Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kordamine maailma usundite kursuse eksami jaoks". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
usund, kirik, religioon, karma, islam, seisusesse, hinduism, budism, olend, koraan, buddha, juut, dzainism, kastid, halvem, nirvaanauhamedeka, jeesusooni, üleloomulik, teispoolsus, noorema, seisust, pühakiriahajaana, sunna, kristlusonoteism, toora, juudid, kristlaste, sakraalne, profaanne, animatism, animism, ettekujutusaagia, totemismHVUS.06.002. Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? Sõna ´´religioon´´ 2 tähendust: üldmõistena usklikkus ja kitsamalt üksik usund. Religioon on mingile inimrühmale omane ideede ja käitumiste kogum, mida seob usk olendisse, nähtusesse või tegevusse, millest/kellest tuntakse end sõltuvat. 2. Defineerige, mis on usk? Usk (psühholoogia mõistena hoiak ehk suhtumine), ilma usuta pole religioonil mõtet. 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? Müüt - püha sõna, jutustus, pühakiri (nt. maailmaloomise müüdid; piibel, koraan jne).
HVUS.06.002. Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? religioon (ld religio `sidumine; hoolimine') Mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide ja riituste kompleks, mille siduvaks elemendiks on usk üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida. Vt ka ebausk, müüt, riitus, rahvausund, usk, uskumus, usund. 2. Defineerige, mis on usk?
HVUS.06.002. Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? Eesti keeli "usund". 2 tähendust: üldmõistena usklikkus ja kitsamalt ükskik usund. 2. Defineerige, mis on usk? Hoiak ehk suhtumine. (religioonide ühine tunnus) 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? 4. Mida tähendavad religiooniteaduse mõisted ,,sakraalne" ja ,,profaanne"? Sakraalne ehk püha (nähtus, oled, paik, ese, milles on üleloomulik vägi. Profaanne ehk tavaline, igapäevane, ilmalik ja loomulik. 5. Mis on animatism ja mis on animism? Animatism on õpetus, mis seletab, et kogu meid ümbritsev on elus. Animism on hingeusk. 6. Mis on maagia
Maailma usundid kordamisküsimused 1.Defineerige, mis on religioon? – 1) üldmõistena usklikkus 2) kitsamalt üksik usund. Mingile inimrühmale omane ideede ja käitumiste kogum, mis seob usk olendisse, nähtusesse või tegevusse, millest/kellest tuntakse end sõltuvat. Müütide ja riituste kompleks, mida seob usk üleloomulikku väesse, millest tuntakse end sõltuvat 2. Defineerige, mis on usk? – psühholoogiline nähtus, hoiak, suhtumine 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? – püha sõna, jutustus, pühakiri Müüt on religioosse pärimuse liik, mis seletab muistse inimese
HVUS.06.002. Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? religioon (ld religio ‘sidumine; hoolimine’) Mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide ja riituste kompleks, mille siduvaks elemendiks on usk üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida. 2. Defineerige, mis on usk? (1) Religiooni ja usundi keskmes asuv keerukas psühholoogiline nähtus – hoiak, mis kujutab endast
olema samasuguses rahulikus kulgemises nagu maailmakõiksuski, alludes põhimõttele ,,toimi toimimata". Taoistid kasutavad palju enesessesüvenemist ja meditatsiooni. Nad eitavad vägivalda, taoistlikud müstikud usuvad, et loodusega kooskõla saavutanu võib saavutada surematuse. Usutoimingutes on tähtsal kohal maagilised toimingud, hingamistehnikad, koguduses mungaseisus ja kloostrid. Valitsevaks õpetuseks oli taoism lühikest aega 2.saj ekr Hani riigi valitsusaegadel. Hiina budism Budism jõudis Hiinasse 1.saj pkr Indiast mahajaana ('Suure sõiduki') vormis. Selle õitseaeg oli Tangi ajastul 7. - 10. saj. Tähtsaim hiina budismi vool on nn õnneliku maa koolkond, mille järgi taassündidest saab vabaneda, kui usutakse jumalustatud Buddhat. Koolkonna sanskritikeelse alusteksti ,,Sukhavativjuha" ehk Õnneliku maa suutra järgi on olemas õnnemaa Sukhavati, kus valitseb buda Amithabha. Austatumaid pühakuid on bodhisattva Guan Yin. Chani koolkond, mille rajaja oli 6
Mõisted 1. Religioon - (Ladina keelest) eesti keeles usund, tuleb sõnast uskuma, usk. 2. Riitus mõtestatud tegevus, mille käigus taaselustatakse müüdid. 3. Müüt tekkelugu, mis seletab miks mingis kindlas religioonis midagi mingil viisil tehakse, seletab ära selle religiooni ajaloo tähtsamad sündmused. 4. Vägi - ehk mana on kogu maailma täitev elustav jõud, mida saab koguda (nt amulettidesse, fetisitesse, talismanidesse), aga sellest võib ka ilma jääda. Seda peab kaitsma võõra väe eest
võimalik koguda ja mille abil on võimalik eemale peletada kurja. Samaan spetsialist, kelle peamiseks ülesandeks on tervistamine. Tema eritunnuseks on transs või lovesse laskumine. Nõid inimene, kes kasutab maagilisi vahendeid anti-sotsiaalsetel eesmärkidel. Posija inimene, kes kasutab maagilisi vahendeid teiste inimeste aitamiseks. Hing üleloomulik nähtus, mis elustab inim- või looma keha. Jumal kõrgeim vaimne olend. Jumalate austamiseks on tihtipeale pühamud ja jumalatega suhtlemiseks on igal religioonil oma tingimused. Loodusvaim elab looduslikes paikades ja ka loodusnähtustes. Kui loodusvaim võtab mõne olendi kuju, siis tema keha propotsioonid on veidi erinevad. Maaisand isik kellest usutakse, et ta ongi mingi konkreetse maa-ala kaitsja. Temas oli ühendatud kolm funktsiooni pealik, preester ja kohtunik. Fetis ese mida kasutatakse nõidumises ja kuhu kogutakse väge. Tabu usuline keeld
tootem loom, lind, taim või ese, millest usutakse end põlvnevat; positiivne totemism on siis, kui tootemiloomast sõltub elu, näiteks toit; negatiivse totemismi ehk tabu puhul tootemilooma ei tapeta brahman preestriklass hinduismis; maailmavaim, kõiksus atman inimindiviidi hing, mille ajutine peatuspaik on keha; ümbersündide kaudu tuleb arusaamine, et brahman ja atman on samad samsara inimese hinge uuestisündimine uutesse eludesse; määrab karma seadus; ümbersünniahel karma töö, tegu; elu ajal tehtud teod upanisadid ehk Vedanta ehk Veedade lõpp; Veedade ja Brahma raamatute kommentaar; loodi 800600 aastat eKr; pühakiri hinduismis veeda pühakiri hinduismis; loodi umbes 1200800 aastat eKr avatara jumalal hinduismi suunas Visnuismis on erinevad kehastused; näiteks kangelane Rama Krisna moksa atmani ja brahmani ühinemine
trithankara tsadik Umaijaadid umma upanayanam upanisadid Variserid varna veedad viis elementi Visnu Yin Yang zakat zazen zen Page 4 Sheet1 Siimon (Peetrus), Andreas (Peetruse vend), Johannes, Jaakobus Sebedeuse poeg (evangelist Johannese ven Filippus, Bartolomeus, Toomas, Matteus, Jaakobus Alfeuse poeg (Jeesuse vend), Siimon Seloot, Taddeus (Jaakobuse poeg Juudas), Juudas Iskariot (Jeesuse reetja) Judaism, Kristlus, Islam - tekkinud Lähis-Idas, on monoteistlikud, omavad prohveteid (kellest mitmed kattuv Heebrea keeles "minu Isandad (my Lords)" vägivallatuse voorus Indias. Harilikult tähendab see elava olendi vigastamisest hoidumist ning seostub taimetoitlusega. Levinud nii dzainismis, budismis kui ka mõnedes hinduismi koolkondades. müstiline teadus keemilisest manipulatsioonist, mille eesmärgiks on muuta mitteväärismetallid kullaks, leid universaalne ravim haiguste vastu ja avastada surematus.
keskmes on armulaud Armulaud on Kiriku ühissööma-aeg, see on kvintessents lepingulisest suhtest Jumalaga. Varakiriku aegadest peale oli püha armulaud see, mida kristlased pühapäeviti pidasid Kristliku kiriku õpetus on kõige lühemalt kokku võetud apostellikku usutunnistusse. Maailmas palju erinevaid kristluse harusid, suurimaks on rooma-katoliku kirik. Kristluses on nn pühad toimingud sakramendid. Püha Augustinus: "sakrament on väline märk sisemisest armust." Katoliikluses ja õigeusus 7 sakramenti: ristimine, konfirmatsioon, piht, armulaud, abielu, ordinatsioon, viimne võidmine Protestantismis 2: ristimine ja armulaud Kristlikud pühad on peamiselt seotud Jeesuse Kristuse elu ja õpetusega Kristlusest on välja kasvanud ka liikumisi, mida ei peeta päris kristlikeks oma
keskmes on armulaud Armulaud on Kiriku ühissööma-aeg, see on kvintessents lepingulisest suhtest Jumalaga. Varakiriku aegadest peale oli püha armulaud see, mida kristlased pühapäeviti pidasid Kristliku kiriku õpetus on kõige lühemalt kokku võetud apostellikku usutunnistusse. Maailmas palju erinevaid kristluse harusid, suurimaks on rooma-katoliku kirik. Kristluses on nn pühad toimingud sakramendid. Püha Augustinus: "sakrament on väline märk sisemisest armust." Katoliikluses ja õigeusus 7 sakramenti: ristimine, konfirmatsioon, piht, armulaud, abielu, ordinatsioon, viimne võidmine Protestantismis 2: ristimine ja armulaud Kristlikud pühad on peamiselt seotud Jeesuse Kristuse elu ja õpetusega Kristlusest on välja kasvanud ka liikumisi, mida ei peeta päris kristlikeks oma
Kõrgema mina äratundmiseni. Selleni aitavad jõuda õiged teod. 12. Samsaara/sansaara-HINDUISMIS taaskehastumine, kõige olemasoleva ringkäik, sündide ja surmade ratas ja lakkamatu kordus, pidev ümbersündimine (karistus) mokšani jõutakse samsaara lakkamise puhul, samsaarat põhjustab rumalus, et maine on kõrgem kui vaimne. BUDISMIS olemasolev maailm, mis on kaduv, muutuv ja kannatav, inimese isiklikku ja muutumatut Mina ei eksisteeri, inimese karma, tunded ja mõtted muutuvad pidevalt, ümber sünnib surmaeelne teadvuseseisund. 13. Brahman-HINDUISMIS absoluut, kõikeläbiv olemus, kõiksus, avaldub kõiges, inimesel on võimalik sellega ühineda. 14. Atman-HINDUISMIS Brahmani avaldumine isiksuses, Kõrgeim mina, kõigis olendeis üks ja sama Kõrgeim isiksus, kes on loonud selle maailma koos kõigi olenditega. 15. Veeda-HINDUISMIS vanim India usuline kirjandus sanskriti keeles,
Riitus usundi loomuliku koostisosana mingile pärimusele vastav korrapärane ja arenguliselt konservatiivne usuline käitumine, mis koosneb sõnalisest ja talituslikust osast. Rituaal mingi usutalituse, tava või kombe täitmise kindlakskujunenud kord, tseremoonia. Rituaalidel on kindel mudel (sõnalis-kehaline toiming, liturgiline kord), aeg ja kindlad väärtused. Durkheimi järgi on rituaal: kogukonna ühine toiming, millega kinnitatakse ühiseid tõekspidamisi/väärtusi. Religioon annab ühise kogemuspinna, on kollektiivne kogemus ning inimtsivilisatsiooni alus Kultus usundites üleloomuliku olendi või niisuguse reaalse objekti kummardamine ja austamine, millele omistatakse religioosne või maagiline vägi. Dogma õpetuslause, mida peetakse tõeks ilma tõestust vajamata; teoloogiline võide, mis on kokkuleppeliselt tunnistatud vääramatuks tõeks, mis on kohustuslik kõigile usklikele ja mis ei ole arvustatav.
USUNDILOO KONSPEKT ÜLDINE ÜLEVAADE: USUNDITE JAGUNEMINE: 1) Aabrahmlikud usundid: - Juutlus - Kristlus - Islam 2) Veedausundid: - Hinduism - Budism - Dzainism · Taustaks on muistse India veedakultuur. · Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas) - Sikhism - Bahai · Sinotism ja taoism on traditsioonilised rahvuslikud usundid, milles on keerukad
Usundilugu Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. klass 2010/2011 Sisukord Mis on religioon?..................................................................................................................... 3 Religiooni positsioon inimühiskonnas...................................................................................... 4 Loodususundid........................................................................................................................ 5 Hinduism...........................................................................................................
Mõisted. Riitus - tegu, mingi tegevus tehakse usulistel eesmärkidel Müüt eseme või koha tekkelugu Vägi - dünamistlik mõtlemine, kõik on vägi, väge saab koguda ja kaotada Samaan - Tervistamine on tema peamine ülesanne, tema eritunnus on transs. (lovesse laskumine). Võitleb selle inimese tervise eest. Nõid - neab, kasutab maagilisi võimeid halval eesmärgil Posija - kasutab maagiat heal eesmärgil Hing Inimese või olendi sees olev olemus. Jumal ülim olend, kellele omistatakse universumi loomine, säilitamine ja juhtimine. Loodusvaim - paiknevad erinevates paikades, loodusnähtustes, võivad olla nii head kui halvad Maaisand - maa-ala kaitsja, hõimupealik Fetis inimese tehtud ese, millel on teiste üle võimed.s. Tabu religioosne keeld Mana Põhja-Ameerika põliselanike jumalus Üleminekuriitus - ühest sotsiaalsest staatusest teise minek Tootem - lind, loom või taim, millega inimene tunneb sugulust või põlvnemist
· Svastika päike haakristi kujutis õnne sümbol. · Lehm viljakuse sümbol püha loom ei sööda lehmaliha. · Shiva hävitamise ja loomise jumal. Aarjalased · II a tuh eKr, indoeurooplased. · Sanskriti keel. · Arya õilis. · Veedad pühad tekstid. Veeda tähendab teadmisi. · Tähtsaim veeda - rigveda. · Rita maailmakord. · Mitra päikesejumal. · Varuna taevajumal. · Riitus elstatakse lugusid; hoitakse maailmakorda. · Hinduism on usundina henoteism s.t mitme jumala hulgast ühe eelistatud jumala kummardamine, (samas on ta ka teopanteism s.t üks jumal või jumalik kõiksus) peajumalaks enim austatud jumal. · Kastikord (kast - varna) kindlasse seisusesse sünnitakse: 1. Brahmaanid preestrid 2. Ksatrijad sõdurid, aadlikud, valitsejad 3. Vaisjad kaupmehed, käsitöölised, põlluharijad 4. Suudrad teenijad, sulased 5. Paariad puutumatud · 1.-3
Õppejõud Jüri Raudsepp, PhD Religiooniteooria üldmõisted I 1. Mis vahe on kahel mõistel "maailmareligioonid" ja "maailma religioonid" ? Maailmaareligioonid usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni inimese maailmas (nt kristlased, islamiusulised jt) Maailam religioonide kõik maailmas eksisteerivad religioonid 2. Millised usundid kuuluvad aabrahamlike religioonide perekonda? Judaism, kristlus ja islam 3. Millisest ladinakeelsest sõnast pärineb mõiste "kultuur"? cultura 4. Missugused kolm komponenti moodustavad kultuuri ja kellelt see kultuuri mõiste määrang pärineb? Teadus+kunst+religioon=kultuur Pärineb: N.Roerich 5. Milline kultuuri kolmest komponendist on ajas kõige püsivam? vaimsed väärtused. Nende allikateks on raamatud, mis on ja jäävad, kõnelevad eri keeltes vaimu ühist keelt. 6. Nimetage kultuuride jagunemise kolm rühma. 1.Lineaar-aktiivsed kultuurid 2
500eKr 300pKr, värvikad lood jumalate kangelastegudest ning õpetused, kuidas õigesti elada. 3 vabanemise teed: kuidas saavutada moksa ehk vabanemine · tunde tee: oluline isliklik suhe jumalaga, pole vaja erilisi teadmisi või rituaale · teadmiste tee: pühade tekstide õppimine, mediteerimine, õpingud guru juures, erak/askeet · tegude tee: ühiskondlike kohustuste täitmine, töötegemine ilma isekuseta, maailmaelu aitamine jumalad hinduismis: · polüteistlik usund austatakse mitmeid erinevaid jumalaid · kõik jumalad ühe tegelikkuse, brahmani, väljendusvormid · enamikku jumalaid kujutatakse inimese sarnasena, kuid võib olla palju käsi/jalgu, igal detailil või asendil kindel tähendus · igaüks leiab omale oluliseima jumala · kolm keskset jumalat esindavad maailma kolme olulist elementi: Brahma kõige looja ja rajaja Visnu olemasoleva elu säilitaja ja alalhoidja
KONTROLLTÖÖ FILOSOOFIAST, 11. kl Usundid 1. Mis on maailmausundi peamine tunnus? (1p) See, et usundil on väga palju järgijaid üle maailma. 2. Mis on polüteistliku ja monoteistliku usundi vahe? (1p) Kui monoteistlikus usundis on jumalaid üks, siis polüteistlikus usundis võib olla neid mitu. 3. Märgi ristiga, milline neist usunditest on polüteistlik ja milline monoteistlik? (3p) Usund Polüteism Monoteism Hinduism X Budism X Taoism X Konfutsianism X Judaism X Kristlus X Islam X 4. Kuidas nimetatakse järgmiste usundite pühasid tekste? (5p) Usund Pühakirja nimetus Hinduism Veeda Budism Kaanon: Tipitaka Judaism TaNaH ehk Vana Testament
Sellega ei peeta silmas mitte niivõrd hariduse puudumist, kuivõrd tahumatut käitumist ja ebajumalate kummardamist, paiksete elanite isekat rikkuseihalust ning hoolimatusest vaeste suhtes, mõrvu, vaenutsemist ja röövimisi. Muhamed Koraan Koraani käsitlatakse Jumala sõnana, see on kõne- ja kirjakeele mõõdupuuks ning eeskujuks. See on ka allikaks, millele tugineb teoloogia, seadused, kogukonna asjaajamised, käitumine kaubanduses ja isiklikus elus ning igapäevaelu. Koraan tekkis Muhamehi jutluse põhjal ning sõna ise tähendab ,,etteleotu". See on kui juhatus inimestele, kes soovivad järgida ,,õiget teed". Pidevalt korduvad samad teemad: üleskutse austada Jumalat, õigluse rõhutamine, paganluse tühisus, Viimase Kohtupäeva vältimatus kurjad saavad oma karistuse, õiglasi ootab aga paradiis. Koraan koosneb 114st suurast ehk peatükist, need on järjestatud pikkuse järjekorras, lühemad ning algsemad asuvad lõpus. Kuigi nõustutakse
imetegude olemasolu kas eluajal või pärast surma. Ordu Kristlus. Kindalte reeglite järgi organiseeritud kinnine vaimulik või sõjalisvaimulik ühing. Patriarh Kristlus. Õigeusu kiriku kõrgeim vaimulik. Vaimulik seisus Kristlus. Kirikliku organisatsiooni töötajaskond, kes pühitsuse läbi saab ühendatud kirikuga ja kelle ülesandeks on rituaalide läbiviimine. Uususund Kristlus. Erinevaid usufilosoofilisi aluseid liitev usund. Koraan Islam. Pühakiri, mis on kirjutatud araabia keeles värssides. Sisaldab 114 ptk(lühim 3 värssi, pikim 286 värssi). Sariaat Islam. Jumalik kava, kuidas islami kogukond peab elama ehk islami seadused. Kaaba Islam. Hoone, mis ümbritseb püha musta kivi Mekas. Hadz Islam. Palverännak Mekasse, musta kivi juurde, mille moslem peab sooritama vähemalt kord elus. Salat Islam. Igapäevane palvetamine 5 korda päevas. Eelneb pesemisrituaal. Saum Islam
FILOSOOFIA Idamaade usundid HINDUISM *Indias ja Indiast levinud (maailma)usund. *usundite kogum, sest sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi. *Järgijate arvult kolmas *Maailma vanim järjepidev religioon *Peamine eesmärk vabaneda uuestisünnist *Järgijad hinduistid e hindud *1 miljard järgijat *väga salliv usund: ainuke nõue tunnistada veedade autoriteeti *tekkeaeg u 6-5 saj eKr *Neli suunda e religiooni visnuism, sivaism, saktism, smartism *3 erinevat tekkefaasi: I vedade usund polüteistlik ohverdamisreligioon, püüti saavutada õnne eelkõige maapealses elus. II brahmanism hinduismi preestrit nim. brahmaaniks preestrikeskne ohverdamisreligioon, eesmärgiks säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil, jumalate roll oli väike.
Araabia hõimud olid algselt polüteistlikud Muhamed oli edukas kaupmees, kes sai peaingel Gabrielilt läkituse ainujumala kuulutamiseks Alguses ei võeta ta sõnumit vastu, kuid 622 Mediinasse minekust algab moslemite aja- arvamine aga ka moslemi misjon Araablaste vallutustega seoses levib islam 711 jõuavad moslemid Indiasse ja Hispaaniasse Islami kaks peamist haru on shiitlus ja sunniitlus Shiidid Muhhamedi veresugulus on kaliifide valimisel tähtis Sunniidid kaliife peaks valima vaatamata sellele kas nad on Muhhamedi veresugulased või mitte (demokraatia) 8. saj tekkis sufism müstiline sisemise vaimse arengu seisundit rõhutav suund Muhameedlaste pühakiri on Koraan, muhameedlaste arvates on Koraani autoriks Jumal, kes dikteeris selle Muhamedile
2 traditsioonide vahel on sarnane ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse; tee teistele seda, mida sa endale tahad; Seda nimetatakse erinevates usundites universaalselt kuldreegliks. Erinevused tulevad seal sisse, kes on see Teine, ligimene on see usumaastikul või on see sõber, vaenlane jm. Sotsiaalne aspekt institutsioonid annavad traditsiooni edasi, nad on trad kandjad kirik, umma, sangha. Olulised on ka religioossed ametikandjad preester, samaan, prohvet, guru, rabi. Sekulariseerimine, ilmalikustumine religioossete institutsioonide ja uskumuste tähenduslikkuse vähenemine ühiskonnas. Materiaalne indiaanlastel mask; altarid, templid, riided. Poliitiline aspekt religioon võib inimesi innustama tegema tegema halbu (bin Laden), aga ka üllaid tegusid (M.L. King). · Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus
Üldine usundilugu RELIGIOONI TÄHENDUS, OLEMUS Religioon ehk ka usund on üldnimetus, konstruktsioon. Islami maades on religioon din, India usundites dharma. Tänapäeval tähendab religioon uskumusi maailma üldise korraldatuse kohta. See on maailma mõistmise ja mõtestamise süsteem. Religioon viitab sageli inimeste käitumisele ja sotsiaalsetele institutsioonidele , sageli arutatakse järgmistel teemadel: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteolendite (vaimude, esivanemate, inglite, deemonite ja jumalate) olemasolu ja soovid; kuidas see kõik kujundab inimkäitumist. Kõik religioonid viitavad nähtmatule ehk mitte-empiirilsele maailmale, mis asub harjumuspärasest maailmast väljas; seega midagi religioosseks
JUDAISMI TÄHTSAIMAD TUNNUSED * Judaism on etniline religioon * Keel - heebrea keel * Palvemaja - sünagoog * Usuõpetlane, preester - rabi * Juudi traditsioonis on olulisel kohal praktika * Usutakse loojasse, kes on täiuslik ning kõige alguse põhjus. Jumal on üks. Jumal on kehatu ja igavene. Jumalat peab teenima. Jumal suhtleb inimestega prohvetite läbi. Õpetaja Mooses on suurim prohvet. Toora on jumaliku päritoluga ja Toora on muutumatu. Usutakse karistusse ja tasusse, usutakse Messiase tulekut. Usk surnute ülestõusmisesse.
Kordamisküsimused: Hinduism I 1. Mis on hinduism ja kuidas seda nimetatakse sanskriti keeles? Sõna hindu (sanskriti keeles sindhu) on pärsia sõna ja tähendab "jõge", kuna Induse jõe org oli tihedalt asustatud. Hinduism on India traditsiooniline usund hindu dharma. 2. Kuidas nimetavad hindud ise oma usku sanskriti keeles ja mida see tähendab? Hindud ise nimetavad oma usku "igaveseks õpetuseks" või "igaveseks seaduseks" sanatana dharma. 3. Nimetage kaks Induse jõe orus võrsunud kultuuri: Harappa kultuuri õitseng dateeritakse aastatega 2200-2100 eKr. Mohendjo Daro kultuuri dateeritakse aastatega 2400-2160 eKr. 4. Kes olid Põhja-Indiasse tunginud rändrahvad, kust nad tulid ja millal?
· Olemuse kaudu Püha? R.Otto pühas on =eligi täiesti teistsugust Pühadus on selline tõelisuse kvaliteet, milles ei kahelda ning mis =eligioon== eeldustele, mida ei ole võimalik tostada( Roy Rappaport, 1971) Põhadus on nähtus isenesest · W. Cantwell Smith usk ja =eligioon/usund, =eligioon kui kumulatiivne traditsioon. · Individuaalne usk ja kollektiivne traditsioon Usundid maailmas 1. Kristlus :2,1 miljardit 2. Islam: 1,5 miljardit 3. Hinduism: 900 miljonit 4. Hiina omausundid : 394 milj. 5. Budism : 376 milj. 6. Põlisusundid :300 milj. 7. Sikhism: 23 milj, 8. Judaism: 14 milj. 9. Baha´I : 7 milj. 10. Dzainism : 4,2 milj 11. Shinto : 4 milj. Religion on .... · Usk vaimolenditesse(Ed.B.Tylor 1871).* animism- kõik meie ümber hingestatud · Rõhutud olendi ohe, südametu maailma süda, justnagu ta on vaimulagedate olude vaim
teoloogiat esindavad inimesed) teoreetilisel tasemel religiooni põhimõisted, komponendid kuidas religioonist on aru saadud erinevatel aegadel tutvumine ürgühiskonna ajalooga, religiooni tekkimine inimajaloos, ülevaade sellest, kuidas on maailma, inimesi, olemist ette kujutatud esiajal, enne ristiusustamist, loodusrahvad jne. Religiooni mõiste Religioon Ld k. religio kohusetruudus, ausameelsus/ usklikkus,vagadus, hardus/ usund, kultus religiones (pl) kombetalitused,riitused/ pühadus, vanne,vannetandev, tõotus/ püha ese religiose religo / religare (infinitiv siduma) siduma, kinni siduma, üles siduma, köitma,kinnitama. Side inimese ja kõrgema väe vahel (roomlaste kohaselt). Sidet looma, lepingut tegema Rooma tsiviilõiguse juured ideelises mõttes. religo / religiere tähelepanelik olema, hoolikalt jälgima, hoolima, side kõrgemate vägedega. Pontifex maximus ülempreestri tiitel
3. Sina pead pühapäeva pühitsema. 4. Sina pead austama oma ema ja isa. 5. Sina ei tohi tappa. 6. Sina ei tohi rikkuda abielu. 7. Sina ei tohi varastada. 8. Sina ei tohi valetunnistust anda oma ligimese vastu. 9. Sina ei tohi himustada oma ligimese koda. 10. Sina ei tohi himustada oma ligimese naist, sulast, ümmardajat, kariloomi ega midagi muud, mis on tema oma. Islam Ajalugu Islami lähtekohaks on Araabia poolsaare nomaadide polüteistlik usund, milles asutati taevakehasid, päikest ja kuud, ohverdati pühade puude, kivide ja allikate juures, tehti palverännakuid mekasse, Kaaba templisse. Muhamed sündis Mekas 570 a pKr, jäi juba 6 aastaselt orvuks, täiskasvanuna oli Araabias lugupeetud ja edukas kaupmees. 610. aastal saab Muhamed nägemuse, et ta peab hakkama kuulutama õpetust: ei ole teisi jumalaid peale Allahi, kõik teised on ebajumalad ja nende kujud tuleb Mekas hävitada, Jumala kohus ja viimne päev on lähedal
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ' HINDUISMI JA BUDISMI SARNASUSED JA ERINEVUSED Referaat Sisukord TALLINN 2012 Sissejuhatus Maailma religioonid, mis on tekkinud peaaegu igas maailma nurgas, on niisama mitmekesised kui kultuurid. Peaaegu igas teadaolevas kultuuris on olemas oma religioon. Teadaolevalt enamus suuri maailmareligioone pärinevad Aasia regioonist, kusjuures üheks vanimaks neist on hinduism. Maailma religioonides on mitmeid ühisjooni, mis teevad religioonist selle, mis ta on. Religioon on ajalooliselt mõjutanud tugevalt poliitilist väljendust ja identiteeti. Hinduismil oli oluline osa India poliitilise identiteedi kujundamisel enne 1947. aasta iseseisvumist. Budism oli oluline tegur
annaabi.ee 
