Sensoritest olid kasutada tensoandur, surveandur, optiline positsiooniandur ja magnetväljaandur. Praktikumi teostamine 4.1 Tensoandur 4.1.1 Andmete kogumine Liigutasime plekiriba -1 cm peale ning kandsime lugemi tabelisse. Kordasime mõõtmisi -0,5 cm, 0 cm, 0,5 cm ja 1 cm peal. Kõik tulemused kandsime tabelisse. Tulemuseks saime mõningate hälvetega lineaarse tulemuse.
Peenestasime riiviga progandi, asetasime porgandi uhmrisse koos pestud liivaga, mille asetasime sinna spaatli abil (umbes 1 spaatli otsa täis), uhmerdasime selle segu ühtlase massini. Lisasime proovile veel Na2SO4, et proovist siduda vett ning jätkasime hõõrumist seni kuni segu pudenes ilma kleepumata. Peenestatud massile lisasime ca 20 ml heksaani, segasime hoolikalt ning hakkasime filtrima lahust läbi voltfiltri 100 ml kolbi. Lahuse filtrimisel jälgisime, et sadet ei satuks filtrile. Kordasime protseduuri seni kuni peenestatud proov oli muutunud värvituks. Meie kordasime seda 5 korda. Saadud lahuse üldmaht oli 86 ml. 2. -karoteeni sisalduse kvantitatiivne määramine Töö käik: -karoteeni kvantitatiivseks määramiseks proovis mõõdetakase eelmises punktis saadud lahuse optiline tihedus spektrofotomeetril lainepikkusel 450 nm. Võrdluslahusena kasutasime n- heksaani ehk lahust, milles -karoteeni lahustasime.
Asendades valemis ( 3 ) kiiruse avaldisega ( 4 ), saadakse pärast teisendusi inertsmomendijaoks valem : (5) Suurused m, r, l ja t mõõdetakse katse käigus. Sin oli antud katsel : 0,085 4.Töökäik 1. Mõõtsime silindri massi m ja nende diameetri d. 2. Mõõtsime kaldpinna pikkuse l . ( 0,9m ) 3. Arvutasime silindri inertsmomendi teoreetilise vaelmi järgi järgi. 4. Nullisime ajamõõtja 5. Lasime silindri vabalt veerema. 6. Kirjutasime üles ajamõõtja näidu, ning kordasime katset 3 korda. Arvutasime valemi järgi välja inertsmomendi. Ning võrdlesime erinevatel meetoditel saadud tulemusi. sin = 0,085 g = 9,81 7. Kordasime katsed kõigi nelja silindriga. 8. Kandsime andmed tabelisse. Katse l,m t,s m ,kg d,m I , kgm2 , kgm2 nr. 1 0,9 1,8 89 22,6 7,9 2 0,9 1,8 155 24,9 12,1 12,1
Happe kontsentratsiooni määramiseks võtsime kindla kontsentratsiooniga NaOH lahust (mõõtelahust) ja valasime seda büretti. Büreti valasime täis kuni mahuskaala 0-märgini. Pipetile panime otsa pipetipumba. Pipeti abil mõõtsime puhtasse koonilisse kolbi 10 cm3 hapet ja lisasime 2-4 tilka indikaatorit ff (fenoolftaleiin). Järgnevalt tilgutasime büretist leelise (NaOH) lahust happesse (HCl), kuni lahuse värvus muutus punaseks. Lugesime büretis oleva leelise nivoo asukoha. Seejärel kordasime katset kolmel korral. Saadud tulemustest leidsime aritmeetilise keskmise. Katseandmed Happe neutraliseerimiseks kulunud leelise maht cm3: 1.) 10,9 ; 2.) 12,3 ; 3.) 11,6 ; 4.) 11,5 Aritmeetiline keskmine: 11,575 cm³ Katse arvutused Arvutan tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse mahu järgi HCL molaarse kontsentratsiooni, kasutades valemit CM,NaOH=0,1002M CM,HCL=(11,575*0,1002) /10 = 0,1159815 [mol/dm3] Kontroll-lahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega
lisama, et lahuse kontsentratsioon ei muutuks. Pipetile panime otsa pipetipumba ja mõõtsime selle abil puhtasse koonilisse kolbi 10 cm 3 hapet ja lisasime 3 tilka fenoolftaleiini. Siis tilgutasime büretist leelise lahust happesse, kuni lahuse värvus muutus ühe tilga lisamisel punaseks (neutraliseerus). Lugesime büretis oleva leelise nivoo asukoha ning leidsime happe neutraliseerimiseks kulunud leelise mahu cm 3- tes. Kordasime katset 3 korda ning saadud tulemustest leidsime aritmeetilise keskmise. Arvutasime tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse mahu järgi HCl lahuse molaarse kontsentratsiooni. II KATSE Lahuse kontsentratsiooni määramiseks tiitrimisega loputasime kõigepealt soolhappe (HCl) jaoks mõeldud büreti hoolikalt läbi väheste soolhappe lahuse kogustega. Siis täitsime büreti sama soolhappe lahusega kuni 0-märgini. Kontroll-lahuse tiitrimiseks pipeteerisime 10 cm3 kontroll-lahust kolbi, lisasime 3 tilka
4.Töökäik 1. Mõõtsime silindri massi m ja nende diameetri d. 2. Mõõtsime kaldpinna pikkuse l . ( 0,689 m ) mr 2 It = 3. Arvutasime silindri inertsmomendi teoreetilise vaelmi järgi 2 järgi. 4. Nullisime ajamõõtja 5. Lasime silindri vabalt veerema. 6. Kirjutasime üles ajamõõtja näidu, ning kordasime katset 3 korda. Arvutasime valemi järgi välja inertsmomendi. Ning võrdlesime erinevatel meetoditel saadud tulemusi. ¿ 2 sin α I =mr 2 ( 2l −1) sin α = 0,11 g = 9,81 7. Kordasime katsed kõigi nelja silindriga. 8. Kandsime andmed tabelisse.
destilleeritud vesi, pipetipump, statiiv, lehter. Bürett: 3. Töö käik 3.1 Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Loputasime pipeti töölahusega. Pipeti abil mõõtsime koonilisse kolbi 10cm3 hapet. Seejärel lisasime 3 tilka indikaatorit (ff). Lahus jäi värvusetuks. Järgnevalt tilgutasime büretist leelise NaOH( 0,1004 mol /dm 3 ¿ lahust HCl happesse, kuni lahuse värvus muutus ühe tilga leelise lisamisel punaseks. Kordasime katset kolm korda, kuni mõõdetud leelise koguste vahe ei ületanud enam 0,1 cm3. Arvutasime saadud tulemuste aritmeetilise keskmise. 3.2 Kontroll-lahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Saime mõõtkolvi, milles oli 250cm3 kontroll-lahust NaOH. Pipetiga mõõtsime koonilisse kolbi 10cm3 kontroll-lahust ja seejärel lisasime kolm tilka indikaatorit (mp). Järgnevalt tilgutasime büretist HCl lahust (Eelmises ülesandes määratud kontsentratsiooniga) samasse kolbi kuni
00001211 2 l t = 0,00001211 3. Nullistasime ajamõõtja, lasime 3 korda silindri vabalt veerema ning kirjutasime üles ajamõõtja näidud. 3-st katsest võtsime arikmeetilise keskmise. 4. Inertsimoemendi I leidmiseks kasutasime valemit Näide katse 1 põhjal: m=0.155 r 2 =0.00016 g=9.81 t 2 =2.89 sin =0.09 t=1,7 9,812,890,09 I= 0.155*0,00016 1,409 -1)*0,00000248*(0,81)= 0.00002027 ¿¿ 5. Kordasime katset 4 erineva silindriga, andmed ning arvutuskäigud kandsime tabelisse.
mol 2g nNaOH= =0,0 5 mol 40 g n 0,0 5 mol C= = =0,1 M V 0, 5 dm3 Kinnitasime büreti statiivi külge ja täitsime selle NaOH lahjendusega. Jälgisime, et õhumulle ei tekiks, kuid nad ikka tekkisid. Katseklaasis oli meil juba piimalahus valmis ja lisasime sinna 8 tilka fenoolftaleiini (happesusindikaator, mis aluselises lahuses on roosakaspunase värvusega, happelises või neutraalses lahuses värvusetu) Kordasime katset 3 korda. 1. katse tulemus: lahuse roosakaspunaseks muutumiseks kulus 1,7 ml NaOH. Kuna meil oli vaja, et titranti kuluks vahemikus 10 -20 ml siis pidime lahust lahjendama. Järgmiste katsete jaoks tegime 0,1M NaOH lahusest 10 kordse lahjenduse. V1= 500 ml V2= 50 ml v 1 500 ml lahjendus = ¿ = =100 v 2 50 ml 1M C= =0,01 M 100 1. Katse tulemus: lahuse roosakaspunaseks muutumiseks kulus 15,8 ml NaOH. 2
Joonis 3. Optimeerimise plokk. Kuna programmi tudengiversioon lubas korraga optimeerida 4 parameetrit, siis pidime muutujate ploki erinevaid väärtusi muutma ning kordama optimeerimist. Joonis 4. Muutujate plokk. Optimeerimist alustasime RANDOM meetodiga, sest skeemielementide algparameetrid võisid olla optimaalsetest palju erinevad. Kasutasime ka keerulisemat ja kiiremat meetodit, GRADIENT. Kordasime optimeerimist nii RANDOM kui ka GRADIENT meetodil, parameetrid muutusid, samuti ka karakteristikud ning lõpuks saime soovitud tulemused. 3 Joonis 5. Optimeerimise eesmärgid täidetud. Joonis 6. Optimeeritud filtri ASK ja sobituskarakteristik. Kokkuvõte Simuleerisime etteantud kesksagedusega külgsidestusega ribafiltri, mis vastaks nõutud
Töö sooritatud: 26.09.2008 Aruanne esitatud: ..............2008 Aruanne tagastatud: ...........2008 Aruanne kaitstud: .............2008 Juhendaja allkiri............................. Töö eesmärk: Tutvuda elementaarse võreantenni omadustega. Töö käik: Kasutasime töös antud skeemi Keeratsime attenuaatorid ja faasireguliaatorid asendisse 0 ja mõõtsime 7 Ghz juures väljatugevuse, muutes nurka -240 - 240ni 2 kraadise vahega Seejärel sulgesime ühe attenuaatori ja kordasime mõõtmist. Viimasena avasime uuesti attennuaatorid ja keerasime ühes lainejuhis faasiregulaatori põhja, mõõtes uuesti väljatugevust. Väljatugevused graafiliselt: 12 10 attenuaatorid avatud väljatugevus 8 üks attenuaator 6
keskkonda. ▪ Vaikselt lahust segades lisas teine meeskonnakaaslane aeglaselt kolvis olevale vesilahusele büretist titranti (Büreti ots asus kolvi ava sees ning jälgisime, et tilgad jõuaksid ka segamise ajal otse lahusesse ilma kolvi ääri puudutamata.) Tiitrisime seniks kuni uuritav lahus omandas ühest tilgast EDTAst püsiva sinise värvuse. ▪ Märkisime üles nivoo lõppnäidu büretis ja arvutasime kulunud titrandi ruumala. ▪ Kordasime tiitrimist kuni saavutasime kolm tulemust, mis erinesid üksteisest vähem kui 0.1 ml võrra. Leidsime nende tulemuste aritmeetilise keskmise. ▪ Katsete vahel puhastasime kolvi destilleeritud veega enne kui tegime sinna uue lahuse ning täitsime büreti lehtri abil titrandiga nii, et nivoo algnäit büretis oleks iga kord null. Katseandmed: Titrandi algnivoo (ml) Titrandi lõppnivoo (ml) Vtitrant (ml)
destilleeritud vett ning indikaatorina 2-3 tilka metüülpunast. Täitsime vesinikkloriidhappe lahusega büreti. Lahus oli indikaatori metüülpunase tõttu kollane. Tiitrisime naatriumhüdroksiidi lahust, lisades vesinikkloriidhapet büretist tilikhaaval tiitrimisnõusse. Segasime tiitritavat lahust tiitrimisnõus ringikujuliselt liigutades ning lõpetasime tiitrimise, kui lahus muutus kogu mahus punakasroosaks. Saime lahuse ruumalaks 34,8 cm 3 . Kordasime katset ning proovisime tiitrimise lõpp-punkti veelgi täpsemalt määrata, tulemuseks saime 33,6 cm3 , millega tegime ka arvutused:
Tööülesanne Tutvuda nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. Töövahendid Nihik, kruvik, mõõdetavad detailid. Töö teoreetilised alused Elektrooniline nihik täpsusega 0,01 mm. Töökäik Mõõtsime kuue antud katsekeha põhimõõdud. Selleks asetasime katsekeha nihiku mõõtotsikute vahele ning lükkasime need tihedalt vastu katsekeha ja saime tulemuse 0,01mm täpsusega. Kordasime mõõtmist igal kehal viiest erinevast kohast. Leidsime keskmise mõõdu ∆´ ja tema absoluutse vea ning relatiivse ehk suhtelise vea δ . δ = ∗100 d´ Mõõtmistulemused kandsime tabelitesse. Tabel 1. Katsekeha nr.1. Mõõtmise ∆=d´1−d i ´ i
2,9 2,9352 -0,0352 0,116 1,47E-05 3,0 3,0376 -0,0376 0,120 1,52E-05 Määrata, kas erinevus generaatori sageduse ja sagedusmõõturi näidu vahel ületab sagedusmõõturi piirhälvet, madalsagedusgeneraatori oma ? Erinevus generaatori sageduse ja sagedusmõõturi näidu vahel ületab sagedusmõõturi piirhälvet. 3.) Kordasime eelmises punktis tehtut, kuid seekord andsime 0,5V amplituudiga siinuspinge signaaligeneraatorist HP33120A sagedusmõõturi 2. kanalisse. Mõõdetud sageduste tulemused: Tabel 2. Sagedusmõõturi teise kanali mõõdetud sagedused Generaatori Generaatori sagedus Mõõdetud Mõõtehälve piirhälve Sagedusmõõturi [MHz] sagedus [MHz] [MHz] [MHz] piirhälve [MHz]
vKeemia praktiline töö Oksiidid 1. Oksiidide saamine. Olid antud NiSO4 lahus ning P, Zn ja Fe tahkel kujul. 1) Esiteks oli vaja tsink(II)oksiidi. Selleks puistasime piirituslambi leegi kohal tahket tsinki, mis seal põles. Et saada enam vähem puhast tsink(II)oksiidi kordasime eelmainitud katset mitu korda. 2Zn+ O2 2ZnO 2) Fe2O3 valmistamiseks toimisime samamoodi nagu ZnO valmistamisel. Puistasime kulbiga rauapuru piirituslambi leeki ja tekkis raud(III)oksiid. 4Fe + 3O2 2Fe2O3 3) Et valmistada nikkel(II)oksiidi valasime lahusesse kokku NiSO4 ja KOH. Tekkisid sool ja alus. NiSO4 + 2KOH Ni(OH)2 + K2SO4 Et nikkel(II)hüdroksiidist saada nikkel(II)oksiidi on vaja lahust kuumutada
libisema.Alles nüüd võib leida lugemi.Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trumblilt. 4. Töökäik 4.1. Mõõtmised nihikuga 1. Määrasime juhendi poolt antud nihiku täpsuse 2. Mõõtsime antud viie katsekeha põhimõõdud eseme viiest erinevast kohast. Selleks asetasime katsekeha vastavalt soovitud mõõtotsiku vahele ning lükkasime mõõtotsikud tihedalt vastu katsekeha ja seejärel võitsime lugemilt lugemi. Kordasime seda meetodid iga vastava eseme mõõtmisel. Igat vastavat eset mõõtsime viiest erinevast kohast, seejärel leidsime keskmise mõõdu ning lisaks eseme keskmise- absoluutse-ja relatiivse (suhteline viga) vea. 3. Mõõtmistulemused kandsime seejärel tabelisse 5. Kasutaud füüsikalised/matemaatilised valemid, koos füüsikaliste suurustega -Keskmine mõõt ja tema valem: _ ∆= d1- di→vastus mm-des -Keskmine kõrgus ja tema valem: _
värske muru ja poriga kokku ning lasime kuivada). Edasi asusime neid plekke eemaldama. Ühe riidetüki peal kasutasime pesupulbrit ning teise tüki peal seepi. Sapiseebiga pesemisel saime meeldiva üllatuse osaliseks plekk hakkas justkui imeväel ja koheselt kaduma, ilma, et me õieti hõõrunudki oleksime. Teist riidetükki nühkisime pesupulbriga aga päris tükk aega ning muutusi me eriti ei näinudki. Peale korralikku loputust kordasime katset ning panime siis riidetükid kuivama. Joonis 1. Plekid enne pesu Joonis 2. Pesemine seebiga Joonis 3. Pesemine Joonis 4. Riidetükid peale kuivamist. Vasakul seebiga pestud riie. Pesemisvahendid Pesuvahendite koostis: Vanish 30% ja rohkem hapnikupõhiseid pleegitusaineid, alla 5% mitteioonseid
3. Lülitasime sisse ventilaatori, reguleerisime siibriga õhu kulu. 4 4. Lasime kolonnil natuke aega töötada enne kui hakkasim mõõtmisi tegema. Seejärel mõõtsime taldrikul oleva selge vedeliku kihi kõrguse ning võtsime läbi kraani proovi kolonni läbinud ammoniaagi vesilahusest. Võetud proovist määrasime tiitrimisel ammoniaagi kontsentratsiooni. 5. Muutsime õhu kulu ja kordasime mõõtmisi veel 3 korda. Katseandmed Alglahus: L = 0,001325 1/s NNH3 = 0,04325 N Proovi võeti 10 ml VNH3 = 10 m/s NHCl = 0,1 N Tabel 1 Õhu Õhu VHCl, ml NNH3 Vee moolide arv Jrk maht- uõ, H, maht, , s nr
12 Puhkuse viimastel päevadel õppisin küpsetama sokolaadikooki. On the last days of my holiday I learned how to bake a chocolate cake. _______________________________________________________________ UNIT 2: Töövihikust harjutus 9. 1 Uus kooliaasta on alanud. The new schoolyear has begun. 2 Kas sügis on juba alanud? Has autumn begun yet? 3 Kuidas su suvevaheaeg oli? - Väga vahva! How was your summer holiday? - It was fantastic! 4 Eelmisel nädalal me kordasime (õpitut). Me ei õppinud uusi reegleid. Last week we did some revision, we didn´t learn any new rules. 5 Kas sa olid eelmisel koolipäeval rohkem elevil kui tavaliselt? Were you more excited than usal on the first day of school? 6 Kes on see poiss, kes seisab uksel? Who is this standing boy in the doorway? 7 Ma olin enne kontrolltööd närvis. I was nervous before the test. 8 Kas see koht on vaba? Is this seat vacant? 9 Uus õpilane punastas, sest oli tähelepanu keskpunktis.
Pärast pumpamist sulgesime ventiili. 2. Lahuse kulu reguleerisime kraani abil rotameetri näidu järgi. 3. Lülitasime sisse ventilaatori, reguleerisime siibriga õhu kulu. 4. Lasime kolonnil natuke aega töötada enne kui hakkasim mõõtmisi tegema. Seejärel mõõtsime taldrikul oleva selge vedeliku kihi kõrguse ning võtsime läbi kraani proovi kolonni läbinud ammoniaagi vesilahusest. Võetud proovist määrasime tiitrimisel ammoniaagi kontsentratsiooni. 5. Muutsime õhu kulu ja kordasime mõõtmisi veel 3 korda. 3 Katseandmed Alglahus: 1. L = 0,0098 1/s NNH3 = 0,1 N Proovi võeti 10 ml VNH3 = 10 ml NHCl = 0,1 N Alglahus: 2. L = 0,0068 1/s NNH3 = 0,1 N Proovi võeti 10 ml VNH3 = 10 ml NHCl = 0,1 N Tabel 1
ühelt vanemalt, umbes 70-aastaselt daamilt, kes oli meie poole küll seljaga, aga tema pearaputused andsid tunnistust sügavast rahulolematusest. Kuna asjad enam kuskile ei arenendud, liikusime uuele objektile. Enne lahkumist võis veel märgata, et nüüd julgeti oma huvi toimunu vastu rohkem välja näidata. End akna poole kallutades üritati minejale järele piiluda ja paar tädi seletasid midagi aktiivselt zestikuleerides. Restorani naasesime umbes kolmveerand tunni pärast ja kordasime oma tegevust. Sedakorda oli pälvitav tähelepanu veelgi nigelam, seega lasime käiku 3. meetodi. Aknatagune isik surus järsu liigutusega käed ja nina vastu klaasi. See tekitas pisut elevust, blond naine naeris, vanadaam ilmutas ääretut pahameelt ja üks mees tegi mobiiliga pilti. Kui sellele järgnes väljastpoolt pantomiimimäng, mis lõppes ,,haavatasaamise" ja minema roomamisega, julgesid juba päris mitmed aknale veidi rohkem tähelepanu pöörata
K2Cr2O7 + 6FeSO4 + 7H2SO4 = Cr2(SO4)3 + K2SO4 + 7H2O + Cr2O72 + 6Fe2+ + 14H+ 2Cr3+ + 6Fe3+ + 7H2O oksüdeerija Fe = Fe3+ 2+ redutseerija Värvus muutub oranzist pruunikaks. Kokkuvõte: Praktikumi eesmärgiks oli reaktsioonide kirjutamine, tasakaalustamine ja nendest aru saamine. Tänu reaktsioonide läbi tegemisele, tekkis parem arusaamine, kuid need kulgevad ja miks. Samuti kordasime reaktsioonivõrrandite kirjutamist molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul.
sammuga ümber oma telje liigutades. Seejärel kasutades soonetera lõikasime treipingis poldi pikkuse parajaks ning faasiteraga treisime poldi pea ning otsafaasi. Tsentripukki kinnitasime poldi keermestaja ning pöörlemis kiiruse valisime minimaalse ~80p/min. Viimaseks tööks oli silindrist haamri tooriku freesimine. Selleks kasutasime horisontaalfreespinki. Kinnitasime tooriku pinki ning seadistasime lõiketera kõrguse selliseks ,et tera lõikaks kuni 2mm kihi. Kordasime protsessi iga külje jaoks kuni saime sobiva kujuga detaili. Kuna freesides saadud servad polnud kvaliteetsed siis kasutasime servade silumiseks viili. 5 Keevitamine Kolmandaks tutvusime õppetöökodade käigus keevitamise praktilise osaga. Kolme korra jooksul keevitasime käsikaarkeevituse e.MMA'd (manual metal arc wlding) ning MIG/MAG e
Katse 4: Vask(II)sulfaat -5- vee kristallvee koefitsendi määramine Töö vahendid: Leegipõleti, tiigel, kaalud. Töö reaktiivid: CuSO4 * nH2O Töö kirjaldus: 1. Asetasime tiihlisse mõni kogus Vask(II)sulfaat -5- veed. Kaalusime ja võrdlesime tiigli mass ainega ja aineta. Tulemuseks saime: MCuSO4 * nH2O= 1,11 g 2. Soojendasime tiiglit põletileegil kuni CuSO4 * nH2O muutus valgeks ning hoidsime jahtumiseni eksikaatoris. Kordasime seda mitu korda ning määrasime minimaalse tiigli kaalu. 3. Enamus veest vaba CuSO4 * nH2O kaaluks saime MCuSO4= 0,78g Saadud andmed: CuSO4 molaarne mass= 63++32+16*4= 159gr/mol H2O molaarne mass= 2+16 =18 gr/mol H2O Mass =1,11-0,78= 0,33 gr CuSO4 mass =0,78 gr CuSO4 moolide arv =0,78/159 = 0,0049 H2O molide arv =0,33/18= 0,0183 Arvutused: n=Vee moolide arv/soola moolide arv= 0,0183/0,0049 =3,74
enamat ühest ööst veel ihata! Õhk lõhnas tuttavlikult- niiskelt koristatud viljapõldude järele. Head ööd! 1.september- koolilaste rõõmuks pühapäev! Hommikueinet võttis igaüks bussis sujuvalt kõikudes. Meie seltskond istus kõige strateegilisema koha peal: söögi-joogi-vetsu juures, siis suhtlesime kõigiga vabalt ja tegime järjest vastutulelikult võileibu ja kohvi-teed. Tundsime kaasa neile, kes kooli peavad minema (ah, oli ju pühapäev!). Kordasime omaette lauldud meenuvaid meloodiaid, loodetavalt unisoonis. Leedu-Läti piiri ausalt öeldes ei mäleta, nii enesestmõistetavaks on muutunud passi viibutamine.Erinevaid riike panime tähele sellega,et üha hallimaks ja igavamaks läks arhitektuur .. Ilm oli soe ja loodus purukuiv, viimast korda lasti meid pissipeatusele Lätis Gauja jõe lähedal
206 C-aknaga valitakse need objektid, mis täielikult on haaratud aknasse ning lisaks ka need, mis kas või osaliselt on lõigatud (haaratud) akna äärjoontega. Objektivalikul BOX-moodusel sõltub tekkiva valikuakna iseloom valitud nelinurga nurkade valiku vastastikusest asendist: Teine punkt esimesest Paremal – W-aken Teine punkt esimesest Vasakul – C-aken (kuigi seda on eespool juba mainitud, kordasime seda siiski veel siin, sest sellisel C- või W-akna valikul on raskused ja segadused sagedased, eriti alguses,) Objektivalik automaatmoodusel (vaikimisi seadistaud Auto) – punkt joonel – valib selle objekti, punkt joonise puhtal pinnal – lülitub valikule BOX. 3) Valikuhulknurga kasutamine. Sellise valiku tellimiseks tuleb sisestada kas WP ↵ WPolygon (Windows Polygon), toime sama mis W-aknal või CP ↵ CPolygon (Crossing Polygon)
annaabi.ee 
