milleta nad elada ei saaks. Samuti ei saa ka autotroofid elada ilma heterotroofideta, sest siis poleks neil kedagi, kes toodaks hapniku (teoreetilised regulaarsed metsa tulekahjud ja vulkaani pursked toodaks).
Sellises olukorras ei tohi paanikasse sattuda, vaid tuleb teha kõik, et meil ja meie lähedastel oleks mugavam. Riik mõtleb antud olukorras sellele, kuidas olukorraga toime tulla ja ellu jääda. Inimesed peaksid mõtlema ette, et vältida paanikat. Üleplaneedilise elektrikatkestuse tagajärjel võivad sadada igale poole orbiidil olevad satelliidid ja kosmosejaamad. Teise variandina võivad nad jäädagi sinna tiirlema ja moodustada niinimetatud kosmilise prügi. See tähendaks lihtinimesele side- ja positisoneerimisseadmete katkemist.
http://www.abiks.pri.ee Osoon (O3) ehk trihapnik on iseloomuliku terava lõhnaga sinakas, suhteliselt ebapüsiv gaas. Osoon on väga tugevalt oksüdeeriv ja kiirestilagunev aine . Osoonikiht ehk osonosfäär ümbritseb Maad 1050 km kõrgusel. Osonosfäär tekkis 300500 milj. aastat tagasi hapniku tootvate bakterite, fotosünteesi, päikese (ultraviolett) ja kosmilise (lühilainelise) kiirguse toimel. Suurim osoonisisaldus on 2026 km kõrgusel. Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab Päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiirgus, olles seega kasvuhoonegaas. 1970ndail aastail, mil hakati atmosfääriuuringuteks kasutama satelliite, avastati, et osoonikiht hõreneb kohati tugevalt ja tekivad nn. osooniaugud. Osooniaugud on tekkinud pidevalt aastast 1979 ja on sellest ajast kasvanud
(See on täielik kosmoloogiline printsiip; punkt üks väljendab tema ruumilist, punkt kaks ajalist osa. Eristatakse ka osalist kosmoloogilist printsiipi, mis nõuab vaid ruumilist ühtlust, lubades ajalist arengut. Kosmoloogiline printsiip on veendumus, et igale galaktikatega tihedamalt kaetud piirkonnale järgneb kaugemal hõredam piirkond, ja ümberpöördult. Galaktikad võivad isegi ükskord otsa lõppeda (seni pole seda küll näha), aga siis me usume, et sellega lõpeb vaid üks kosmilise hierarhia aste, üli- või metagalaktika, ning sellele järgneb jällegi ruum, mis on täidetud samasuguste metagalaktikatega.) 4. Mis on antroopsusprintsiip? See tähendab inimkeskset universumit, universumi ehitus ja areng on täpselt sellised, et seal saaks eksisteerida inimene (vaatleja). Me näeme, tunnetame seda ja oskame sellest järeldusi teha.
Freud arvab, et religioon on neuroos. Kristlik- ontoloogiline tõestus: Mul on idee täiuslikust olendist. Täiuslikkuse juurde kuulub ka olemine. Järelikult täiuslik olend eksisteerib. Kausaalne- Mis põhjustas asjade olemise? Kineetiline- Mis pani asjad liikuma? Kosmoloogiline- Mis tekitas korrapärase maailma? 4. Mis on teodiike? Teodiike on jumalaõigustuse teooria. Teodiike moraalse kurjuse kohta: vaba tahe. Teodiike loodusliku kurjuse kohta: illusiooni argument, kosmilise disaini paratamatuse argument, meie maailm on parim kõigist võimalikest maailmadest. 5. Kirjeldage filosoofide seisukohti usu ja mõistuse vahekorra küsimuses. Ratsionaalne seisukoht ( T.Aquinos )- loomupärased ja ilmutuslikud tõed. Mõõdukas seisukoht ( D. Hume, W. James )- teatud situatsioonides on mõistlik panustada asjadesse, milles me ei saa tõsikindlad olla ( sõprus, armastus ) Irratsionaalne ( Augustinus Kierkegaard )- usun, kuna ei mõista.
marmoriks. 9. Eesti marmor on maailmakuulus 11. Kõige rohkem fossiile pärineb 10. Kulutusel tekkinud pinnavormidest on ordoviitsiumi ajastust. võimsaim pankrannik. 12. Rändrahnud on Eestisse kandunud 11. Kuesta on astmeline tasandik. Norrast. 12. Tardkivimid on veetekkelised. 13. Pinnakate on tekkinud viimase 2 miljoni 13. Eestis esineb kosmilise päritoluga aasta jooksul. kivimeid. 14. Viirsavi esineb kõige enam LõunaEesti 14. Põlevkivi on tekkinud varem kui liivakivi. kõrgustikel. 15. Settekivimid on kujunenud vahemikus 15. Pinnamoe peamine kujundaja on olnud devonist kuni kvaternaarini. mandrijää ja selle sulamisvesi. 16. Aluspõhja kivimikihid on lõuna suunas 16
Süsinik Süsinik on keemiline element järjenumbriga 6. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 12 ja 13. Looduses leidub ka radioaktiivset isotoopi süsinik-14, mille massiarv on 14 ja poolestusaeg 5700 aastat. Süsinik-14 tekib kosmilise kiirguse toimel. Süsinik on mittemetall. Süsinikul on kalduvus moodustada 4 sidet, või vastaval arvul mitmekordseid sidemeid. Et süsinik moodustab palju vähepolaarseid kovalentseid sidemeid, on oksüdatsiooniastme määramine sageli raske. Tal on palju allotroopseid vorme. Tavatingimustes on neist stabiilseim grafiit. Teisteks vormideks on teemant ja mitmesugused karbüünide ja fullereenide vormid. Süsiniku stabiilseim oksiid on süsihappegaas (CO2). Oluline on ka süsinikoksiid (CO).
toota ja arvatavasti on valmis esimene töötav termotuumaelektrijaam. Kosmoseturism ja -uuringud: Ma arvan, et 10 aasta pärast pole Eesti veel oma esimest inimkosmonauti kosmosesse saatnud, aga see eest tiirleb laias kosmoses meie esimene satelliit. 10 aasta pärast on Maa ümber nii palju satelliite, et vanad ja kasutud tuleb alla tulistada. Selle tarbeks luuakse eraldi seadmed, mis tegelevad vanade satelliitide hävitamise ning seejärel neist tekkinud kosmilise prügi koristamisega. Majandus: Selleks ajaks on majanduskriis läbi, aga silme ees virvendab juba uus. Vahepeal on Eesti jõudsalt arenenud tööstus- ja infotehnoloogia valdkondades. Luuakse majandussidemeid Hiina, Jaapani, USA ja teiste mõjuvõimsate riikidega. 2012. aastal võetakse kasutusele euro. Tänu Euroopa Liidu toetustele on põllumajandus jõudsalt arenenud ja maarahvas ei suregi välja. Sport: Gerd Kanter võidab 2012 Londonis kulla. Suusatajatel on kehv seis. Eesti jalgpalli
heli-, elektri- jm. nähtuste kompleks. Kui keha põlemise jääk langeb maale, nimetatakse seda meteoriidiks. Meteoriitide koostis: Koostiselt jaotatakse meteoriidid raudmeteoriidideks (34%), kivimeteoriitideks (62%) ja segameteoriitideks (4%). raudmeteoriidid ehk sideriidid sisaldavad rauda ja 5-30% niklit. kivimeteoriidid ehk aeroliidide põhimassi moodustavad silikaatsed mineraalid oliviin ja pürokseen, ka sisaldavad nad sageli algse kosmilise aine tombukesi kondreid. segameteoriidid ehk pallasiidid on kivi-raudmeteoriidid. Meteoriitidest on leitud Maal tundmatuid mineraale - sreibersiiti ja olhamiiti. Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan, aga vähesel määral nad sisaldavad ka niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi, teisi elemente on väga vähe. Suurimad meteoriidikraatrid maailmas: Arizaon meteoriidikraater - läbimõõduga 1,2
joonkiirus ühesugune. E-galaktikas liiguvad tähed kaootiliselt, vaatesuunalised kiirused kasvavad tsentri suunas. 9. Noored- suure heledusega peajada tähed, koosnevad valdavalt vesinikust, stabilised, Päikese sarnased, paiknevad galaktika spiraalharudes, äärealadel. Vanad- 1se põlvkonna tähed, muutunud hiidudeks, ülihiidudeks või kääbusteks. Sees raskemad elemendid, paiknevad galaktika keskmes. 10. S- ja korrapäratutes galaktikates tekivad kosmilise tolmu- ja gaasipilvest grav jõul. 11. spiraallaine kujuneb täheobriitide korrastatuse tõttu. (täheorbiidid üksteise peal- spiraal) 12. Aktiivseid galaktikaid eristab normaalsetest tuuma sinakas värvus ja heledate emissioonijoonte spekter. 13. Kvasarid on tähesarnased objektid, mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldav galaktikate omadega. 14. kvasarite ja aktiivsete tuumade pideva spektri kuju vastab mittesoojuslike energiaallikate kiirgusele. 15
ainete sünteesiks nii auto- kui ka heterotroofidele Glükoos on põhiliseks energiaallikaks enamikus organismides Peaaegu kogu atmosfääris esinev hapnik ongi moodustunud fotosünteesil Hapniku tähtus: Hapnik osaleb enamikus organismides toimuvates osüdatsiooniprotsessides (hingamisel) Atmosfääris esinev hapnik on Maad ümbritseva osooniekraani eksisteerimise aluseks. Selline ekraan kaitseb Maad ülemäärase kosmilise ja UV kiirguse eest Fotosünteesil saadav õhuhapnik on vajalik põlemisprotsessideks. Mitmed meie eigapäevase elu tegevusvaldkonnad oleksid selleta mõeldamatud Fotosünees Hingamine Kloroplastides Mitokondrites Ainult päeval (valges nähtavas valguses) Päeval ja öösel Assimilatsiooniprotsess Dissimilatsiooniprotsess
ajaloos on olnud esimese tehiskaaslase Sputnik 1 viimine Maa orbiidile 1957.aastal, esimese inimese Juri Gagarin viimine kosmosesse Vostok 1 kosmoselaevas 1961.aastal ja inimese jõudmine Kuule Neil Armstrong ja Buzz Aldrin 1969.aastal Apollo 11 pardal. Lennuaparaadi viib kosmosesse harilikult mitmeastmeline rakett. Iga astme mootorid ja tühjenenud kütusepaagid eralduvad raketi muust osast enne järgmise astme mootorite käivitumist. Kui viimane aste on saavutanud vähemalt esimese kosmilise kiiruse(7,8 km/s), võib lennuaparaadi juhtida Maa tehiskaalase ehk sateliidi orbiidile. Tehiskaaslane liigub ümber Maa mootorite abita kanderaketilt saadud kiirusega ega kuku alla, sest Maa külgetõmbejõud on täpselt tasakaalus tiirlemisel tekkiva kesktõrjejõuga (kaaluta olek). Enamikul tehiskaaslastel on väiksed mootorid, mis hoiavad lennuaparaati vajalikus asendis ja muudavad tema orbiiti. Orbiit on ringjoonekujuline või, juhul kui kiirus ületab 7,8 km/s, ellipsikujuline.
ainete sünteesiks nii autotroofidele kui heterotroofidele · Glükoos on põhiliseks energiaallikaks enamikus organismides · Peaaegu kogu atmosfääris esinev hapnik on moodustunud fotosünteesil HAPNIKU TÄHTSUS: · Osaleb enamikus organismis toimuvates oksüdatsiooniprotsessides (rakuhingamine) · Atmosfääris esinev hapnik on Maad ümbritseva osooniekraani eksisteerimise aluseks (ekraan kaitseb meid ülemäärase kosmilise ja ultraviloet kiirguse eest) Fotosünteesilt saadav hapnik on vajalik põlemisprotsessides
olemust selgitada. Seadused ise ei loo midagi, vaid on pelgaks kirjelduseks sellest, mis teatud tingimustel juhtub. Minu arust see on parem lahendus, kuidas võis universum tekkida. Kuna arvan, et siin on ikka jumala käsi mängus. Universum loodi minu arust jumala poolt. Ei saa nii olla, et universum tekkis ex nihilo ehk siis ei millestki. Pidi olema maa looja, kuna muidu ei saaks olla gravitatsiooni seadust ega muid seadusi. Seda ka ei usu, et mingi kosmilise tolmu kogunemisel, millest sai alguse Suur Pauk ning sellest sai alguse universum, mida me uurime. Selles ilmas ei ole selliseid asju, mis on ise tekkinud või kui ongi, siis neid on vähe. Nii on ka lood selle maakerega, mis ei tekkinud ise, millel oli ikka looja ka. Nii on ka kõikide seadustega, neil on olemas loojad, aga need avastati teatud aegadel. Minuarust võib asja kokku võtta nii, et Jumal lõi universumi, mitte mingi seadus ega Suur Pauk
• Kiirguskaitset ja jahutust ei olnud • Erakordne läbimõeldus, põhjalikkus ja piinlikult täpsed arvutused olid omased paljudele tema katsetele. Seetõttu julgeti katsetada reaktorit rahvarohkes südalinnas. • Iseeneslik ahelreaktsioon saavutati kell 15.25 ja reaktor töötas esimesel korral 28 min. Hilisem tegevus • Pärast sõja lõppu pöördus Fermi tagasi õppetöö ja teadusliku uurimise juurde. Ta tegeles osakestefüüsika ja kosmilise kiirgusega. • Ta osales ka vesinikupommi projektis konsultandina ning arvutajana, kuigi oli selle suhtes kriitiline. Einsteini valem • Fermi oli arvatavasti esimene teadlane, kes juhtis tähelepanu Einsteini valemis E=mc2 peituvale tuumade siseenergia vihjele. • 1923. a kirjutas ta, et on hea, kui lähitulevikus ei avastata teed selle kohutava energiakoguse vabastamiseks. Hea teada • Fermi järgi on nimetatud keemiline
vaid sellest 2000km eemal Kanada põhjaosas. Deklinatsioon nurk, mille võrra erinevad geograafilised poolused magnetpoolustest. Maa magnetväli Deklinatsioon Kaius ~7º Ida suunas Maa magnetväli Maal on kohti kus magnetnõel ei võta kindlat suunda neid nimetatakse magnetilise anomaalia piirkondadeks. Põhjused tihti suurtest rauamaagilademetest. Maa magnetväli kaitseb Maa elanikke kosmilise kiirguse eest. Suure energiaga laetud osakesed mõjuvad elusorganismidele kahjulikult. Maa magnetväli Laetud osakeste liikumissuund Maa magnetväljas muutub, ning suurem osa neist ei jõua maapinnani. Maa magnetväli Vaatluste abil on kindlaks tehtud, et Maa magnetpooluste asukohad muutuvad. Need on väga pikaajalised. Lühiajalisi ja järske Maa magnetvälja muutusi
vedelal kujul. Alles jäänud atmosfääri riismed on andnud aluse arvata, et sel planeedil võis kunagi ka elu olla. Europa Suuruselt natuke väiksem kui meie enda kuu Luna. Eriliseks teeb selle kuu see, et tema pind on võrreldes teiste kuudega äärmiselt tasane. Europal on võrreldes teiste kuudega märkimisväärne osoonikiht mis sarnaned Maa omaga, kuid on siiski kordades hõredam. Lisaks on Europal väga nõrk magnetväli, mis ei suuda teda kaitsta kosmilise kiirguse eest. Kuid kuna Europa asub Jupiterile suhteliselt lähedal on tal lisaks enda magnetväljale ka Jupiteri enda magnetväli ning need saavad väga hästi kosmilise kiirguse vastu. Lisaks kõigele muule leidub seal ka palju vett vedelal kujul. Tegemist on kõige elusõbralikuma taevakehaga MPS-is (lisaks MAA-le.) Ganymedes Tegemist on kõige suurema kuuga MPS-is. Io On teada, et kuud on külmad ja jäised. Mida kaugemale Päikesest seda külmemad nad on. On siiski üks erand, Io
suuremalt pindalalt ning määrata täpselt vaatesuunda Maa suhtes. Saame koostada selle abil täpsemaid tähekaarte. 33. Millist infot võib saada tähtedelt tulevat valgust analüüsides? 34. Milliseid teleskoope (lisaks optilistele) kasutab tänapäeva astrofüüsika? Lisaks optilistele teleskoopidele kasutatakse infrapuna, ultraviolettvalguse, raadiolainete, röntgen- ja gammakiirguse teleskoope. 35. Milliseid täiendavaid võimalusi annab astronoomiale kosmilise tehnika kasutamine? Kosmilise tehnikaga saab uurida lähemaid taevakehi vahetult, neist proove võttes ja neid 36. Kuidas planeerida mingi taevaobjekti vaatlemist? Milliseid abivahendeid kasutate? 37. Millised planeedid on praegu Eestist vaadeldavad? Kandke nad tähekaardile, valige vajalik vaatlusvahet ja vaatlusaeg. 38. Oletame, et seisate Kuu tasandikul. Kui kaugel on silmapiir? Kuu raadius on 1738km. Silmapiir on 1,8km kaugusel. 39
tuntumad. 36. Kirjeldage komeetide liikumist. Ilmuvad enamikus ootamatult paistes teleskoobis ebakorrapärase liikuva udulaiguna, mis Päikesele lähenedes kasvab sabatäheks - heleda uduse pea ning nõrgeneva sabaga moodustiseks 37. Mida nimetatakse meteooriks, boliidiks, meteoriidiks? Meteooriks nimetatakse Maa atmosfääri tunginud ja taevasse hõõguva jälje jätnud kosmilist osakest. Maapinnale langenud kosmilise päritoluga keha nimetatakse meteoriidiks. Boliid on taevas lendav tulekera ehk suure massiga meteoor. 38. Millest tekkisid planeedid? Planeedis tekkisid kosmilise tolmu e tähetolmu osakeste tõmbumisel üksteise külge. 39. Kuidas seletatakse kaht tüüpi planeetide teket? Maa rühma planeedid tekivad Päikesest ümbritseva gaasitolmketta seesmisest, raskeid elemente sisaldavast osast. Hiidplaneedid kujunevad ketta keskosas põhiliselt vesinikust ja heeliumist. 40
aeglane pöörlemine Veenus Maa õde vee puudumine Veenusel süsihappegaasi on ühepalju troposfäär kuni 90 kilomeetrini temperatuuri kõikumine on mõni kraad 200-300 kilomeetri kõrgusel on õhk 100 kraadi külmem Vesi elu paralleelselt Maaga rohked vulkaanipursked peatumatu soojenemine vee olemasolu 4 hüpoteesi: tekkis vähe jääd vesi on seotud pinnasesse vesiniku kerge isotoop on lahkunud tekkiv Veenus kohtus suure kosmilise kehaga ja toimunud katastroofil läks vesi kaduma Elu Veenusel võib leiduda elu õhuke pilvekiht, mida kaitsevad väävliühendid bakter, mis on võimeline elama ja paljunema pilvedes evolutsioon pilved on maapinnast kõrgel võib leida veekomponente, kuid kontsentreeritud väävelhappe näol
Algab, kui kulmineerub kevadpunkt.19. Troopiline aasta ehk päikeseaasta on aeg Maa kahe järjestikuse läbimineku vahel kevadpunktist.20. Planeetide näiv silmusekujuline liikumine seletub nende vaatlemisega liikuvalt Maalt.21. Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. Kuuvarjutuse tekitab Maa vari, kui planeet tuleb Päikese ja Kuu vahele. 33. 34.Teleskoobid:lääts-,peegel-,raadioteleskoobid. 35.Kosmilise tehnika kasutamine annab võimaluse uurida kosmoseprotsesse nt Hubble. -Eesti astronoomiale panid aluse 1809 Tartu Tähetorn, 1810 seal W. Struve. Eesti astroloogid uurivad tähtede vahelist ainet,helkivaid ööpilvi, koostavad tähekatalooge. - Vööndiaeg on ühes ajavööndis kehtiv kellaaeg. Saab alguse Greenwich, Inglismaa. Kokku 24 vööndit. Eestis Greenwichist 2 tundi ees. - Kuupäevaraja on kokkuleppelise asukohaga kujuteldav joon, mille ületamisel muutub kuupäev
meile tulevik. Mõtiskledes enda ümber olevast elust paneb imestama fakt, et algselt koosnes meie Päikesesüsteem vesinikuaatomitest. Huvitav oleks teada, kuidas selle eksistents alguse sai. Ilmselt on see müsteerium pikaks ajaks, halvimal juhul igaveseks. Teame ainult seda, kuidas täht võib tekkida. Pika aja möödudes moodustub kosmilisest tolmust, mida esineb Universumis, pilv, mis tõmbab enda poole aina enam kosmilist tolmu. Tänu suurele kosmilise tolmu kogusele ja gravitaatsioonijõu mõjule eraldub soojus ning tekib täht. Tavaliselt on tähel viis eluetappi: tähe sünni, valge tähe, punase hiiu, valge kääbuse ja musta kääbuse periood. Nende etappide ühikuks on miljardid aastad. Elu Maal on üks moment võrreldes tähe elueaga. Füüsikast võikski jääda rääkima. Ülaltoodu on väike osa sellest, mida olen füüsikatundides läbi töötlenud. Teemasid, mille kohta saaks püstitada hüpoteese, teha katseid
mittepõlev gaas. · Rahvakeeli on see süsihappegaas. · Tekib täielikul põlemisel, väljahingamisel, käärimisel. · Seda on vaja, et taimed saaksid fotosünteesida. · Õhus on CO keskmiselt 0,04 massiprotsenti, kuid tänu inimtegevusele see protsent kasvab aeglaselt. Radiosüsinik · Radiosüsinik ehk C-14, on radioaktiivne isotoop. · Poolestus aeg on 5715 +/- 30 aastat. · See tekib atmosfääris õhulämmastiku kosmilise kiirguse toimel. Rakendusalad · Puusütt kasutatakse kütteainena. · Aktiivsütt kasutatakse adsorbendina gaaside ja vedelike puhastamisel (toiduainete ja farmaatsiatööstuses). · Meditsiinis. · Sõjanduses - gaasitorbikud. · Süsielektroode kasutatakse nende kõrge sulamistemperatuuri tõttu kaarleegi saamiseks. · Tahm on kasutusel musta pigmendina. · Pürolüütiline süsinik on levinud materjal südameklapi proteeside valmistamisel.
sest väljamaa paneb abiellumise-laste kooliskäimisega asja paika. Mida rohkem Eesti elanikkonnast suundub nt Inglismaale, seda suurem on tõenäosus, et tagasi ei pöörduta. Siia tulevad uued toredad inimesed, näiteks Ukrainast. Mida teha? Raudne eesriie- mitte välja lasta? Eesti peaminister on 4000 suuruse palgaga Andrus Ansip. Peremees tõdeb imestusega, et Estonian Airi endine boss Tasula teenib 33000 kuus! Kas Ansip on peremees? Miks teenivad riigiettevõtete juhtfiguurid kosmilise tasusi võrreldes naisterahvaga, kes suundub hommikul Maksimarketisse 10 tunnisele tööpäevale, seda 300 eest kuus. Lasteraha suurus on Eestis 20. Käies talvel Itaalias, maksis pitsa ja 2 liitrine coca pudel sama palju! Kas lastetoestus peaks tõstma? Mis on meil ja riigil viga? Kas aitavad Rahvakogud? Või tuleb ühineda Soome või Venemaaga? Minu tuleviku Eesti näeb välja hoolivam ja austavam. Kõik hoiaksid üksteist ja näitaksid üles isamaalisust
Igal ööl jälgivad sajad astronoomid kogu maailmas taevast, et leida uusi komeete. Keegi ei tea, millal ja kus need nähtavale ilmuvad. Kui sul õnnestub avastada uus komeet, antakse talle sinu nimi. Meteoorkehad Meteoorkeha on planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha, mis Maa atmosfääri sattudes põhjustab meteoori ning võib meteoriidina maapinnale langeda. Meteoorkehad on kehad,mille läbimõõt on 105 kuni 104 meetrit, väiksemad osakesed moodustavad kosmilise tolmu. Meteoorkehi liigitatakse kaheks päritolu järgi: komeetide tuumade lagunemisel tekkinud meteoorkehad ja väikeplaneetide vööndist pärinevaid meteoorkehad. Esimese puhul on tegu väga haprate ja kobedate kehadega, tihedus on neil 0,31 Mg/m³, tekitavad 7 meteoorivoole ja enamiku juhuslikke ehk sporaadilisi meteoore. Teisel juhul on tegu kompaktsete kehadega, tihedus 2,28 Mg/m³, tekitavad väikese osa juhuslikke meteoore.
annaabi.ee 
