Eri tüüpi rakud produtseerivad erinevaid hormoone. Adrenokortikotroopse hormooni ehk ACTH peamiseks funktsiooniks on kortisooli produktsiooni ja vabanemise stimuleerimine neerupealise koores. Peptiid- ja valgulistele hormoonidele on iseloomulik, et neid ei sünteesita bioloogiliselt aktiivsel kujul, vaid suurte molekulidena, millest vastavalt vajadusele eemaldatakse ensümaatiliselt kindlaid fragmente, mis siis toimivad hormoonidena. Kortikotropiini kõrgmolekulaarseks eellaseks on proopiomelanokortiin. ACTH on küll peamine, kuid mitte ainus hormoon, mis sellest suurest molekulist tuleneb. Peale kortikotropiini on proopiomelanokortiin eellaseks veel lipotropiinidele, mis stimuleerivad lipolüüsi rasvkoes, melanotsüüte stimuleerivale hormoonile (MSH), mis reguleerib melanotsüütide talitlust nahas ning b-endorfiinidele.
Mõju ei avaldu raseduse ajal, vaid pärast lapse sündi -glando- troopsed hor- moonid MÕJU- TAVAD TEISI ENDO- KRIIN- NÄÄR- MEID -adreno- -ACTH produktsiooni ja eritumist verre kortikotropiin stimuleerib CRH (kortikotropiini ACTH riliisinghormoon) (kortikotropiin) -ACTH stimuleerib kortisooli produktsiooni ja eritumist neerupealise koore vahelmises tsoonis -türeoidnääret -türeoidhormoonide sünteesi stimuleeriv stimuleerimine ja sekretsiooni
lõhustab DG lipaas. Saadud monoglütseriidi lõhustab MG lipaas rasvhappeks ja glütserooliks. Lipolüüs Söömisjärgne normaalseisund Söömisjärgne veresuhkru taseme tõus tingib INS sekretsiooni. INS on antilipolüütilise toimega, sest tema mõjul inaktiveerub TG lipaas. Insuliin soodustab söömisjärgset TG-sünteesi. Kestev aktiivne kehaline tegevus, paastumine ja nälgimine Rasvhaped on peamiseks kütuseks ja glütserool läheb glükoneogeneesi. Adrenaliini, glükagooni, kortikotropiini ja lipotropiini tase tõuseb. Nende toime aktiveerib TG lipaasi ja lipolüüs on soodustatud. B-OX biokeemiline ja meditsiiniline sisu B-OX on rasvhapete oksüdatsiooni põhirada, mille üldaspektid on järgmised: Atsetüül-CoA oksüdatsioon beeta-süsiniku tasemel mitokondrite maatriksis. Üks B-OX ring eraldab rasvhappe ahelast 2-süsinikulise aktiivse atsetüüljäägi, mis läheb atsetüül-CoA vormis TKT-sse lõplikuks lõhustumiseks
- Haigusetunnused võivad pärast steroidravi lõpetamist taastuda. · Toime skeletilihassüsteemile - Pikaajalisel manustamisel lihasnõrkus kaaliumi hulga vähenemise tõttu. - Samuti suureneb Ca, P ja lämmastiku eritumine, mis toob kaasa luuhõrenemised ja luumurrud. - Väheneb lihasmass. · Toime endokriinsüsteemile - Kui manustada pikaajaliselt ja suurtes doosides, võib tekkida AKTH ja kortikotropiini sünteesi vähenemine. Neerupealised hakkavad ise tootma vähem kortikosteroide - Pikaajaline ravi tuleb lõpetada järk-järgult doosi vähendades. · Toime immuunsüsteemile - Pärssivad immuunssüteemi. Ei soovitata kasutada infektsiooni olemasolul organismis. - Seda toimet kasutatakse organite siirdumise järgselt äratõukereaktsiooni mahasurumiseks · Kardiorespiratoorne toime - Otsene positiivne inotroopne ja kronotroopne toime
adrenomedullarse telje- A, NA Iseloomulikud: suurenenud südamelöögi sagedus, hingamise kiirenemind, vererõhu tõus, suukuivus, lihaspinge, külmatunne kätes ja jalgades. A ja NA ülemäärane hulk organismis surub maha immuunsuse, soodustab ateroskleroosi, tõstab vererõhku, kiirendab südametegevust. Hüpotaalamuse- ajuripatsi-neerupealiste (HPA) telg käivitub kortikotropiini vabastava hormooni CRF sünteesist hüpotalamuse paraventrikulaarses tuumas. CRF käivitab ajuripatsi eesosas adrenokortikotropiini ACTH tootmise. ACTH levib läbi vereringe neerupealistesse. Neerupealistest vabanevad kortisool, beeta-endorfiinid, vasopressiini, glükakoon, prolaktiin. Psühholoogilised sümptomid: ärevus, muretsemine, keskendumis- ja otsustamisraskused, kontrollitunde puudumine, meeleolumuutused:
- INS soodustab adipotsüütides - RH on muutunud põhikütuseks TG-de sünteesi ja glütserool läheb glükoneogeneesi - Adrenaliin (võimsam lipolüütiline hormoon), nagu ka glükagoon ja kortikotropiini nivoo tase tõuseb - cAMP-vahendatud signaalraja kaudu aktiveerivad (fosforüülivad) nad HTL, soodustades lipolüüsi - GH ja kilpnäärme hormoonid ka
mitteglandotroopseid hormoone (STH, PRL, LPH) Adenohüpofüüsi hormoonid on valgud. · ACTH e adrenokortikotropiin e kortikotropiin e adrenokortikotroopne hormoon. Toime: ACTH stimuleerib neerupealisekoore hormoonide, eeskätt kortisooli sünteesi ja sekretsiooni. Kortisool inhibeerib omakorda negatiivse tagasisidestusena ACTH vabanemist. ACTH stimuleerib maksavälistes kudedes aminohapete transporti rakku. Sekretsioon: seda stimuleerivad CRH (kortikotropiini vabastav hormoon), ADH (vasopressiin), VIP, angiotensiin II, ka stress ja valu. Sekretsioon varieerub ööpäeva jooksul, olles maksimaalne hommikul ja minimaalne õhtul. ACTH tekib eelühendi pro-opiomelanokortiini POMC proteolüüsil. · TSH e türotropiin e türeotroopne e türeoidstimuleeriv hormoon. Toime: TSH stimuleerib kilpnäärme hormoonide T4 ja T3 sünteesi ja sekretsiooni, soodustab kilpnäärme kasvu
seedimine aegulustub Aeglased stressi reaktsioonid- veresuhkur tõuseb, immuunsüsteem nõrgeneb, veremaht ja vererõhk suureneb 45.Millised on glükokortikoidide toimed? Suurendab glükoneogeneesi maksas ja valkude lõhustumist peamiselt skeletilihastes. Organismi stressitaluvus sõltub glükokortikoididest. 46.Kuidas toimib hüpotalamuse-hüpofüüsi-neerupealise telg? Kortisool pidurdab kortikoliberiinide ja kortikotropiini eritumist(negatiivne tagasiside). 47.Millised on oksütotsiini toimed? Stimuleerib emaka kokkutõmbeid ja piima eritumist 48.Milline on kilpnäärme ehitus ja paiknemine? Kilpnääre paikneb kaela eesosas kõri lähedal. Kilpnäärme parem ja vasak sagar asuvad kõri ja hingetoru ülaosa külgedel ja neid ühendav kitsus hingetoru ees. 49.Millised on kilpnäärme hormoonid ja nende toimed? Kilpnääre toodab türoksiini ja trijoodtüroniini. Nad mõjutavad rakkude ainevahetust. Mida rohkem on
Nende vahendusel adenohüpofüüs kontrollib teiste sisenõrenäärmete talitlust. *Kortikotropiin e. adrenokortikotroopneH - ACTH peamine funktsioon kortisooli produktsioon ja vabanemise stimul. neeru-pealise koores. Peptiid ja valgulisi H ei sünteesita bioloogiliselt aktiivsel kujul, vaid suurte molekulidena (hormooni eellane),kust vajadusel eemaldatakse ensümaatiliselt kindlaid fragmente(toimivad hormoonidena)ACTH on peamine(mitte ainus)hormoon, mis tuleneb sel-lest suurest molekulist. Kortikotropiini ja lipotropiinide (stimuleerivad lipolüüsi rasvkoes), melanotsüüte stimul. hormooni(regul. melanotsüütide talitlust nahas) ja -endorfiinide (valuvaigisti kehalisel pingut., mõjut. toitekäitumist,termoreg.,vedelikubilanssi) kõrgmolekulaarseks eellaseks on proopiomelanokortiin. *Türotropiin e.türeoidnääret stimuleeriv H funktsioon on türeoidhormoonide sünteesi ja sekretsiooni stimuleerimine kilpnäärmes ja ka viimase kasvu soodustav toime. *folliikuleid stimul
neurohormoone — adrenaliini (~90%) & noradrenaliini (~10%) — vereringesse. Neerupealise koor sekreteerib erinevaid steroidseid hormoone, näiteks kortisooli ja aldosterooni, kusjuures iseäranis kortisool on hüpotalamuse ja ajuripatsi poolt reguleeritud. Kortisooli sünteesi kontrollib ajuripatsist pärinev AKTH (adrenokortikotroopne hormoon), mida omakorda reguleerib hüpotalamusest pärinev CRH (kortikotropiini-vallandav hormoon). Korisool on negatiivseks tagasisideks nii ajuripatsi kui ka hüporalamuse jaoks. Kortisool: aeglased kataboolsed toimed; vastus pikaajalisele stressile. Suurendab valkude lammutamist lihastes ja easvade lammutamist rasvkoes, suurendades veres amino- ja rasvhapete taset. Suurendab glükogenolüüsi ja glükoneogeneesi maksas, tõstab vere glükoosi taset. Sünergistilik toime glükagooni ja adrenaliini suhtes, suurendamaks glükoosi taset.
(Kasvuhormoon GH Kõik keha rakud, Prolaktiin PRL Rinnanäärmed, sugunäärmed) Hüpofüüsaar-adrenokortikaalsüsteem: mood hüpotalamus+adenohüpofüüs+neerupealise koore kimbutsoon, *Peamine funkts: glükokortikoidide sekretsiooni intensiivistamise teel organismi ressursside mobilieerimine ja üldiste kohanemisreaktsioonide algatamine stressisituatsioonis Hüpofüsaar-adrenokortikaalsüsteemi toimimine:*Hüpotalamuses paiknevad neurosekretoorsedrakud produtseerivad ja eritavad verre kortikotropiini riliisinghormooni (CRH), *CRH stimuleerib adrenokortikotroopse hormooni (ACTH) produktsiooni ja verre eritumist adenohüpofüüsis, *ACTH stimuleerib kortisooli produktsiooni ja eritumist neerupealise koore vahelmises tsoonis, *Kortisool pärsib CRH ja ACTH produktsiooni ja verre eritumist vastavalt hüpotalamuses ja adenohüpofüüsis Glükokortikoidide füsiol funkts:*Glükoosi kontsentratsiooni suurendamine veres, *Rasvhapete kontsentratsiooni
76 Metamorfoosil hakkab maks sünteesima vajalikke ensüüme, mis aitavad toota uureat CO2-st ja NH3-st Lisaks muutub ka naha koostis, tekivad antibakteriaalseid aineid tootvad limanäärmed (kullese õhukesel nahal limanäärmed puuduvad) Amfiibide metamorfoos on reguleeritud peamiselt keskkonna ja hormoonide poolt. Hüpotalamuse neurosekretoorsed rakud vallandavad kortikotropiini vabastavat hormooni (CRH), mis põhjustab ajuripatsist türeotropiini (TSH) ja prolaktiini vabastamist Türeotropiin stimuleerib kilpnäärme türoidhormoonide türoksiini (T4) ja trijoodtüroniini (T3) sekretsiooni, mis liiguvad vereringe abil vastse organiteni ning vallandavad metamorfoosi. Organitesse jõudnud türoksiin (T4) konverteeritakse ensüümi tüüp II deionidaasi poolt aktiivsemaks vormiks – trijoodtüroniiniks (T3), mis seondub
Hüpotaalamus on aju ja hüpofüüsi vaheliseks ühendusliiniks. Hüpotaalamuse neuronites toodetakse vabastaja- e. riliiserhormoone ning pidurdavaid e. inhibiitorhormoone. Praeguseks hetkeks on teada viis hüpofüüsi e. ajuripatsi eesagara tegevust reguleerivat hormooni: 1) türeotropiini vabastajahormoon (TRH) 2) gonadotropiini vabastajahormoon (GnRH) 3) kasvuhormooni vabastamist inhibeeriv (pärssiv) hormoon e. somatostatiin 4) kasvuhormooni vabastajahormoon (GH-RH) 5) kortikotropiini vabastajahormoon (CHR) Lisaks on teada, et prolaktiini (PRL) inhibiitorhormoonina toimib dopamiin. Hüpotaalamusest erituvad vabastaja- ja inhibiitorhormoonid ajuripatsi e. hüpofüüsi eessagarasse, kus nad mõjutavad hormoonide vabanemist. Gonadotropiini vabastajahormoon tagab hüpofüüsi eesmises sagaras gonadotropiinide s.o. 1) folliikleid stimuleeriva hormooni (FSH) ning 2) luteiniseeriva hormooni (LH) sünteesi ja vabanemist.
Nende vahendusel adenohüpofüüs kontrollib teiste sisenõrenäärmete talitlust. *Kortikotropiin e. adrenokortikotroopneH - ACTH peamine funktsioon kortisooli produktsioon ja vabanemise stimul. neeru-pealise koores. Peptiid ja valgulisi H ei sünteesita bioloogiliselt aktiivsel kujul, vaid suurte molekulidena (hormooni eellane),kust vajadusel eemaldatakse ensümaatiliselt kindlaid fragmente(toimivad hormoonidena)ACTH on peamine(mitte ainus)hormoon, mis tuleneb sel- lest suurest molekulist. Kortikotropiini ja lipotropiinide (stimuleerivad lipolüüsi rasvkoes), melanotsüüte stimul. hormooni(regul. melanotsüütide talitlust nahas) ja -endorfiinide (valuvaigisti kehalisel pingut., mõjut. toitekäitumist,termoreg.,vedelikubilanssi) kõrgmolekulaarseks eellaseks on proopiomelanokortiin. *Türotropiin e.türeoidnääret stimuleeriv H funktsioon on türeoidhormoonide sünteesi ja sekretsiooni stimuleerimine kilpnäärmes ja ka viimase kasvu soodustav toime. *folliikuleid
neerupealiste säsis produtseeritav adrenaliin ja noradrenaliin · Teine, hüpofüüsi ja neerupealiste süsteem tagab `võitle-või-põgene' reaktsiooni enese. Neerupealise koor produtseerib mineralokortikoide ja glükokortikoide · Tüüpiliselt reageerivad mõlemad süsteemid koos, ent mõnel adaptiivse käitumise juhul (nt kontrolli taastamise katsete korral) ka sõltumatult Hüpofüüsi ja neerupealiste reaktsioonid · Hüpotalamus aktiveerib hüpofüüsi ja neerupealiste süsteemi kortikotropiini vallandavat tegurit (CRF) produtseerides · CRF stimuleerib hüpofüüsi esisagarat, mis omakorda vallandab adrenokortikotroopset hormooni (ACTH) · ACTH on oluline reaktsioonides ähvardatavatele stiimulitele · ACTH stimuleerib neerupealise koort; see produtseerib glükokortikoide, mille rohkuse korral lõpetatakse ACTH eritus · ACTH nõristub umbes 10 sekundit peale stressi tekitanud sündmust, seega väga aeglaselt NS toimega võrreldes. ACTH stimuleerib
annaabi.ee 
