teaduslike uurimuste tulemusi, hinnatakse eelkõige innovaatilisust. Filosoofia Teema: Näilisuse ja tegelikkuse probleem filosoofias Näidisküsimus: Kuidas on näilisuse ja tegelikkuse probleemiga seotud Platoni koopamüüt? Materjal: õpik lk 35-37 Näilususe ja tegelikkuse probleem filosoofias: Platoni koopamüüt kujutab endast ette olukorda, kus inimene on aheldatud koopasse nii, et ta näeb vaid tema ette koopaseinale langevaid varjusid (sealhulgas iseenda varju). Ta on otsekui kinos ning koopasein on kinolina, millel toimub kõik tema selja taga toimuv tegevus, varju kujul. Nägemata ise selja taha, arvabki aheldatud inimene, et varjumäng on reaalsus; seega näilisuse ja tegelikkuse probleem tegelikult võib maailm olla hoopis teistsugune, kui see meile näib.
toimetati. Kuid nüüd läheme kaugesse kiviaega, kui inimesed elasid koobastes ja alles õppisid kasutama tuld ja tööriistu. Üks ürginimene määris oma sõrme nõega ja hakkas koopaseinale jooni vedama. Vedas ühe, teise kriipsu ja korraga sai nendest kriipsudest kokku pilt. Uhke mammut põgeneb jahimeeste eest. Metshobuste kari tormab üle koopaseina.
Eesti keele ajalugu Esimesed kirjalikud katsetused kasvasid välja ilmselt koopaseinale maalitud graafiliselt kujutistest(piltkiri). Kui sümbolid, mida piktograafilise kirjaga kujutati, hakati lihtsustama, kujunes välja ideograafiline kiri. Edasi kiilkiri (sumerid, babüloonlased, assüürlased). Tähestikkiri ligikaudu 1700 e.m.a(Palestiina,Süüria) 100 ekr võtsid selle üle foniiklased, edasi levis see kreekasse ja rooma. Eesti keeles hakati raamatuid kirjutama üle 400 a. Tagasi, 16.saj. Eesti keele kirjaviisi ei
2) kokkuleppeline 3) intensiivne 4) elutarkus 8. Kirjelda platoni koopamüüti. Mida see iseloomustab. Iseloomustab inimeste maailmanägemist. Ta ütleb, et inimeste maailmanägemus on nagu varjude teatri vaatamine. Ta ei saa kunagi aru, mis toimub. Sellega üritab ta seleltada meelelise ja ideede maailma vahekorda: inimesed istuvad koopas; nad on aheldatud ja näevad ainult koopaseina, koopa sein jääb selja taha; Inimesed näevad ainult varjusid, mida koopasuust tulev valgus heidab koopaseinale- need on asjade varju, mis on väljapool koobast. varjud-meeleline maailm, väljapool koobast olevad asjad- ideede maailm. 9. Märgi teadusliku loomingu 5 etappi. 1) Probleemi sõnastamine + teadmiste kogumine 2) probleemi lahendamine või mittelahendamine 3)Töö "laagerdumise" aeg 4) Intuitsioon, mõttesähvatus, idee- lahenduse leidmine HEUREKA 5)Idee kõlblikuse kontrollimine. 10. Iseloomusta pragmatismi tõeteooriat.
Ideed on muutumatud, neid ei saa hävitada. Nt: maja võib hävida tulekahjus, kuid maja idee ei kao, ning kui inimene hakkab maja uuesti ehitama, juhindub ta maja ideest- maja on maja tänu maja ideele. Inimene võib küll surra, kuid inimese idee on jääv Koopamüüt- inimesed elavad justkui koopas, nad on aheldatud nii, et nad näevad koopaseina, kuna koopasuus jääb selja taha. Inimesed näevad vaid varje, mida koopasuust tulev valgus heidab koopaseinale- need on varjud, mis asuvad väljaspool koobast. koobas oma varjudega ongi meelelise maailma sümbol. See, mis on väljaspool koobast, sümboliseerib tõelist olemust ehk ideede maailma. Sündimise läbi aheldatakse hing kehaga kokku, ja ta unustab kõik, mis ta ideede maailmas nägi. Sattudes muutuvasse maailma, näeb hing ideede jäljendeid ja talle meenub , mida ta teadis varem. Olenevalt sellest, kui palju hing suudab meenutada, tuleb temast kas
NT. 1. Maja võib hävida tulekahjus, kuid maja idee ei kao ning kui inimene asub uuesti maja ehitama, siis ta juhindub maja ideest. 2. Inimene võib surra, aga idee inimesest ei kao. Platon püüdis ideede maailma ja meelelise maailma vahekorda illustreerida koopa müüdiga. KOOPA MÜÜT – inimesed elavad otsekui koopas. Nad on aheldatud nii, et näevad ainult koopaseinu, kuna koopasuu jääb selja taha. Inimesed näevad vaid varjusid, mida koopasuust tulev valgus heidab koopaseinale. Mille varjud need on?- Nende asjade varjud, mis asuvad väljaspool koobast. Koobas oma varjudega ongi meelelise maailma sümbol. See, mis väljaspool koobast, sümboliseerib aga tõelist olemist, s.o ideede maailma. Inimese hing on küll surematu, kuid ta pole idee. Algul elas hing ideede maailmas, kuid sündimise läbi vaheldati ta kehaga kokku. Hing unustas kõik, mis ta ideede maailmas nägi. Sattunud muutuvasse maailma näeb hing ideede jäljendeid ja talle tuleb meelde, mida ta
Inimene joonistab, et jätta endast märk maha, võimalikult lihtsal moel oma mõtteid ja emotsioone väljendades. · Visuaalsete kujundite loomine levis koos sümboolse mõtlemise arenguga · Loomine oli seotud oluliste mõtete ja tunnetega, st oli oluline väljendusvahend · Kunst oli maailma tundmaõppimise vahend · Kunst ühendas inimesi Vanimad kunstiteosed valmisid umb 40 000 aastat tagasti. Euroopa kuulsaimad koopamaalid leiduvad Edela-Prantsusmaal Lascaux'is. · Kunsti maalid kanti koopaseinale värviga. Värve saadi süsist, verest, värvimullad. Kololriidist domineerib kollane, punane, must, valge · Koopamaalida loomise põhjuseks võib pidada: inimesed uskusid maagiat ja seda, et piltide ja kujunditega saab mõjutada tegelikkust Animism · Loodusrahvaste mõtteviisile omane looduse hingestamine · Usuti et loodust saab mõjutada maagalisliste toimingutega, loitsud, laulud, tantsud, kehamaalingud · Rituaalide läbi püüti kindlustada saagiõnne ja lisada loomade arvukust.
U 40 000 a. tagasi hakkasid kromanjoonlased ehitama maju, tegema kunsti, maalinguid ja skulptuure ning valmistati ka instrumente. Uskumusi väljendavad naisekujukesed (Venused; viljakusjumalannad), koopamaalingud ja luust loomakujukesed. Koopamaale on leitud nii Prantsusmaalt kui ka Hispaaniast: nt. Altamirast. Koopamaalid ja loomakujukesed olid tähtsad rituaalid, mida teostati enne jahile minekut. Inimesed mängisid loomakujukestega või joonistasid koopaseinale jahiretki enne jahile minekut. Usuti, et see aitab küttidel paremat saaki jahil saada. Sellist usundit, kus sugukonda loetakse põlvnevaks mõnest loomast, nimetatakse totemismiks. Usku elusa ja eluta looduse hingestatusesse nimetatakse animismiks. 4. Nimeta muinasaja arengujärgud ning iseloomusta neid (kiviaeg anastav majandus, neoliitiline revolutsioon, tööjaotus; pronksiaeg ader, mehe tähtsus, tööjaotus, kihistumine; rauaaeg).
klubid ja rühmad, kus käiakse koos küll tervisesportlikel, küll seltskondlikel ja klubilistel eesmärkidel. Tantsuõppimine on samasugune õppimine kui kõik muud õppimised. Ka seda tuleb teha järkjärgult, süvenemisega ja materjali pidevalt korrates. TANTSU AJALUGU Inimesed on erineval moel tantsinud juba varem kui 10 000 aastat enne meie aega. Paleoliitilise ajastu inimene joonistas koos tantsivaid mehi ja naisi koopaseinale Cogulis Põhja-Hispaanias. Muidugi ei olnud nende esitatu 3 tantsud sellised nagu tänapäeval, vaid pigem tüüpilised tantsud mida pärismaalased kogu maailmas tänagi tantsivad. Soov tantsida pole omane ainult inimestele. On palju tõendusmaterjale, et ka loomad tantsivad. On teada, et mõni ahviliik tantsib ümber kõrgete, kindlalt seisate esemete nagu inimesed ümber meiupuu.
on meeltega tabamine, näivus, paistvus, tekkimine, hävimine, muutumine ning ajaline ja ruumiline. Teiseks on ideede ja olemuste maailma milleks on mõistusega tabav, tegelik, tõeline, tekitatu, hävimatu, muutumatu, igavene, ajatu ja lihtne täiuslik. Ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda võrdleb Platon koopapildi abil. Inimesed on nagu koobas ning oleme aheldatud koopasse näoga avause poole. Ning meil on võimalik näha ainult varje mis on koopaseinale tekkinud seljatagant ulatuvast valgusest koopast väljaspool. Kuna esemeid me ei näe ning näeme ainult varje siis võime arvata et tajume tegelikus maailmas tegelike asjade vaid pettekujutisi. Ning sellest järeldame, et koopas väljas asuvad tõelised asjad e. ülim tõelisus asub koopas väljaspool. Minu arvates on Platoni ideeõpetus väga loogiline ja arusaadav ning ise olen samal arvamusel. Varjud on näivad ja tegelikud asjad on käega katustavad e. olevuse maailmast
tuvad seinast kõrgemale, muu hulgas inimese ja teiste elusolendite kujusid, kivist ja puust ja igat [1819] liiki [teistest] materjalidest; ühed möödakandjatest eeldatavasti kõnelevad, teised aga vaiki- vad." ,,Sa kõneled ebatavalisest võrdpildist," ütles ta, ,,ja ebatavalistest vangidest." ,,Meiesamastest," vastasin. ,,Sest esiteks, kas sa ehk arvad, et nad on endast ja teistest näinud midagi muud kui varje, mida heidab tuli nende vastas olevale koopaseinale?" ,,Kuidas nii," ütles ta, ,,kui nende pead oleksid sunnitud kogu elu liikumatult olema?" ,,Ja kuidas on nende asjadega, mida mööda kantakse? Kas see pole sama?" ,,Kindlasti." ,,Kui nad nüüd vestleksid üksteisega, kas sa ei usu, et nad arvavad, et nimetades seda, mida nad nä- gid, nimetavad nad mööduvaid [asju]?"3 ,,Paratamatult." ,,Aga mis siis, kui vanglas kajaks vastasseinalt? Kui keegi möödujaist teeks häält, kas sa mõtled, et
Esitatakse teoses ,, Politeia" ehk "Riik". Koopas istuvad vangid, kes on aheldatud nii, et nad ei saa peadki pöörata ja on sunnitud otse vaatama. Ainus, mis nad näevad on varjud koopa seinal, nende ees. Nad ei tea, et see on kõigest kujutis (varjud) esemetest, mida pea kohal kannavad inimesed, kes müüri taha jääval teel edasi tagasi kõnnivad. Müüri taga põleb lõkketuli, mis varjupilte esemetest vangide esisele koopaseinale heidab. Et vangid on eluaeg aheldatud olnud ega ole kunagi näinud maailma väljaspool koobast, siis nad arvavadki, et varjud ongi reaalsed esemed. Vari on tõelisus- nende jaoks. Vangid istuvad ja arutavad nähtu üle; tunnustavad seda, kes ära arvab, missugune vari järgneb nt. kannu varjule, teevad järeldusi nähtust ja järgnevustest. Kummaline vaatepilt ja kummalised on ka need aheldatud vangid... jah sama kummalised kui meie, tõdeb Platon Sokratese suu läbi
Tema arvates on meie maailm ideedemaailma ebatäiuslik koopia. Meie mõistus kuulub ideedemaailma, kuid on langenud materiaalsesse maailma. Hing tuletab meelde ideedemaailmas juba läbi kogetut. Koopamüüt- inimkond on vangis ja ei suuda ideedemaailma meenutada. Inimene elab varjude maailmas pidades ehtsaks originaalide koopiaid. Nad on aheldatud nii, et näevad ainult koopaseina, kuna koopasuu jääb selja taha. Inimesed seal koopas näevad vaid varjusid, mida koopasuust tulev valgus heidab koopaseinale. Mille varjud need on? – Nende asjade varjud, mis asuvad väljaspool koobast. Koobas oma varjudega ongi meelelise maailma sümboliks. See, mis on väljaspool koobast, sümboliseerib aga tõelist olemist, s.o ideede maailma. Platoni ideaalne riik: kolm seisust: filosoofid(peaksid valitsema), sõjamehed(kaitsevad riiki), käsitöölised(teenindavad riiki) Inimestes võivad ülekaalus olla tunded(89%), tahe(10%), mõistus(1%) 2. Arthur Schopenhauer 1788-1860
Sellise kogemuse saanud vang kas keelduks uuesti valguse poole vaatamast või siis harjutaks tasapisi omi silmi sellega toime tulema ja leppima teise tegelikkuse võimalikkusega. 4. Mis juhtuks kui üks vangidest viidaks jõuga koopast välja? Ta oleks sunnitud harjuma nii valguse esmase ebameeldivusega kui ka silmitsi seisma varjude autoritega, olgu nendeks siis mõni valgust kiirgav taevakeha ja füüsilised objektid, mis osaliselt takistasid selle kiirguse koopaseinale jõudmist. Selle vangi endine tegelikkus oleks pea peale pööratud ning tekitaks võõristust. Kui ta põgeneks tagasi koopasse, ei vaataks ta varje enam sama pilguga. Kui ta jääks välja, oleks ta sunnitud uue olustikuga kohanema ja seda omaks võtma, taipama kõige selle olemust ja suurust, mis enne nägemata jäi. Mõlemal juhul variseks tema vana maailm kokku, kuna ta on teist tegelikkust mitte ainult oma peas ette kujutanud, vaid seda ka kogenud. 5
Kogu maailm liigub oma hüve (agathon) suunas, ka inimese eesmärk (telos) on hüve. Põhiküsimuseks on, milline on õiglane riik, mis tagaks hea elu. Koopamüüt (Riik, ptk 7): inimesed on lapsest saadik koopas, ahelais (vaatavad ainult enda ette, koopa seinale, pead pöörata ei saa), koopasse viib pikk sissekäik, kust paistab valgus. Valguse ja inimeste vahel on sein, seina peal on kujud, inimesed kannavad mööda seda vaheseina igasugu esemeid, mis heidavad varje koopaseinale, koopas olevad vangid näevad varje igasugustest olenditest. Inimesed näevad vaid asjade ideedest varje. Ideede ja asjade suhe: asjad jäljendavad ideid, ideed kehastuvad asjades, asjad on ideede varjud. Inimene koopas näeb ja tajub oma meeltega vaid varje tõelise ideede maailma ideedest (valgus), nendest varjudest inimesed püüavad taasluua neid ideid. Vaid ühiskonna parimad, kes on läbi mitmete haridusastmete osutunud kõige võimekamateks, õpivad Platoni kujutatavas
annaabi.ee 
