Aas-rebasesaba õisik tundub katsudes pehme ja taim talub hästi niitmist. Aas-seahernes Aas-seahernes kasvab tihti koos hiirehernega. Tema kasvukoht on niiskel niidul. Taime kutsutakse ka mesiherneks tema kollase värvuse pärast. Harilik härghein Härghein on puisniitude ja niiskemate niitude taim. Tema õied on erkkollased, lillad on härgheina kõrglehed. Härjasilm Taime peetakse meie niitude ja nurmede kauneimaks. Härjasilmal on kaunis korvõisik. Lill õitseb terve suve, juunist kuni septembrini. Kibe tulikas Kasvab peamiselt karjamaal, sest loomad seda taime ei söö. Tulikal on küll kaunid kollased õied, aga ta on mürgine ja nahale sattumine võib põhjustada põletust. Valge ristik On liblikõieline taim, mis sobib hästi loomasöödaks Valget ristikut kasvatatakse peamiselt kultuurtaimena Maikelluke Maikelluke on ilusate õite ja meeldiva lõhnaga taim Ta levib peamiselt
õiekate väike, et mitte takistada tolmu juurdepääsu Putuktolmleja peab olema märgatav Raipekaktus Rafflesia Putuktolmleja õie ehitus peab sobima putuka "tööriistadega" Õisikud Suured õied üksikult, pisikesed koonduvad õisikutesse. Vahel üksikud õied üsna taandarenenud ja koondunud õisikusse, mis näeb välja nagu õis Piimalillel on igast isasõiest alles Rukkilille korvõisik üks tolmukas, need koonduvad pikaraolise emasõie ümber ja on ümbritsetud värviliste kõrglehtedega -- tsüaatium ÕISIKUD korvõisik kännas lihtsarikas keeris pööris liitsarikas urvad Õisikus erinevad õied neiusilm lodjapuu
rajatud kultuurniite. Looduslikud niidud. Niitude liigirikkas taimestikus leidub haruldasi taimi ning palju ravimtaimi. Niidud muudavad ka maastiku mitmekesisemaks. Seepärast tuleb väärtuslikumaid niite hävimise eest kaitsta. Aasrebasesaba Aasrebasesaba võib kohata peaaegu igal niidul. Aasrebasesaba õisik tundub katsudes pehme ja taim talub hästi niitmist. Härjasilm Taime peetakse meie niitude ja nurmede kauneimaks. Härjasilmal on kaunis korvõisik. Lill õitseb terve suve, juunist kuni septembrini. Aasseahernes Aasseahernes kasvab tihti koos hiirehernega. Tema kasvukoht on niiskel niidul. Taime kutsutakse ka mesiherneks tema kollase värvuse pärast. Kibe tulikas Kasvab peamiselt karjamaal, sest loomad seda taime ei söö. Tulikal on küll kaunid kollased õied, aga ta on mürgine ja nahale sattumine võib põhjustada põletust. Harilik härghein Härghein on puisniitude ja niiskemate niitude taim
mitmemaastaste rohttaimedena, kuid vahel peetakse teda ka poolpõõsaks, see võib põhjustatud olla tema kõrgest kasvust, mis ulatuda kuni ühe meetrini. Raudrohi on levinud Euroopas, Lääne- ja Ida-Siberis, Kesk- ja Väike-Aasias ja Kaug-Idas. Samuti ka Põhja-Ameerikas, Uus-Meremaal ja Austraalias, kuid seal on ta naturaliseerunud. Tal on kitsad, mitmel korral jagunenud, veidi hallikasrohelised lehed ja suured valged liitõisikud. Tema suur liitõisik koosneb korvõitest. Iga väike korvõisik sisaldab tavaliselt nelja-viit valget keelõit ja kuni paarikümmet kollakat või määrdunudvalget putkõit. Keelõites on olemas vaid emakad, need on ühesugulised emasõied. Putkõites on aga nii emakad kui tolmukad ehk seega on õis mõlemasuguline.Eestis on ta üsna tavaline ning teda ei ole väga raske leida. Raudrohi kasvab nt. niitudel ning teeservadel. Raudrohul on mitmed väga head omadused. Raudrohi on väga tõhus ravimtaim, kuid seda kasutatakse tihti ka ilutaimena
ÕISIK Õisikute põhitüübid: · Kobar - hästi arenenud peateljele kinnituvad õieraod õitega (TOOMINGAS, MAIKELLUKE); · Pea ehk tähk - raotud õied kinnituvad vahetult õisikuraole (TEELEHT); · Pööris - kobarast tulenev liitõisik, millel peateljest lähtuvad harud omakorda hargnevad (NURMIKAS, KAER); · Tõlvik - õisiku peatelg on muutunud laiaks ja lihakaks (MAIS); · Nutt - laiale ja lühenenud peateljele kinnituvad raotud õied (RISTIK, ÄIATAR); · Korvõisik - õisikutelg meenutab liuda (VÕILILL, KUMMEL); · Kännas - alumised õieraod on ülemistest pikemad, mille tõttu kõik õied asetsevad enam- vähem ühes tasapinnas (SOOLIKAROHI, PIRNIPUU); · Sarikas - kobara peatelg on taandarenenud ja enam-vähem ühepikkused õieraod moodustavad sarikakiired (NURMENUKK, LAUGUD); Liitsarika iga sarikakiir kannab omakorda lihtsarikat (KÖÖMEN, HEINPUTK). ·
TAIMEDE MÄÄRAMISTUNNUSED ABILEHT Lihtleht koosneb lehelabast ja leherootsust 39. Lehelaba on kas terve või erineval määral lõhestunud Leheserv on terve või erinevat moodi sakiline Liitlehel kinnitub ühe leherootsu külge mitu lehekest 40. Liitleht koosneb erinevast arvust lehekestest Sulgja liitlehe lehekesed kinnituvad rootsule üksteise kõrval nagu linnusule osakesed Sõrmja liitlehe lehekesed kinnituvad leherootsu otsa nagu sõrmed pihupessa Abilehed Leherootsu alusel olevad lehesarnsed väljakasved, pärislehtedest enamasti palju väiksemad (harva suuremad või sama suured), terve või sakilise servaga 41. hõbemarana lehe alusel on kaks väikest abilehte aas-seahernel on kahe sulglehekesega lehe alusel kaks sama suurt abilehte 42. hambulise servaga abileht kannikese leherootsu alusel ...
Õlikultuurid Kookospalm on igihaljas, kuni 30 m kõrgume ja kuni 60 cm jämedune lookja tüvega puu. Kasvab troopikamerede rannikutel ja saartel. Lehed sulgjad ja kuni 6 m pikkused. Kasutatakse toiduks, lehti katusteks ja tüvesid ehitusmaterjalidena, ka saadakse kookosest õli. Istandusi on peamiselt Filipiinidel. Tuntuim päevalill on põhja- Ameerika lõunaosast pärinev liik harilik päevalill. Ta kasvab 2-5 m kõrguseks, tema korvõisik ehk korvik on aga 8-40 cm-se läbimõõduga. Taime hargnenud sammasjuur võib tungida 3-4 m sügavusele. Päevalille seemneid süüakse ja neist saab ka õli. Teda kasvatatakse Argentiinas, Rumeenias, Põhja- ja Kesk-Ameerika. 2 Tööstuskultuur Kautsukipuu on heitleheline piimalill. Lehed kolmetised, väikesed ühesugulised kroonlehtedeta
Sorte Harilik Siniliilia, Siberica Alba https://sites.google.com/site/keiutegemised/rohttaimed/sibull illed Daalia (Dahlia) Pärit Mehhikost ja Guatemaalast, (Kesk-Ameerika) püstine, haranematu vars, 50-120 cm Valgus- päikesepaiste Pinnas viljakas, vett läbilaskev, põhjatuulte eest varjatud Õitseb juulist kuni öökülmadeni, suur korvõisik ja värvivalik on sortidel väga lai, lehed südajad, sakiliste servadega Paljundamine juuremugulatega Istutada- rühmadena peenardes, hekina, seinte äärde, soolotaimena https://www.google.com/imgres?imgurl=https://www.seemn Sorte ,,Anne Eliise", ,,Akta", ,,Arabian Night`` emaailm.ee/jpg/Daalia%2520VeselyeRebjata.jpg&imgrefurl =https://www
I. ELUSLOODUSE SÜSTEEM 1. Elusorganismide jaotamine riikideks: loomad, taimed, seened, bakterid. Süstemaatika ja selle põhiühikud (järjekord!). Elu tunnused. Maal leidub kokku u 1,5 miljonit liiki. Kuhu kuuluvad loomad (kõige enam putukaid, rohkem kui muud kokku), prokarüoodid (kõige vähem, seened, taimed ja protistid). Süsteemse taimede, loomade ja mineraalide hierarhilise klassifikatsiooni tegi 1735 a Carl von Linne. See on kasutusel tänapäevani. See põhineb organismide välistel tunnustel. Järjekord: ELU TUNNUSED: 1. Rakuline ehitus - rakk on väikseim elusüksus. Rakkude hulga järgi jaotatakse elusorganismid: • ainurakseteks (bakterid, algloomad e. protistid, ainuraksed vetikad, ainuraksed seened) • hulkrakseteks (enamik taimi, loomi ja seeni). Ainuraksus on primaarne - hulkraksus tekkis 700 - 900 miljonit aastat tagasi. 2. Sisemine keeruline organiseeritus - keeruline ehitus, ...
taimedel (paju, kanep, astelpaju, põõsasmaran) ·Monoöötsiline e ühekojaline taim: emas-ja isassugurakud asuvad asuvad ühel taimel (tamm, kask, sarapuu, võilill) ·Õisik: moodustavad pisikesed koondunud õied (rukkilill). Õisiku tüübid: lihtsarikas ühe varre otsas palju erinevaid õisi (üleval vasakul), kännas lihtõisikute varred võivad olla erineva pikkusega, kuid moodustavad ühe tasapinna (üleval keskel), korvõisik (üleval paremal), liitsarikas lihtsarikate koondumine (all vasakul), pööris (all keskel), keeris (all paremal). Mõnikord on üksikud õied taandarenenud ja koondunud õisikusse, mis näevad välja nagu õied. ·Õie muudendid (kinnitumisvahendid, astlad, vivipaaria) Õis kinnitub varrele õierao abil, mille tipp on jämenenud ja moodustab õiepõhja. Astlad taimede mehaaniline kaitse; torkav moodustis, mis on tekkinud oksast, lehest või abilehest.
Päikse käes kasvades peab muld olema piisavalt niiske. Väga vähenõudlik ja külmakindel. Armastab niiskemat, viljakat mulda. Talle meeldiks, kui see oleks kergelt happeline. ACHILLEA MILLEFOLIUM - HARILIK • Kitsad, mitmel korral jagunenud, RAUDROHI veidi hallikasrohelised lehed ja suured valged liitõisikud. Raudrohi on korvõieline ja seega ei koosne suur liitõisik mitte õitest, vaid korvõisikutest. Iga väike korvõisik sisaldab tavaliselt nelja-viit valget keelõit ja kuni paarikümmet kollakat või määrdunudvalget putkõit. Keelõites on olemas vaid emakad, need on ühesugulised emasõied. Putkõites on aga nii emakad kui tolmukad ehk seega on õis mõlemasuguline. • Eelistab kuiva toiteainetevaest pinnast päikesepaistelisel kuni poolvarjulisel kohal. Ei talu seisvat vett. Pioneerliigina asustab raudrohi kiiresti söötijäänud uudismaa. AJUGA REPTANS – ROOMAV AKAKAPSAS
pinnast. Kasutamine haljastuses: lehtdekoratiivse pinnakattetaimena, puuderühma all, taimekonteinerites, kiviktaimlates. Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/mpipar2.htm http://nagi.ee/photos/Enno-Kusrav/19189451 1.4 Aster (Aster) Konkreetne liik: alpi aster (Aster alpinus) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 20-30 cm. Läbimõõt 40-50cm. Taime välislaadi kirjeldus: laiuv puhmastaim. Lehed: rohelised, piklikud. Õied või õisikud: korvõisik. Värvus varieerub valgest tumelillani. Õitseb mai algusest juuni lõpuni. Liigi eritunnused: esineb mitmeid haigusi. Põõsast tuleb pidevalt harvendada. Talvekindel. Kasvukoha nõuded: vett läbi laskev muld ja päikseline kasvukoht. Üsna vähenõudlik. Kasutamine haljastuses: kiviktaimlates, kuivmüüridel, püsilillepeenras, äärislillena. Kasutatud kirjandus: http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/8 http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=3237 http://www.helga
taimedel (paju, kanep, astelpaju, põõsasmaran) · Monoöötsiline e ühekojaline taim: emas-ja isassugurakud asuvad asuvad ühel taimel (tamm, kask, sarapuu, võilill) · Õisik: moodustavad pisikesed koondunud õied (rukkilill). Õisiku tüübid: lihtsarikas ühe varre otsas palju erinevaid õisi (ül vas), kännas lihtõisikute varred võivad olla erineva pikkusega, kuid moodustavad ühe tasapinna (ül kesk), korvõisik (ül par), liitsarikas lihtsarikate koondumine (all vas), pööris (all kesk), keeris (all par). Mõnikord on üksikud õied taandarenenud ja koondunud õisikusse, mis näevad välja nagu õied. · Õie muudendid (kinnitumisvahendid, astlad, vivipaaria) Õis kinnitub varrele õierao abil, mille tipp on jämenenud ja moodustab õiepõhja. Astlad taimede mehaaniline kaitse; torkav moodustis, mis on tekkinud oksast, lehest või abilehest.
taimedel (paju, kanep, astelpaju, põõsasmaran) Monoöötsiline e ühekojaline taim: emas-ja isassugurakud asuvad asuvad ühel taimel (tamm, kask, sarapuu, võilill) Õisik: moodustavad pisikesed koondunud õied (rukkilill). Õisiku tüübid: lihtsarikas – ühe varre otsas palju erinevaid õisi (ül vas), kännas – lihtõisikute varred võivad olla erineva pikkusega, kuid moodustavad ühe tasapinna (ül kesk), korvõisik (ül par), liitsarikas – lihtsarikate koondumine (all vas), pööris (all kesk), keeris (all par). Mõnikord on üksikud õied taandarenenud ja koondunud õisikusse, mis näevad välja nagu õied. Õie muudendid (kinnitumisvahendid, astlad, vivipaaria) Õis kinnitub varrele õierao abil, mille tipp on jämenenud ja moodustab õiepõhja. Astlad – taimede mehaaniline kaitse; torkav moodustis, mis on tekkinud oksast, lehest või abilehest.
Seemnemaailm. Harilik metspipar Asarum europaeum. Kättesaadav http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=9631. 04.08.2013. Tartu Ülikool LO Loodusteadusliku hariduse keskus. (Harilik) metspipar. Kättesaadav http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/mpipar2.htm. 04.08.2013. 1.4 Aster (Aster) Konkreetne liik: alpi aster (Aster alpinus) (joon. 7, joon.8) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 20-30 cm. Taime välislaadi kirjeldus: laiuv puhmik. Lehed: rohelised, piklikud. Õied või õisikud: korvõisik. Värvus varieerub valgest tumelillani. Õitseb mai algusest juuni lõpuni. Liigi eritunnused: esineb mitmeid haigusi. Põõsast tuleb pidevalt harvendada. Talvekindel. Kasvukoha nõuded: vett läbi laskev muld ja päikseline kasvukoht. Üsna vähenõudlik. Kasutamine haljastuses: kiviktaimlates, kuivmüüridel, püsilillepeenras, äärislillena. Joonis 7. Alpi aster (http://www.plantes-shopping.fr/articles/aster-alpinus.html) Joonis 8. Alpi aster Kasutatud kirjandus: Neeva aed
rohttaimed, sageli ronitaimed, vahel sukulendid. Levinud maakera kõigil mandritel. See on kõrgeltarenenud taimede kõige levinumaid sugukondi. Paljud perekonnad on väga polümorfsed, sest neis tekib intensiivselt uusi vorme. Liigid paljunevad energiliselt nii seemnetega kui ka vegetatiivselt. Võrsed tavaliselt vahelduvate, harvem vastakute või männastes paiknevate lehtedega, vahel võrsed tugevasti lühenenud, lehed kodarikuna. Sugukonna iseloomulikuks tunnuseks on korvõisik, mis väliselt meenutab õit. Mõnikord on õisikud koondunud kännaseks või pööriseks. Õisiku umber paiknevad kattelehed moodustavad üldkatise. Üldkatise lehtede asetud üksteise suhtes, samuti nende kuju ja värvus on süstemaatikas ja määramisel eristustunnusteks. Õisikupõhi võib olla nõgus, lame ja kumer; sile või süvenditega; kaetud sõkalsoomuste või karvakestega; seest täis või õõnes.
sageli ronitaimed, vahel sukulendid. Levinud maakera kõigil mandritel. See on kõrgeltarenenud taimede kõige levinumaid sugukondi. Paljud perekonnad on väga polümorfsed, sest neis tekib intensiivselt uusi vorme. Liigid paljunevad energiliselt nii seemnetega kui ka vegetatiivselt. Võrsed tavaliselt vahelduvate, harvem vastakute või männastes paiknevate lehtedega, vahel võrsed tugevasti lühenenud, lehed kodarikuna. Sugukonna iseloomulikuks tunnuseks on korvõisik, mis väliselt meenutab õit. Mõnikord on õisikud koondunud kännaseks või pööriseks. Õisiku umber paiknevad kattelehed moodustavad üldkatise. Üldkatise lehtede asetud üksteise suhtes, samuti nende kuju ja värvus on süstemaatikas ja määramisel eristustunnusteks. Õisikupõhi võib olla nõgus, lame ja kumer; sile või süvenditega; kaetud sõkalsoomuste või karvakestega; seest täis või õõnes. Õied on väga mitmesugused üsna suured ja eredavärvilised või väikesed,
sageli ronitaimed, vahel sukulendid. Levinud maakera kõigil mandritel. See on kõrgeltarenenud taimede kõige levinumaid sugukondi. Paljud perekonnad on väga polümorfsed, sest neis tekib intensiivselt uusi vorme. Liigid paljunevad energiliselt nii seemnetega kui ka vegetatiivselt. Võrsed tavaliselt vahelduvate, harvem vastakute või männastes paiknevate lehtedega, vahel võrsed tugevasti lühenenud, lehed kodarikuna. Sugukonna iseloomulikuks tunnuseks on korvõisik, mis väliselt meenutab õit. Mõnikord on õisikud koondunud kännaseks või pööriseks. Õisiku umber paiknevad kattelehed moodustavad üldkatise. Üldkatise lehtede asetud üksteise suhtes, samuti nende kuju ja värvus on süstemaatikas ja määramisel eristustunnusteks. Õisikupõhi võib olla nõgus, lame ja kumer; sile või süvenditega; kaetud sõkalsoomuste või karvakestega; seest täis või õõnes. Õied on väga mitmesugused üsna suured ja eredavärvilised või väikesed,
..4 aastat. Kauemaks riiulile unustatud ravimtaimed võib ära visata, kuna nende toime on nõrgenenud ja taimed ise vananenud. 21 Raudrohi Harilik raudrohi ei vaja ilmselt lähemat tutvustamist. Tal on kitsad, mitmel korral jagunenud, veidi hallikasrohelised lehed ja suured valged liitõisikud. Raudrohi on korvõieline ja seega ei koosne suur liitõisik mitte õitest, vaid korvõisikutest. Iga väike korvõisik sisaldab tavaliselt nelja-viit valget keelõit ja kuni paarikümmet kollakat või määrdunudvalget putkõit. Keelõites on olemas vaid emakad, need on ühesugulised emasõied. Putkõites on aga nii emakad kui tolmukad ehk seega on õis mõlemasuguline.Harilikul raudrohul on meie looduses kaks sugulast: võsa- ja ida-raudrohi. Mõlemad on üsna sarnased taimed, kes kasvavad hoopis niiskemates ja sageli ka varjulisemates kohtades kui harilik raudrohi. Peale selle on neil tunduvalt suuremad õied
paludosa (lad.k.) soos kasvav. Sugukond korvõielised. Mitmeaastane. Kasvukoht: lodusalumetsade ja niiskete puisniitude tunnustaim. Soo-koeratubakas on 60 cm kõrge püstpüsik. Vars õõnes, vaoline, paljas, läikiv, alusel sageli violettpunane, tipus harunev. Juurmisi lehti 4-8, sopilis-hambulised, sarnanevad võilille lehtedega, kuid piimmahla ei ole. Varrelehed (6-8) veidi kanneljad, noolja alusega, varreümbrised. Kollast värvi korvõisik koosneb ainult keelõitest, õisiku alusel olevad mustjad näärmekarvadega üldkatiselehed sulevad õhtuks õisiku. Taim õitseb juunis ja juulis kuid ka hiljem. Viljad seemnised on harunemata lendkarvadega nagu võilillelgi, levivad tuulega. Kasutamine: on olnud vähetõhus rahvaravim. LEPIKLILL Chrysosplenium alternifolium, nimi tuletatud kreekakeelsetest sõnadest hrüsos kuld, splen põrn. Taime kasutati vanal ajal põrnahaiguste raviks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
