Leidsid 16 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "KORDAMISKUSIMUSED STIV". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kont, konteiner, lastid, tankid, tonn, talman, tankide, hiku, stoovimistegur, talmani, inertgaas, steem, vedaja, nafta, kandevõime, meretranspordi, dangerous, tükklast, goods, cargoondub, reid, puistlast, dedveit, pallid, kiudained, saatja, veol, code, koodeks, lesanne, vill, siid, varingu, wide, sisestatud, imdg, üro, lastimine, soojus, pakenditesadamasse. Ühe kaubaühiku väärtus kõrge. Last võetakse veoks vastu põhiliselt kaubakohtade arvu järgi. 4.Mis on režiimne last? Režiimsed lastid – vajavad mingit kindlat hoiu-veorežiimi. Nõuavad lastiruumides teatud temperatuuri, niiskust või ventilatsiooni. Kui need tingimused ei ole täidetud, ei saa tagada lastide vigastamatut vedu. Nt külmutatud lastid (veotemperatuur alla -6O C), jahutatud lastid (veotemperatuur -1-6O C) 5.Mis on stoovimistegur, kuidas seda leida, kasutusala meretranspordis? (S.F, stowage factor) Näitab, kui suure ruumala laeva trümmis võtab enda alla lasti üks massitonn Stoovimisteguri ühikuks on CBM/t või cu.ft/t Kasutatakse praktikas laeva lastitava kaubakoguse arvutamiseks – Kui jagada laeva lastiruumide maht antud lasti stoovimisteguriga, saame leida lastitava kauba massi. S.F ei ole sama mis tihedus. Sõltub paljuski lasti pakkimise viisist ning ka lasti karakteristikutest (niiskusesisaldus)
Vedelal või gaasilisel kujul veetavad kaubad (nt nafta, maagaas, toiduained) 3. Mis on tükklast (segalast)? Tükklastiks nimetatakse lasti, mis on pakitud kastidesse, tünnidesse, vaatidesse, pudelitesse, balloonidesse. Tükklasti võib jaotada: Segalast koosneb paljudest eri nimetusega kaupadest Ühetaoline last koosneb suurest hulgast sama kaupa sisaldavatest kaubaüksustest (nt suhkur kottides). 4. Mis on reziimne last? 5. Mis on stoovimistegur, kuidas seda leida, kasutusala meretranspordis? Näitab, kui suure ruumala laeva trümmis võtab enda alla lasti üks massitonn·Stoovimisteguriühikuks on CBM/t või cu.ft/t· Kasutatakse praktikas laeva lastitava kaubakoguse arvutamiseks Kui jagada laeva lastiruumide maht antud lasti stoovimisteguriga, saame leida lastitava kauba massi. 6. Lasti massi leidmine lasti ruumala ja stoovimisteguri alusel, ülesanne 7. Mis vahe on mahulastil ja raskel lastil?
(upper flammable limit, AFL). Kui aurude hulk õhus jääb allapoole plahvatusohu alumist piiri, on segu liialt lahja plahvatuseks, kui aga aurude hulk on suurem plahvatusohu ülemisest piirist, on segu liiga rikas. Süttimispiirid sõltuvad mitmest tegurist: - õhu hapnikusisaldusest - temperatuurist ja rõhust - süttimistemperatuurist. Hapnikusisalduse mõju süttimisalale näitab allpoolt toodud graafik. Selle graafiku abil lahendatakse praktikas tankide degaseerimise ülesannet. Kui tanki atmosfääri koostist iseloomustab graafiku punkt D (umbes 12 % süsivesinikgaase ja 6 % hapnikku) siis õhu suunamisel tanki hakkab tanki atmosfääri koostis otsekohe muutuma sirge DA järgi. See sirge aga läbib põleva segu ala ja teatud ajavahemikul on tanki atmosfäär süttimisohtlik. Sellise olukorra vältimiseks tuleb enne tanki degaseerimise alustamist suunata sinna
III grupi lastidel pole agressiivseid omadusi ja nad ei allu ka ise agressiivsete lastide toimele. Sellised lastid on nt. kruus, kivid, betoontooted, marmor, liiv, tellised jt. 1.2. Lastide joonmõõtmete, massi- ja mahuühikud Lastide joonmõõtmete ühikutena kasutatakse enamikus Euroopa maades meetrit, anglosaksi maades aga jalga. Kaubadokumentides näidatakse lastiüksuste suurimad mõõtmed. Massiühikuks on põhiliselt tonn = 1000 kg (metric ton), anglosaksi maades kas pikk tonn (long ton, 1016 kg) või lühike tonn (short ton, 954 kg). Seepärast tuleb kaubadokumentides alati pöörata tähelepanu sellele, millist tonni on kasutatud. Mahuühikutena kasutatakse kuupmeetrit, kuupjalga, inglise kuupsülda (ümarmetsa veol). Kõikide lastide tähtsaimaks karakteristikuks nende meritsi veo seisukohalt on stoovimistegur (stowage factor), mis näitab, kui suure ruumala laeva trümmis võtab enda alla antud lasti 1 massitonn. Stoovimisteguri ühikuks on m3/t või kuupjalg/tonn
1 Pilet tugev taimkiud või terastross. Vajalik tugevus (1) Laevapere liige vastutab meretöölepingu määratakse eelnevate kogemuste alusel. Trossi rikkumise korral reederile süüliselt tekitatud 1) Lateraalkujul märgistussüsteem üks ots kinnitatakse pollarile, trossi teine ots kahju eest. Navigatsiooniohtude ujuvmärkidega lastakse läbi klüüsi (või üle vööri kiibi) parda (2) Laevapere liige, kes tööülesannete täitmisel tähistamise süsteem, mis näitab kanalirenni või
liikumist. 4. Konteinerlaevad Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. Laevadel peaksid olema sobivate mõõtmetega lastiruumd, mis oleksid võimalikult kandilised ning varustatud konteinerite paigalhoidmiseks nurkrelssidega. Luugiavad peaksid olema suurte mõõtmetega ning küllalt tugevate teraskatetega, et taluda tekil asuvate konteinerite raskust. Lastiruumide mõlemale küljele moodustatkse tihti terasplaatidest ruumid külgmiste tankide, läbikäigukoridoride jms. jaoks. Põiki- ja pikisuunaline tugevus säilitatakse, paigaldades külgmistesse tankidesse vajaduse korral ka teatud vahemaade järel raamistikke. Topeltpõhja tugevdatakse, paigutades konteinerite kinnituspesade nurkade alla täiendavaid külgstringereid. Kaup alustel laaditakse konteineritesse. Sel moel vähendatakse kauba vedamiskulusid ning kiirendatakse kohaletoimetamist. Vähendatakse kauba lugemisega, sorteerimisega, säilituvusega tekkivaid probleeme
4. Lasti- ja tankioperatsioone puudutava vastutuse, käsuliini ja pädevusküsimused peavad olema kompanii poolt selgelt määratletud. Märkmed ja sissekanded 1. Laeva püstuvuse kohta käivad märkmed ja sissekanded kogutakse ja säilitatakse sobival moel vastavalt kompanii sellekohastele nõuetele. 2. Sissekanded sadamast väljumisel peavad sisaldama: · Reisi number, sadam, kuupäev ja kellaaeg · Lasti paigutus ja tankide olukord · Käesolevad püstuvusparameetrid · Süviseuuringute(draught survey) tulemused kui tehtud · Püstuvuse mõõtmise tulemused kui tehtud · Püstuvuse hinnang eelseisvaks reisiks ja seejuures rakendatavad püstuvuse piirid 3. Reisi kestel ja sadamasse saabumisel peab iga päev vastavalt tankide muutunud olukorrale korrigeerima püstuvusparameetrid ning need üles tähendama 4. Märkmete kogum võib koosneda laeva lastiarvuti (loading and stability computer) failide
2. Laevapere liikme süüteo arutamise kord merereisi ajal Arutatakse 14 päeva jooksul peale juhtumit, reederit informeeritakse enne käskkirja avaldamist, kui karistuseks on töösuhete lõpetamine, siis selle üle otsustab reeder. 3. Kalatraaleri käigutuled, miinitraaleri käigutuled Kalatraaleril on lisaks käigutuledele roheline ja valge ringtuli. Miinitraaleril on lisaks käigutuledele kolm kolmnurgselt asetsevat ringtuld. 4. Tankide ja tsisternide hooldamine, ohutustehnika Õhutama peab. Enne sisenemist kontrollida hapniku sisaldust, tohib töötada selliste tööriistadega, mis ei tekita sädet. Inimene kes seda hooldama läheb peab olema vastav varustus. Tuleb kasutada plahvatusohutuid 12V akulampe. Enne tanki minemist tuleb täita checklistid ja allkirjad anda, et ollakse nõus minema. Kontrollitakse roostet baktereid ja ka tsingist protektoreid (anoodid) mis
(CFI) Tollitöörühm Protseduuride lihtsustamise töörühm Multimodaalse transpordi instituut (Multimodal Transport Institute (MTI) Meretranspordi töörühm Maanteetranspordi töörühm Raudtee töörühm Nõuandvad organid (Advisory Bodies) Juriidiline Legal matters (ABLM) Kutsealane täiendkoolitus Vocational Training (ABVT) PR ehk avalikud suhted Public Relations (ABPR) Ohtlike ainete&kaupade vedu Dangerous goods (ABDG) FIATA dokumendid ja vormid Unifitseerimine Ekspedeerija töö lihtsustamine FCR Certificate of Receipt kauba edasitoimetaja vastuvõtutõend FCT Certificate of Transport kauba edasitoimetaja transporditõend FBL FIATA Multimodal Transport Bill of Lading multimodaalse transpordi konossement FWR Forwarders Warehouse Receipt kauba edasitoimetaja laokviitung FWB Multimodal Transport Waybill multimodaalse transpordi saateleht
lastide jaoks ning nende lastimine ja lossimine peaks toimuma küllalt kiiresti. Need laevad on ühetekilised, s.o. vahetekkideta (või teatud puhkudel ainult osaliste vahetekkidega) ning suurte ja avarate lastiruumidega. Masinad paiknevad laeva ahtris, lastiluugid on suurte mõõtmetega ning turvalisuse huvides tavaliselt teraskatetega. Püstuvuse optimeerimiseks paigutatakse osa ballastvett puistlastilaevadel laeva ülaossa ja seepärast on neil alati mingid ülemised tankid (saddle tanks, topside tanks). Süvatankid tavaliselt puuduvad, sest samaks otstarbeks võib kasutada ka pardatanke. Kaldega külgmised tankid pilsi juures moodustavad puistepunkri, mis kergendab puistlasti töötlemist. Kaldega ülemised pardatankid muudavad laeva vilja ja muude taoliste lastide vedamisel isetrimmivaks. Maagiveolaevad Enamik maake on väga rasked ning ükskõik milline nendega lastitud laev vajub oma lastimärkideni juba enne lastiruumide täitumist
lastide jaoks ning nende lastimine ja lossimine peaks toimuma küllalt kiiresti. Need laevad on ühetekilised, s.o. vahetekkideta (või teatud puhkudel ainult osaliste vahetekkidega) ning suurte ja avarate lastiruumidega. Masinad paiknevad laeva ahtris, lastiluugid on suurte mõõtmetega ning turvalisuse huvides tavaliselt teraskatetega. Püstuvuse optimeerimiseks paigutatakse osa ballastvett puistlastilaevadel laeva ülaossa ja seepärast on neil alati mingid ülemised tankid (saddle tanks, topside tanks). Süvatankid tavaliselt puuduvad, sest samaks otstarbeks võib kasutada ka pardatanke. Kaldega külgmised tankid pilsi juures moodustavad puistepunkri, mis kergendab puistlasti töötlemist. Kaldega ülemised pardatankid muudavad laeva vilja ja muude taoliste lastide vedamisel isetrimmivaks. Maagiveolaevad Enamik maake on väga rasked ning ükskõik milline nendega lastitud laev vajub oma lastimärkideni juba enne lastiruumide täitumist
jaoks ning nende lastimine ja lossimine peaks toimuma küllalt kiiresti. Need laevad on ühetekilised, s.o. vahetekkideta (või teatud puhkudel ainult osaliste vahetekkidega) ning suurte ja avarate lastiruumidega. Masinad paiknevad laeva ahtris, lastiluugid on suurte mõõtmetega ning turvalisuse huvides tavaliselt teraskatetega. Püstuvuse optimeerimiseks paigutatakse osa ballastvett puistlastilaevadel laeva ülaossa ja seepärast on neil alati mingid ülemised tankid (saddle tanks, topside tanks). Süvatankid tavaliselt puuduvad, sest samaks otstarbeks võib kasutada ka pardatanke. Kaldega külgmised tankid pilsi juures moodustavad puistepunkri, mis kergendab puistlasti töötlemist. Kaldega ülemised pardatankid muudavad laeva vilja ja muude taoliste lastide vedamisel isetrimmivaks. Maagiveolaevad Enamik maake on väga rasked ning ükskõik milline nendega lastitud laev vajub oma lastimärkideni juba enne lastiruumide täitumist
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
vajadus suurte laovarude soetamiseks, väikesed kulutused ladustamisele jne). Näide: Arvutite valmistaja ostab sisse arvutikomponente Ühe konteineri imporditavate osade väärtus on 30000 EUR. Koostetehase vajadus on 100 konteinerit kuus. Hankijal on valida õhutranspordi ja maanteetranspordi kasutamise vahel. Õhutranspordi kasutamise puhul on transütaeg 1 päev, minimaalne saadetis 5 konteinerit veohilmaga 100 EUR konteiner. Autotranspordi puhul on transütaeg 4 päeva, münimumkogus 20 konteinerit veohinnaga 10 EUR konteiner. Kauba säilituskulu (kapitalikulu, maksud, kindlustus, hoiustamine, riknenud, purunenud, säilivusaja ületanud varud) on 25% aasta jooksul hangitud varude väärtusest. Küsimus: millise transpordilügi kasutamine on kulusäästlikum? TC = Ct+ C i+ Cd, kUS TC = Kogukulu Ct = transpordikulu Oi * R Qi aastane vajadus ühikutes R veokulu kaubaühiku kohta
Laondus ja veokorraldus Töövihik Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saadetiste pealelaadimine........................
Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine
annaabi.ee 
