02.2010 Tiiu Kamdron PhD 12 2 Kategoriseerimine Teisi mõjusid Kategoriseerimine lihtsustamine, taju suundumus · Korduvtaju efekt üldiselt üksikule · Viimase mulje efekt Kategoriseerimine aitab määratleda, kuidas objektid, inimesed või sündmused on omavahel seotud või sarnased
mõjukal positsioonil, on palju tõenäolisem vastumeelsuse mahasurumine tema teatud käitumisjoonte suhtes. Isikutajul on käitumist reguleeriv toime ka siis, kui taju verbaalne pool on psühholoogiliste kaitsemehhanismide tõttu blokeeritud. (Isikutaju) Isikutaju abimehhanismidena kirjeldatud tunnetusvahendid annavad teise inimese kohta teavet enamasti verbaliseerimatul kujul. (Isikutaju) Isikutaju juures tuleb arvesse võtta ka esmamulje efekti, korduvtaju, võõristusefekti ja lahkumismulje efekti. (Isikutaju) 6 VIIDATUD ALLIKAD Kaste, M. Inimese tajumine ehk isikutaju. [http://webcache.googleusercontent.com/search? q=cache:8_dELI1E5IYJ:kanepig.edu.ee/~merikek/inimese%25C3%25B5petus %2520X,XIi%2520klass/INIMESE%2520TAJUMINE %2520e.ppt+&cd=1&hl=et&ct=clnk&gl=ee] Samsonova, I
1) Isikutaju ehk sotsiaalne taju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Esmamulje – Teise inimese tajumine algab füüsiliste tunnuste tähelepanemisest: Esmalt tajume inimese kasvu, siis silmi, juukeid ja miimikat (näoväljendusi) Esmamulje puhul tajub inimene teist inimest kõikide meeleelunditega ja kõik meeleelundid töötavad aktiivsemalt. Korduvtaju – Alates teisest kohtumisest hakkame me aktiivselt uurima teise inimese isiksuse omadusi ja andma sellele pinnalt hinnanguid. Stereotüüpiseerimine – Ehk tunnuste ülekandmine. Tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse ning seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulikke jooni. Selleks me kasutame nt rahvust, vanust, elukutset, sugu, isikuomadusi jne... Projitseerimine – Ehk ülekandmine
Kohtudes kellegagi esimest korda, sisenedes näiteks esimest korda kooli, tekib tutvumisfaas ja tajumisel saab oluliseks esmamulje efekt. See kujuneb välja umbes 30 sekundi jooksul märkamisest ja mõjutab kogu järgnevat suhtlemist. On vajalik teada, et esmamulje efekti on raske muuta, sest esmamuljel tajutu mõjutab oluliselt edasise taju valikuid ja inimene tajub just seda, mida tahab. Ka detaile, mis nagu räägiksid esmamuljel tajutu vastu, tajutakse kui esmast muljet kinnitavat. Korduvtaju efekt esineb korduva suhtlemise puhul tavaliselt püsiklientide, tuttavate, töökaaslaste jt suhtes. Sellisel juhul me vaatame, aga ei näe, kuuleme, aga ei kuule. Tuttavate puhul ei taju me enam tema erisusi ja seetõttu on mõistlik vahel vaadata n-ö teise pilguga või küsida võõraste käest nende arvamust. Partneritaju põhimehhanism on põhjuslik omistamine, mis tähendab, et tajudes teist inimest omistab inimene põhjuse sellele, mida ta tajub ja selle protsessi käigus
isikutaju abimehhanismide kaudu nagu tundmusreaktsioonide kujunemine ja käitumiskavatsuse teke. Isikutajul on käitumist reguleeriv toime ka siis kui taju verbaalne pool on psühholoogiliste kaitsemehhanismide tõttu takistatud. Isikutaju abimehhanismidena kirjeldatud tunnetusvahendid annavad teise inimese kohta teavet enamasti verbaliseerimatul kujul. Sinna kuulub ka nn 'keha keel'. Isikutaju juures tuleb arvesse võtta ka esmamulje efekti, korduvtaju, võõristusefekti ja lahkumismulje efekti. Isikutaju vead Isikutaju vead takistavad inimese mõistmist ja tema olukorrast objektiivse ülevaate saamist. · Stereotüübid Inimeste gruppidesse jagamine mingite tüüpide alusel. Oletus, et partneril on kõik need omadused, mis rühmal üldiselt Näiteks: "Need väiketootjad mõtlevad kõik ühtemoodi". · Esmamulje efekt Esmasele infole kaldutakse andma suuremat tahendust
mõju varasemale informatsioonile [3]. 11 KOKKUVÕTE Sain teada mälust, mälu liikidest, mäluhäiretest ning mäluprotsessidest Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja väljastada informatsiooni Mälu vaadeldakse 3 astmelisena : Ultralühiajaline mälu, lühi või lühiajaline mälu, püsimälu Lühi või lühiajalist mälu vaadeldakse 2 faasis: esmataju, korduvtaju Püsimälus säilib materjal kaua, ilma kadumata Põhiline mäluhäire on amneesia Mäluprotsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meelde tuletamine Unustamine on meelespidamise vastupidine protsess 12 KASUTATUD ALLIKAD 1. Leppik, P. 2003. Mõtlemine on huvitav. Tallinn. REKK 2. Tulving, E. 1994. Mälu. Tallinn. Kupar 3. Uljas, J. Rumberg, T. 2002. Psühholoogia gümnaasiumiõpik. Tallinn
9. Topeltsõnumi mõiste Verbaalne ja mitteverbaalne sõnum vastanduvad. Vastuolude tõlgendamine nõuab kogemust. Lapsed lähtuvad tõlgendamisel sõnadest. Täiskasvanud lähtuvad tõlgendamisel mitteverbaalsest käitumisest. 10. Isikutaju põhiskaalad (kompetentsus, soojus) Kompetentne, külm, Ebakompetentne, soe 11. Isikutajus aset leidvad efektid (emamulje, korduvmulje, lahkumismulje) Esmamulje efekt tekib tajumise alguses, sellest on raske vabaneda Korduvtaju efekt isikut nähakse samana (anekdoot naisest gaasimaskiga, mida mees ei märka) Lahkumismulje viimane pilt inimesest jääb mällu. Et see oleks hea, on välja mõeldud lahkumisrituaalid 12. Atributsiooni ehk omistuse mõiste ja liigid (sisemine ja väline) Atributsioon on käitumisele põhjuste omistamine: Seesmised põhjused- isikuomadused Välised põhjused situatsiooni omadused Fundamentaalne atributsiooniviga teise käitumisele kaldume omistama seesmisi põhjuseid
Täiskasvanud lähtuvad tõlgendamisel mitteverbaalsest käitumisest. 11. Isikutaju põhiskaalad (kompetentsus, soojus) Kompetentne Soe Külm Ebakompetentne 12. Isikutajus aset leidvad efektid (emamulje, korduvmulje, lahkumismulje) Esmamulje efekt tekib tajumise alguses, sellest on raske vabaneda Korduvtaju efekt isikut nähakse samana (anekdoot naisest gaasimaskiga, mida mees ei märka) Lahkumismulje viimane pilt inimesest jääb mällu. Et see oleks hea, on välja mõeldud lahkumisrituaalid 13. Atributsiooni ehk omistuse mõiste ja liigid (sisemine ja väline) Atributsioon on käitumisele põhjuste omistamine: Seesmised põhjused- isikuomadused Välised põhjused situatsiooni omadused Fundamentaalne atributsiooniviga teise käitumisele kaldume omistama seesmisi põhjuseid
Loogiline järeldamine Empaatia sissetundmise võime, liigne empaatia tekitab subjektiivsust 14. Isikutaju põhiskaalad (kompetentsus, soojus) Kompetentne Soe Külm Ebakompetentne 15. Isikutajus aset leidvad efektid (emamulje, korduvmulje, lahkumismulje) Esmamulje efekt tekib tajumise alguses, sellest on raske vabaneda Korduvtaju efekt isikut nähakse samana (anekdoot naisest gaasimaskiga, mida mees ei märka) Lahkumismulje viimane pilt inimesest jääb mällu. Et see oleks hea, on välja mõeldud lahkumisrituaalid 16. Atributsiooni ehk omistuse mõiste ja liigid Atributsioon on käitumisele põhjuste omistamine: Seesmised põhjused- isikuomadused Välised põhjused situatsiooni omadused Fundamentaalne atributsiooniviga teise käitumisele kaldume omistama seesmisi põhjuseid
ning seetõttu rakenduvad alati. Tajuefektid moonutavad kujutlust suhtlemispartnerist. Esmamulje efekt. Esmakohtumisel teise inimesega luuakse temast tervikmulje 30 sekundi kuni 4 minuti jooksul. Esmamulje kinnistub ning hakkab mõjutama kogu järgnevat suhtlemist. Negatiivset esmamuljet on raske muuta. Oreooli- e haloefekt. Kinnistunud esmamulje põhjal prognoositakse partneri omadusi ja edaspidist käitumist. Korduvtaju efekt. Rakendub sama inimesega korduva suhtlemise puhul ei tajuta enam tuttava inimese erisusi. Me küll vaatame, kuid ei näe ja kuulame, kuid ei kuule. Võõristusefekt. Rakendub, kui märkame tuttavat inimest täiesti harjumuspäratus tegevuses, rollis või olukorras. Näiteks kohates alati hoolitsetud välimusega ja stiilselt riietatud tuntud inimest meikimata, kortsus kitli ja lagunenud toakingadega prügikotti välja viimas, ei pruugi me teda kohe äragi tunda. Lahkumismulje efekt
Vastuolude tõlgendamine nõuab kogemust. Lapsed lähtuvad tõlgendamisel sõnadest. Täiskasvanud lähtuvad tõlgendamisel mitteverbaalsest käitumisest. Isikutaju põhiskaalad (kompetentsus, soojus) Kompetentne Soe Külm Ebakompetentne Isikutajus aset leidvad efektid (emamulje, korduvmulje, lahkumismulje) Esmamulje efekt tekib tajumise alguses, sellest on raske vabaneda Korduvtaju efekt isikut nähakse samana (anekdoot naisest gaasimaskiga, mida mees ei märka) Lahkumismulje viimane pilt inimesest jääb mällu. Et see oleks hea, on välja mõeldud lahkumisrituaalid. Atributsiooni ehk omistuse mõiste ja liigid (sisemine ja väline) Atributsioon on käitumisele põhjuste omistamine: seesmised põhjused- isikuomadused, välised põhjused- situatsiooni omadused, fundamentaalne atributsiooniviga- teise käitumisele
abimehhanismide kaudu nagu tundmusreaktsioonide kujunemine ja käitumiskavatsuse teke. Isikutajul on käitumist reguleeriv toime ka siis kui taju verbaalne pool on psühholoogiliste kaitsemehhanismide tõttu takistatud. Isikutaju abimehhanismidena kirjeldatud tunnetusvahendid annavad teise inimese kohta teavet enamasti verbaliseerimatul kujul. Sinna kuulub ka nn 'keha keel'. Isikutaju juures tuleb arvesse võtta ka esmamulje efekti, korduvtaju, võõristusefekti ja lahkumismulje efekti. Piia Maria Nahkur Isikutaju 5 ISIKUTAJU VEAD Isikutaju vead takistavad inimese mõistmist ja tema olukorrast objektiivse ülevaate saamist. 1. Stereotüübid Inimeste gruppidesse jagamine mingite tüüpide alusel. Oletus, et partneril on kõik need omadused, mis rühmal üldiselt Näiteks: "Need väiketootjad mõtlevad kõik ühtemoodi". 2
isikutaju abimehhanismide kaudu nagu tundmusreaktsioonide kujunemine ja käitumiskavatsuse teke. Isikutajul on käitumist reguleeriv toime ka siis kui taju verbaalne pool on psühholoogiliste kaitsemehhanismide tõttu takistatud. Isikutaju abimehhanismidena kirjeldatud tunnetusvahendid annavad teise inimese kohta teavet enamasti verbaliseerimatul kujul. Sinna kuulub ka nn 'keha keel'. Isikutaju juures tuleb arvesse võtta ka esmamulje efekti, korduvtaju, võõristusefekti ja lahkumismulje efekti. Rollid Rolli all mõistame ühiskonna või grupi poolt normatiivselt heakskiidetud käitumisviisi, mida oodatakse teatud kindlal positsioonil olevalt indiviidilt. Rollid peegeldavad indiviidi tasandil norme ja võimusuhteid. Teatud tegevuse eest vastutavalt või teatud positsioonil olevalt isikult oodatakse positsioonikohast käitumist. Seega annab roll inimesele tegutsemisvõimalusi, aga ühtlasi piirab tema käitumist. Vähese
Seda peetakse tihti suhtlemise eesmärgiks. Kommunikatsioonitõke on kõik see, mis raskendab informatsiooni kohalejõudmist, sellest arusaamist, Konflikt on inimestevahelise vastuolu teravnemise piirjuhtum, mis toob kaasa konfliktse käitumisreaktsiooni. Konflikti puhul usuvad kaks või enamat osapoolt, et nende eesmärgid ei sobi omavahel Kongruentne on käitumine, milles kogu teade, nii verbaalne kui mitteverbaalne, vastab samale tähendusele Korduvtaju efekt esineb korduva suhtlemise puhul (tavaliselt püsiklientide, tuttavate, töökaaslaste jt. suhtes). Sellisel juhul me vaatame, aga ei näe, kuuleme aga ei kuule. Lahkumismulje efekt on seotud lahkumisrituaaliga. Meeldiv lahkumismulje loob aluse järgmiseks meeldivaks suhtlemiseks Mittekongruentne on suhtlemine, kus sõnad ja mitteverbaalne teade ei ole kooskõlas
äratuntavaks selliste isikutaju abimehhanismide kaudu nagu tundmusreaktsioonide kujunemine ja käitumiskavatsuse teke. Isikutajul on käitumist reguleeriv toime ka siis kui taju verbaalne pool on psühholoogiliste kaitsemehhanismide tõttu takistatud. Isikutaju abimehhanismidena kirjeldatud tunnetusvahendid annavad teise inimese kohta teavet enamasti verbaliseerimatul kujul. Sinna kuulub ka nn 'keha keel'. Isikutaju juures tuleb arvesse võtta ka esmamulje efekti, korduvtaju, võõristusefekti ja lahkumismulje efekti. 14 Suhtlemine enne konflikti Ainult vaakumis töötades, on võimalik omada oma aja ja töö tulemuslikkuse üle täielikku kontrolli. Tegelikkuses sõltub tulemus paljudest teistest inimestest. Parim viis kindlustamaks endale kaastöötajate abi on luua nendega head suhted juba enne seda kui sa nende abi vajad. Mõned juhtnöörid: · Õpi oma kaastöötajaid lähemalt tundma
Esmamulje efekti toetavad ka eelarvamused välistunnuste, kultuuri- erinevuste jms. kohta. Tumedanahalist või tõmmut klienti tajutakse sõjakate mägilasrahvaste hulka kuuluvaks ja teda tõlgendatakse ohtliku ja ründavana. Ka siis, kui ta teile romantilist luulet lugema hakkab või punastab, ei taha te meelsasti oma kujutlust muuta. Punastamine tundub vihastamisena , luuletuste lugemine rünnakuna jne. Korduvtaju efekt esineb korduva suhtlemise puhul tavaliselt püsiklientide, tuttavate, töökaaslaste jt. suhtes. Sellisel juhul me Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 18 Pertseptsioon ehk isikutaju vaatame, aga ei näe, kuuleme aga ei kuule. Tuttavate puhul ei taju me enam tema erisusi. Ka seda, et firma töötajad vannuvad valju häälega
annaabi.ee 
