ning statiiv, mis kõiki komponente koos hoiab. 5. Kuidas vererakke klassifitseeritakse? Nimeta leukotsüüte ja too välja nende olulisemad erinevused. Vererakke on võimalik jaotada järgmiselt: erütrotsüüdid e. punased vererakud leukotsüüdid e. valged vererakud vereliistakud e. trombotsüüdid. Need ei ole terviklikud rakud, vaid on tekkinud megakarüotsüütidest ja kujutavad endast nende rakkude kortikaalse tsütoplasma lahtitulnud fragmente. Leukotsüüte ehk valgevereliblesid võib liigitada graanulite esinemise järgi granulaarseteks ja agranulaarseteks. basofiilid, neutrofiilid ja eosinofiilid ning agranulaarsed monotsüüdid ja lümfotsüüdid (B- ja T-rakud, loomulikud tapjarakud). Agranulaarsed on monotsüüdid ja lümfotsüüdid. 2 nädal. 1. Rakutsükkel (RT) a. Mis asi see on
Skotoomid - Väiksed piiratud kahjustused kuklasagara piirkonnas tekitavad nägemisvälja väikseid pimedaid laike – skotoome - PT-did ei pruugi nendest teadlikud olla väikeste silmaliigutuste – nüstagmide tõttu, millega selline pime ala ära täidetakse - Analoogne olukord – pimetähn mille me silmaliigutuste abil ära täidame Nägemistaju kahjustussündroomid - Pimenägemine – kortikaalse kahjustuse järgselt suudetakse siiski reageerida stiimulitele mida teadlikult nägemisväljas ei nähta. Seletusi: osa infost liigub põlvikkehadest teistesse aladesse, säilinud on funktsioneerivad ’saarekesed’ kahjustunud piirkonnas, osa infotöötlusest toimub jba enne kui signaal jõuab nägemiskoorde - Tserebraalne akromatopsia – värvinägemise häire kortikaalse kajustuse järgselt (must- valge maailm hallides toonides). Selgitus: kahjustus v4 alas
stiimulite, ja primaarseks motoorseks korteksiks, mis asub tegevusse väliste stiimulite puudumisel ning vastutab käitumise planeerimise ja liigutusteks valmistumise eest. 11 Kahjustussündroomid: vastaskehapoole parees, motoorne e. broca afaasia dominantne poolkera, pea ja silmade liikumine vastaspoolele häiritud, käitumise vabanemine kortikaalse kontrolli alt, apraksia, põie- ja pärasoole pidamatus. Prefrontaalne kahjustus käitumise vabanemine kortikaalse kontrolli alt, emotsionaalne labiilsus, puudulik otsustusvõime, hüperaktiivsus, rahutus, impulsiivsus, eufooria, vulgaarsus. Frontobasaalne kahjustus apaatia, initsiatiivsus, ükskõiksus, puudulik abstraktne mõtlemine, pseudodepressioon Medaalne frontaalne kahjustus akineetilisus, uriini pidurdamatus, sõnalise väljendumise häire.
midagi. Hierarhiline paralleelne mudel visuaalses töötluses: V1/V2 funktsioon, kolm järgnevat juhteteed (V4, V5, V3) ja nende funktsioonid. 1 - primaarne 2 – sekundaarne, töötleb 1. infot. Mõlemad töötlevad vormi, värvi liikumist. 3 – objektitaju, liikumistaju, dorsaalne tee; et aru saaks kuidas objektid kulgevad ruumis 4 – vorm, värv, ventraalne tee 5 – liikumistaju, objekti liikumise kiirus ja suund Kuidas ja miks tekib kortikaalne pimedus? Kortikaalse kahjustuse järgselt suudetakse reageerida stiimulitele mida teadlikult nägemisväljas ei nähta. Seletusi: - Osa infost liigub põlvikkehast teistesse aladaesse - Säilinud on funktsioneerivad saarekesed kahjustunud piirkonnas - Osa infotöötlusest toimub enne kui signaal jõuab nägemiskoorde. Nägemisfunktsioonid kuklasagarast edasi: 5 üldist kategooriat. - Visual for action – visuaalne töötlus liigutuste jaoks nt kohvitassi tõstmine
„vajub ära“; 2) hulkuv tähelepanu – nt deliirium; 3) teadvusliku, suunatud tähelepanu häire – nt trail making test 1-A-2-B-… 6. Ebanormaalne teadlikkus a. Hoolimatus ehk anosodiaphoria – ükskõik, ei huvita. b. Anosognosia 1 – haigusteadmatus – somatoparaphenia, halvatud jäseme mitteomamine – ei saa aru oma tegevusetusest, enda arust oskab ja tegi. c. Anosognosia 2 – 1) Antoni sündroom – kortikaalse pimedusega haige arvab, et näeb (sagemini O prk kahjustus); 2) Misoplegia – ei salli haiget poolt. 7. Isiksus ja emotsioonid a. Ajejõu (drive) langus – jõud, mis aktiveerib inimese impulsse. b. Apaatia või pidurdamatus. c. Enesekontrolli langus. d. Hüpoteetilised seosed psühhiaatriliste haigustega: sotsiopaatia; elamuste otsimine (sotsiaalsete reeglite ignoreerimine); ekstraversioon (pidurdamatus) /
• enesetapud Kriitilised perioodid • kriminaalsed surmad (mõrvad) • 1970-ni: varane kahjustus paraneb paremini – aluseks 19.saj- Broca jt. tähelepanekud – kortikaalse kõnepiirkonna kahjustusega lastel Arengulised “aknad” motoorne afaasia v.harv • varane stimulatsioon-ajufunktsioonide areng tõus – 1942.a. Kennardi printsiip: “saa ajukahjustus võimalikult vara” (aluseks noorte ahvide • erinev aeg e
tuuma/tsütoplasma vahekorrale) 2) lõigustumist konnal (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Hall sirp - poolkuukujuline piirkond marginaaltsoonis, seda läbib I lõigustumisvagu (marginaaltsoon - animaalse ja vegetatiivse pooluse piir, kust algab gastrulatsioon ja mis asub spermi penetratsiooni vastasküljel) kortikaalne rotatsioon - kortikaalse tsütoplasma roteerumine 30 kraadi sisemise tsütoplasma suhtes peale viljastumist Mikromeerid - ebavõrdse lõigustumise tagajärjel tekkinud väikesed blastomeerid (animaalsel e rebuvaesel poolusel) Makromeerid - ebavõrdse lõigustumise tagajärjel tekkinud suured blastomeerid (vegetatiivsel e reburikkal poolusel) blastotsööl, moorula - amfiibi lõigustunud munarakk 16-64 raku staadiumis
Ravivõimalusena soodustada/stabiliseerida neurogeneesi. Tüvirakkude kasutamine – on olnud edukas loomkatsetes, kuid tulemused pole inimestele otseselt ülekantavad (neuroni arengutsükkel kujunemisel on pikem). tunneb funktsioonide taastumise mehhanisme ja seda mõjutavaid tegureid Närvisüsteemi tasandil plastilisus – närvivõrgustike ümberorganiseerumine, et muutunud olukorras sama funktsiooniga toime tulla: - sisendi puudumisel - kortikaalse kahjustuse korral Stimulatsiooniga annab seda muuta ja treenida. Käitumuslikul tasandil kompensatoorsete strateegiate õppimine, õpitakse selgeks uued viisid, et muutunud olukorras sama funktsiooniga toime tulla. tunneb bioloogilise ja kognitiivse reservi käsitlusi Aju (bioloogiline) reserv – suutelisus vastu seista vanusega seotud bioloogilistele muutustele ja kahjustustele. Hüpotees, et kahjustused peavad ületama teatud künnise, et nende mõju kliiniliselt avalduks.
propriretseptorite signaalidel. Kehalisel tööl suureneb nende impulsside hulk, mis pidurdab uitnärvi keskusi ning viib südame löögisageduse tõusule. Südame töö muutub valuärrituste korral ja erinevate emotsioonide (viha, hirm jt.) tingimustes. Kehatemperatuuri muutumisel 1 kraadi võrra muutub südame löögisagedus keskmiselt 10 löögi võrra minutis. Südame talitluse regulatsioonist võtab osa suuraju poolkerade koor. Stardieelne südame löögisageduse tõus on südame rütmi kortikaalse regulatsiooni üheks näiteks. 12. Südametegevuse humoraalne regulatsioon. Südame talitlusele mõjuvad teatud hormoonid ning kaalium- ja kaltsiumioonid. Neerupealiste hormoon adrenaliin kutsub esile südame kontraktsioonide sagenemise ja tugevnemise. Kilpnäärme hormoon türoksiin tugevdab südame vastuvõtlikkust impulssidele, mis saabuvad uitnärvi ja sümpaatiliste närvide kaudu. Kaaliumioonid pidurdavad südame löögisagedust ja
Issasuguorganites on spermid liikumatud, nende ainevahetuse tase on madal. Pikka aega seksuaalselt puhanud kultidel on esimesed ejkulaadid sageli viljatud. Emassuguorganites spermid aktiveeruvad ja liiguvad 2 5 mm minutikiirusega liikumist vastu aeglast emakanõre voolu. Spermid on viljatuse peamiseks põhjuseks: Vale seemendusaeg normaalne viljastumisvõime 10-12 tundi pärast ovulatsiooni. Hiljem kaotavad munarakud oma kortikaalse kaitse-reaktsiooni, mis takistab rohkem kui ühe spermatosoidi tungimise ovoplasmasse. Munarakkude viljastumine 20 tundi pärast ovulatsiooni vähendab tunduvalt viljastuvate munarakkude arvu. Optimaalsest ajast hiljem seemendatud emistel suureneb loodete anomaalia (ebanormaalselt arenenud loodete arv). Emistel funktsioneerivad munasarjad asümmeetriliselt, s.t. rohkem valmib folliikuleid kord ühes kord teises munasarjas
Kognitiivteadus – mudelite loomine. Kognitiivne neuropsühholoogia - Assotsiatsioon – ülesanne A ja B on korraga häiritud - Dissotsiatsioon – ülesanne A on häiritud, B mitte - Topelt-dissotsiatsioon – mõnel juhul on häiritud A ja mitte B, aga mõnel teisel juhul B ja mitte A Kognitiivne neuroteadus ehk ajukuvamine - EEG – elektroentsefalograafia – peegeldab piisavalt suure kortikaalse rakkuderühma postsünaptiliste potentsiaalide sünkroonsust - MRI - TMS – transkraniaalne magnetstimulatsioon – võimaldab põhjuslikke seoseid üsna hästi mõõta - Mõned on paremad ajas ja mõned on paremad ruumis Kognitiivse süsteemi mudeli parameetrid: - Meelde ei saa jääda rohkem kui… (see mis on nägemisväljast kaugemal nt) - Järeldusi saab teha ja kuid see ei pruugi olla eriti spetsiifiline
eelistama stimulatsiooni madalamaid tasemeid või selle väiksemat keerukuse astet · Vastupidiselt eelöelduga peaksid aktivatsiooni madalama lähtenivooga inimesed eelistama stimulatsiooni kõrgemaid tasemeid või keerukamat stimulatsiooni · Arvatakse, et kummulipööratud U kujuline seos kirjeldab suhet ainult autonoomse aktivatsiooni ja emotsioonide vahel, samas kortikaalse aktivatsiooni seos emotsioonidega näib olevat lineaarne - mida kõrgem on ajukoore aktivatsioon, seda naudingulisemad on emotsioonid · Samas autonoomse aktivatsiooni lühiajalised kõrged nivood võivad olla naudingulised, ent kutsuvad oma mõju pikema aja jooksul esile negatiivseid emotsioone Aktivatsioon ja sooritus · Yerkes- Dodsoni seaduse kohaselt soodustab lihtsate või hõlpsalt lahenduvate ülesannete sooritust kõrgem aktivatsiooninivoo ja
Inimese aju loob ümbritseva maailma kohta virtuaalse reaalsuse ( pildi ), kuid sellist zoom-efekti sellisel juhul ei esine. 2.2 Teadvuse neurokorrelaadid Inimese teadvusseisund tekib siis, kui aju on ergastatud üldiselt, mida kontrollivad aju koore- alused mehhanismid. See tähendab seda, et teadvusseisund ei ole lokaliseerunud mingisse kindlasse ajupiirkonda, vaid see on seotud aju üldise aktiivsusega, mis on mõõdetav aju erinevatest piirkondadest. Kui kortikaalse omaduste sõlmimise aktiivsus ei ole seotud mittespetsiifilise talamokortikaalse süsteemiga, siis toimub see teadvusväliselt. Selles süsteemis tekkivad aktiivsused levivad üle kogu aju. Väikeajus tekkivad aktiivsused jäävad aga lokaalseks. Need ei levi üle terve aju. Ka korteksis olevate neuronite aktiivsuslaine levi on inimese üldnarkoosi ja sügava une ajal selgelt piiratum ja kestavad vähem aega kui teadvusseisundi korral. Ilmnevad väga vähe aktiivsuslaineid
Inimese aju loob ümbritseva maailma kohta virtuaalse reaalsuse ( pildi ), kuid sellist zoom-efekti sellisel juhul ei esine. 2.2 Teadvuse neurokorrelaadid Inimese teadvusseisund tekib siis, kui aju on ergastatud üldiselt, mida kontrollivad aju koore- alused mehhanismid. See tähendab seda, et teadvusseisund ei ole lokaliseerunud mingisse kindlasse ajupiirkonda, vaid see on seotud aju üldise aktiivsusega, mis on mõõdetav aju erinevatest piirkondadest. Kui kortikaalse omaduste sõlmimise aktiivsus ei ole seotud mittespetsiifilise talamokortikaalse süsteemiga, siis toimub see teadvusväliselt. Selles süsteemis tekkivad aktiivsused levivad üle kogu aju. Väikeajus tekkivad aktiivsused jäävad aga lokaalseks. Need ei levi üle terve aju. Ka korteksis olevate neuronite aktiivsuslaine levi on inimese üldnarkoosi ja sügava une ajal selgelt piiratum ja kestavad vähem aega kui teadvusseisundi korral. Ilmnevad väga vähe aktiivsuslaineid
midagi. Järelikult pole need teadvuse jaoks vajalikud. Kuid protsessid, mis toimuvad kiirusagaras, toimuvad enamasti teadvusväliselt. Kuid oimusagaras ( temporaalsagaras ) toimuvad protsessid on teadvusega palju rohkem seotud. Väga paljud uurimused on näidanud, et teadvus tekib talamokortikaalses süsteemis. See on süsteem ajus, mis hõlmab suuraju koort ehk korteksit ja vaheaju tuumasid ehk talamust. Talis Bachmanni teooria väidab, et kui kortikaalse omaduste sõlmimise aktiivsus ei ole seotud mittespetsiifilise talamokortikaalse süsteemiga, siis toimub see teadvusväliselt. Selles süsteemis tekkivad aktiivsused levivad üle kogu aju. Kuid väikeajus tekkivad aktiivsused jäävad lokaalseks. Need ei levi üle terve aju. Uuringud on näidanud seda, et teadvusseisundi korral püsib aktiivsus kauem ja see levib üle terve aju. Kuid näiteks üldnarkoosi
annaabi.ee 
