Peipsi järve kooslus Jaanika Vichterpal 11.b Sissejuhatus Peipsi järv asub Eesti idapiiril ja on suuruselt Euroopa viies järv, mis on juba ammustest aegadest kuulus oma kalarikkuse poolest ja siin on palju ka puutumata ja ürgset loodust. Kaitse alla on võetud omapärase maastikuga, Emajõe Suursoo, mis pakub võimalusi korjata marju ja seeni, korraldada paadiga reise mööda Emajõge ja tema suuri harujõgesid ning näha ja kohata arvukaid linnu- ja loomaliike. Järvseljal leidub kaitsealust metsa, mida säilitatakse ürgsel kujul. Peipsiäärne inimasustus on väga vana. Siinkandis on aastasadu elanud kõrvuti erinevad kultuurid ja rahvused. Peipsi kaldal on säilinud vene vanausuliste kogukond, kes järgib omapäraseid traditsioone ja elukombeid.
● Nurmenuk kuulub õistaimede hulka Iseloomulikud tunnused ● Rohelised lehed ● Juurmise kodarikuna ● Lehelaba aheneb tiivuliseks rootsuks ● Õied erekollased ● Veidi longus ● Õietupp avar Levik ja ökoloogia ● Mitmeaastane ● Kuivematel kasvukohtadel ● Tavaline põhja ja Lääne-Eetis, mujal paiguti ● Õitseb mais, juunis Millist taimeorganit ravimina kasutatakse? ● Õisi, lehti, risoomi ja juuri. Kogutakse õitsemise ajal (juurt võib korjata krvadel ja sügisel) Kogumine ● Korjata tuleb kevadel või sügisel ● Hommikul või päeval ● Korjata sealt, kus liiki on massiliselt ● Korjata õhku läbilaskvasse kotti Säilitamine ● Säilitatakse paberkottis, klaasnõudes või kadtides, mis lasevad õhku läbi ● Erinevad taimeosad säilivad õige kuivatamise ja säilitamise korral erinevalt: õied 2...3, lehed 2, viljad 2 aastat. ● Kauemaks riiulile unustatud taime toime on
Erinevates taimedes on erinevad toimeained. Seega on vaja täpselt teada, milliseid taimi milliste haiguste raviks kasutada. Sõltuvalt sellest, millistes taimeosades on toimeaineid kõige enam, kasutatakse taime õisi, vilju, lehti, juuri, koort jm. Ravimtaimede kogumine. Minnes metsa või niidule ravimtaimi korjama, on vaja kinni pidada kindlatest reeglitest, et loodusele ega inimestele mitte kahju teha. Koguda ei tohi looduskaitsealuseid liike. Korjata tohib ainult tuntud taimi. Kui tekib kahtlus taime liigi suhtes, on parem see hoopis korjamata jätta. Koguda võib ainult seda osa taimest, mida on vaja: õisi, vilju, lehti või muud. Korjata tuleb õigel ajal - siis on toimeaineid kõige rohkem: kas kevadel, suvel või sügisel, hommikul või päeval. Alati peaks osa taimi kasvama jätma, et liik sellest kohast ei kaoks. Järelikult on kõige õigem korjata seal, kus seda liiki on massiliselt.
seened: Ajalugu: Juba aastatuhandeid on inimesed kasutanud taimseid hallutsinogeene. Paljudes muistsetes hõimudes ja kultuurides kasutasid preestrid ning prohvetid hallutsinogeenseid seeni, et näha nägemusi ja saavutada religioosset sisekaemust. Neid kasutati ravimisel, nõidumisel ja usutalituste läbiviimisel. Enam levinud hallotsinogeensed seened: Kõige sagedamini kasutatav seen Psilocybe semilanceata, mis kasvab metsikult põldudel ja mida saab korjata septembrist novembrini. Tuntud on ka punane kärbseseen(Amanita Muscari). Tarvitamine: Hallutsinogeenseid seeni võib korjata ja süüa toorelt või küpsetada, teeks keeta või hilisemaks kasutamiseks kuivatada. Ekstaasi põhjustavate ainete manustamisviisid on: · suu kaudu puhtalt või keedetult; · nahale määrimiseks salvidena (nõiasalv); · põlevate taimede suitsu sissehingamisel; · süstimine lihastesse või veeni. Mõju:
Kõik sellised tegurid, pealt vaadates väiksed, kuid lõpp tulemus oleks üpris kulukas või kahjulik, võivad saada naftale nõrkuseks. Naftaga kaasneb suur oht, ehk siis reostus. Reostus võib olla nii maismaal kui ka veekogudes, olgu see siis ookeanis, meres või järves. Mõeldes esmalt maismaal olevale reostusele, arvame, et see ei ole nii reostav, kui on vettes olev reostus. Tegelikult me eksime, see on palju kahjuliku, maismaalt ei ole võimalik mitte kuidagi seda naftat kokku korjata. See kõik on lihtsalt maapinnal ja imendub vaikselt maapõude, hävitatdes enda alla jäävad taimed ja on võiamlik, et see hävitab ka taimeliigi, mida on väga vähe alles meie looduses. Vettes olev reostus on võimalik kokku korjata selleks mõeldud lavadega. See on küll kulukas ja aeganõudev protsess aga vähemalt ei ulbi see siis kaldasse. Vettes olevat naftareostust saab korjata ära ainult siis, kui see on avamerel, kui
RAVIMTAIMED JA NENDE KASUTAMINE, RAVIMIVORMID KEEDISTEED KOMPRESSID TINKTUURID RAVIMTAIMED RAVIMTAIMED SALVID ÕLID KUUMAD VANNIVEED MÄHISED RAVIMTAIMEDE KOGUMINE: korjata ainult tuntud taimi; ei tohi koguda looduskaitsealuseid liike; korjata õigel ajal; jätke osa taimi kasvama; korjake lahtisesse nõusse; ärge korjake saastatud kohtadest. RAVIMTAIMEDE KUIVATAMINE JA SÄILITAMINE: õige temperatuur; säilida pimedas; säilitada paberkottides; kleebised kogumisandmetega. SAIALILL (CALENDULA): KUMMEL:
ääres liikumiseks ja viibimiseks, kalastamiseks ning veesõidukite randumiseks. Eraveekogu kalda kasutamist võib kitsendada seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Ühe kinnisasja piires oleval eraveekogul ei ole kallasrada, kui see veekogu ei ole määratud avalikuks kasutamiseks. Võõra metsa kasutamine- avalik-õigusliku juriidilise isiku omandis olevas metsas (avalik mets) on igaühel õigus viibida ning marju, seeni ja muid metsasaadusi korjata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Omaniku poolt piiratud või tähistatud erametsas on teistel isikutel lubatud marju, seeni ja muid metsasaadusi korjata metsaomaniku loal. Piiramata või tähistamata erametsas on teistel isikutel õigus marju, seeni ja muid metsasaadusi korjata, kui nad sellega ei tekita omanikule ülemäärast kahju. Oma isiklik kogemus seostub võõra metsa kasutamisega. Seaduses on kirjas, et piiramata või tähistamata erametsas on teistel isikutel õigus
Kilplaste uued seiklused Ühel ilusal sügispäeval otsustas kilplaste ema mustikamoosi keetma hakata. Ta ajas oma 7 poega üles, et need metsa marjale läheksid. Kui poisid üles olid ärganud ja kõhud täis söönud, ütles ta neile, et vaja on korjata 10 topsi marju. Pojad vaatasid nõutult üksteise otsa ja mõtlesid, et miks osad peavad ainult ühe topsi korjama, aga osad kaks. Nii mõtlesid nad lõpuks, et kõige õigem on ükshaaval järjest topsid täis korjata, et keegi ei peaks rohkem ega vähem korjama. Võtsid siis kõigepealt ühe topsi ja hakkasid metsapoole jalutama. Mets asus kahe kilomeetri kaugusel kodust, nii et kõndimise peale läks üsna palju aega. Metsa jõudes korjasid
BAKTER- JA SEENEHAIGUSED SEENEMÜRGITUS Nakatumine toimub suu kaudu. Eestis on leitud 15 seene liiki, mis võivad inimestel mürgitust põhjustada. Surmava mürgituse võivad esile kutsuda valge kärbseseen ja roheline kärbseseen. Peaaegu kõik mürkseened, sõltumata nendes sisalduva mürgi laadist, põhjustavad häireid mao ja soolestiku tegevuses. Ennetus – ei tohi korjata söögiks teada olevaid mürgiseid seene, ei tohi korjata kindlasti tundmatuid seeni ja vähe mürgiseid seeni tuleb korralikult töödelda. DÜSENTEERIA Düsenteeria on iseloomulik suur vastupidavus väliskeskkonnale ning äärmiselt suur infektsioonssus. Düsenteeriat kutsuvad esile viis šigellabakterit ning eri piirkondades on ülekaalus erinevad bakterid. Nakatumine toimub suu kaudu
mure. Probleemiks on prügireostus, mida tekitab liigne rahvaarv. Palju rohkem on hakatud mõtlema sellele, kuhu kogu prügi mahutada. Metsa alla ega tänavatele midagi visata ei tohi, kuna see saastab pika aja peale meie õhku. Mõelda vaid, kui kõik seenelised, marjulised ning niisama puhkajad oma asjad puudevahele jätaks. See oleks katastroof. Siiski, paljud inimesed ei hooli oma ja teiste tervisest ning teevad seda jätavad oma mustuse teistele korjata. On tehtud ka igasugu koristuspäevi, kus kutsutakse kõik huvilised kokku ning hakatakse vabatahtlikult oma maad kõigest võimalikust mustusest puhastama. Need kokkutulijad on väga head inimesed. Nad aitavad kokkuvõttes meid kõiki. Kõiki kes tolles riigis elavad. ,,Läänemere Keskkonnakaitse Komisjoni juulis 2007 avaldatud merereostusalase projekti andmete põhjal on prügireostus Läänemeres kõige madalam Euroopas. Läänemere
Kahjustavad toitu ja ruume, tervisele ohtlikud 3. Pärmseened: 1) Mida pärmseened kasvuks vajavad? Suhkrut 2) Kuidas pärmseened paljunevad? Eoste ja pungumisega 3) Mis on käärimine? Millistes tingimustes toimub? Keemiline protsess, suhkrud lagunevad hapnikuvabas keskkonnas ja tekivad süsihappegaas ja alkohol. 4) Pärmseente kasutamine. Alkohol, taina kergitamine. 4. Kübarseened: 1) Viljakehade tähtsus. Viljakeha osad. 2) Mida tuleb jälgida seenel käies? Korjata ainult teadaolevaid seeni, mitte korjata linnast ja maanteede lähedusest (200m) 3) Mükoriisa. Millist kasu saab seen, millist taim? Seen saab fotosünteesi saadusi ja taim saab vett ja selles lahustunud mineraalaineid. 5. Parasiitseened. Põhjustavad haigusi taimedel, loomadel ja inimestel, vähendavad saaki, rikuvad taime välimust. 6. Mõisted: hüüf - seeneniit mütseel - seeneniidistik käärimine - keemiline protsess, suhkrud lagunevad hapnikuvabas keskkonnas ja tekivad
aasta detsembri keskpaigast järgneva aasta jaanuari lõpuni, ühtekokku 32 päeva. Film monteeriti ja helindati Eestis. Seda toetati Euroopa Nõukogu fondist Eurimages 110 000 euroga, Eesti Kultuurkapitalist 22 000 euroga. Kokku läks film maksma 650 000 eurot, millest Eesti rahastus oli 58 protsenti. Tegevus toimub aastal 1992, Abhaasias (Gruusia), mil toimub sõda. Peategelane Ivo (Lembit Ulfsak) ja ta naaber Margus (Elmo Nüganen) on eesti mehed, kes on jäänud paikseks, et korjata mandariine ja neid müüa. Ka Margus kavatseb kodumaale naasta, kuid enne veel tahab ta oma istanduse mandariinisaagi ära korjata. Ivo maja juures toimunud verine tulevahetus sunnib meest aga avama oma kodu uksed kahele vastaspoolel sõdivale mehele - grusiinile ja tsetseenile. Nagu arvata võib, kaks vaenlast omavahel koheselt ei klapi, kuid aja möödudes saab inimlikkus neist võitu ja läbisaamine paraneb.
olemas ning harjutatakse S hääldamist lahtises ja kinnises silbis. Eesmärk: Laps harjutab S hääliku hääldamist lahtises ja kinnises silbis. Ühes väikeses majakseses elas pisike tüdruk. Tema nimi oli Malle. Mallega koos elas koerake. Koerakese nimi oli Pati. Malle ja Pati olid suured sõbrad. Ühel suveõhtul otsustasid Malle ja Pati koos seenele minna. Enne, kui sõbrad said seenele minna, oli neil tarvis korvi, kuhu seeni korjata. Pati otsis korvi toast. Talle tuli meelde, et oli korvi voodi all näinud. Voodi all oli hirmus tolmune. Koerake puhus tolmu voodi alt vähemaks. Ikka oli voodi all nii tolmune, et koer ei näinud midagi. Pati vilistas, et Malle talle appi tuleks . Malle tuligi Patile appi. Nii suurt tolmu hunnikut nähes imestas Malle kõvasti “oi- oi-oi, oi-oi-oi” . Malle sai korvi siiski voodi alt kätte ja sõbrad saidki seenele minna. Metsas korjasid Malle ja Pati usinalt seeni
Piirdeks ei loeta ainult karjamaa tarastamiseks ehitatud lihtsat karjaaeda ja varisenud aeda. Maaomanikud või muud maavaldajad ei või keelata kaaskodanike liikumist avalikel ja avalikuks kasutamiseks määratud maadel, teedel ja veekogudel, samuti jääl ning kallasrajal. Looduses võib: 1. liikuda jalgsi, jalgrattaga, suuskade, paadiga ja ratsa kõikjal, kus see ei ole seadusega või seaduse alusel keelatud; 2. viibida kõikjal, kus on lubatud liikuminegi; 3. korjata metsamarju, seeni, lilli, ravimtaimi, sarapuupähkleid ja muid loodusande, mis ei ole looduskaitse all; 4. kalastada ühe lihtkäsiõngega avalikel või avalikuks kasutamiseks määratud veekogudel. Ei või: 1. liikuda kohalike elanike koduõuel, istandikes, mesilates, külvidel, viljas ja mujal põllumajandusmaal, kus omanikule tekitatakse sellega kahju; 2. süüdata lõket ja telkida maaomaniku või maavaldaja loata; 3
tähtsama ettevõtmise puhul ohvreid. Ohvrid pandi pühasse paika maha või pisteti puuõõnsusse. Peamiselt ohverdati raha, kanu, õlut, hobuseid, sokkusid, kitsi, leiba, juurvilju. Ohvripaikadeks olid eelkõige hiied - pühaks peetavad metsasalud, aga ka mäed, kivid, allikad, puud või muud pühad paigad. Kui hiis oli omaette metsasalu, oli see enamasti tammik, kuid hiiepuid võis olla ka teist liiki. Pühast hiiest ei tohtinud võtta puulehtegi ega maast midagi korjata nii kaugelt, kuhu puude vari ulatus. Ainult haiguse puhul võis korjata marju või lehti, sest need arvati olevat raviva toimega. Lihtsamatel puhkudel aitas ka ainult paelte või lintide ohverdamisest. Palju on teada selliseid puid, mille otsa linte ja riideid seoti, kui haiguse puhul abi taheti. Sagedasteks ohvripaikadeks on olnud ka allikad. Neilt paluti abi tervisehädade puhul. Allikaveed aitasid eriti silmahaiguste puhu, paljud allikad kannavadki selle järgi silmaallika nime
linnade hävimise. 5 sajandit tagasi elas vihmametsades 10 mln indiaanlast, nüüd aga vaid 200 000. Vihmametsade kadu on võrreldav ookeani kuivamisega. Lahendus probleemile Kasutades vihmametsi nii nagu teevad seda praegused indiaanlased ja milleks need on ka loodud ( ravimid, toit ja õli) oleks majanduslikult kasulikum. Lihtne näide sellest: Kariloomadega vihmametsade ala on väärt 60$ aaker, kui sealsed puud kokku korjata oleks see 400$ väärt, kui aga hoida metsad puhtana ja korjata nende uuenevaid saadusi, tõuseks väärtus 2400$ peale aakri kohta. Luues uue turu jätkusuutlikele toodetele, mis vihmametsadest leida võib ja haldada neid nii nagu teevad seda indiaanlased, toob see positiivseid muudatusi vihametsade hävimise probleemile. Praegu on ettevõetud Columbia valitsus on juba aru saanud, et n.ö metsavalvuriteks sobivad kõige paremini selle
kasutada. Sõltuvalt sellest, millistes taimeosades on toimeaineid kõige enam, kasutatakse taime õisi, vilju, lehti, juuri, koort jm. Ravimtaimede kogumine Minnes metsa või niidule ravimtaimi korjama, on vaja kinni pidada kindlatest reeglitest, et loodusele ega inimestele mitte kahju teha. Koguda ei tohi looduskaitsealuseid liike. Korjata tohib ainult tuntud taimi. Kui tekib kahtlus taime liigi suhtes, on parem see hoopis korjamata jätta. Koguda võib ainult seda osa taimest, mida on vaja: õisi, vilju, lehti või muud Lähemalt Pungad Kogutakse kevadel koos okstega enne lehtede puhkemist. Pungad eemaldatakse peale okste kuivamist. Koor Kogutakse enamasti noortelt okstelt varakevadel kuni
inimesed, kes huvituvad vaid materiaalsest, väga harva. Roquentin elab tahtlikult eraklikku elu. Tal puudub võime luua inimestega kontakti, isegi kui ta seda tahaks. Talle ei meeldi suhelda ega rääkida kellegagi. Aina edasi lugedes süveneb minu tunne, et ta ei elagi, vaid ainult vegeteerib. Eluneb. Ta ei ela. Oma elus ei naudi ta peaaegu, et mitte midagi. Vaid kolme tühist asja: talle meeldib kuulata, vaadata noori inimesi, nende eneseväljendus oskuse pärast. Roquentinile meeldib maast korjata asju kive, pabereid, kastaneid, kuna neil puudub elu. Samuti meeldib talle kogeda seksuaalset rahuldust see on üks harvadest kordadest kui ta kellegagi suhtleb. Muudatused ja muutused põhjustavad Roquentinile pidevaid iiveldushoogusi, mille eest ta üritab paaniliselt põgeneda. Sellest tulenevalt elab ta rutiinis: ta elu keerleb raamatukogu, Mably kohviku ja Printania hotelli vahel. Samuti uitab ta tänavatel. Ta tegeleb päevast päeva samade asjadega.
maitse kibedaks. Melissi kasvatatakse maitse-, ravim- ja meetaimena, toiduks kasutatakse värskeid ja kuivatatud lehti, ravimteena aga ürti. Usutakse ,et meliss pikendab noorust. Kummel Teekummel on maailma tuntumaid ravimitaimi. Teda on lihtne kasvatada ja tal on mitmekesine ravitoime. Enamus ravimitaimed on liigsel tarvitamine üsna ohtlik, aga kummel seda ei ole. Teekummel kasvab igasugusel pinnasel. Kummelit tuleb käsitsi korjata. Kummelist leidub palju kasulikke ained nt. C-vitamiin. Kummelitee on põletikuvastane ja ülitundlikusse leevendava toimega. Kummeliteest saab abi ka hambavalu ja igemepõletiku puhul. Olgu vaid öeldud ,et ühekordseks teeks võiks võtta teelusikatäis kuivatatud õisi poole klassi keeva vee kohta. Ennem joomist peaks tee seisma umbes viis minutit. Kummelist on saanud koostisosa ka lugematutele ravitoimega salvidele, kreemidele, sampoonidele ja palsamitele. Mustsõstar
Luuletus liigutustega VIHMAHOOG TUUL PUHUS SUUREKS TUMEHALLI käed suu juures nagu puhuks HIIGLASUURE PILVEPALLI. korraga mõlema käega suur ring SIIS PÄIKE PILVE TAHA KADUS käed näo ette JA ALGAS TIHE VIHMASADU. mõlema käe sõrmedega NÜÜD RUTTU - RUTTU JOOKSID KOJU parema käe sõrmedega vasaku käe kohal "jooks" MUTT, ORAV , HIRV JA JÄNKUPOJU! vasaku käel 4 sõrme püsti ja parema käega ükshaaval läbi katsuda METS KORRAPEALT NII VAIKSEKS JÄI, kolmnurk pea kohal, parema käe nimetissõrm suu peal VAID SIIL VEEL ÜKSI RINGI KÄIB. mõlema käe pöidlad koos, sõrmed vaheliti TA KANNAB SEENEST VIHMAVARJU käed peakohal kokku JA KORJAB MÄTTALT KUREMARJU. parema käega korjata vasakusse pihku
Erinevates taimedes on erinevad toimeained. Seega on vaja täpselt teada, milliseid taimi milliste haiguste raviks kasutada. Sõltuvalt sellest, millistes taimeosades on toimeaineid kõige enam, kasutatakse taime õisi, vilju, lehti, juuri, koort jm. Ravimtaimede kogumine: Minnes metsa või niidule ravimtaimi korjama, on vaja kinni pidada kindlatest reeglitest, et loodusele ega inimestele mitte kahju teha. Koguda ei tohi looduskaitsealuseid liike. Korjata tohib ainult tuntud taimi. Kui tekib kahtlus taime liigi suhtes, on parem see hoopis korjamata jätta. Koguda võib ainult seda osa taimest, mida on vaja: õisi, vilju, lehti või muud Lähemalt: Pungad: Kogutakse kevadel koos okstega enne lehtede puhkemist. Pungad eemaldatakse peale okste kuivamist. Koor: Kogutakse enamasti noortelt okstelt varakevadel kuni pungade puhkemiseni (kui mahlad liiguvad). Sel ajal on toimeaineid kõige enam ja koor on lahti. Lehed:
korrata 2-3 korda suve jooksul. Alustada tuleb kevadel, kui esimesed võsud tärkavad. Esimene aasta on kõige töömahukam. Õisikute ärakorjamine. Õisikute ärakorjamine on karuputke hävitamisel esimene samm sellega peatatakse taime edasine levik. Eemaldatud õisikud tuleb põletada. Juurte läbilõikamine või väljakaevamine. Kevadel kaevatakse taimed välja või lõigatakse juured läbi. Juur tuleb terava labidaga allpool varreks üleminekut läbi lõigata, õisikud ära korjata, taimed hävitada. Niitmine. Esimest korda niidetakse siis, kui taimed on poole meetri kõrgused. Niitmist korratakse samal aastal 1- 2 korda. Teine võimalus on niitmisega õitsemise alguseni viivitada - siis on taim palju energiat kulutanud, peale niitmist ta sageli sureb. Kindlasti tuleks õisikud kokku korjata ja hävitada. Ja hiljem niitmist korrata. Mürgitamine. Karuputke võib hävitada taimemürkidega. Söötis põldudel ja kultuurmaadel soovitatakse n.n
Maailma tuntumaid ravimtaimi Sisaldab C vitamiini Tugeva põletikuvastase toimega Vähendab ülitundlikkust Ravib köha Leevendab seedeteede ja hingamisteede põletikke Ravib maohaavandeid Aitab hambavalu ja igemepõletiku korral Koostisosa ravisalvidele, palsamitele ja sampoonidele Tänapäeva kasutus Kasutatakse ka tänapäeval Paljudes maades väga väärtuslik ravimtaim Millist taimeorganit ravimina kasutatakse? Peamiselt õisikuid Kogumine ja säilitamine Õisikuid tuleb käsitsi korjata Pärast korjamist laotatakse suurele pinnale kuivama Kogutakse õitsemise ajal (juuni lõpp september) Aitäh kuulamast!
tegelikkuses. Hoogsalt alanud vääriselupaikade hoiu süsteem on hägustunud, selleks ette nähtud kulutuste raha pole kahel aastal maaomanikeni jõudnud. Esimese kategooria kaitse all olevad seened on väärilise tähelepanu all väljaspool kaitsealasid, looduskaitsealadel aga ootavad enamasti tsoneeringute kohendamist, olles seni paiguti hellas ooteseisundis. Kummaline on seegi, et Eesti kaitsealade sihtkaitsevööndites võib igaüks piiranguteta seeni korjata. Näiteks Austria Salzburgi liidumaal keelab seadus kõikjal korjata või hävitada mittesöödavaid või tundmata seeni. Ja ikkagi! Osalt küll tänu Euroopa Liiduga ühinemisel võetud kohustustele on meil loodud head eeldused kaitsta teiste elusolendite kõrval paremini ka seente liigirikkust. Enamik kaitsealuseid seeneliike on huvilistele tundmatud ja oma tagasihoidliku välimuse tõttu ka vähe märgatavad.
· Paljusi neid meetodeid kasutatakse ka tänapäeval. MILLISEID TAIMEORGANEID KASUTATAKSE? · Õied · Lehed KORJAMINE JA SÄILITAMINE · Harilik pärn alustab õitsemist juuni lõpupäevil. · Kuivatamiseks kogutakse õisikuid koos kattelehega. · Säilitamiseks hoitakse kuivatatud ürt kinnises nõus. Kasutatud allikad · http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/parn2.htm · https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_p%C3%A4rn · http://www.rodoaed.ee/milliseid-ravimtaimi-korjata-ja-kuiv atada-suvel/ · http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/paevapilt-aeg -koguda-parnaoisi?id=66332004 Aitäh kuulamast!
aastane. Rahvajuttude järgi tuntakse tammikus kolme, nimelist puud: Pruut, Peigmees ja Peiupoiss. Tammiku kohta teatakse muistendeid ja legende, mis väidavad üksmeelselt,et tegemist olla pulmalistega, kes ühel või teisel põhjusel tammedeks muudeti. Rahvajutud on inspireerinud mitmeid kirjamehi. Lisaks on avaldanud tammiku kohta uurimistöid ja artikleid. Ka praegusel ajal on seal hea käia Jaanitulel või sõpradega mängimas. Peale selle on tammikus võimalik korjata ka palju erinevaid lilli ja käija viinamäe tigusid vaatamas keda juba igalpool ei kohta. On väga hea, et on olemas selline paik nagu Lehmja tammik.
• Elasid u 4-2 miljonit aastat tagasi • 1975.a leiti ühest ja samast leiukohast 13 australopiteegi jäänused, mis viitab, et elati grupina Iseloomustab • Australopiteekuse ajumaht on umbes 35% nüüdisaegse inimese omast • Pikkus: 1,2-1,4m • Mitmekesine toit, mis soodustas aju arengut • Ei osanud rääkida • Ei osanud tööriistasid teha • Ei osanud tuld kasutada • Paks karvkate • kahel jalal käimine vabastas käed, et toitu korjata ja laste hoidmiseks • Pikad rippuvad käed • Lühikesed jalad • Lai vaagnaluu ja suur kõht • polügaamia Kasutatud kirjandus • https://www.youtube.com/watch? v=xT8Np0gI1dI • http://www.novaator.ee/galerii/2306_Australopi thecus_sediba.JPG • http://2.bp.blogspot.com/- NAgujaZAvd0/TWzNM28EjrI/AAAAAAAAEZw/MA 3FYcDpkyA/s400/Australopithecus%2B1.jpg • http://image.slidesharecdn.com/inimese- evolutsioon-1195751202370960-2/95/inimese- evolutsioon-2-728.jpg
· Lehed rohelised. · Juurmise kodarikuna. · Lehelaba aheneb tiivuliseks rootsuks. · Õied erekollased, selgelt ühekülgses sarikõisikus. · Veidi longus, õietupp avar, kollakasroheline, kolmnurksete laiade tipmetega. · Kõrgus 10-30 cm. · Õistaim. Levik ja ökoloogia: · Mitmeaastane. · Kuivematel kasvukohtadel (Põhja- ja Lääne-Eestis) · Õitseb mais ja juunis. Kasutus: · Millist osa tarvitada: õied, lehed, risoom, juured. · Kogutakse õitsemise ajal (juurt võib korjata kevadel ja sügisel). · Lehtedes on kõrge C-vitamiini tase, palju saponiine, askorbiinhapet, leidub ka karotiini, vitamiine A, P ja E ning kõigis taimeosades on palju mangaani soola. Toime: · rahustav, röga lahtistav, seentevastane ja antibakteriaalne, tugev higistamaajav, puhastav, valuvaigistav. · - köhavastane ja rögalahtistav · - peapöörituse, reumavalude vastu · - neeru- ja põiekivide korral · - stimuleerib seedenõrede eritumist
Praegu on umbes 40% kasutatavatest ravimitest taimse päritoluga või sisaldavad taimseid toimaneid. Ravimtaimede ja mürgiste taimede vahele on raske piiri tõmmata , sest paljud ravimtaimed on suuremates kogustes mürgised ja võivad seetõttu põhjustada ka tõsiseid tervisehäireid. Tervisele võib halvasti mõjuda ka ravimtaime liiga suur kogus. Mürgise taimega tuleb olla eriti ettevaatlik- tuleb koguda lubatud taimeosa. Ravimtaimi on õige korjata õhku läbilaskvasse kilekotti või pealt lahtisesse nõusse. Mitte sobiv on kilekott, kus taimed riknevad kiiresti. Taimi tohib korjata vaid kohtadest, mis pole saastatud, mis asuvad autoteest vähemalt saja meetri kaugusel ja eemal saastavatest tööstusettevõtest. 4 2. TAIMED 2.1 Piparmünt Piparmünt on huulõieliste sugukonna mündi perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim, vesimündi ja rohemündi hübriid.
Müürikiviks võib olla tellis, väikeplokk (keramsiitplokk, poorbetoon plokk, keraamiline plokk jne), looduskivi (paekivi). Müürikivid jagunevad laias laastus kaheks: looduslikud, ehk peaaegu töötlemata kujula kaevandustest võetud ja seina laotud ning tehisliku, mida töödeldakse vastavalt, kuni nad on sobilikud seina panemiseks. Looduslikud ehituskividest levinuim Kesk- ning Lõuna- Eestis on maakivi ehk graniit. Maakivi võib põllu äärest tasuta korjata ning kui vaja suuremaid koguseid korraga peab soetama kividega tegelvates ettevõtetest. Murtud maakivi hinnnad algavad 25 ruutmeeter, pluss transpordi kulud. Maakivi soojusjuhtivustegur on maakivil ehk graniidil on see umbes 2,2 W/mK. Paekivi on Eesti võimalik korjata põhjarannikult ning samuti võikalik osta. Paekivi soojusjuhtivustegur on ca 1 ehk 0,6m paksuse paekiviseina u- arv on ca 1,7 W/m2K seega umbes 8-9 korda suurem tänapäeval normiks peetavast. www.paekivi
Tel 112233 07.02.2011 Lgp. Aine Õpetaja, Soovin kandideerida Teie poolt välja kuulutatud konkursil AS Murakas marjade korjaja leidmiseks. Leian, et minu eelnevevad õpingud, töökogemused ja head teadmised toetavad täielikult minu kandideerimise põhjust. Olen unistanud selle juba ammu ja kui nägin teie kuulutust, kus otsite marjade korjajat olin meeletult vaimustuses. Minu suur soov marju korjata tuleb kindlasti teile kasuks, olen valmis ennast alati täiendama sellel tööalal. Olen töökas, kiire ja hoolikas. Teadmine, et saan olla hea marjade korjaja, kes korjab marju millest tehakse maitsvat moosi. Töötasin mitmeid aastaid Trolli juures Kuusemetsas marjade korjajana ja purustajana. Kuna Kuusemetsas on suured põllud siis tekkisid ka raskusi, aga ma olen nendest palju õppinud. Usun, et suudaksin rakendades oma seniseid teadmisi ja kogemusi, luua Teie ettevõttele olulist
seened, samblikud töötlemata kujul. (Droogide hulka loetakse ka raviks mittemõeldud eksudaate.) Drooge defineeritakse kasutatava taimeosa alusel ja botaanilisele süstemaatikale vastava botaanilise nimega (perekond, liik, varieteet ja autor). Koguda: kuiva ilmaga; taimi, mida hästi tuntakse; taimi, mida leiukohas on massiliselt; juuri ei tohi kiskuda, kõiki taimi ühest kohast täielikult mitte ära korjata; korjata neid taimeosi kus toimeaine sisaldus kõige suurem; korjata kohtades mis pole saastatud; terveid ja ilusaid; õhku läbilaskvasse anumasse. Ravimtaimede kogumine kogutakse: pungi, lehti, ürti, õisi, vilju, koort, juuri, risoome, mugulaid. Koguda ei tohi looduskaitse all olevaid liike. * Sookail; droog, toime, kasutamine? Droog Noored võrsed. Toime Tugevaim rögavastane ravimtaim Eestis, rögalahtistav, põletikuvastane. Sookail on mürgine, tema eeterlikes õlides 2% ledooli, vastunäidustatud raseduse ajal. Veetes kaua aega
välja paistab. Kui aga üks kukeseen leitud, tasub tema ümbert hoolikalt otsida, sest tavaliselt kasvavad kukeseened pesakonniti. Vaid püsivalt vihmaste sügisilmadega kerkivad kukeseente kollased lehtrid sambla kohale ja torkavad juba kaugelt silma. Harilik kukeseen on alati kuulunud nende seente hulka, keda metsa maha ei jäeta, kuid viimastel aastatel on ta muutunud meil kõige populaarsemaks korjamisseeneks. Seenesõpru võlub tema iseloomulik vürtsikas maitse ja teda on hea korjata ka seepärast, et ta peaaegu kunagi ei ussita. Kukeseene populaarsus turuseenena ahvatleb teda kunstlikult kasvatama, aga katsed selles suunas pole vilja kandnud ja jäävadki lootusetuks, sest kukeseen kasvab ainult sümbioosis puudega, moodustades nende juurtega mükoriisa.
Liigikaitse liigid Koostaja: Jaanus Vaht Liigikaitse Eesmärk on loodusliku mitmekesisuse säilitamine Neid ei tohi püüda, korjata ega häirida ka väljaspool kaitsealasid Ohustatud liikide seisundit parandatakse tegevuskava alusel Võõrliigid Ohustavad loodust Võivad olla ohtlikud inimese tervisele Nõrgendavad kohalike liikide eksisteerimist Loodusessejõuavad enamasti iluaianduses või põllumajanduses Eesmärk Et kõik meil elavad tavapärased ja iseloomulikud liigid oleksid elujõulised
Sõda iseendaga lahingu võitsime, sõja võitis siiski keegi meie seest, sest Tema jääb alati peale. Tema on see, kes juhib meid ja järgneb meile kõikjale, Tema eest ei saa põgeneda .. seda ei suuda keegi meist, selles kategoorias erandeid pole. Iseendaga võitlemine ei ole maailmas midagi uut, seda on üritanud paljud ning enamik neist, ka kõige tugevamad, on alla vandunud või lihtsalt lagunevad vaimselt tükkideks. Iga tükike eri kohta ning neid pole enam võimalik kokku korjata inimene on kaotanud võistluse iseendale, järjekordselt.
Seened osalevad ka mullatekkes, aitavad taimedel omastada toitaineid, ning põhjustavad organismidel haigusi. Seened võivad inimestele olla nii kasulikud, kuid ka hästi kahjulikud. Näiteks võivad seened hävitada paari aastaga terve maja, süües läbi keldris tähtsad puust talad, mille tagajärjel maja võib kokku variseda. Samuti võivad erinevad hallitused inimesele tekitada erinevaid hingamisteede jms haiguseid. Metsas seenel käies tuleb olla äärmiselt ettevaatlik, ning korjata vaid neid seeni, milles sa 100% kindel oled, vastasel juhul võid saada raske organismi mürgitusse, ning väga väikese ajaga surra. Seentel on äärmisel suur tähtsus, ilma nendeta ei oleks võimalik toiduainetööstuses pärmi, veinide, õlle jms valmistamine. Seened on ja jäävad ühteteks kõige tähtsamateks organismideks sellel plaaneedil. Ilma nendeta, oleks elu sel planeedil äärmiselt ebamugav ja raske.
Buss Kõpule väljus kell 15.00 ja kohal Kõpul olime 16.45. Kõpul Umbes 17.00 alustasime retke Kõpu bussipeatusest ja sõitsime RMK metsarajale. (Kõpu elupaigatüüpide jalgrattarada) Poole tunni pärast olime looduskeskuse juures, kust igaksjuhuks rääkisime RMK Ristna looduskeskuse instruktoritega asjad selgeks ja küsisime kaardi. Alustasime raja läbimist. Plaanis oli ära sõita esimese päevaga 20km ning lisaks korjata ka veidi head ja paremat seente ja marjade näol. Jõudsime telkimisplatsile kella kaheksa paiku ning alustasime telgi ülespanekut. Pärast seda läksime seenele. Jõudes seenekäigult tagasi panime lõkke üles ning laulsime laagrilaule ning rääkisime õudusjuttu lisaks grillisime vahukomme. Läksime üsna varakult magama ning hommikul olime reipad ja valmis edasi liikuma. Panime asjad kokku ja hakkasime edasi sõitma. 2 tunni pärast olime jõudnud tagasi RMK Ristna looduskeskusesse.
Tartu Kutsehariduskeskus Toidutehnoloogia osakond Diana Notberg Tep 09 Seened Iseseisevtöö Juhendaja: Jolanda pärtmaa Tartu 2009 Sisukord 1.Puravikud 2.Riisikad 3.Kukeseen 4.Pilvik 5.seenemürgitus 6.kasutatud kirjandus Puravik Lisaks silmailule ja leidmisrõõmule on puravikud ka suhteliselt toitaineterikkad võrreldes teiste seentega. Nii on puravikud ühed valgurikkamad seened, mida meie metsadest korjata võib. Valguvaesem on nende jalaosa, suhteliselt valgurohkem aga seenekübar. Mida vanem seen, seda vähem tema viljakehas valke on, sest valgud on koondunud eostesse. Kõige rohkem on puravikes siiski vett. Puravikke võib praadida, marineerida, soolata, konserveerida omas mahlas, külmutada ja kuivatada.Puravikud ilmuvad tavaliselt hilissügisel. Puraviku sordid:Palupuravik,pruun sametpuravik,punajalg- sametpuravik,kivipuravik,haavapuravik,võipuravik,sapipuravik,valgepuravik,pomerants
Korjamine ja kuivatamine Saialill õitseb tavaliselt juunist oktoobrini. Kui aga korralikult hooldatud taimedelt õitsemise algusest peale eemaldada regulaarselt kõik avanevad õied (sobivamaks korjevaheks peetakse 25 päeva), pikeneb õitsemine kuni maapinna külmumiseni. Sageli õitseb ta veel ka pärast mitmekraadilist külma maapinna sulades, isegi detsembris. Saialillel korjatakse põhiliselt õisi (aga vahel ka lehti, sagedamini neist värskena salvi tegemiseks). Korjata soovitatakse päikeselise ilmaga pärast hommikukaste kuivamist, sobivaima ajana suvel kella 10 ja 13 vahel. Siis on ravitoime kõige suurem, sest saialilles rohkesti leiduvaid eeterlikke õlisid (ta ühte head ravikomponenti) on hommikupoole ja päikesepaistega taime maapealses osas kõige rohkem. Korjamisel võib külge jääda kuni 3 cm pikkune õievars. Kuivatamiseks soovitatakse võimalikult hämarat ja sooja kohta, kuid temperatuur ei tohiks ületada 4045 °C
päikesepaistelise ilmaga. Istun sealsele pingile, hingan sügavalt sisse ja välja ning naudin kaunist sillerdava vee sära. Just seal tunnen, et saan end täiesti vabaks lasta. Istun seal paarkümmend minutit ning sõidan tagasi koju. Tuju on kohe parem ja ka kohustused ei tundu enam nii nõmedatena. Kuid milleks veel on loodus minule tähtis? Juba pisikesest lapsest saadik olen emaga metsas seenel ja ka marjul käinud. Kuigi mulle seened ei maitse, on neid hea ja rahustav korjata. Alati leides mõne ilusa ning mitteussitanud seene on rahulolutunne südames. Ka marjade korjamine on vahva, eriti mustikate, sest siis saan kõigile oma sinakaslillasid näppe näidata ja uhkustada, et korjasin suure pangetäie marju. Loodusel on inimeste üle väga suur võim, suurem kui me isegi arvata oskame. See mängib meile küll vahel vingerpussi, kuid see on paratamatus. Looduse jõu enda kasuks pööramise oskus on väärt oskus
siduvad sõnad, erinev pea- ja kõrvallause asukoht). Tädi Anne korjas metsast seeni ja püüdis kohalikust jõest kala, et valmistada maitsev roog, mida külalistele pakkuda. Marlene, kes oli kõige väiksem, ja Getter tantsisid vihma käes. See, kes järves ujus, sai kommi. Kuna päike paistis, olid kõik rõõmsad. Esimesena sai rabamatkalt koju poiss, kes väitis, et tal on kiire. Seened, mis olid punast värvi ja millel olid valged täpid peal, keelas õpetaja korjata. Annabelil jäi kodutöö tegemata, sest käis nädalavahetusel metsalaagris. Metsalaager, mille klassiga läbisime, meeldis kõigile. Ta jalutas merekohina saatel, mõtiskles, unistas ja lausus. Enne metsa seenele minemist tuleb end harida loodusteemal, et mitte sattuda ohtlikku olukorda.
Röövraie kontrollimatu metsaraie. Raie kogumaht 11-13 miljonit tihumeetrit aastas Mis on metsatööstus? Tööstusharu, mis tefeleb puidu varumise ja esmase töötlemisega. Mis on metsa tähtsus? 1) mets on kodus paljudele loomadele 2) mets on tähtsaim hapniku tootja Maal 3) metsad kaitsevad maapinda ja vett 4) metsad on kliimamuutuste leevendajad 5) metsad võimaldavad puhkust 6) metsad on loodusliku mitmekesisuse hoidjad 7) metsast saab korjata seeni, marju, ravimtaimi 8) metsast saab ehitusmaterjali 9) metsad hävitavad õhus kahjulikke mikroobe Mis on tarbija puit? Saematerjal, paberipuit, vineeripakud. Suurimad metsatööstusettevõtted. Imavere saeveski Järvamaal. Mida valmistatakse saepurust ja laastudest? Saepurust ja laastudest pressitakse kokku seina-ja mööbliplaate. Kuidas tehakse vineeri? Vineeri tootmiseks kooritakse pakkudelt õhukesed puidukihid ja need liimitakse risti üksteise peale. Tuntumad mööblivabrikud
pingile ning hingan värsket õhku sisse ja välja ning naudin kaunist sillerdava vee sära Seal kohas tunnen ma, et saan end lõdvaks lasta ja nautida rahu. Istun seal paarkümmend minutit ja kõnnin koju tagasi. Meel ja enesetunne on kohe palju parem ja kodus olevad tegemised ei tundu enam nii väsitavana. Aga mille jaoks on ikkagi loodus minu jaoks tähtis. Väga väiksest saati olen ma emaga metsas marjul ja seenel käinud. Kuigi eriti mulle seened ei maitse, on neid hea ja lõbus korjata koos emaga. Leides mõne ilusa ning mitteussitanud seene on rahulolutunne näidata ja uhkust tunda, et korjasin suure ämbritäie marju. Loodusel on inimeste üle väga suur võim, suure kui me arvata oskamegi. See mängib meile küll vahel vingerpussi, kuid see on käib asja juurde. Looduse jõu enda kasuks pööramise oskus on väärt oskus. Seda osates võib oma elu imeliseks ja lihtsaks muuta.
aga ka loopealsetel ning niitudel. Nurmenukk eelistab Põhja-Eestile omast lubjarikast pinnast, seetõttu teda Lõuna-Eestis eriti tihti ei kohtagi. Nurmenukk on mitmeaastane rohttaim, mille lehtedeta õisikuvars võib kasvada kuni 30 cm pikkuseks. Ladvas paiknevad lihtsarikana kuldkollased õied viie, alusel putkeks kokku kasvanud kroonlehega , krooni putke ümbritseb põisjas tupp viie terava tipmega. Õitseb mais ja juunis, siis on ka levinuim aeg ,mil nurmenuku ürti korjata (maapealset osa). Kasutatakse lehti, õisikuid ja juuri ; lehti nopitakse õitsemise ajal, juuri kogutakse peale õitsemist. Kuivatatakse kiirelt , õhurikkas kohas, päikese eest varjatult. Võib kuivatada ka saunalaval. Harilikult säilitatakse ravimtaimi õhukindlalt, suletult kas klaas- või plastanumas. Nurmenuku noored lehed sisaldavad väga rikkalikult C-vitamiini ja neid võib tarvitada salatina, suppides ja köögivilja toitudes. Inimese päevase C-vitamiini
Mineraalväetisena on kõige parem kasutada- lämmastik- fosfor- kaaliumi kompleksväetist koos mikroelementidega (30 g 10 liitri vee kohta). Kulunorm: 1 liiter vedelikku taime kohta. Taimed on väga tänulikud õhu kaudu saadavale süsihappegaasile: kiirendab kasvu, suurendab saaki ja parandab viljade maitseomadusi. Gaas eraldub pinnasest kui seal on sõnnikut. Peale selle võib kasvuhoonesse panna tünni sõnnikuleotisega (linnu või looma). Leotist tuleb segada ja uuendada. Kurke tuleb korjata järjepidevalt, ei tohi lasta neil üle kasvada, harv viljade korjamine pidurdab järgmiste viljade arengut. Selleks et kurgid oleksid tõeliselt krõmpsuvad, lisage soolamisel aineid arvestusega 1 liitrise purgi kohta: 6 g mädarõikalehti, 1 g piparmündilehti, 1 g küüslauku, 6 g petersellilehti, 6 g sellerilehti, 10 g tilli, 3 g petersellijuuri. Oma aias kasvatatud maitseroheline on palju maitsvam ja kasulikum. Soolakurgid. 1
kolmnurgakujuline, pika rootsuga liitsulgjas leht kuivalembene ja talub hästi ka eredat valgust risoomi kasutatakse mitmel pool toiduks KOLLAD varred sageli pikad, roomavad,kaetud väikeste lehtedega igihaljad varre tippudes eospead kasvavad väga aeglaselt ei tohi korjata Eestis 6 liiki Kattekolla välisehitus KATTEKOLD lehed asuvad varrel rõhtsalt lehetipp jäik, torkiv eospead ühekaupa püstiste varreharude tippudes eospulbrit kasutatakse meditsiinis ja tehnikas KARUKOLD lehed asuvad varrel tihedalt, suunaga varre tipu poole lehetipp aheneb pikaks pehmeks valgeks karvaks eospead paiknevad 23 kaupa eoskandja tipus looduskaitse all Osjad
märtsist maini ja septembris-oktoobris. Et linnud saaksid segamatult puhata ja edasilennuks jõudu koguda, tohib sel ajal liikuda vaid teedel ja matkaradadel. Parimat võimalust linnueluga tutvumiseks pakuvad arvukad linnutornid. Õigel päeval ja kellaajal võib neist tornidest kümneid tuhandeid rändlinde näha. Vaatetornid on paigutatud selliselt, et anda võimalikult mitmekülgne ülevaade eriilmelistest maastikest. Inimestel on lubatud viibida ning marju ja seeni korjata kogu kaitsealal, välja arvatud loodusreservaadis ja kaitse-eeskirjas sätestatud juhtudel sihtkaitsevööndis. Kaitse-eeskirjas esitatakse tegevused, mis on kogu kaitsealal keelatud või mis nõuavad kaitseala valitseja luba. Hanna Liis Kiho 7. klass Kasutatud kirjandus: http://www.westest
eoslates, pintselhalliku eosed eralduvad pintsilatoliselt harunevate seeneniitide tuppudest. 5. Kirjelda pärmseeni ja mis on käärmine? Pärmseen- üherakuline organism, kes paljunevad pungumise abil või eostega, toitub peamiselt vees lahustunud suhkrust. Käärimine- Pärmseene elutegevuse käigus anaeroobses keskkonnas tekib süsihappegaas ja alkohol 6. Kuidas kübarseened paljunevad? Põhiliselt eostega 7. Miks ei tohi seeni korjata linnas ning maanteede läheduses? Sest need võivad kahjustada tervist, sest need sisaldavad tervisele ohtlikke metallide ühendeid ja teisi kahjulikke aineid. 8. Miks tuleb seenele minna vihmasel ajal ja miks ei tohi seeni üles kiskuda? Sest kasvav ja arenev seeneniidistik vajab hulgaliselt vett, veel rohkem kulub seda viljakehade moodustamiseks.(seen koosneb 90% veest) 9. Miks kasvatatakse mõningaid hallitusseeni? Anitibiootikumide tootmiseks, näiteks pintselhallik. 10
2)jutukus ja elav käitumine 3)aja,ruumi ja vahemaade väär hindamine 4)kõrgenenud enesehinnang,vähenenud enesekriitika 5)keskendumisraskused,mäluhäired 6)aeglased refleksid,koordinatsioonihäired 7)laienenud pupillid,silmad punetavad ja läigivad 8)suu kuivus 9)imal,magus lõhn 10)Võimalikud hallutsinatsioonid KANEP(DEPRESSANDID) Click icon to add picture Hallutsinogeensed seened(looduslikud Tarvitamine ja mõju: Tarvitamine: Hallutsinogeenseid seeni võib korjata ja süüa toorelt või küpsetada, teeks keeta või hilisemaks kasutamiseks kuivatada. Mõju: Hallutsinogeensed seened sisaldavad kemikaale psilotsiini või psülotsübiini, mis mõlemad tekitavad hallutsinatsioone. Südamerütm kiireneb ja vererõhk tõuseb. Väike doos muudab inimese õnnelikuks, erutunuks ja endassetõmbunuks. Suur doos põhjustab kirevaid hallutsinatsioone (häid või halbu). Süda võib pahaks minna ja kõht valutama hakata. HALLUTSINOGEENSED SEENED
Räpina 2008 Küsimused: 1. Seenekasvatuse eripärad 2. Substraadid 3. Kasvatusruumide eripärad 4. Kirjelda Viinistu seenekasvatust 5. Millel tekib pruunilaiksus,millel hallitus? 6. Nimeta seenekahjureid 7. Eestis müügil olevad seened 8. Nimeta kõik seened mida on võimalik kasvatada Vastused: 1. kasvatatakse pakkudel kasvatatakse puuhalgudel saaki saab mitu korda korjata sisetingimustes on vaja vähe varustust sõnnikul, kottides, põhul kasvatatakse vajavad vähe hoolt vähe töötajaid on vaja mitu etappi on kasvatamisel igal pool ei kasvatata kõlblikud puuliigid pole vaid okaspuud ja võõrpuuliigid 2. saepuru substraat kohvipaksu substraat puukoore substraat ajalehe substraat laastu substraat teravilja põhu substraat hobusesõnniku substraat
annaabi.ee 
