Termodünaamika teine printsiip Essee Termodünaamika on soojusnähtuste ajalooline ja väga oluline makrokäsitlus. See tugineb mittetõestatavatele printsiipidele. Termodünaamika teine printsiip määrab protsesside spontaanse kulgemise suuna. Soojus ei saa spontaanselt minna külmemalt kehalt soojemale. Spontaanne protsess kulgeb alati korrastamatuse suurenemise suunas. Süsteemi korrastamatuse mõõt kannab nime entroopia. Kui protsess on pöördumatu, kasvab kinnise süsteemi entroopia ja saavutab suurima väärtuse tasakaaluolekus. Spontaanne protsess tähendab, et see toimub ilma välise energia osavõtuta (kivi veereb mäest alla). Kui võrrelda erinevaid süsteemi seisundeid, siis enam korrastamata on see seisund, milleni võib jõuda suurema tõenäosusega. Termodünaamika teise printsiibi sõnastamisel kasutatakse entroopiat. Entroopia on suurus, mis
trope, mis tähendam muutumist. Ta kirjeldas selle sõnaga aurumasina silindrist väljunud auruosakeste hajumist ruumis - auru koostisosad hajuvad aja jooksul üha suuremas ja suuremas ruumiosas, nende paiknemise korrapäratus suureneb ja see protsess on pöördumatu. Kuna auruosakestel on teatud temperatuur, siis hajub ka soojus ruumis laiali. Entroopia on sünergeetika keskne mõiste ja see termin iseloomustab mistahes süsteemi korrastamatuse ja mitmekesisuse astet. Termodünaamika selgitab, et avatud süsteemis muutub aja jooksul iga korrastatud olek korrastamatuks - tema korrastamatuse aste ehk entroopia kasvab. Entroopia füüsikaline sisu Entroopia mõiste ei ole kahjuks lihtsalt ja üheselt defineeritav, vaid omab valdkonniti erinevat tähendust. Holistlik käsitlus väidab, et kõik on energia, ka aine. Maailmas kehtib energia jäävuse seadus, mis ütleb,
Q1 soojendilt saadud soojushulk. Q2 jahutile antud soojushulk. soojusmasina kasutegur. · Carnat'i (või kellegi sarnase) tsükkel koosneb kahest vaheldumisi toimuvast isotermilisest ja adiabaatilisest protsessist. 1. isotermiline paisumine (keha saab soojushulga); 2. adiabaatiline paisumine; 3. isotermiline kokkusurumine (keha annab soojushulga jahutile); 4. adiabaatiline kokkusurumine. Graafik! · Entroopia süsteemi korrastamatuse mõõt. Kõik iseeneslikud protsessid toimuvad ühtlasema jaotuse ehk suurema korrastamatuse suunas. Mida kõrgem on entroopia, seda madalam on kvaliteet; kvaliteedi tõstmiseks on vaja teha tööd.
süsteemi elemente. Entroopial on palju ühist informatsiooniga Entroopial on palju ühist informatsiooniga, kuigi informatsiooniteoorias võetakse informatsiooni hulka iseloomustavaks suuruseks vastupidiselt entroopiale korrastatud aste. Informatsiooni hulgale vastab negatiivse märgiga entroopia ehk negentroopia, mis nagu informatsiooni hulkki kasvab korrastatuse astme kasvades. Entroopia mõiste on sügavalt juurdunud kaasaegsesse teadusesse Entoopia kui korrastamatuse mõõt mängib erakordselt tähtsat rolli looduslikes protsessides, mis iseenesest toimudes arenevad entroopia kasvu suunas. Kuna selliste protessidega kaasneb korrastamatuse kasv, mis on seotud mehaanilise energia muundumisega soojuseks, siis oli omal ajal isegi päevakorras nn soojussurma probleem. Õnneks on avatud süsteemides olukord teistsugune ning üldine entroopia kasv meid siiski ei ohusta. Entroopia mõiste on sügavalt
Teda võib sõnastada ka nii: välisjõudude puudumisel võib mistahes süsteemi entroopia ainult kasvada (piirjuhul - olla konstantne). Entroopia S kirjeldab energia pöördumatut hajumist soojusnähtustel.( Entroopia iseloomustab energia kvaliteeti. Kui põletame kütused ära, entroopia kasvab- kvaliteetne energia on muutunud mittekvaliteetseks, so.soojuseks) Entroopia nulltase on meelevaldne, oluline on vaid muutus. Entroopia ühikuks on J/K. Entroopia on süsteemi korrastamatuse (korralageduse) mõõt. Süsteemile mingi soojushulga andmine suurendab alati süsteemi kuuluvate osakeste liikumise või paigutuse kaootilisust (entroopiat). Inimtegevus suurendab Maa entroopiat. Termodünaamika põhivõrrand U = T S - p V on sisuliselt TD I printsiip. Ta väidab, et entroopia kasvuga kaasneb süsteemi siseenergia kasv, süsteemi paisumine viib aga siseenergia kahanemisele. TD printsiipide lühisõnastused: TD I : Te ei saa võita. Ei saa teha tööd, kulutamata energiat.
olevad org. ained mõjutavad kõiki teisi sfääre Maa energibilanss: a) saabuv energia = lahkuv energia - Maa kliima püsib tasakaalus. b) saabuv energia > lahkuv energia - Kliima soojeneb c) saabuv energia < lahkuv energia - Kliima jaheneb (jääaeg) Maa energiasüsteem: Kõik maaenergiavood alluvad termodünaamika seadustele. 1.Energia jäävuse seadus-suletud süsteemis ei teki ega kao iseeneselt, vaid muundub ühest liigist teise. 2.Entroopia kasvu seadus-korrastamatuse mõõt. Suletud süsteemis entroopia kasvab. 3. Leia seoseid Energialiigid ja avaldumine looduses: 1.Mehhaaniline energia (potentsiaalne energia + kineetiline energia) a) potentsiaalne energia ( on energia, mis on kehas asendi tõttu, grav. e. (Maa), elastsus e.(jääaeg) b) kineetiline energia ( liikumise energia ) nt. mäetippude lumel on potentsiaalne energia kuid kui gravitatsioon ületab hõõrdejõu ja tekib laviin, siis lumi saab kineetilise energia. 2
Naised ei pidanud ameteid, mis nõudsid raskete koormate kandmist või reisimist, samuti ei võinud nad olla juristid ja notarid. Haritud naised kuulusid vaimulikku maailma, olles nunnad, begiinid ja erakud. On välja arvutatud, et tütred teenisid ketrajate ja kudujatena perekonnale suuremat lisatulu kui pojad meeste töödega. Abielu oli võrreldes tänapäevaga tunduvalt populaarsem. Abielumoraal oli kiriku relv ühiskondliku korrastamatuse vastu. Abielu eesmärgiks oli vältida igasugust laiduväärset käitumist ja järglaste saamine. Seda tingis eriti asjaolu, et 9. sajandil oli Euroopa elanikkond tunduvalt vähenenud kuna 30-40% inimestest oli jäänud vallaliseks. Kuigi kirik eeldas, et abielu on rajatud kummagi poole vabale kokkuleppele, ent väga tihi otsustasid abielu vanemad. Mõnikord nägid noored tüdrukud oma peigmeest esmakordselt alles abiellumise päeval. Abieluliit tähendas keskajal eelkõige ,,rahu sõlmimist"
Levis uskumus, et naised on seotud nõiduse ja kuradiga ning neid hakati süüdistama erinevates halbades asjades. Arvatavaid nõidu hakati taga kiusama. Imikute suure suremuse pärast hakati ka ämmaemandaid nõiaprotsessides süüdistama. Perekonnaelu Varakeskaegset majapidamist oli võimatu ette kujutada naise osavõtuta. Naise elu määras tema tsiviilseisus: ta oli kas neitsi, abielus või lesk. Abielumoraal oli kiriku relv ühiskondliku korrastamatuse vastu. Kirik eeldas, et ebielu on rajatud kummagi poole vabalt valitud kokkuleppele, aga väga tihti otsustasid selle üle vanemad. Kiriku abielu puudutavad eetilised põhimõtted kaitsesid üldiselt naist. See kajastub karolingide aja piiskop Priminose kõnes, kus ta ütleb, et olgu naine kuitahes viljatu, inetu, vanaeit, haisev, arg, vihane, halbade kommetega, pillaja, juhm, õgard, kergemeelne, riiuhimuline või laia suuga, pead sa teda pidama, tahad või mitte
Tuupilisel soojusma sinal on 3 osa: soojendi, tootav osa ja jahuti. Termodunaamika II printsiip ? Soojusulekanne ei saa iseenesest toimuda kulmemalt kehalt soojemale. ? Pole voimalik ehitada masinat, mis muudaks temale antud soojuse taielikuks tooks. ? Teist liiki perpetum mobile on voimatu. Kulmutusmasin tootab soojusmasinaga vorreldes pooratud tsukliga, st protsessid kulgevad vastassuunas: kulmemalt kehalt voetakse soojust ja antakse soojemale kehale. Entroopia on susteemi korrastamatuse moot. Mida suurem korrastamatus (vaiksem korrastatus), seda suurem on entroopia. Entroopia iseloomustab energia kvaliteeti. Kui susteemile antakse soojust juurde, on entroopia muut positiivne. Kui susteem annab soojust ara, on entroopia muut negatiivne. Termodunaamika III printsiip: entroopia kasvab suletud susteemis toimuvate soojuslike protsesside kaigus Isoleeritud susteemi iseeneslik evolutsioon viib seda susteemi alati entroopia kasvu (suurema
ühtlasema jaotumise mullas. Delta-jõe poolt transporditud setest kujunenud tasandik jõe suundmes, mida liigestavad paljud jõeharud.deluuvium-setted, mis vee ajutise pindmise uhtumise tagajärjel kuhjuvad nõlva jalamile, veerudele ning nõugudesse.efektiivne kiirgus-Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Elastsusenergia-kehasse venitamise või kokkusrumisega salvestatud molekulide potentsiaalne energia. Entroopia-süsteemi määramatuse, korrastamatuse määr, ka kasutamiseks kättesaamatu energiahulga määr. Suletud süsteemis saab ainult kasvada. Erosioon-tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised, orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mullaviljakus väheneb oluliselt. Jõgedel eristatakse põhja- ja küljeerosiooni.Füüsikaline murenemine ehk rebenemine-kivimite mehaaniline peenendumine
E - süsteemi siseenergia Q - keskkonnast seotud soojus W- süsteemi poolt tehtud töö (Bio)keemias enamkasutatav ENTALPIA (H) mõiste H = E + PV Kui P = const Hp = Ep + PV Kuna PV= töö, siis Qp = Ep + PV = Hp ENTALPIA = SOOJUSEFEKT (P = const.) Ühik - cal/mol või J/mol H < 0 eksotermiline protsess (soojus eraldub) H > 0 endotermiline protsess(süsteem seob soojust) TD II seadus: Universumi entroopia kasvab alati. ENTROOPIA (S) - juhuslikkuse , "mikroskoopilise korrastamatuse" mõõt. Ühik - J/mol deg Isoleeritud süsteemi entroopia püüab saavutada maksimumväärtust S Smax Tasakaaluolekus AB S = max S = 0 Isoleeritud süsteemi entroopia ei saa spontaanselt, s.t. iseeneslikult väheneda. Metaboolsed protsessid, mille tulemuseks on rakkude / organismide kasv, on kordaloovad protsessid, s.t. S < 0 Metaboolsed protsessid on võimalikud, kuna Sorg + Skeskk > 0 Metaboolsetele protsessidele on iseloomulik eksisteerida statsionaarses olekus (dünaamilises
nendevahelise kauguse ruuduga. Põhiprintsiibid- nüüdisaegne füüsikaline maailmapilt toetub teatud kindlatele, praegusel hetkel tunnustatud põhimõtetele, mis määravad meie ettekujutluse ümbritsevast maailmast. : Galilei relatiivsusprintsiip, aine atomaarsuse printsiip, valguse dualismi printsiip, universumi ühtsuse printsiip jne. Näide ühest põhiprintsiibist: Entroopia kasvu printsiip- entroopia iseloomustab termodünaamilise süsteemi korrastamatuse astet ning see printsiip väljendab tõsiasja, et suletud süsteemis tervikuna korrastamatus alati kasvab, entroopia kasvu printsiip, mis on termodünaamika teise seaduse üldistus, lubab ennustada protsesside kulgemise suunda. Nii näiteks kandub soojus alati soojemalt kehalt üle jahedamale. Jäävusseadused, mis kinnitavad mingi füüsikalise suuruse jäävust teatud tingimustes, on kindlaks tehtud katselisel teel ning neid on korduvalt kontrollitud. Jäävusseaduste
Clausius: Soojus ei saa iseeneslikult minna külmemalt kehalt soojemale. Thomson: Välisjõudude puudumisel võib mis tahes süsteemi entroopia ainult kasvada (piirjuhul olla konstantne). Entroopia S on termodünaamiline olekufunktsioon, mis kirjeldab energia pöördumatut hajumist soojusnähtustel. Entroopia nulltase on meelevaldne, oluline on vaid muutus. Entroopia diferentsiaalne muutus avaldub kujul dS=dq/T (J/K). Entroopia on süsteemi korrastamatuse mõõt. Kuna dq=TdS, siis suurendab süsteemile mingi soojushulga andmine alati süsteemi kuuluvate osakeste liikumise või paigutuse kaootilisust (entroopiat). 27)Coulombi seadus Kaks punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga Fe, mille moodul on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. võrdetegur 28)Väljatugevus.Punktlaeng.Potentsiaal
· Assimilatsiooniefektiivsus · Albeedo on maapinna võime peegeldada tagasi päikesekiirgust · kineetiline energia on energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. · potentsiaalne energia on süsteemi energia, mis on tingitud keha asendist ja mõjust süsteemi teiste kehade suhtes ja kõigi süsteemis olevatele kehadele vastastikku mõjuvatest jõududest välises jõuväljas. · Entroopia on kasutamiseks kättesaamatu energiahulga määr e süsteemi korrastamatuse määr · Negentroopia · Aineringe on ainete pidevalt korduv ringlemine · geoloogiline aineringe · bioloogiline aineringes tekivad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad selle mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm aineteks millest hiljem tekib uus elusaine. · suur geoloogiline aineringe satuvad Maa pinnal murenenud tard- ja moondekivimeist moodustunud settekivimid maakoore liikuvais osades suurde sügavusse ja moonduvad
elementaarosakestel. Füüsikaliste protsesside kirjeldamisel on alati mõistlik toetuda nn. potentsiaalse energia miinimumi printsiibile. Nimelt, igas füüsikalises süsteemis kehade liikumisel süsteemisiseste vastastikmõjude toimel süsteemi potentsiaalne energia väheneb, püüdes saavutada antud tingimustes minimaalset väärtust. Eelmisega on teatud mõttes sarnane entroopia kasvu printsiip. Entroopia iseloomustab termodünaamilises süsteemis korrastamatuse astet ning nimetatud printsiip väljendab tõsiasja, et suletud süsteemis tervikuna korrastamatus alati kasvab. Ruumis eksiseerivate väljade koosmõju vaadeldakse tavaliselt lähtuvalt superpositsiooniprintsiibist. Selle põhjal ei mõjuta ühe välja olemasolu mingil määral teist välja ehk, teisisõnu, ühegi välja tugevus antud ruumipunktis ei sõltu sellest, kas teine väli on parajasti olemas või ei. Megamaailma füüsikas on oluliseks lähtepunktiks Universumi ühtsuse printsiip
Entroopia kasvamine tähendab sellist protsessi süsteemis, mille tulemusena süsteem lähen üöe väiksema termodünaamilise tõenäosusega olekust suurema tõenäosusega olekusse. Vastupidine protsess ei ole suletud süsteemis võimalik. Entroopia S on termodünaamiline olekufunktsioon, mis kirjeldab energia pöördumatut hajumist soojusnähtustel. Entroopias on oluline vaid muutus. Entroopia diferentsiaalne muutus avaldub kujul dS=dq/T (J/K). Entroopia on süsteemi korrastamatuse mõõt. Kuna dq=TdS, siis suurendab süsteemile mingi soojushulga andmine alati süsteemi kuuluvate osakeste liikumise või paigutuse kaootilisust (entroopiat). 38. Termodünaamika teine printsiip. soojust ei saa täielulkt muuta tööks, ja veel kaks asja, kokku kolm. Pole võimalik selline protsess, mille AINUS tulemus oleks soojuse ülekanne külmalt kehalt soojemale S=Q/T Välisjõudude puudumisel võib mis tahes süsteemi entroopia ainult kasvada (piirjuhul olla konstantne)
Loodus püüab üle minna vähem tõenäoliselt olekult tõenäolisemale. 62.Mõisted: siseenergia, soojusmahtuvus, erisoojus, entroopia ja nende ühikud. Siseenergia on molekulide kineetiline ja potentsiaalne energia. Soojusmahtuvus soojushulk, mida on vaja antud ainekoguse temepratuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. J/K Erisoojus soojusmajtuvus massiühiku kohta; soojushulk, mis on vajalik ühikulise massiga ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. J/kg*K Entroopia korrastamatuse mõõt füüsikas. 63.Mis on isoleeritud, suletud ja avatud termodünaamiline süsteem? Isoleeritud süsteemis puudub aine-, energia- ja infovahetus/puudub soojus- ja massivahetus väliskeskkonnaga. Suletud süsteemis puudub ainevahetus, olemas on energia- ja infovahetus/puudub ainult massivahetus, soojusvahetus toimub. Avatud süsteemis on kõik 3 vahetust olemas väliskeskkonnaga/toimub massi- ja soojusvahetus väliskeskkonnaga. 64.Kuidas toimub termoproduktsioon elusorganismis?
on jääv. Kui jääv on rõhk p, nimetatakse protsessi isobaariliseks, jääva ruumala V korral isohooriliseks, jääval temperatuuril T isotermiliseks. ENTROOPIA Entroopia on energia kvaliteeti iseloomustav füüsikaline suurus. Mida kõrgem on energia kvaliteet, seda madalam on entroopia, mida suurem on entroopia, seda madalam on energia kvaliteet. Tähis S Entroopia on ka süsteemi korrastamatuse mõõt: mida suurem on entroopia, seda suurem on süsteemi korrastamatus ehk kaos. Entroopia iseloomustab mikrokäsitluses süsteemi osakeste jaotuse ühtlust: mida ühtlasem on jaotus, seda suurem on entroopia. Entroopia on suurus, mis iseloomustab TD-lise süsteemi kaugust tasakaalulisest ja tasakaalutust: mida tasakaalulisem on süsteem, seda surem on entroopia. Entroopiat mõistet kasutatakse ka TD II printsiibi sõnastamisel: entroopia kasvab suletud
2 Termodünaamika teine seadus: kõik protsessid kulgevad tasakaalu e minimaalse potensiaalse energia poole e entroopia Lehekülg kasvu suunas. Entroopa S on juhuslikkuse e korrastamatuse mõõt. Metaboolsetes protsessides on S positiivne, kuna need on korrastavad protsessid. © MIHKEL HEINMAA, kevad 2010 Vabaenergia G on hüpoteetiline suurus, mis seob entalpia ja entroopia ja võimaldab hinnata reaktsiooni spontaansust. G=H-TS. Kui G=0, siis reakt on tasakaalus; kui G<0, reakt kulgeb spontaanselt (eksergooniline), kui G>0, reakt ei
Termodünaamika II seaduse võib sõnastada ka nii: kuna osa energiast hajub alati niimoodi, et teda pole võimalik kasutada soojusenergia saamiseks, siis kineetilise (liikumis-) energia (näit. valguse) iseeneslik muundumine potentsiaalseks energiaks (näit. protoplasma keemiliste sidemete energiaks) ei ole kunagi 100%. Entroopia on kasutamiseks kättesaamatu energiahulga määr e. süsteemi korrastamatuse määr. 17. Produktsioon ökosüsteemis. Ökoloogiline efektiivsus BIOMASS- mingi organismiliigi, liikide rühma või biotsönoosi isendite elusaine hulk, väljendatuna toor- või kuivmassiühikuis isendite elupaiga pinna- või mahuühiku kohta (g/m2, kg/ha, t/ha, mg/l, g/m3). Maakera summaarseks biomassiks hinnatakse 85100 miljardit tonni. FÜTOMASS- kõikide taimsete organismide kogumass. Maakera biomassist 9799% on fütomass;
Kõige degradeerunum energia termodünaamika seisukohalt on soojusenergia. Termodünaamika II seaduse võib sõnastada ka nii: kuna osa energiast hajub alati niimoodi, et teda pole võimalik kasutada soojusenergia saamiseks, siis kineetilise (liikumis-) energia (näit. valguse) iseeneslik muundumine potentsiaalseks energiaks ( näit. protoplasma keemiliste sidemete energiaks) ei ole kunagi 100%. Entroopia on kasutamiseks kättesaamatu energiahulga määr e. süsteemi korrastamatuse määr. 34. Valgus ja radiatsioon (kiirgus) ökosüsteemis. Inimese silm eristab päikesekiirgust lainepikkusega 380 kuni 750 nm. Taimede poolt kasutatav kiirguspiirkond on 380710 nm-ni. Seda spektri osa, mis peaaegu langeb kokku nähtava valgusega, nimetatakse fotosünteetiliselt aktiivseks radiatsiooniks või kiirguseks (FAR või FAK). Fotosünteetiliselt on tähtsamad punakas-oranzid kiired (600700 nm) ja violetsed-helesinised (400500 nm), vähem kollased-rohelised (500600 nm). 35
TD II printsiipi nimetatakse ka entroopia kasvu seaduseks. Teda võib sõnastada ka nii: välisjõudude puudumisel võib mistahes süsteemi entroopia ainult kasvada (piirjuhul - olla konstantne). Entroopia S on termodünaamilise süsteemi olekufunktsioon, mis kirjeldab energia pöördumatut hajumist soojusnähtustel. Entroopia nulltase on meelevaldne, oluline on vaid muutus. Entroopia diferentsiaalne muutus avaldub kujul dS = dQ / T . Entroopia ühikuks on J/K. Entroopia on süsteemi korrastamatuse (korralageduse) mõõt. Kuna dQ = T dS, siis suurendab süsteemile mingi soojushulga andmine alati süsteemi kuuluvate osakeste liikumise või paigutuse kaootilisust (entroopiat). Termodünaamika põhivõrrand dU = T dS - p dV on sisuliselt TD I printsiip. Ta väidab, et entroopia kasvuga kaasneb süsteemi siseenergia kasv, süsteemi paisumine viib aga siseenergia kahanemisele.
TD II printsiipi nimetatakse ka entroopia kasvu seaduseks. Teda võib sõnastada ka nii: välisjõudude puudumisel võib mistahes süsteemi entroopia ainult kasvada (piirjuhul - olla konstantne). Entroopia S on termodünaamilise süsteemi olekufunktsioon, mis kirjeldab energia pöördumatut hajumist soojusnähtustel. Entroopia nulltase on meelevaldne, oluline on vaid muutus. Entroopia diferentsiaalne muutus avaldub kujul dS = dQ / T . Entroopia ühikuks on J/K. Entroopia on süsteemi korrastamatuse (korralageduse) mõõt. Kuna dQ = T dS, siis suurendab süsteemile mingi soojushulga andmine alati süsteemi kuuluvate osakeste liikumise või paigutuse kaootilisust (entroopiat). Termodünaamika põhivõrrand dU = T dS - p dV on sisuliselt TD I printsiip. Ta väidab, et entroopia kasvuga kaasneb süsteemi siseenergia kasv, süsteemi paisumine viib aga siseenergia kahanemisele. TD printsiipide lühisõnastused: TD I : Te ei saa võita. Ei saa teha tööd, kulutamata energiat.
H = Qp , kus Qp - süsteemi soojusefekt konstantsel rõhul (P =const); W(töö) = P V Seega: Qp = Ep + PV = Hp , H < 0 - eksotermiline protsess, süsteemis eraldub soojus H > 0 - endotermiline protsess, süsteem seob soojust TD II seadus Kõik protsessid kulgevad tasakaalu e. minimaalse potentsiaalse energia poole e. entroopia kasvu suunas Entroopia (S ) -juhuslikkuse e korrastamatuse mõõt; J/mol·K Korrastatud olek - madal entroopia Korrastamata olek - kõrge entroopia S = 0 pöörduvate protsesside (reaktsioonide) korral S > 0 pöördumatute protsesside korral. Vabaenergia e. Gibbs'i vabaenergia (G ) on see osa süsteemi siseenergiast, mis on võimeline konstantse temperatuuri ja rõhu juures tööd tegema Vabaenergia G on hüpoteetiline suurus, mis seob entalpia ja entroopia; keemikul võimaldab prognoosida, kas antud reaktsioon leiab ase
Kui oled kirgedest haaratud ole üle võetud väliste jõudude poolt. Kui inimene tapab end on ta üle võetu millegi välise poolt. ,,Vabadus on tunnetatud paratamatus". Inimene peab aru saama oma allumisest põhjuse ja tagajärje seadustele. Olla vaba tähendab käituda oma mõistuse järgi, mis tähendab käituda iseenese huvides. Saada mitteinimlikuks, minetada inimlikkus. Küberneetika. Põhja alused aastast 1948 Wieneri. Igal süsteemil omadus liikuda korrastamatuse, kaose suunas, entroopia suunas. Termodünaamika. Homöstaas. Positiivne tagasiside õhutab süsteemi muutuma, negatiivne hoolitseb süsteemi stabiilsuse eest. 07.12.10 Küberneetika inimene ja tema eksistentsi teatud tingimusesd. Loome sünteesime õiged tingimused, oleme võimelised produtseerima ka õigeid kogemusi. Teatud tingimustel luua teatud kogemusi. Inimese programmeerimine. Pole olemas identiteeti, subjekti tootmine on, identiteedi loomine.
Konstantse ainehulga juures siseenergia muutus E võrdub: = - = - E süsteemi siseenergia; Q süsteemi sisestatud soojahulk; W süsteemi poolt tehtud töö TD II seadus määrab iseeneslike protsesside suuna ning millest järeldub entroopia (S) kui olekufunktsiooni olemasolu. Kõik protsessid kulgevad tasakaalu e minimaalse potentsiallse energia poole e entroopia kasvu suunas. Entroopia (S) on juhuslikkuse e korrastamatuse mõõt, ühik J/mool*K Korrastatud oled tähendab madalat entroopiat, korrastamata olek kõrget entroopiat. Isoleeritud süsteemid püüavad korrastatud olekust korrastamata oleku poole SSmax. Tasakaaluoleku saabumisel S = Smax ja S=0. Entroopia muutus (süsteem + ümbritsev keskkond) on null pöörduvate protsesside (reaktsioonide) korral ja positiivne pöördumatute protsesside korral. Entalpia (H) on keemias kasutatav, süsteemi soojusefekti iseloomustav parameeter, sõltub
TD II printsiipi nimetatakse ka entroopia kasvu seaduseks. Teda võib sõnastada ka nii: välisjõudude puudumisel võib mistahes süsteemi entroopia ainult kasvada (piirjuhul - olla konstantne). Entroopia S on termodünaamilise süsteemi olekufunktsioon, mis kirjeldab energia pöördumatut hajumist soojusnähtustel. Entroopia nulltase on meelevaldne, oluline on vaid muutus. Entroopia diferentsiaalne muutus avaldub kujul dS = dQ / T . Entroopia ühikuks on J/K. Entroopia on süsteemi korrastamatuse (korralageduse) mõõt. Kuna dQ = T dS, siis suurendab süsteemile mingi soojushulga andmine alati süsteemi kuuluvate osakeste liikumise või paigutuse kaootilisust (entroopiat). Termodünaamika põhivõrrand dU = T dS - p dV on sisuliselt TD I printsiip. Ta väidab, et entroopia kasvuga kaasneb süsteemi siseenergia kasv, süsteemi paisumine viib aga siseenergia kahanemisele. TD printsiipide lühisõnastused: TD I : Te ei saa võita. Ei saa teha tööd, kulutamata energiat.
TD II printsiipi nimetatakse ka entroopia kasvu seaduseks. Teda võib sõnastada ka nii: välisjõudude puudumisel võib mistahes süsteemi entroopia ainult kasvada(piirjuhul - olla konstantne). Entroopia S on termodünaamilise süsteemi olekufunktsioon, mis kirjeldab energia pöördumatut hajumist soojusnähtustel. Entroopia nulltase on meelevaldne, oluline on vaid muutus. Entroopia diferentsiaalne muutus avaldub kujul dS = dQ / T . Entroopia ühikuks on J/K. Entroopia on süsteemi korrastamatuse (korralageduse) mõõt. Kuna dQ = T dS, siis suurendab süsteemile mingi soojushulga andmine alati süsteemi kuuluvate osakeste liikumise või paigutuse kaootilisust (entroopiat). Termodünaamika põhivõrrand dU = T dS - p dV on sisuliselt TD I printsiip. Ta väidab, et entroopia kasvuga kaasneb süsteemi siseenergia kasv, süsteemi paisumine viib aga siseenergia kahanemisele. TD printsiipide lühisõnastused: TD I : Te ei saa võita. Ei saa teha tööd, kulutamata energiat.
sidet moodustavaid aatomeid omavahel pöörelda, kuna aga σ-side seda lubab Aatomi valents-sidemete arv on üldiselt määratud võrdne paardumata elektronide arvuga…arvuga, mida on C aatomis …2…, N aatomis …3… ja O aatomis …2…. Ometi ei ole tegelikkuses valents- sidemete arv alati niisugune, vaid erinevate elektronide orbitaalide lainefunktsioonid moodustavad mitmesuguseid keerukamaid kombinatsioone. Entroopia süsteemi korrastamatuse mööt. Kõik iseeneslikud protsessid toimuvad entroopia suurenemise suunas. Bohri aatomimudel – kui elektronid liiguvad tuuma elektriväljas mingil kindlal lubatud orbiidil siis aatom ei kiirga e. on statsionaarses olekus, kuid üleminekul ühest statsionaarsest olekust teise kiiratakse või neelatakse teatud portsjon energiat e. energiakvant. Bohri I (statsionaarsete olekute) postulaat – elektron võib liikuda ümber tuuma vaid kindlatel
Kehtib isoleeritud süsteemis. Inimene ei ole isoleeritud süsteem, ta saab energiat väljast toiduna ning kaotab energiat soojusenergia näol keskkonda. Termodünaamika teine seadus- loomulikud spontaansed protsessid kulgevad alati entroopia e korratuse suurenemise suunas. Korrastatuse hoidmine nõuab energiat. Korrastatus tekib, kui avatud süsteemid kaotavad energiat ilma seda tagasi saamata. Soojus ei saa minna külmemalt kehalt soojemale. Entroopia on korrastamatuse mõõt. Organism Maali-Liina, jaanuar 2012 tahab, et ained oleks suurte molekulidena- korrastatus. Inimorganismis kulub energia keeruliste ainete sünteesiks mehaaniliseks tööks ainete transpordikskonstantse kehatemperatuuri hoidmine 5
2. Miks vesi on hea lahusti (solvent)? Vesi on hea lahusti, sest ta lahustab nii tahkeid, vedelaid kui ka gaasilisi aineid. Vee molekul moodustab dipooli ning aatomid omandavad osalise laengu. Polaarsete ühenditega moodustab vesiniksidemeid, mis tagavad stabiilsust. 3. Termodünaamika II seadus. Kõik protsessid kulgevad tasakaalu e. minimaalse potentsiaalse energia poole e. entroopia kasvu suunas. Entroopia (S) on korrastamatuse mõõt [J/mol*K], korrastatud madal entroopia. Isoleeritud süsteemid püüavad korrastatud olekust korrastamata poole. Tasakaal on siis, kui entroopia on maksimaalne.Entroopia muutus on null pöörduvate protsesside ja positiivne pöördumatute protsesside korral. Metaboolsed protsessid on üldjuhul korrastavad, need saavad toimuda ainult siis, kui neid tasakaalustab keskkonna korrastamatus. 4. Mis on kiraalsus ja kuidas seda kasutab loodus? ravimitööstus?
liikumiseks. Kõige degradeerunum energia termodünaamika seisukohalt on soojusenergia. Termodünaamika II seaduse võib sõnastada ka nii: kuna osa energiast hajub alati niimoodi, et teda pole võimalik kasutada soojusenergia saamiseks, siis kineetilise (liikumis-) energia (näit. valguse) iseeneslik muundumine potentsiaalseks energiaks ( näit. protoplasma keemiliste sidemete energiaks) ei ole kunagi 100%. Entroopia on kasutamiseks kättesaamatu energiahulga määr e. süsteemi korrastamatuse määr. Organismide, ökosüsteemide ja biosfääri kui terviku tähtsaim termodünaamiline omadus on võime luua (tekitada) ja hoida sisemise korrastatuse kõrget taset, st. madalat entroopia seisundit. Madal entroopia saavutatakse kergestikasutatava energia (näi. toidu- või päikeseenergia) pideva ja efektiivse muundamisega energiaks, mida on võimalik kasutada tööks (näit. soojusenergiaks). Ökosüsteemi korrastatus, st
annaabi.ee 
