oksendab verd. ● 1976. aasta augustis haigestus ühes Usbeki NSV rajoonis siberi katku 37 inimest: nad olid kokku puutunud haigete loomadega ja söönud nende tapasaadusi. Katk oli levinud erasektori loomade hulgas, kelle üle veterinaarne kontroll peaaegu puudus: loomi tapeti kodus ja tapasaadusi kasutati vabalt. ● Siberi katku mao-soolevormi haigestunutest sureb 25–100%. 3. vorm- kopsupõrnatõbi Hingamisteede kaudu levib kopsupõrnatõbi (pulmonaalantraks, kopsuvorm). Kõige ohtlikum on inimesele just selle tõve kopsuvorm, levib sissehingatava õhuga. ● Riskirühma moodustavad villavabrikute töölised. Nii haigestus 1975. aastal siberi katku Kaluuga oblasti Borovski villavabrikus kolm inimest, kes töötlesid Iraanist pärit kitsekarvu. ● Haiguse selle vormi korral areneb kiiresti kopsupõletik, tekib šokk ja suremus on 100%. ● Mao-soole- ja kopsuvormi korral ei anna haigete ravimine antibiootikumidega enamasti tulemusi,
Tsüstilinie fibroos e. mukovistsidoos Cystic fibrosis, mucoviscidosis (ingl.k) Hingamiselundite ja seedesüsteemi harvaesinev pärilik ainevahetushaigus, mis põhjustab paljude kehavedelike viskoossuse tõusu. Ülevaade Kõige sagedasem eluiga lühendav geneetiline haigus valgel rassil Esinemissagedus Euroopas 1:2000 Eestis 1:4500 Haigus algab tavaliselt lapseeas ning raskete vormide puhul on haigete eluiga lühike. 85-95%-l kopsuvorm, 10%-l soolevorm (seotud häirega kõhunäärme töös) Keskmine eluiga 31 a. Tekkepõhjused ja -mehhanismid Geenidefekt 7 kromosoomi pikal õlal Bronhiaalnäärmed toodavad liiga paksu ja viskoosset sekreeti, mis ummistab väikesi bronhe, sp lisanduvad kergesti ka infektsioonid Kujuneb hingamishäire Kopsukoes areneb kopsupuhitus, hiljem kujuneb ka sidekoestumine Kaasuvad häired kõhunäärme funktsioonis, mis avalduvad kõhuvaludena
aga väga tõsiseltvõetav bakterioloogiline relv. Bioloogilise relva tootmine on aga väga kallis ja jõukohane vaid väga vähestele riikidele ning üldiselt karmi kontrolli all. Levinuim on nahavorm.Tekib punn, mis laieneb haavandiks, sellele järgneb gripitaoline seisund. Saastunud liha söömine võib põhjustada siberi katku soolevormi. Mõlemal juhul saab abi antibiootikumidest. Sissehingatuna on siberi katk aga salalik ja efektiivne tapja. Kopsuvorm tapab juba kahe või kolme päevaga, laastates organismi sümptomitega, mis paistavad välja kui tavaline külmetushaigus. Kui enne sümptomite ilmnemist antibiootikumiravi pole alustatud, siis peale haiguse ilmnemist pole sellest ka enam kasu, kuna bakterid toodavad kiiresti toksiine. Vaktsiini on piiratud koguses ja see on vaid sõjaväe kasutuses. 6. Moraal: 1. gripp ei pruugigi alati olla gripp, kõigil puudutatud haigustel olid esmasteks tunnusteks palavik, võibolla kerge köha.
joogiga, inimene haigeid loomi hooldades või tappes, lihakeha või tapajäätmeid töödeldes, mõnikord ka haige looma liha süües. Nakatumisviisi järgi eristatakse inimesel siberi katku naha-, kopsu- ja soolevormina. Nahavorm selle puhul tekib teisel või kolmandal päeval pärast nakatumist käele, näole veel mitmesse katmata kehaosale väike punane tähn, mis suureneb ja areneb paiseks: keskel on must, sütt meenutav katt ja ümberringi tugev põletikuline turse. Kopsuvorm on raske kopsupõletik, mida põhjustab siberi katku eoseid sisaldava tolmu sissehingamine. Soolevorm tekib pärast haige looma liha söömist; nähud on verine roe, tugev valu, kõhulahtisus ja oksendamine. Loomad põevad siberi katku naha- ja soolevormi, neil kulgeb haigus raskelt. Nähud: kõrge kehatemperatuur, nahal tursed ja põletikukolded, veriroe, põrn on suur ja must. Ravi: antibiootikumide ja gammaglobuliini süstimine.
Inimene saab nakkuse haigelt loomalt või loomsetest toodetest (loomanahk, vill jm). Siberi katku riskirühma kuuluvad need inimesed, kes puutuvad kokku loomadega (põllumajandustöötajad, veterinaarid, jahimehed) või saastunud loomsete saadustega (nahad, karvad, vill). Inimene nakatub eoste sisenemisel organismi nahavigastuste kaudu.[5] Sel juhul kujuneb inimesel siberi katku nahavorm (moodustab 95% juhtudest). Harvemini võib areneda kopsuvorm eoste sissehingamisel. Haruldaste juhtude hulka kuulub antraksi soolevorm saastunud loomaliha söömisel. Siberi katk ei levi inimeselt inimesele. Uueks nähtuseks on siberi katku haigusjuhtude esinemine süstivatel narkomaanidel tingituna saastatud uimastite tarbimisega. Spooride sattumisel inimorganismi veenisiseselt võib kujuneda sepsis ehk veremürgitus. 9 Haigusnähud Siberi katkul on kolm vormi: naha-, soole- ja kopsuvorm
· puulehed, teravili, kompost, loomadel · nakatumine inhalatsiooni kaudu · riskifaktorid: immuunsupressioon, kortikosteroidravi kopsuhaigused, eelnev kaviteet kopsus alkoholism krooniline granulomatoosne haigus · 3 põhivormi: · allergiline (astma taustal) · kopsuvorm (eelnev kaviteet: tbc!) · invasiivne (immuunsupressioon) · lisaks kolonisatsioon siinustes, nahal · kliinliselt: sõltub vormist sageli veriköha, produktiivne köha · histoloogia: seenehüüfid, mütsetoom · immuunanalüüs (ELISA) · mikrobioloogia: · röga, uriin, trahhea aspiraat, veri, liikvor, väljaheide, punktsioonimaterjal jne
Spoorid satuvad nahavigastuse kaudu epidermise alumisse kihti, idanevad ja toodavad toksiini. Tekib punetus, sellest mädavill, mis haavandub ja kattub musta koorikuga. Villi ümber tekib tugev turse. Ravi puudumisel läheb haigus üle sepsiseks. Kui ei ravita, on suremus 20%. Valikravimiks penitsilliin. Kui aga süüakse haigete loomade halvasti küpsetatud liha, siis areneb välja haiguse soolevorm. Seda esineb inimestel väga harva. Spooride sissehingamisel areneb välja haiguse kopsuvorm, mis on kõrge letaalsusega. Spoorid satuvad kopsu, kopsu makrofaagid fagotsüteerivad nad ja kannavad lümfisõlmedesse, kus nad idanevad ja toodavad toksiini. Lümfiteede kaudu saavad sattuda verre ja tekib sepsis. Siberi katku kopsuvorm on villasorteerijate haigus. Esineb rohkem arengumaades: Iraanis, Türgis, Pakistanis. Arenenud riikidesse levivad saastunud villaga ja nahkadega. Ka Eestis on siberi katku olnud. Viimane inimese haigestumine registreeriti 1968 a.
o Bacillus anthracis'e endospoorid taluvad hästi kuivust, kiirgus ja desifintseerivaid aineid ning on termoresistentsed o Võivad säiluda mullas aastakümneid o Siberi katk on eelkõige rohusööjate loomade haigus, kes nakatuvad, kui spoorid satuvad nende verre vigastuste kaudu suuõõne epiteelis, sooletraktis ja hingamisteedes. o Esineb 3 vormi: Nahavorm Soolevorm kopsuvorm · Difteeriatoksiin: o Inhibeerib valgusünteesi imetajate rakkudes o Kahjustab kurguepiteeli, südamelihast ja neerukudet, sest seal on sellele toksiinile vastavad retseptorid o Kahjustab ka limaskesta rakke, tekitades koes põletikku o Moodustub hallikas katt, mis katab neelu, mandleid ja kõri · Koolera: o Soolehaigus, mis levib Vibrio cholerae'ga saastunud veega
Lapsi vaksineeritakse inaktiveeritud toksiiniga. Surm saabub hingamislihaste krambist. Siberi katk põhjustajaks Bacillus anthracis, mille spoorid võivad säiluda mullas väga pikka aega. Algselt oli rohusööjate loomade haigus. Loomad nakatuvad, kui spoorid satuvad nende verre nt vigastuste kaudu suuõõne epiteelis, sooletraktis või ka hingamisteede kaudu. Siberi katk esineb 3s vormis: nahavorm, soolevorm ja kopsuvorm. Haigestuvad nii kariloomad kui ka inimene. 62. Bacillus anthracis bakterioloogilise relvana. Bacillus anthracis säilub hästi nakatamisvõimelisena, nakatab inimest kui ka tema kariloomi. II MS ajal testiti Shotimaa ühel saarel. Lambad viidi saarele, suleti kastidesse ja siis pommitati saart bakterpommiga. Siberi katku tekitaja spoorid paiskusid laiali ja lambad hakkasid surema 3 päeva hiljem. Saar oli 48 aastat karantiinis kuni lõpuks puhastati.
Võib saada konservidest. Imendub peensoolest, kandub verega laiali, halvatus. Clostridium tetani teetanust e kangestuskramptõbe. Inkubatsioonaeg mõni päev kuni mitu nädalat. Toksiin levib organismis närvirakkude jätkeid mööda. Esmalt hakkavad krampi kiskuma haava lähedal olevad lihased, siis tekib lõuakangestus (ei saa suud avada ja neelata) ja püsiv seljakangestus. Surm saabub hingamislihaste krambist. Bacillus anthracis siberi katku. Naha-, soole- ja kopsuvorm. Haigestuvad nii kariloomad kui inimesed. Bacillus anthracis bakterioloogilise relvana. II maailmasõja ajal testiti Soti saarel lammaste peal lambad viidi saarele ja suleti kasti ja saart pommitato BA endospooridega. Lambad hakkasid 3 päeva hilhem surema. Saar oli aastakümneid garantiinis, kuni see formaldehüüdi lahusega puhastati. Botulismitoksiin, selle toime, ohtlikkus ja kasutamine kosmeetikas. Botulismitoksiin on kõige tugevam bioloogiline mürk. Letaalne doos inimesele 1-2
rakkudeks. o Siberi katku tekitab Bacillus anthracis. Bacillus anthracise spoorid võivad säiluda mullas väga pikka aega. Ka vihmaussid ja raipesööjad linnud vöivad spoore levitada. Primaarselt on see rohusööjate loomade haigus. Loomad nakatuvad, kui spoorid satuvad nende verre näiteks vigastuste kaudu suuõõne epiteelis, sooletraktis või ka hingamisteede kaudu. Siberi katk esineb kolmes vormis: nahavorm, soolevorm ja kopsuvorm. Haigestuvad nii kariloomad (veised, lambad, kitsed), kui ka inimene. Bakterioloogiline relv! Botulismitoksiin on kõige tugevam bioloogiline mürk. Letaalne doos inimesele 1-2 g. Lihase kokkutõmbumiseks on vaja atsetüülkoliini eritumist närv-lihas sünapsis. Botulismitoksiin imendub peensoolest verre, kandub organismis laiali ja takistab atsetüülkoliini eraldumist neuronist. Seetõttu ei saa lihas kokku tõmbuda. Tekib lõtv halvatus.
Võib saada konservidest. Imendub peensoolest, kandub verega laiali, halvatus. Clostridium tetani teetanust e kangestuskramptõbe. Inkubatsioonaeg mõni päev kuni mitu nädalat. Toksiin levib organismis närvirakkude jätkeid mööda. Esmalt hakkavad krampi kiskuma haava lähedal olevad lihased, siis tekib lõuakangestus (ei saa suud avada ja neelata) ja püsiv seljakangestus. Surm saabub hingamislihaste krambist. Bacillus anthracis siberi katku. Naha-, soole- ja kopsuvorm. Haigestuvad nii kariloomad kui inimesed. 53. Bacillus anthracis bakterioloogilise relvana. Siberi katk. II maailmasõja ajal testiti Soti saarel lammaste peal lambad viidi saarele ja suleti kasti ja saart pommitato BA endospooridega. Lambad hakkasid 3 päeva hilhem surema. Saar oli aastakümneid karantiinis, kuni see formaldehüüdi lahusega puhastati. 54. Botulismitoksiin, selle toime, ohtlikkus ja kasutamine. Botulismitoksiin on kõige tugevam bioloogiline mürk
• Termostabiilne ja termolabiilne enterotoksiin • Spoorid suudavad pinnases säilida • Koedestruktsiooni vahendavad tsütotoksilised ensüümid tsereolüsiin ja fosfolipaas C Haigused. B. anthracis • Nahavorm: valutu paapul areneb haavandiks, ümbritsevad vesiiklid. Võivad areneda valulik lümfadenopaatia, ödeem, süsteemsed nähud. • GIantraks: haavandid tekivad invasioonikohas (suus, söögitorus, soolestikus), põhjustades regionaalse lümfadenopaatia, turse, sepsise. • Kopsuvorm: algsed mittespetsiifilised sümptomid, järgneb kiire sepsise teke, palavik, ödeem, lümfadenopaatia mediastinumi lümfisõlmedes. Pooltel patsientidel meningeaalsed nähud. B. cereus • Gastroenteriit: emeetilises vormis kiire algusega oksendamine, kõhuvalu, lühike kestus; diarröa korral pikem inkubatsiooniaeg, kauemkestev diarröa, kõhukrambid. • Silmainfektsioonid: kiire progresseeruv silma häving pärast traumajärgset bakterite silmasattumist. Diagnostika. B
Patogeensed Bacillus perekonna bakterid- B. anthracis 33 Bacillus anthracis'e spoorid võivad säiluda mullas väga pikka aega. Ka vihmaussid ja raipesööjad linnud vöivad spoore levitada. Primaarselt on see rohusööjate loomade haigus. Loomad nakatuvad, kui spoorid satuvad nende verre näiteks vigastuste kaudu suuõõne epiteelis, sooletraktis või ka hingamisteede kaudu. Siberi katk esineb kolmes vormis: nahavorm, soolevorm ja kopsuvorm. Haigestuvad nii kariloomad (veised, lambad, kitsed), kui ka inimene. Bakterioloogiline relv! Akineedid- spooritaolised rakud tsütobakteritel Niitjatel tsüanobakteritel moodustavad niidis kahesugused diferentseerunud rakud: akineedid (säilitusraku funktsiooniga nagu endospoorgi) ja heterotsüstid (N2). Akineetidest moodustub uus rakkude niit. Aktinomütseetide ,,spoorid" ehk koniidid Aktinomütseetidel moodustuvad õhumütseeli hüüfide nöördumisel suguta paljunemise
UURITAV MATERJAL. Kuna tulareemia kliiniline pilt võib varieeruda väga suurtes piirides, sõltub uuritav materjal haiguse vormist (lokalisatsioonist). Sagedamini uuritakse lümfisõlmede punktaati (ägedas perioodis esimese haigusekuu jooksul) ning mikroobi sissetungiväratis tekkinud haavandieritist (kuni haavandi koorikuga kattumiseni). Haiguse algperioodil paari nädala vältel, olenevalt haiguse vormist, võib kasutada ka eritist konjunktiivilt (silmast), verd, röga (kopsuvorm), tampooniga materjali tonsillidelt. Vereseerumit võetakse alates haiguse 2. nädalast. Epidemioloogilistel näidustustel on uuritavaks materjaliks närilised, putukad, toiduained. DIAGNOSTIKA. NB! Tänapäeval püütakse vältida haigusetekitaja isoleerimist, kuna eksisteerib väga suur laboriinfektsiooni oht. Meetod nõuab erisöötmeid ja suure laboriinfektsiooni ohu tõttu III ohutusklassi laborit. 59 SEROLOOGILINE UURIMINE
Siberi katku haigustekitajad on kogu maailmas levinud ja elavad mullas. Haiguse vormid Inimene nakatub tavaliselt kokkupuutest loomade või loomsete produktidega. Samas aga võivad ka tolm, loomakarvad või vill nakkust edasi kanda, kui neid sisse hingatakse. Veel on võimalik nakatuda saastunud toidu kaudu. Neist nakatumise viisidest tulenevad kolm haigusvormi: nahavorm (nakatumine toimub naha pisivigastuste kaudu), kopsuvorm (nakkuskandjad sisenevad hingamisteede kaudu), soolevorm (nakkus saadakse toiduga). Kuna Siberi katku tekitajaid on lihtne suurtes kogustes toota ja nad püsivad eostena kaua nakatamisvõimelistena, siis on võimalik kasutada neid bioloogilise relvana. Antraksi nakatumine on inimesele ohtlik ainult siis, kui teda ei saa kohe pärast nakatumist ravida. 5) Kopsupõletik Kopsupõletik ehk pneumoonia on kõige sagedasem surma põhjustav nakkushaigus. Eriti