Valke leidub sojas, kaunviljades, spinatis, lihas, kalas, munas jne. Mineraalained Kujundavad valkude Element Allikad struktuuri ja on oluliseks Süsinik C Orgaaniliste Osaks organismis. ühendite sh. Nt. hapniku toimel kulgevad rasvade, hingamine, süsivesikute ja süsivesikute, valkude oksüdatsioon. valkude Fosfor on oluline luudele ja koostiselement hammastele ning Hapnik O Sissehingatav närvisüsteemile. Väävel õhk, valkude, kujundab valkude ruumilist rasvade, struktuuri. süsivesikute koostiselement Lämmastik N Valgurikkad toidud (liha,
Asub esimeses perioodis ja alakihis on üks elektron. Loovutab ühe elektroni ja tekib H+ Lihtainena on vesinik gaasiline, esineb H2-na. On levinud eelkõige ühendites. H: +1| 1) 1 element perioodilisussüsteemis, paikneb I ja/või VII rühmas Molekuli valem H2; H:H H-H *On 3 isotoopi: H-prootium D-deuteerium, raskevesinik T-triitium, üliraske vesinik(radioaktiivne) *Levimus: Kosmoses levinum element ( -75% päikese massist) Maal H2O-na , orgaaniliste ainete koostiselement. *Saamine: ELKTROLÜÜS VEE ELEKTROLÜÜS 2H2O 2H2 + O2 LABORIS Zn + H2SO4 = H2 + ZnSO4 VEEGAASIST C + H2O = CO + H2 Veegaas *Hapnik asub 2 perioodis ja VI A rühmas. On 8elektroni, molaarmass on 16. õhus on hapniku 21%. Lihtainena on ta O2, võib leiduda ka O3-na, see on osoonikihina. Normaalolek on gaasiline. O: +8| 2)6) oksüdatsiooni aste II Lihtainena O2 *Omadused: Maitseta, värvuseta ja lõhnatu gaas.
Ammoniumsoolad Lämmastikoksiidid Soolad – (nitraadid) K-, Na-, Ca- ja NH4 – sooli nimetatakse ka salpeetriteks. Lämmastik looduses: Lämmastik on õhu peamine koostisosa, õhus on lämmastikku ligikaudu 78% ja 21 % hapnikku. Lämmastikku leidub mineraalides, nagu mitmesugused salpeetrid (tšiili salpeeter NaNO3 ja india salpeeter KNO3). Lämmastikku leidub ka valkudes ja nukleiinhapetes, olles seega kogu eluslooduse väga tähtis koostiselement. Lämmastik on vajalik organismide eluks. On kindlaks tehtud, et lämmastik on iga molekuli, igasuguse organismi iga raku koostisosaks, sõltumata sellest, kas see on imepisike bakter või 150-tonnine sinivaal. Inimeses on lämmastikku 1800 g / 70 kg kohta. Lämmastiku ja tema ühendite liikumist looduses nimetatakse lämmastikuringeks. Lämmastikuringe kirjeldab lämmastiku liikumist õhust taimedesse, sealt
Põlemises osalevad hapnik ja süsi. Neid nimetatakse reaktsiooni lähteaineteks. Põlemisel tekkiv süsihappegaas on reaktsioonisaadus. Liitaine koostises on elemendis, mitte lihtained. Aatominumbri tähtis on Z Aatomituum= prootonid + neutronid Mittemetalliaatomid liidavad elektrone, moodustades negatiivse laenguga ioone. Metalliaatomid loovutavad elektrone, moodustades positiivse laenguga ioone. Oksiid on kahest elemendist koosnev liitaine, mille üks koostiselement on hapnik. ( CO2, CO, SO2, Fe2O3, MgO, H2O, CaO jne) Oksüdeerija on aine või element, mis seob elektrone. Redutseerija on aine või element, mis loovutab elektrone. !!!! O.-A I : H, Na, K, Ag O.-A –II: O O.-A III : Al O.-A II : Ca, Ba, Pb, Zn, Mg, Cd, Sr… Enamikul metallilistel on elementidest on o.-a II! 2- di 3- tri 4-tetra 5-penta 6-heksa 7-hepta 8-okta 9-nona 10-deka 1 cm3= 1 ml 1dm3= 1 l = 1000 cm3= 1000 ml 1 m3= 1000 dm3= 1000 l
16 S 32,064 6 8 VÄÄVEL 2 Leidumine Esineb looduses ehedalt või sulfiidi ja sulfaadi koostises. Kohati asuvad S- lademed maapinna lähedal (Itaalia) või sadadade meetrite sügavusel (USA) Vulkaanigaasides on alati S- ühendeid ja pursetes eraldub väävlit, seega leidub teda ehedal kujul vulkaanide jalamil. S on mitme aminohappe koostiselement ning kuulub valkude koostisse. Suhteliselt S- rikkad on juuksed, karvad ja linnusuled. S kuulub elemendina kivisöe, põlevkivi, nafta jt fossiilsete kütuste koostisse. Inimene sisaldab kokku ligikaudu 140 g väävlit Väävlirikkamad toiduained on kaer, rukis, tatar, herned, oad ja kapsas Omadused. Väävel on keemiline element järjenumbriga 16 Mittemetall Tavatingimustes rabe kollane, rohekas, punakas kristalne aine. Elektrit mittejuhtiv , halb soojusjuht.
Toatemperatuuril stabiilne, ei reageeri vesiniku, hapniku ega enamus teiste elementidega. Ei põle ega soodusta põlemist. Reageerib kõrgel temperatuuril, mil side laguneb (~1500°C) Veel kõrgemal temperatuuril (~3000°C) reageerib lämmastik hapniku, vesiniku ja metallidega. Lämmastik looduses Lämmastik on õhu peamine koostisosa Lämmastikku leidub mineraalides Lämmastikku leidub ka valkudes ja nukleiinhapetes, olles seega kogu eluslooduse väga tähtis koostiselement. Lämmastik on vajalik organismide eluks. On kindlaks tehtud, et lämmastik on iga molekuli, igasuguse organismi iga raku koostisosaks Inimeses on lämmastikku 1800 g / 70 kg kohta. Lämmastiku ja tema ühendite liikumist looduses nimetatakse lämmastikuringeks. Lämmastikuühendid Ühendites on lämmastiku oksüdatsioonisaste -3 kuni +5 Ammoniaak - mürgine gaas Lämmastikoksiidid - lämmastik+hapnik Nitraadid - lämmastikhappe soolad ja estrid
genao- sünnitan, toodan. Seega peegeldub vesiniku nimetuses tema põhiomadus- võime moodustada põlemisel vett. Leidumine looduses Lihtainena on vesinikku vähesel määral ainult vulkaanigaasides. Maailmaruumis on aga vesinik kõige levinum element. Kosmoses on vesinik levinuim element. Ta moodustab ligi 50% päikese ja tähtede massist. Maal leidub vesinikku peamiselt keemilise elemendina. Vesinik on vee, hapete, hüdroksiidide ja paljude soolade koostiselement. Vesinik on orgaaniliste ainete ning kõikide elusorganismide koostiselement. Inimorganismi koostisest moodustab vesinik umbes 10%. Looduses esineb kolm vesiniku isotoopi: · Prootium- H (harilik vesinik) Prootium on universumis, tähtedes ja hiidplaneetides kõige tavalisem elemendi isotoop. Sisaldus maakoores on massi järgi väike (0,87%), aatomite arvu järgi suur (17%). Vesinik on leviku poolest Maal 9. kohal, universumis kõige levinum element.
vooderdisena. Freoone kasutatakse külmutusseadmetes, aerosoolide tekitamiseks jm. Fluoriühendeid sisaldub luude koostises, eriti aga hambavaabas. Klaasi mateerimiseks kasutatakse tema söövitamist HF sisaldava seguga, taoliselt on töödeldud mattklaasist kolvi sisepind. Mattklaas – elektripirni kolb Kloor Kloor on lihtainena mürgine gaas, elemendina aga keedu-soola koostiselement ja inimeste normaalseks elutegevuseks vajalik. HCl-iga puhastatakse metall-pindu jootmis- ja tinutamis-töödel. Kloorlubi Ca(ClO)2 (kaltsiumhüpoklorit) on desinfitseeriv ja oksüdeeriv aine (pleegiti). Kloori vesilahust nim. klooriveeks Cl2+H2O=HCl+HClO, mis on tugev oksüdeerija. Baktereid hävitava toime tõttu kasutatakse kloorivett joogi- ja basseinivee desinfitseerimiseks. Broom Ainus vedel mittemetall.
Mineraalaineid saab inimene toidu, joogivee, sissehingatava õhu kaudu. Tabelis 2.1. on toodud tähtsamad mineraalained, nende leidumine ja otstarve. Tabel 2.1. Tähtsamad mineraalained, leidumine ja otstarve. Element Keemiline Allikad Otstarve sümbol Süsinik C Kõikide orgaaniliste ühendite, sealhulgas On elusorganismi tähtsaim rasvade, süsivesikute, valkude koostiselement koostiselement Hapnik O Peaaegu kõikides toiduainetes, sissehingatavas Osalusel kulgevad hingamine, Õhus.Valkude, rasvade, süsivesikute rasvade, süsivesikute ja valkude koostiselement. oksüdatsioon Lämmastik N Valkude koostiselement, valgurikkad toidud on DNA koostises liha, kala, muna, piimasaadused
Süsiniku oksüdatsiooni aste võib olla -IV kuni IV. Süsiniku aatomid annavad omavahel suhteliselt püsivaid kovalentseid sidemeid. Kuna erinevate kombinatsioonide arv on tohutu, on süsinikuühendeid oluliselt rohkem kui kõiki teisi ühendeid kokku. Süsinikuühendid on eluslooduse aluseks ja nende uurimisega tegeleb orgaaniline keemia. Kuigi süsinik ei kuulu levinumate elementide hulka maakoores ( ta moodustab u. 0,1 % maakoore massist) on ta eluslooduse põhiline koostiselement. Süsinik võib moodustada mitmeid erineva ehitusega allotroopseid teisendeid.Tuntumad nendest on teemant ja grafiit. Teemant on korrapärase ehitusega ja ta on kõige kõvem lihtaine. Teemantnuge,-puure jt. tööriistu kasutatakse mitmesuguste kõvade ainete töötlemisel ( klaasi lõikamisel ). Läbipaistvad suured teemandikristallid on hinnalised vääriskivid. Lihvitud teemante kutsutakse briljantideks. Grafiit on tumehall, metallidele iseloomuliku läikega kristalne aine
· Vitamiinidega üledoseerimist pole karta · A-vitamiin - loomne ja tekib taimsest toidust · B-vitamiin immuunsüsteemi kontrolliv · C-vitamiin ainevahetust konrolliv · D-vitamiin luustikku kontrolliv · E-vitamiin reprodutseerimist kontrolliv Mineraalained · Na regueerib ainevahetust · Ca luustiku tugevus · K südameregulaator · P luustikutugevdaja · Fe vere koostiselement · S valkuda ja kudede ehituseks · Mg närvisüsteemi regulaator · I kilpnäärmetegevuse regulaator · Ülejäänud elemendid on mikroelemendid, mida on vähem vaja. Tehistoiduained · 1747 Andreas Marggraf peedisuhkur · 1801 Franz Achard vabrikusuhkur · 1850 Valcour Aime roosuhkur · 1756 Louis de Richelieu majonees · 1741 William Brownrigg tehislik mineraalvesi · Golden Wander kartulikrõpsud
lahustamiseks.Tehnikas leiavad kasutamist peamiselt fluor- ja kloororgaanilised ühendid, kuna broomi ja joodi ühendid on väga kallid ning ka toksilised. Fluoroplasti ehk tefloni kasutatakse keemiliselt väga vastupidava materjalina keedupottide või pannide vooderdisena. Freoone kasutatakse külmutusseadmetes ja aerosoolide tekitamiseks. Fluoriühendeid sisaldub luude koostises, eriti aga hambavaabas.Kloor on elemendina keedusoola koostiselement ja inimeste elutegevuseks vajalik. HC-iga puhastatakse metallpindu jootmis- ja tinutamistöödel.Halogeenühendit tetraklorometaan on üks komponente tulekustutusvahendites, kuna ta ei põle ja rasked aurud katavad ning isoleerivad tulekolde. Halogeenuühendeid kasutatakse ka keemilises puhastuses. Pestitsiidid on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulikeleeluorganismide, ka haigustekitajate hävitamiseks
Kolesterool Allan Margus Mis on kolesterool? · Kolesterool on looduslik rasvataoline aine, mis on tervisele väga oluline. · Kolesterool on peamiselt pärit kahest allikast. · 70% sellest sünteesitakse organi kehaomaselt (peamiselt maksas). · 30% saadakse toidust. Kolesterooli ülesnaded organismis: · Rakuseina koostiselement. · Osaleb D-vitamiini tekkimisel, mis on vajalik luustiku ülesehituses. Kolesterool jaguneb kaheks · "Hea" kolesterool ehk HDL- kolesterool, kõrge tihedusega lipoproteiin · "Halb" kolesterool ehk LDL- kolesterool madala tihedusega lipoproteiin. LDL ja HDL · LDL transpordib 60-70% vere kolesteroolist. LDL-il on halb omadus kleepuda veresoonte seintele. Seetõttu on ta peamine ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise tekke üheks põhjuseks.
Fifth level Klaasi mateerimiseks kasutatakse tema söövitamist HF sisaldava seguga, taoliselt · on töödeldud mattklaasist kolvi sisepind. Mattklaas elektripirni kolb Kloor · Kloor on lihtainena mürgine Click to edit Master text styl gaas, elemendina aga keedu Second level Third level soola koostiselement ja Fourth level inimeste normaalseks Fifth level elutegevuseks vajalik. · HCliga puhastatakse metall pindu jootmis ja tinutamis töödel. · Kloorlubi Ca(ClO)2 (kaltsiumhüpoklorit) on desinfitseeriv ja oksüdeeriv aine
töödeldakse või organismist välja viiakse. Seega erinevalt LDList eemaldab HDL vereringest kolesterooli. Arvatakse, et kõrge HDL tase vähendab südame- ja veresoonkonnahaiguste riski, seetõttu nimetatakse seda sageli "heaks" kolesterooliks. Triglütseriidid on samuti rakuseina olulised koostisosad, kuid ka nende ülemäärane sisaldus veres on üheks südame-veresoonkonna haiguste riskiteguriks. Kolesterooli ülesanded organismis: · rakuseina koostiselement · lähteaine · sapphapete moodustumisel, ilma milleta ei toimu teatud toitude seedimist · D-vitamiini tekkimisel, mis on vajalik luustiku ülesehituses · erinevate hormoonide tootmisel, näiteks östrogeen ja testosteroon Kolesterool kuulub rasvlaadsete ühendite hulka. Seda leidub kõikides kudedes, esmajoones närvikoes ja neerupealistes, siseelundites ja nahas. Organismis on kokku umbes 140 gr kolesterooli.
Roheliste taimede klorofüllid sisaldavad magneesiumit . Täiskasvanud inimorganism sisaldab umbes 19- 30 g magneesiumit . Umbes 65 % sellest paikneb raskelt lahustuvate sooladena luukoes ja 20 % lihaskoes. Päevas saadakse toiduga umbes 350 mg magneesiumit . Magneesiumi ohutuks päevanormiks peetakse 600-700 mg. Magneesium koos kaltsiumi ja fosforiga võtab osa luude moodustamisest ja annab neile tugevuse. Samuti on magneesium koos kaltsiumiga munakoore koostiselement. Mida rohkem sisaldab munakoor magneesiumit , seda tugevam ta on. Lisaks osaleb magneesium lihaste sealhulgas südame töös, närviimpulsi ülekandes 9. Kirjandusallikad http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/magneesium_janikapalu.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Magneesium
• VÄÄVELHAPPE VALMISTAMISEL (KASUTATAKSE AKUDES) • ÜLE50% VÄÄVLI MAAILMATOODANGUST KULUB VÄÄVELHAPPE TOOTMISEKS • ESINEB LOODUSES EHEDALT (VULKAANILISTES PIIRKONDADES FUMAROOLIDE ÜMBRUSES) VÕI SULFIITIDE (GALENIIT PBS, PÜRIIT FES 2) JA SULFAATIDE KOOSTISES (KIPS CASO4 2H2O) • SUURED EHEDA VÄÄVLI LADEMED ON SITSIILIAS, FLORIDAS, ARIZONAS, KAMTŠATKAL • KUULUB ELEMENDINA KIVISÖE, PÕLEVKIVI, NAFTA JT FOSSIILSETE KÜTUSTE KOOSTISSE • ON MITME AMINOHAPPE KOOSTISELEMENT NING KUULUB VALKUDE KOOSTISSE. SUHTELISELT VÄÄVLIRIKKAD ON JUUKSED (4%), KÜÜNED, • KARVAD, SARVED, KABJAD JA LINNUSULED • TÄISKASVANUD INIMORGANISMIS ON LIGIKAUDU 140 G VÄÄVLIT. TOIDUGA SISENEB MEIE ORGANISMI KESKMISELT 800...900 MG VÄÄVLIT PÄEVAS. VALDAVA OSA VÄÄVLIST SAAME TOIDUGA VALKUDEST VÄÄVLIRIKKAMAD TOIDUAINED ON KAER, RUKIS, TATAR, HERNED, OAD JA MAAPÄHKLID, SOOLATUD VÕI KEEDETUD TURSK, KEEDUSINK,
Koobalti aatommass on 58,9332. Koobalt keeb temperatuuril 2927 °C. Värvuseks on hõbevalge. Agregaatolek toatemperatuuril on tahke. Kõvadus Mohsi järgi on 5. Tal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 59 (Wikipedia: Koobalt). 1.3. KASUTUSALAD Koobalt on üks võtmemetalle transpordisektoris rohelisematele energiaallikatele üleminekul, sest see kuulub elektrisõidukite energiakandjate koostisse. Näiteks liitiumioonakudes on koobalti katood üks põhiline koostiselement. Ühtekokku leiab ligi 50% kogu maailma koobaltitoodangust oma tee akudesse – nii erinevate elektrisõidukite kui ka kõikvõimalike kaasaskantavate elektriseadmete akudesse, samuti taastuvenergiat salvestavatesse akupankadesse ja jaamadesse. Teised olulised kasutusvaldkonnad on kõrge kulumiskindlusega sulamite, elektroonikaseadmete ning katalüsaatorite tootmine ning meditsiin (Sibold, 2018). Koobalt kuulub emaili koostisse, kasutatakse magnetlintide valmistamisel televisioonile
Lipoprotein , st kõrge tihedusega lipoproteiin) "Halb" kolesterool ehk LDL-kolesterool (LDL inglise keeles Low Density Lipoprotein, st madala tihedusega lipoproteiin). Kolesterool on aine, mille saame loomsest toidust, kuid mida tekib küllaldaselt ka inimorganismis. Veres liigub kolesterool ringi rasvast ja valgust koosnevate lipoproteiinide vahendusel. Kolesterool on vajalik igapäevaseks elutegevuseks. Kolesterooli ülesanded organismis · rakuseina koostiselement · lähteaine · sapphapete moodustumisel, ilma milleta ei toimu teatud toitude seedimist · D-vitamiini tekkimisel, mis on vajalik luustiku ülesehituses · erinevate hormoonide tootmisel, näiteks östrogeen ja testosteroon Kolesterool on inimese organismile vajalik keemiline ühend. See on oluline rakuseinte koostisosa ja rakkude talitlusele kaasaaitaja, D-vitamiini, sapphapete ja steroidhormoonide sünteesija ning veresoonte elastsuse ja puhtuse hoidja. Organism
hapnikus. Selle tulemusel vabaneb energia elektrienergiana. Kütuseelement on keskkonnasõbralik, sest reaktsioonisaaduseks on ainult vesi (veeauruna). Samuti võib vesinikku saada veest, mille varud on aga lõpmatud. Kahjuks on vesiniku tootmine veest kallis, sest selleks tuleb kasutada elektrienergiat (elektrolüüs). · inimkeha massist on 10% vesinikku; vesinik on organismis kõikide orgaaniliste ühendite ja vee koostiselement; organismis on mitmeid happeid (maomahlas esineb ~0,5% vesinikkloriidhape HCl, väljahingatava süsihappegaasi reageerimisel veega moodustub süsihape H2CO3 )
Leidub nukleiinhappes. P tõstab ühendi reaktsioonivõimet. ATP salvestab energiat makroergiline ühend. Väävel. Leidub kahes aminohappes, ka osades vitamiinides. Väävel moodustub valkudes sisaldavad sidemeid -S-S-. Mineraalsoolad. Ca2+ esineb kõikides kudedes. Reguleerib paljude reaktsioonide kiirust. On luudes struktuuri loovaks aineks. Osaleb vere hüübimisel. Tagab lihaste normaalse erutatavuse. Mg2+ esineb samuti kõikides kudedes. On skeleti ehk luude koostiselement. On ensüümide aktivaator. On klorofülli komponent. Tagab erutuse ülekandmise närvidelt lihastele. Na2+ rõhu reguleerija- säilitab kudede pinget. Hoiab vett kudedes. Imetajatel säilitab lihaste ja (kudede) närvide erutuvust. K+ säilitab kudede pinget. Soodustab vee eritust kudedest. Oluline lihaste talitluses. Fe2+ oluline hingamisprotsessides. Kuulub hemoglobiini koostisesse. (O2 transport). Zn2+ oluline immuunsüsteemis.
Lihtainena koosneb lämmastik kaheaatomilistest molekulidest N2. Lihtainena leidub lämmastikku kõige rohkem atmosfääris, kus õhu koostises on teda 78,1 mahuprotsenti. Ühendite koostises leidub lämmastikku erinevates mineraalides, eelkõige nitraatides ehk salpeetrites (NaNO3 tsiili salpeeter, KNO3 india salpeeter). Joonis NaNO3 Lämmastikku leidub ka valkudes ja nukleiinhapetes, olles seega kogu eluslooduse väga tähtis koostiselement. Lisaks esineb lämmastikku veel neutraalsete ja ioniseeritud aatomitena ning ühenditena Päikese ja teiste planeetide atmosfäärides, komeetide gaasipilvedes, udukogudes. Saamine Kuna lämmastiku keemistemperatuur (-196 °C) on veidi madalam kui hapnikul (-183 °C), siis sellel erinevusel põhineb ka lämmastiku ja ka hapniku tööstuslik saamine vedela õhu fraktsioneerival destillatsioonil. Laboratoorselt saadakse lämmastikku mitmete ainete, peamiselt
Vitamiinid reguleerivad organismi kasvu ja ainevahetust ning tugevdab haigustele vastupanu Vitamiinidega ledoseerimist pole karta A-vitamiin loomne ja tekib taimsest toidust B- vitamiin immuunsusteemi kontrolliv C- vitamiin ainevahetust kontrolliv D-vitamiin luustikku kontrolliv E-Vitamiin - reprodutseerimist kontrolliv MINERAALAINED Na- ainevahetuse regulaator Ca- luustiku tugevdaja K- Sdameregulaator P- luustikutugevdaja, energiavahetuses Fe- vere koostiselement S-valkude ja kudede ehituseks Mg- nrvissteemi regulaator J- kilpnrmetegevuse regulaator lejnud elemendid on mikroelemendid
katioon+) Tugev hape kõik happe molekulid jagunevad lahuses ioonideks Ühinemisreaktsioon keemiline reaktsioon, milles ained ühinevad moodustades uue aine Kindla oksüdatsiooniastmega keemilistes ühendites on: +1 K, Na, Li, H +2 Mg, Ca, Ba +3 Al -2 O Tavaliselt on oksüdatsiooniaste ühendites +1 Cu, Ag +2 Zn, Hg, Fe +3 Fe +4 C, S +5 N, P, Cl +6 S +7 Cl Oksiid on kahest elemendist koosnev liitaine (keemiline ühend), mille üks koostiselement on hapnik. 1) Metallioksiidid tahked kristalsed ained (Na2O, K2O, CaO, CuO, Al2O3, Fe2O3, MgO) 2) Mittemetallioksiidid gaasid, vedelikud või tahked ained (SO2, CO2, P4O10 N2O5) Oksiidide saamine: 1) Lagunemisreaktsioonil CaCO3 = CaO + CO2 Rasklahustuvate hüdroksiidide lagunemisel Cu(OH)2 = CuO + H2O 2) Oksüdeerimisel e. hapnikuga reageerimisel 4Al + 3O2 = 2Al2O3 C + O2 = CO2 Keemilised omadused:
sellistena, nagu nad tekkisid. 5 -6 miljardi aasta pärast hakkab Päike "läbi põlema", kuid vahetult enne seda ta paisub, muutub hiidtäheks ja hajutab taas Maa tüüpi planeetide atmosfääri. Planeetide orbiidid on aga nii püsivad, et planeedid jäävad tiirlema ka ümber kustunud Päikese. 5 Päike Päike on Päikesesüsteemi kõige massiivsem komponent, tema arvele langeb umbes 99% kogu Päikesesüsteemi massist. Päikese peamine koostiselement on vesinik, mõningal määral leidub temas ka heeliumi, süsinikku, lämmastikku, hapnikku, kaltsiumi, rauda. Päikese keskosa, mida nimetatakse tuumaks, koosneb ioniseerunud gaasidest ehk plasmast, mille temperatuur on Celsiuse skaala järgi 18 milj. kraadi. Päikese suure massi (332 990 Maa massi) tõttu on tema tuumas väga kõrge temperatuur ja rõhk, mille tulemusena toimuvad Päikese tuumas termotuumareaktsioonid. Arvatakse, et ligikaudu 85% tähtedest on Päikesest väiksemad.
standardoleku suhtes. Termokeemiavõrranditesse kirjutatakse ka aine agregaatolekud (sageli ka kristallvormid) - nendest oleneb soojusefekti väärtus. Hessi seadus: Summaarne entalpia muut keemilises reaktsioonis ei sõltu selle reaktsiooni toimumise teest ega vahe-etappidest. Reaktsiooni entalpia = saaduste tekke-entapia – lähteainete tekke-ent. Põlemissoojus ühe mooli aine täielikul põlemisel vabanev soojushulk Orgaanilise aine põlemisel - iga koostiselement põleb ära “eraldi” H H2O ; C CO2 ; S SO2 Sidemeentalpia e. sidemeenergia (SE) - keemiliselt seotud aatomite eraldamiseks (sideme lõhkumiseks) kuluv energiahulk ; seesama energiahulk vabaneb sideme moodustumisel Termodünaamika (TD) - füüsika haru, mis käsitleb soojusnähtusi ja nende seost aine füüsikalis-keemiliste omadustega. TD I printsiip - energia jäävuse seadus: Energia vabanemine või neeldumine reaktsioonil põhjustab muutuse reaktsioonisaaduste energias
LÄMMASTIK N (ld.k. nitrogenium- salpeetri tekitaja) Leidumine Lämmastik esineb looduses nii lihtainena kui ühendites. Lihtainena leidub lämmastikku kõige rohkem atmosfääris, kus õhu koostises on teda 78,1 %. Ühendite koostises leidub lämmastikku erinevates mineraalides, eelkõige nitraatides ehk salpeetrites (NaNO3 tsiili, KNO3 india). Lämmastikku leidub ka valkudes ja nukleiinhapetes, olles seega kogu eluslooduse väga tähtis koostiselement. Lisaks esineb lämmastikku veel neutraalsete ja ioniseeritud aatomitena ning ühenditena Päikese ja teiste planeetide atmosfäärides, komeetide gaasipilvedes, udukogudes. Saamine Kuna lämmastiku keemistemperatuur on veidi madalam kui hapnikul, siis sellel erinevusel põhineb ka lämmastiku ja ka hapniku tööstuslik saamine vedela õhu fraktsioneerival destillatsioonil. Laboratoorselt saadakse lämmastikku mitmete ainete, peamiselt ammooniumdikromaadi või ammooniumnitriti
nahahaiguste eest; veisemaksas, kanamaksas, seamaksas jne. Askorbiinhape, C üldtugevdav, parandab haavu, soodustab rasva omastamist ja vereloomet jne; kibuvitsamarjad, mustsõstar, petersell jne. Makroelementide vajadus ja nende omastamist mõjutavad tegurid . Nad on organismis koondunud peamiselt kindlatesse kudedessa; põhiliseks organismi plastiliseks materjaliks, täidavad teatud üldfunktsioone. Kaltsium luude, hammaste koostiselement, reguleerib veresoonte läbilaskvust, närvisüsteemi funktsioneerimist, vere hüübimist, südame tööd jne. Vajadus sõltub east. Omastamist mõjutavad mitmed tegurid, seda soodustavad: vitamiinid A,C,D; küllastumata rasvhapped jne. Ca-vaegus võib põhjustada krampe, liigeste valulikkust; piimatoodetes, kalatoodetes, pähklites, tillis jne. Magneesium kuulub luukoe koostisesse, vajalik südamelihaste norm tööks ja vereringe reguleerimiseks; leidub kõikides
Paardumata elektronide arvel võib lämmastik moodustada 3 kovalentset sidet ning loovutada elektronpaari (2s2) koordinatiivse sideme moodustamiseks, seega võib lämmastik ühendites olla maksimaalselt neljavalentne (nt. ühendeis N2O5, HNO3). Lämmastiku oksüdatsiooni aste on tavaliselt II (NH3) kuni V (HNO3). 1. Leidumine looduses. Lämmastikku leidub looduses nii vabalt- õhu koostises (~78 mahu %)-kui ka rohkearvulistes ühendites. Kui valkude koostiselement kuulub ta elusorganismide koostisse. Tsiilis asuvad rikkalikud naatriumnitraadi (NaNO3) ehk nn. tsiili salpeetri lademed. 2. Saamine. Tööstuslikult toodetakse lämmastikku õhust (kas vedela õhu destilleerimisel õi õhuhapniku sidumisel keemiliselt), laboratooriumides saadakse teda ammooniumnitrite lahuse keetmisel. NH4NO2=2H2O+N2 3. Omadused. Lämmastik on värvuseta, lõhnata ja maitseta, õhust veidi kergem ja vees vähe lahustuv gaas.
Roheliste taimede klorofüllid sisaldavad magneesiumit. Täiskasvanud inimorganism sisaldab umbes 19-30 g magneesiumit. Umbes 65 % sellest paikneb raskelt lahustuvate sooladena luukoes ja 20 % lihaskoes. Päevas saadakse toiduga umbes 350 mg magneesiumit. Magneesiumi ohutuks päevanormiks peetakse 600-700 mg. Magneesium koos kaltsiumi ja fosforiga võtab osa luude moodustamisest ja annab neile tugevuse. Samuti on magneesium koos kaltsiumiga munakoore koostiselement. Mida rohkem sisaldab munakoor magneesiumit, seda tugevam ta on. Lisaks osaleb magneesium lihaste sealhulgas südame töös, närviimpulsi ülekandes, valkude biosünteesis, vere hüübimises, ensüümide talitlustes, süsivesikute, valkude, lipiitide, nukleiinhapete ainevahetuses ja võtab osa paljudest teistest bioprotsessidest. Spordis on magneesiumil eriti tähtis roll lihaste seisundi reguleerimises ja lihaskrampide ärahoidmises.
Sõna struktuur: tähistaja (akustiline kujund) ja tähistatav (idee); tähistaja ja tähistatav on juhuslikus suhtes. Keelt käsitletakse inimkogemuse keskse ning struktueeriva mehhanismina. | Strukturalistik antropoloogia. Lévi-Strauss märkis struktuuride universaalsust (kultuurierinevustest hoolimata), sest kodifitseerimisprotsessid (rituaalid, paarilise valimine; müütide sarnasus). Müteem on on müüdi vähim iseseisev, muutumatu ja tähenduslik koostiselement (analoogne foneemidele, morfeemidele ja sememeemidele). | Semiootika uurib märgisüsteeme (objektide/mudelite sümboolset funktsioneerimist). Kirjanduse puhul uurib semiootika kirjanduse struktuuri reegleid, vahendeid ja vormielemente. Semiootika rõhub keele esmatähtsusele märgisüsteemide seas. Märgitüübid: indeks (põhjuslikult seotud märk), ikoon (näiliselt sarnane märk), sümbol (põhjusliku seoseta märk). | Struktuur loob maailmas korda, kirjandus aga
Strukturalistlik antropoloogia Claude Lévi-Strauss Lévi-Strauss > kultuurid erinevad, aga struktuurid, mis seovad inimkogemust toimivad sarnaselt vaatamata eri kultuuride spetsiifikale Kõikides kultuurides sarnased kodifitseerimisprotsessid (nt. rituaalid, initsiatsioon, sugulassidemed, paarilise valimine) Erinevad müüdid kultuurides on sama müüdi variatsioonid, inimestel on sarnane teadvuse struktuur Müteem (mytheme) > müüdi vähim iseseisev muutumatu tähenduslik koostiselement. Erinevad müüdid erinevais kultuurides taandatavad müteemidele, müüte tohutu hulk, müteemide hulk piiratud. Müteem on sama, mis foneemid, morfeemid ja semeemid lingvistikas. Semiootika Uurib märgisüsteeme Märgisüsteem on lingvistiline või mittelingvistiline objekt või käitumismudel (või objektide või käitumismudelite kogum), mis toimib nagu keel > semiootika uurib lingvistiliste/ mittelingvistiliste objektide/käitumismudelile sümboolset funktsioneerimist.
Claude Lévi-Strauss Lévi-Strauss > kultuurid erinevad, aga struktuurid, mis seovad inimkogemust toimivad sarnaselt vaatamata eri kultuuride spetsiifikale Kõikides kultuurides sarnased kodifitseerimisprotsessid (nt. rituaalid, initsiatsioon, sugulassidemed, paarilise valimine) Erinevad müüdid kultuurides on sama müüdi variatsioonid, inimestel on sarnane teadvuse struktuur Müteem (mytheme) > müüdi vähim iseseisev muutumatu tähenduslik koostiselement. Erinevad müüdid erinevais kultuurides taandatavad müteemidele, müüte tohutu hulk, müteemide hulk piiratud. Müteem on sama, mis foneemid, morfeemid ja semeemid lingvistikas. Semiootika Uurib märgisüsteeme Märgisüsteem on lingvistiline või mittelingvistiline objekt või käitumismudel (või objektide või käitumismudelite kogum), mis toimib nagu keel > semiootika uurib lingvistiliste/ mittelingvistiliste objektide/käitumismudelile sümboolset funktsioneerimist.
Keel on inimkogemuse keskne struktureeriv mehhanism. 45.Strukturalistlik antropoloogia 23 Lévi-Strauss > struktuurid, mis seovad inimkogemust toimivad sarnaselt vaatamata eri kultuuride spetsiifikale Kõikides kultuurides sarnased kodifitseerimisprotsessid Inimestel on sarnane teadvuse struktuur Müteem (mytheme) > müüdi vähim iseseisev muutumatu tähenduslik koostiselement. 46.Semiootika, märgisüsteemi mõiste, märgitüübid: indeks, ikoon, sümbol. Semiootika uurib märgisüsteeme Märgisüsteem on lingvistiline või mittelingvistiline objekt või käitumismudel (või objektide või käitumismudelite kogum), mis toimib nagu keel Semiootika & kirjanduse uurimine > millised on reeglid, vahendid ja vormielemendid, millest koosneb kirjanduse struktuur
annaabi.ee 
