(2,82-2,69)*100%/2,82=4,6% Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr. 64848200688 Joonis 2. Põllu asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga.) Gleistunud leostunud muld (Kog) Profiil: A-Bmt(g)-BCg-Cg, liivmuldadel aga A-Bg-BCg-Cg. Võib esineda ka katkendlik El-horisont või selle pesad. Koresesisaldus 30-60 cm sügavuses kihis alla 30 % mulla tahke faasi mahust. Kihisemine 30-60(70) cm sügavusel. Gleistunud leetjas muld (KIg) Profiil: A-El(g)-Bmtg-Cg. Looduslike maade ülemistes horisontides nõrgalt happeline reaktsioon, pH tõuseb oluliselt sügavuse suunas. Kihisemise puudumise korral on pH kogu mullaprofiilis neutraalne. Kihisemine 60(50)-100 cm. Leostunud gleimuld (Go) Profiil: AT(A)-Bmtg-G(CG) või AT(A)- BG-G(CG)
Keemise puudumisel on pH kõigis horisontides üle 5,5. Kihisemise puudumise korral esinevad looduslikus taimkattes tingimata lubjalembelised taimed. Profiil: AT(A)-Bmtg-G(CG) või AT(A)- BG-G(CG). Keskmise raskusega muldadel on sisseuhtehorisont BG hästi välja kujunenud, savistunud ja värvuselt kollakaspruun kuni kollakashall ning sisaldab väikeseid gleilaike. G- või CG-horisont on üldiselt kollakashall ja sisaldab rohkesti gleilaike ja roostetäppe. Koresesisaldus 30-60 cm mullakihis alla 30 % mulla tahke faasi mahust. Metsade all esineb tavaliselt lausaldane keskmiselt kuni hästi lagunenud 2-4 cm tüsedune metsakõdu horison1 1 Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri Gleistunud leostunud muld (Kog) – Kihisemine 30-60(70) cm sügavusel. Profiil: A-Bmt(g)-BCg-Cg, liivmuldadel aga A-Bg-BCg-Cg. Võib esineda ka katkendlik El-horisont või selle pesad.
mullaprofiilis neutraalne. 2.GLEISTUNUD LEOSTUNUD MULD :Ajutiselt (nõrgalt) liigniisked mullad. Gleistumistunnused esinevad kerge ja keskmise lõimisega muldadel alumistes, rasketel aga A-horisondile järgnevas horisondis. Metsakõdu puudub või esineb 1-3 cm tüseduse kihina. Kog Gleistunud leostunud muld Kihisemine 30-60(70) cm sügavusel. Profiil: A- Bmt(g)-BCg-Cg, liivmuldadelaga A-Bg-BCg-Cg. Võib esineda ka katkendlik El-horisont või selle pesad. Koresesisaldus 30-60 cm sügavuses kihis alla 30 % mulla tahke faasi mahust. 2.LEETUNUD MULLAD: Happelised liiv (liiv liivsavil) või harvemini saviliiv liival mullad. Kihisemine 00 cm sügavusel või puudub. A-horisont alati selgelt välja kujunenud, tüsedus üle 5 cm või madala huumusesisalduse korral (alla 1,5 %) üle 10 cm. Metsakõdu 1-8 cm tüsedune, sageli kahekihiline, kuid võib ka puududa. LkI - Nõrgalt leetunud muldProfiil: A-B-BC-C. Võib esineda ka E-horisondi algeid. B-
mullaprofiilis neutraalne. 2.GLEISTUNUD LEOSTUNUD MULD :Ajutiselt (nõrgalt) liigniisked mullad. Gleistumistunnused esinevad kerge ja keskmise lõimisega muldadel alumistes, rasketel aga A-horisondile järgnevas horisondis. Metsakõdu puudub või esineb 1-3 cm tüseduse kihina. Kog – Gleistunud leostunud muld Kihisemine 30-60(70) cm sügavusel. Profiil: A- Bmt(g)-BCg-Cg, liivmuldadelaga A-Bg-BCg-Cg. Võib esineda ka katkendlik El-horisont või selle pesad. Koresesisaldus 30-60 cm sügavuses kihis alla 30 % mulla tahke faasi mahust. 2.LEETUNUD MULLAD: Happelised liiv (liiv liivsavil) või harvemini saviliiv liival mullad. Kihisemine 00 cm sügavusel või puudub. A-horisont alati selgelt välja kujunenud, tüsedus üle 5 cm või madala huumusesisalduse korral (alla 1,5 %) üle 10 cm. Metsakõdu 1-8 cm tüsedune, sageli kahekihiline, kuid võib ka puududa. LkI - Nõrgalt leetunud muldProfiil: A-B-BC-C. Võib esineda ka E-horisondi algeid. B-
(g)-gleistumistunnustega horisont-tähist kasutatakse indeksina põhihorisondi tähise juures.Tähistab horisondis esinevaid lühiajaliselt liigniisketes tingimustes tekkinud üksikuid gleilaike ja roostetäppe. Bt(g)- tekstuurne sisseuhtehorisont gelistumis tunnustega. C(g)- Mulla lähtekivim gleistumistunnustega. Kog- Gleistunud leostunud muld. Kihisemine30-60(70)cm sügavusel. Prof iil: A-Bw(g)-C(g,). Võib esineda ka katkendlik El-horisont või selle pesad. Koresesisaldus 30-60 cm sügavuses kihis alla 30 % mulla tahkefaasi mahust. A-Huumushorisont- mulla mineraalse osa pealmine kiht kuivades, parasniisketes või aijutiselt liigniisketes tingimustes. Huumusainete akumulatsiooni tõttu on kiht muutunud tumedaks. Bw(g)- metamorfne sisseuhtehorisont gleistumistunnustega. g)-gleistumistunnustega horisont-tähist kasutatakse indeksina põhihorisondi tähise juures.Tähistab horisondis esinevaid lühiajaliselt
(25,6-25,45)*100%/25,6=0,59% Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr. 60553445290 kohta. Joonis 2. Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga.) Sügav madalsoomuld (M''') Profiil: T-Turba sügavus üle 100 cm ja mullaprofiil koosneb ainult T-horisondist. Gleistunud leostunud muld (Kog) Profiil: A-Bmt(g)-BCg-Cg; liivmuldadel aga A-Bg-BCg- Cg. Võib esineda ka katkendlik El- horisont või selle pesad. Kihisemine 30-60(70)cm sügavusel. Koresesisaldus 30-60 cm sügavuses kihis alla 30% mulla tahke faasi mahust. Väga õhuke-, õhuke madalsoomuld (M';M'') Profiil: T-G Turba sügavus30-50cm; 50- 100cm. Sügav madalsoomuld (M''') t_2100 keskmiselt lagunenud turvas, turbahorisondi tüsedus 100cm. Gleistunud leostunud muld (Kog) ls_140-60/r_2ls_2 kerge liivsavi uurimissügavuses 140- 60cm, kergelt koreseline, keskmine liivsavi. Väga õhuke-, õhuke madalsoomuld (M';M'') t_230-100/ls keskmiselt lagunenud turvas,
horisondist raskema lõimisega. Gleistumistunnustega leetjatel muldadel on alumistes horisontides üksikuid roostetäppe ja -pesi ning valkjaid laigukesi. C-horisont on leetjatel muldadel vastavalt moreenile kas kollakashalli kuni kollakaspruuni või punakaspruuni värvusega. [4] Kog: Kihisemine 30-60(70) cm sügavusel. Profiil: A-Bmt(g)-BCg-Cg, liivmuldadel aga A-Bg-BCg-Cg. Võib esineda ka katkendlik El-horisont või selle pesad. Koresesisaldus 30-60 cm sügavuses kihis alla 30 % mulla tahke faasi mahust. [3] A ehk huumushorisont- mulla mineraalse osa pealmine kiht kuivades, parasniisketes või ajutiselt liigniisketes muldades. Huumusainete akumaltsiooni tõttu on kiht muutunud tumedaks (hall kuni must, sageli pruunikas). [5] Bmt(g) ehk metamorfoosne-tekstuurne sisseuhtehorisont-kakao- või šokolaadipruuni põhivärvusega. On moodustunud mulla mineraalse osa murenemissaaduste ja
ning kasutada heintaimedega külvikordi ja kui põhjavesi on kartunud ning koreda aluspõhja tõttu vähe kaitstud, siis tuleks piirata väetiste ja kemikaalide kasutamist, eriti Pandivere alal (Maaeluministeerium 2006:14). Kr on koreserikas rähkmuld, kus kihisemine toimub tavaliselt kõrgemal kui 30 cm. Tüüpprofiil: A- AC-C. Huumushorisondile järgneb üleminekuhorisont ning sellele järgneb lähtekivim. Haritava maa künnikihis on koresesisaldus üle 20 % mulla tahke faasi mahust (r3 v enam) ja järgnevas kihis see ei vähene. Sellistele muldadele on omane suur kivisus ja vähearenenud mullaprofiil. Juhtivaks mullatekkeprotsessiks on kamardumine. Koreserikkad rähkmulled on ühed halvima viljakusega mullad. Viljakust mõjutab suur lämmastiku- ja huumusesisaldus. Rähkmuldi võib pidada aga mulla keemiliste omaduste pärast toitaineterikkaks muldadeks. Rähkmuldasid eristatakse selle järgi, milline kores on – teravaservaline
Keemise puudumisel on pH kõigis horisontides üle 5,5. Kihisemise puudumise korral esinevad looduslikus taimkattes tingimata lubjalembelised taimed. Profiil: AT(A)-Bmtg-G(CG) või AT(A)- BG-G(CG). Keskmise raskusega muldadel on sisseuhtehorisont BG hästi välja kujunenud, savistunud ja värvuselt kollakaspruun kuni kollakashall ning sisaldab väikeseid gleilaike. G- või CG-horisont on üldiselt kollakashall ja sisaldab rohkesti gleilaike ja roostetäppe. Koresesisaldus 30-60 cm mullakihis alla 30 % mulla tahke faasi mahust. Metsade all esineb tavaliselt lausaldane keskmiselt kuni hästi lagunenud 2-4 cm tüsedune metsakõdu horisont. AT(A) - toorhuumuslik horisont gleimuldades Bmtg - metamorfne horisont rähksetes (K) ja leostunud muldades (Ko) G(CG) - mulla lähtekivim (gleihorisont alaliselt liigniisketes tingimustes gleimuldades) Küllastunud turvastunud muld - Go1 Kihisemine 30-100 cm sügavusel, selle puudumisel on aga kõikide horisontide pH üle 5,5
vähearenenud mullaprofiil ja hea looduslik drenaa. Levinuimad lõimised on liivsavi ja saviliiv, rohkesti ka veeriselist kruusa ja liiva. Rähkmuldadele on iseloomulik kuiva- ja lubjalembene taimestik. Rähkmullad tagavad enamikule taimedele soodne reaktsioon, suur huumuse- ja lämmastikusisaldus ning suhteliselt kõrge toitainetesisaldus, kõikumised koresesisalduses muudavad aga viljakuse varieeruvaks. Mulla miinusteks on : suur kivisus ja suur koresesisaldus, põuakartlikkus (Penu. 2006). Muldade kasutussobivus Koreserikkas rähkmulla kasutussobivus: kõige suurema kasutussobivusega on Lutsern ja Mesikas, ei sa üldse kasvatada: Lupiini, Tatart. Leetjas mulla kasutussobivus: sobib enamus taimedele nagu oder, rukis, nisu, kaer, lina, põldhein, segatis, mesikas, hernes, söödajuurvili ja kartul. Sama käib ka leostunud muldadega. Õhuke paepealne mulla ja rähkmulla kasutussobivus: sobivad kasvatamiseks oder, lutsern ja
või fluvioglatsiaalsetel setetel. Iseloomulik suur kivisus. Juhtiv mullatekkeprotsess: huumusakumulatiivne, savistumine. Rähkmuldade viljakus ja kasutamine võib varieeruda väga suurtes piirides, sõltudes peamiselt huumushorisondi tüsedusest ja koresesisaldusest. Huumusesisaldus on kõrgem õhematel ja räharikkamatel muldadel (7...10%), väiksem tüsedamatel põllumaadel 3...5%. Toitaineterikas ja mullareaktsiooniga 6,5...7,5. Küllastusaste kõrge, üle 90%. Puuduseks suur koresesisaldus ja sellest tulenev põuakartlikkus ja halb haritavus. Lasuvustihedus huumus-horisondis 1,3...1,5 g/cm3. Puistu boniteet ulatub V-ndast kuni I-II boniteediklassini. Haritava maa boniteet peamiselt 25...50 hp. Kastumine nii põlluna, rohumaana kui ka metsamaana. Levikuala on peamiselt Põhja- ja Loode-Eesti ning saared. Hõlmavad ca 4,7% kogu maast ja 9% põllumaast. 3. gleistunud karbonaatmullad- Kihisemine kõrgemal kui 30 cm. Siia kuuluvad gleistunud paepealsed mullad
A 20...30 cm. Tüüpprofiil: A- Bm-C-(D). d) K´´´´ sügav rähkmuld. A >30 cm. Tüüpprofiil: A- Bm-C-(D). Rähkmuldade viljakus ja kasutamine võib varieeruda väga suurtes piirides, sõltudes peamiselt huumushorisondi tüsedusest ja koresesisaldusest. Huumusesisaldus on kõrgem õhematel ja räharikkamatel muldadel (7...10%), väiksem tüsedamatel põllumaadel 3...5%. Toitaineterikas ja mullareaktsiooniga 6,5...7,5. Küllastusaste kõrge, üle 90%. Puuduseks suur koresesisaldus ja sellest tulenev põuakartlikkus ja halb haritavus. Lasuvustihedus huumushorisondis 1,3...1,5 g/cm3. Puistu boniteet ulatub V-ndast kuni I-II boniteediklassini. Haritava maa boniteet peamiselt 25...50 hp. Kastumine nii põlluna, rohumaana kui ka metsamaana. Levikuala on peamiselt Põhja- ja Loode-Eesti ning saared. 3. Klibumuld Kk. Klibune peenesevaene muld, juba huumushorisondis on korest üle 50 %. Looduslikul maal
A 20...30 cm. Tüüpprofiil: A- Bm-C-(D). d) K´´´´ sügav rähkmuld. A >30 cm. Tüüpprofiil: A- Bm-C-(D). Rähkmuldade viljakus ja kasutamine võib varieeruda väga suurtes piirides, sõltudes peamiselt huumushorisondi tüsedusest ja koresesisaldusest. Huumusesisaldus on kõrgem õhematel ja räharikkamatel muldadel (7...10%), väiksem tüsedamatel põllumaadel 3...5%. Toitaineterikas ja mullareaktsiooniga 6,5...7,5. Küllastusaste kõrge, üle 90%. Puuduseks suur koresesisaldus ja sellest tulenev põuakartlikkus ja halb haritavus. Lasuvustihedus huumushorisondis 1,3...1,5 g/cm3. Puistu boniteet ulatub V-ndast kuni I-II boniteediklassini. Haritava maa boniteet peamiselt 25...50 hp. Kastumine nii põlluna, rohumaana kui ka metsamaana. Levikuala on peamiselt Põhja- ja Loode-Eesti ning saared. 3. Klibumuld Kk. 23 Klibune peenesevaene muld, juba huumushorisondis on korest üle 50 %. Looduslikul maal
A 20...30 cm. Tüüpprofiil: A- Bm-C-(D). d) K´´´´ sügav rähkmuld. A >30 cm. Tüüpprofiil: A- Bm-C-(D). Rähkmuldade viljakus ja kasutamine võib varieeruda väga suurtes piirides, sõltudes peamiselt huumushorisondi tüsedusest ja koresesisaldusest. Huumusesisaldus on kõrgem õhematel ja räharikkamatel muldadel (7...10%), väiksem tüsedamatel põllumaadel 3...5%. Toitaineterikas ja mullareaktsiooniga 6,5...7,5. Küllastusaste kõrge, üle 90%. Puuduseks suur koresesisaldus ja sellest tulenev põuakartlikkus ja halb haritavus. Lasuvustihedus huumushorisondis 1,3...1,5 g/cm3. Puistu boniteet ulatub V-ndast kuni I-II boniteediklassini. Haritava maa boniteet peamiselt 25...50 hp. Kastumine nii põlluna, rohumaana kui ka metsamaana. Levikuala on peamiselt Põhja- ja Loode-Eesti ning saared. 3. Klibumuld Kk. Klibune peenesevaene muld, juba huumushorisondis on korest üle 50 %. Looduslikul maal
Nüld 0,19 0,20% Enamlevinud Järvamaal, Lääne-Virumaal, Jõgevamaal ja Viljandimaal C:N metsas 14 15, põllul 10 11 Hu-varu sõltuvalt lõimisest 110 140 Mg ha-1 Profiili ehitus: A E Bt C; A EB B C Mullaelustik aktiivne, lisaks A-le ka B-s A E Bt Bc C; A AE B C A koresesisaldus võrreldes C-ga vähenenud E järgnevast heledam, nii A kui E vaesunud saviosakeste poolest Endla Reintam, 2009 12 Lähtekivimiks: kollakashall, kollakaspruun ja punakaspruun moreen Planosol (WRB), Alfisol, Oxyaquic Argiudoll (ST)
annaabi.ee 
