lapsevanem ega õpetaja. Mõnedes koolides annavad psühholoogid ka psühholoogia ja perekonnaõpetuse tunde. Soovitatav on siiski, et tunde annaks eraldi õpetaja et koolipsühholoogis ei nähtaks õpetajat. Millised on töötingimused? Koolipsühholoogid töötavad eelkõige koolides, mõned ka noorte nõustamis- ja karjäärikeskustes, laste tugikeskustes, erapraksises. Koolis on arvestatud 600 õpilase kohta üks psühholoogi ametikoht. Tööaeg on 40 tundi nädalas. Koolipsühholoog vajab töötamiseks eraldi ruumi, kus ta saab abivajajaga segamatult tegelda. Nõustamisse kaasatakse vajadusel ka lapsevanemad ja/või õpetaja. Psühholoogil peab olema võimalus kujundada kabinet nii, et inimesed tunneksid end seal mugavalt ja turvaliselt. Nõustamistöö on pingeline. Psühholoogile on oluline enese ületöötamise ehk nn läbipõlemise vältimine. Peetakse õigeks, et psühholoog ei tohiks teha rohkem kui viis individuaalset konsultatsiooni päevas
Psühholoog diplomeeritud spetsialist, kes sai haridust pedagoogilise või kliinilise proofilis. Psühholoog saab kasutada oma teadmised, mis oli omandanud õppimise ajal, et tegeleda psühhodiagnostikaga, psühhokorrigeerimisega, kutseuunitlusega, psühholoogilise konsulteerimisega, teadustegevusega ning ka õppimise ja töötamise protsessi negatiivsetega tagajärjedega. Psühholoogil on olemas neli suunda: -Kliilinepsühholoog -Lapsepsühholoog -Koolipsühholoog -Kohtupsühholoog Psühhoterapeut arst, kes tegeleb ,,psühhilise mõjutamise" ravimis meetodiga nagu vestlused, selgitused, sisekonfliktide identifitseerimine ja patsiendi psühholoogilise probleeme lahenduse leidmine. · 2. Ühelt poolt inimest mõjutab geneetiline päritolu. Nt. On olemas palju inimesi, kes on juba sündinud psühhiliste probleemidega, mis tuleb ema või isa geenidest. Teiselt poolt rohkem mõjutab inimest keskkond.
kasutada võimalust a. last küsitleda b. küsitleda lapsevanemaid c. tekitada olukord, kus laps saab tegevust sooritada nii, et teda abistatakse d. testida last standardiseeritud ja normeeritud testiga e. tekitada olukord, kus laps peab tegevust iseseisvalt sooritama 3) Nõustamiskomisjoni koosseisu kuuluvad teiste hulgas kindlasti a. eripedagoog, logopeed ja sotsiaalpedagoog b. eripedagoog, logopeed ja kliiniline psühholoog c. logopeed, psühhiaater ja sotsiaaltöötaja d. eripedagoog, koolipsühholoog ja sotsiaalpedagoog e. eripedagoog, koolipsühholoog ja sotsiaaltöötaja 4) Hindamise objektiks on a. lapse lähima arengu tsoon b. lapse arengukeskkond c. lapse oskuste-teadmiste tase, lähima arengu tsoon ja arengu keskkond d. nii lapse oskuste-teadmiste tase kui ka lapse arengu tsoon e. lapse oskuste-teadmiste tase 5) Rehabilitatsioonimeeskonda EI kuulu a. sotsiaaltöötaja b. arst c. logopeed d. eripedagoog e. kohaliku omavalitsuse esindaja
temperament). Millised on psühholoogia rakendusharud? kliiniline psühholoogia, koolipsühholoogia, nõustamispsühholoogia, tervisepsühholoogia, spordipsühholoogia, kohtupsühholoogia, militaarpsühholoogia, organisatsioonipsühholoogia. Kuidas on psühholoogia seotud teiste teadustega? psühholoogia ja arstiteadus uurib psüühiliste häirete üldisi seaduspärasusi, kujunemist, tekkepõhjusi, avaldumisvorme ja ravi; psühholoogia ja pedagoogika koolipsühholoog tegeleb õpilaste vaimsete ja emotsionaalsete probleemide väljaselgitamise ning õpilaste nõustamisega; psühholoogia ja tehnikateadus inimene valib töödele sobivaid kandidaate, koostavad koolitusprogramme ning aitavad parandada töökeskkonda. Psühholoogia uurimismeetodid, nende eelised ja puudused. vaatlus (enese, teiste) (+ on võimalik objekti vaadelda, - tulemus sõltub vaatleja meeleolust); katse
mata kokku puutuma. Janet Vavilovi sõnul on probleemiks suuremad foobiad ning nendega tuleks kindlasti pöörduda arsti poole. Tegelikult ei ole aga foobiakolde väldimisest kasu ning see ei ole ka lahendus. Pidevalt foobset situatsiooni vältides foobia ainult kasvab ning muutub veel häirivamaks. Intervjuud on olulised just sellepärast, et näha foobiaid, läbi nende all kannatavate inimeste silmade. Kolmas intervjueeritav oli koolipsühholoog Kristi Raava. Tema sõnul on foobia segu depressioonist ning ärevushäiretest, kuid foobia ravi on keerulisem. Foobia on mõtlemisega seotud haigus ning kui seda mitte ravida, siis võib foobia muutuda krooniliseks ning elu häirivaks. Psühholoog lausus, et foobiat ei ole võimalik ravida ainult 12 medikamentidega, kõige efektiivsem on medikamentidele lisada ka psühhoteraapia. Kristi Raaval on ka endal foobia, nimelt kinnise ruumi vastu
Paralleelselt tavaõppega tuleks moodustada nõrgematest õpilastest ajutised 235 õpilasega grupid (või neid koguni individuaalselt õpetada), keda intensiivsemate ja individuaalsemate õppe-/ järeleaitamise tundide abil harjutataks mõttega õppimise möödapääsmatusest ja kelle õppeedukust püütaks tõsta rahuldavale tasemele, et nad koolist välja ei langeks. Ehk õnnestub neile selgeks teha, et õppimine võib olla ka meeldiv? Selline lähenemine eeldab paljude õpetajate osalemist ja nemad peavad saama selle lisatöö eest tasu! Ülekoormatud kooliprogrammid on kindlasti üks (ja oluline) põhikoolist väljalangemise põhjus. Mulle tundub, nagu oleksid õppekavade koostajad oma tööd tehes suure mere kaldal veteavarusi silmitsenud, mitte arenevaile lastele võimetekohaseid ülesandeid silmas pidanud. Programme on küll pikka aega nii- ja naapidi reformitud, aga laste massilist koolist väljalangemist pole suudetud peatada. Hariduslike erivajadustega...
andekate laste jaoks midagi ära teha v Testimine ja abimaterjalid koolipsühholoogidele. Koolipsühholoogidel puuduvad ametlikud ja kaasaegsete normidega psühholoogilised testid. Kuna andeka lapse identifitseerimine ei ole ka mitte mingil moel reguleeritud, siis andeka märkamine ja esile toomine on üsna keeruline. Puuduvad ka muud abimaterjalid lihtsamad hindamisvahendid laste õpi- ja emotsionaalsete vajaduste hindamiseks. Kui koolipsühholoog kohtab andekat last, siis tunneb ta puudust reaalsest infost, mida selline laps vajab ning kuidas on kõige õigem teda aidata. ANDEKATE LASTE ARENDAMINE v Keskkond peab pakkuma valikuid, iseseisvust ning ClickClick icon to icon add to picture
hukka mõistmata, sõbralikkust ja siirust. Psühholoogide hulgas on väga erinevaid elukutseid individuaalne nõustamine nõuab hoopis teistsuguseid eeldusi ja oskusi kui psühholoogia õpetamine suurtele rühmadele ja sellest omakorda on erinev töö iseloom ja nõudmised psühholoogile, kes viib läbi teaduslikke eksperimente üldkehtivate seaduspärasuste väljaselgitamiseks.Eestis on tänapäeval kõige enam esindatud järgmised psühholoogia ala elukutsed:psühholoogi; koolipsühholoog; kliiniline psühholoog; psühholoogiaõpetaja ja psühholoogiateadlane. Psühholoogid töötavad haridus ja sotsiaalasutustes, tervishoiuteenuse osutaja juures, riiklikes ja eraettevõtetes, koolitus ja konsultatsioonifirmades ning erapraksises.Psühholoogi elukutse on väga mitmekülgne kohtuma peab väga erinevate inimestega ja lahendama peab väga erinevaid probleeme.Seetõttu on psühholoogias soovitav spetsialiseerumine. Psühholoog töötab siseruumides
- haigustunnetus (tajume sümptomeid HÄIRETE ERISUSED STAATILINE VS DÜNAAMILINE (enamus lähevad dünaamilise faasi – mingil hetkel võib olla teatud häiretunnused täidetud, kuid siis on need jälle leevenenud – psühhootilised episoodid nt) PRIMAARNE VS SEKUNDAARNE (kas ilmnevad tunnused on omased konkreetsele häirele või see, mis inimesega juhtub, on sekundaarne ehk „lihtsalt ei oska veel“) KUTSESTANDARDID *kliiniline psühholoog VII, VIII *koolipsühholoog III, IV, V *psühholoogi kutsetegevus on eestis hetkel reguleerimata *seaduse poolt ei ole tööandjale või ettevõtlusega tegelevale psühholoogiline mingeid piiranguid *kutset omistab Eesti Psühholoogide Liit ja kutsetunnustuse annab välja Kutsekoda VAIMSETE HÄIRETE TEKKEPÕHJUSED - demonoloogia: inimese keha hõivavad kurjad deemonid või vaimud (kiviaeg kuni keskaeg) *rituaalid, piinamine - ohjeldav mudel *vaimne häire = pole hinge
Millised sisemised tegurid takistavad konsulteerimist spetsialistiga? Õpetajate puhul on need tavaliselt seotud motivatsiooniga (mis ma rabelen, niikuinii ei muutu midagi...), enesetõhususega (usuga enda võimetesse - kas ma ikka suudan olla nt nõustamises võrdväärne partner?), isiklike põhjustega (kui lugu on isiklikult liiga haavav, tekivad eetilised küsimused jne). Kes siis peaks õpetaja toetamisega tegelema? Kindlasti koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog, õppealajuhataja, mentorõpetajad kooli tasandil, vastava ala spetsialistid õppenõustamiskeskustes ja haridusjuhid haridusametis eriküsimustes. Mina olen üsna ühesel seisukohal, et iga õpetaja peab tänapäeval olema kursis lastekaitse ja sotsiaaltööga ning jälgima pidevaid arenguid ja muutusi selles valdkonnas, rääkimata haridusjuhtidest. Elame muutuvas maailmas, tehnoloogia ajastus kus inimese roll taandub pidevalt
Rehabilitatsioonimeeskonda kuuluvad Eesti Vabariigis aastal 2007 järgmised spetsialistid: Arst; Eripedagoog; Füsioterapeut; Logopeed; Meditsiiniõde; Psühholoog; Sotsiaaltöötaja; Tegevusterapeut. Nõustamiskomisjon tuleb kokku, kui piirkonnas on laps, kes võib vajada hariduslikku soovitust, mida haridusasutusel ei ole võimalik ilma nõustamiskomisjoni otsuseta rakendada ning kui komisjonile on esitatud taotlus. Maakonna nõustamiskomisjon: eripedagoog, logopeed, koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog või sotsiaaltöötaja Üleriigiline nõustamiskomisjon: eripedagoog, logopeed, koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog või sotsiaaltöötaja, Haridus- ja teadusministeeriumi esindaja. Nõustamiskomisjon lähtub lapse parimatest huvidest ja juhindub Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, lapse hariduslikest vajadustest ja SA Innove Õppenõustamisteenuste korraldamise töökorrast. Nõustamiskomisjoni sihtrühm on hariduslike ja arenguliste
2. üldreaktsioonid - palavik >40°C, 48 tunni jooksul - hüpotoonilis-hüporeaktiivne episood - üle kolme tunni kestev nutt - liigeskaebused kestusega >24 tunni - trombotsütopeenia - krambid, entsefalopaatia - entsefaliit, meningiit - anafülaksia, neuroloogilised nähud 38. Nimeta koolitervishoiu tegevusvaldkonnad. Terviseedendus, haiguste ennetamine, tervise järelvalve, esmane abi ja esmaabi 39.Kes kuuluvad kooli tervisemeeskonda? Kooliõde, koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog, eripedagoog, logopeed, õpetaja, õpilane, lapsevanem, ÕOV, kooli hoolekogu, kooli tervisenõukogu. 40. Milliste tervisedenduslike valdkondadega tegeleb kooliõde? 1,3,7,11 klass tervisekontrollid. Haiguseid ei ravi, suunab perearstile. 41. Milliste haiguste ennetamisega tegeleb kooliõde? Südame ja veresoonkonnahaiguste ennetamine, rühihäirete tugi ja liikumishaiguste ennetamine, söömishäirete ennetamine ja ülekaalulisuse vähendamine, hambakaariese
koolikohustuse täitmise edasilükkamiseks, alla seitsmeaastase isiku kooli vastuvõtmiseks ning hariduslike erivajadustega isikute õppe ja kasvatuse korraldamiseks käesolevas seaduses ja koolieelse lasteasutuse seaduses ettenähtud juhtudel. Asukohajärgse maavanema nõusolekul võib linnavalitsus moodustada linna nõustamiskomisjoni. (2) Nõustamiskomisjonis on vähemalt viis liiget. Nõustamiskomisjoni peavad kuuluma eripedagoog, logopeed, koolipsühholoog, sotsiaaltöötaja ja vastavalt maa- või linnavalitsuse esindaja. Vajaduse korral võib nõustamiskomisjon kaasata oma töösse ka muid eksperte. Nõustamiskomisjoni töökorra kehtestab komisjoni moodustaja. (3) Haridusliku erivajadusega isiku kohta soovituste andmisel tugineb nõustamiskomisjon selle isiku kohta eelnevalt tehtud ja komisjonile esitatud pedagoogilise ja psühholoogilise, vajaduse korral ka meditsiinilise uuringu tulemustele.
Hoiakud, uskumused, ....... Kool Kodu Juhtkond Ema-isa Õpetajad Teised kasvatajad Teised spetsialistid Õed-vennad kaaslased LAPS Isiksus, võimed Oskused, motivatsioon ......... Eetilised probleemid HEV laste abistamisel: koolipsühholoog · Lapsevanema nõusolek tööks lapsega · Psühholoogi töös reguleeritud Testimine (testid, ettevalmistus, tulemuste avalikustamine) Nõustamine, teraapia · Konfidentsiaalsus Eksternaliseeritud probleemid (käitumishäired ja hüperaktiivsus) Käitumishäired · Lai eksternaliseeritud häirete grupp: Agressiivsus Pidurdamatus Varastamine Valetamine Antisotsiaalne käitumine · Tavaliselt ei esine üksikult
JÄRVA JAANI GÜMNAASIUM Irina Raha KOOLISTRESS x klassi uurimistöö Juhendaja: Ülle Alev koolipsühholoog 2008/2009 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 3 1.Stress kui elu lahutamatu koostisosa.................................................................................................4 1.1.Stress on pinge.................................................................................................
kohaselt. § 50. Nõustamiskomisjon (1) Maavanem moodustab nõustamiskomisjoni, mille ülesandeks on soovituste andmine koolikohustuse täitmise edasilükkamiseks, alla seitsmeaastase isiku kooli vastuvõtmiseks ning hariduslike erivajadustega isikute õppe ja kasvatuse korraldamiseks käesolevas seaduses ja koolieelse lasteasutuse seaduses ettenähtud juhtudel. (2) Nõustamiskomisjoni peavad kuuluma eripedagoog, logopeed, koolipsühholoog, sotsiaaltöötaja ja vastavalt maa- või linnavalitsuse esindaja. Vajaduse korral võib nõustamiskomisjon kaasata oma töösse ka muid eksperte. (3) Haridusliku erivajadusega isiku kohta soovituste andmisel tugineb nõustamiskomisjon selle isiku kohta eelnevalt tehtud ja komisjonile esitatud pedagoogilise ja psühholoogilise, vajaduse korral ka meditsiinilise uuringu tulemustele. § 51. Hariduslike erivajadustega õpilaste rühmad ja klassid
tõsine probleem on. Sageli piisab koolistressi maandamiseks - mis tuleneb halvast läbisaamisest õpetajaga - olukorra selgeks rääkimine ning kui õpetaja ja õpilase suhted on läinud talumatuks, peaksid loomulikult sekkuma ka õpilase vanemad. Kui mureks on aga halb läbisaamine kaaslastega, peaksid appi tulema samuti kas vanemad, või kui vanematel pole huvi, jõudu või soovi asjaga tegelda, mõni täiskasvanud sugulane, õpetaja või koolipsühholoog. Ühelgi juhul ei tohi murele alla vanduda ja murega üksi jääda! Koolistressi põhjused õpetaja poolt nähtuna Veerandi kuni poolte õpilaste jaoks peab õpetaja koolistressi põhjuseks: · ülekoormatud ainekavad - 66,1% · hirm tasemetööde ja eksamite ees - 60,8% · hirm halva hinde ees - 59,4% · õppetöö üksluisus - 43,1% · lärmakad vahetunnid - 41,7% · õpilastevahelised halvad suhted - 39,1% · pidev ebaedu - 38, 6% · korralagedus tundides - 35,0%
(Kuidas jagu saada depressioonist 2001) 7 Samuti võib palju abi olla tugirühmadest. Sealt võib saada palju tähtsat informatsiooni ja leida tutvusi inimestega, kes vaevavad nendega ühesugused mured. Need samad inimesed oskavad ja teavad rääkida, mis nende haigust leevendada aitas, ning üheskoos on alati parem, kui täiesti üksi oma haiguses vaevelda. Sellist rühma aitab tavaliselt psühhoterapeut, koolipsühholoog või -nõustaja leida. (Kuidas aidata depressioonis last 2005) 1.5 Antidepressandite tõhusus ning kõrvaltoimed Bioloogilise ning segatüüpi depressioonide puhul on antidepressandid osutunud väga tõhusaks. Arvatakse, et antidepressandid on nagu rahustid ning neid loetakse ühte kategooriasse koos Diazepami, Xanaxi ning Eleniumiga, mis on väärarvamus inimeste poolt. Antidepressantide keemiline koostis erinev ning ei tekita sõltuvust erinevalt mõndadest rahustitest
fikseerunud ja neid saab veel muuta. Kui laps kasvab halvas keskkonnas, on kaudsed mõjud juba tegelikult mõnda aega kestnud, siis peaks proovima seda jada katkestada võimalikult vara. Kehvad saavutused, vähene käitumise kontroll, varased märgid antisotsiaalsusest on tihti seotud hilisema narkootikumide tarvitamisega. Seega oleks oluline need lapsed juba varases koolieas või lasteaias välja otsida ja nendega tegeleda. Samas ei tohiks see rikkuda lapse ja pere privaatsust. Koolipsühholoog võiks sellega vaikselt tegeleda. On leitud, et kui nende lastega tegeleda, on neil koolis parem start ja paremad suhted õpetajatega. Mis ühtlasi parandab saavutusi koolis. Selliseid programme on tehtud (USA) ja neil on olnud positiivne efekt. Samas on leitud, et nende lastega tuleks tegeleda kuni teismeeani. Kui seda teha vaid natuke ja lapseeas, siis mõju kaob. Pere kaasamine programmi on oluline just nooremas eas, sest teismeeas pere mõju hakkab kaduma
HEV koordinaator pigem küsimärk Tegelikult on minu jaoks ikkagi arusaamatu, mis alustel peaks koolis töötama HEV koordinaator, sest see ei ole eraldi riigipoolt tasustatud ametikoht, vaid lihtsalt lisaülesannete andmine ühele õpetajale koolis. Pealegi ei ole kirjeldatud, millised peaksid olema kvalifikatsiooninõuded HEV koordinaatoril või kas neid üldse peaks olema. Teiste tugispetsialistide (eripedagoog, sh logopeed, koolipsühholoog ja sotsiaalpedagoog) kvalifikatsiooninõuded on seadusega reguleeritud. HEV koordinaatorilt eeldatakse, et ta toetab ja juhendab õpetajat haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel ning teeb õpetajale, vanemale ja direktorile ettepanekuid edaspidiseks pedagoogiliseks tööks, koolis pakutavate õpilase arengut toetavate meetmete rakendamiseks või täiendavate uuringute läbiviimiseks, tehes selleks koostööd õpetajate ja tugispetsialistidega (RT I 2010, 41, 240).
seitsmeaastase isiku kooli vastuvõtmiseks ning hariduslike erivajadustega isikute õppe ja kasvatuse korraldamiseks käesolevas seaduses ja koolieelse lasteasutuse seaduses ettenähtud juhtudel. Asukohajärgse maavanema nõusolekul võib linnavalitsus moodustada linna nõustamiskomisjoni. (2) Nõustamiskomisjonis on vähemalt viis liiget. Nõustamiskomisjoni peavad kuuluma eripedagoog, logopeed, koolipsühholoog, sotsiaaltöötaja ja vastavalt maa- või linnavalitsuse esindaja. (3) Haridusliku erivajadusega isiku kohta soovituste andmisel tugineb nõustamiskomisjon selle isiku kohta eelnevalt tehtud ja komisjonile esitatud pedagoogilise ja psühholoogilise, vajaduse korral ka meditsiinilise uuringu tulemustele. KOOLIEELSE LASTEASETUSE SEADUS (1999) : § 5. Lasteasutuse liigid (1) Lasteasutuse liigid on laste vanust ja erivajadusi arvestades järgmised: 1) lastesõim – kuni kolmeaastastele lastele;
(Lapse arengu hindamine ja toetamine, lk 31-40) H) Teadlikult korraldada, reguleerida ja peegeldada lapse tegevust (et tihti peab ise algatama tegevusi, laps ei pruugi osata) TUGISÜSTEEMID ASUTUSESISESELT: Sõltuvalt konkreetse asutuse võimalustest *lasteaias: rühmaõpetajad, õpetaja abi, muusikaõpetaja, liikumisõpetaja, logopeed või eripedagoog, füsioterapeut, lapse tugiisik. * koolis: õpetajad, eripedagoogid, logopeedid, koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog, lapse tugiisik. Meeskonnatööös on oluline ühine arusaam lapse probleemist ja ühine eesmärk! +Kaasata lapsevanemad, oluline igakülgne nõustamine! LASTEaiaealised lapsed: **sobitusrühmad sobitada üksikuid HEV lapsi tavakonteksti. Siis lastearv on väiksem. (1 Hev= 3 tavalast). Sobitada tohib ükskõik, mis HEV last. **erirühmad lastearv on sõltuvalt puudetüübist väiksemad: *kehapuudegalaste rühm (füüsilise
see peab kohe lõppema. Selline sekkumine vajab suurt julgust. (Lasteombudsman, 2014) 2.Kui tunned, et sa ise ei saa kiusajale vastu astuda, räägi kiusamisest mõnele täiskasvanule. Kiusamisest rääkimine ei ole kaebamine, vaid enda ja teiste õiguste eest seismine! Igaühel on õigus turvatundele ja eneseväärikusele nii koolis kui ka väljaspool kooli. Kõige paremini saavad sind aidata õpetaja, koolipsühholoog või sotsiaalpedagoog. Koolipsühholoogid ja sotsiaalpedagoogid on õppinud kiusamisjuhtumeid lahendama. Kui sa näed kiusamist internetis, võid sellest rääkida veebikonstaablile, kelle ülesanne on aidata lastel ja noortel internetis turvaliselt tegutseda. (Lasteombudsman, 2014) 3.Võimalusel anna kiusamise ohvrile märku, et sa ei pea tema kiusamist õigeks ja tahad teda aidata. Ka väike julgustav lause või sõbralik noogutus võib kannatajale väga palju tähendada.
protsessid. • Kirjeldav -> vaatlus, fenomenoloogia 60 61 • WHO: tervis on täieliku füüsilise, psüühilise ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte pelgalt haiguste või vigastuste puudumine • Taylor 1980: kui inimene ise või teda ümbritsev keskkond tajub, et inimene vajaks ravi • Haigustunnetus! Kutsestandardid • http://www.kutsekoda.ee • Kliiniline psühholoog VII, VIII • Koolipsühholoog III, IV, V • Kutset omistab: Eesti Psühholoogide Liit • Kutsetunnustuse annab välja: Kutsekoda Kutsestandardid • Kliiniline psühholoog (4=7 ja 5=8) – kliiniline psühholoog 7 (111), 8 (4) – SPETSIALISEERUMISED! – kliiniline lapsepsühholoog 7 (29), 8 (1) – kliiniline psühholoog-psühhoterapeut 7 (23), 8 (3) – kliiniline kohtu- ja korrektsioonipsühholoog 7 (1) – neuropsühholoog 7 (19), 8 (2) • Psühholoogi kutsetegevus on Eestis käesoleval ajal reguleerimata.
· WHO: tervis on täieliku füüsilise, psüühilise ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte pelgalt haiguste või vigastuste puudumine · Taylor 1980: kui inimene ise või teda ümbritsev keskkond tajub, et inimene vajaks ravi · Haigustunnetus! · Tervis haigus · Staatiline Dünaamiline · Primaarne Sekundaarne Kutsestandardid · http://www.kutsekoda.ee · Kliiniline psühholoog VII, VIII · Koolipsühholoog III, IV, V · Kutset omistab: Eesti Psühholoogide Liit · Kutsetunnustuse annab välja: Kutsekoda Kutsestandardid · Kliiniline psühholoog (4=7 ja 5=8) kliiniline psühholoog 7 (111), 8 (4) SPETSIALISEERUMISED! kliiniline lapsepsühholoog 7 (29), 8 (1) kliiniline psühholoog-psühhoterapeut 7 (23), 8 (3) kliiniline kohtu- ja korrektsioonipsühholoog 7 (1) neuropsühholoog 7 (19), 8 (2)
Et arengus hälbeid märgata, on vajalik ettekujutus sellest, mis on normaalne. 2. Lapse arengutaseme ja tema kasvukeskkonna hindamine Probleemi täpsustamine. Hindamise eesmärgiks on hälvete olemuse ja ulatuse välja selgitamine, et põhjendada sekkumise vajadust. Põhjuseks teada saada, mida on vaja arendamises ja õpetamises teisiti teha. Hindaja võib olla haridustöötaja (lasteaia ja kooli õpetajad, logopeed, eripedagoog, koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog, huviringide õpetajad), meditsiinisüsteemi töötaja (eriarst, kliiniline lapsepsühholoog, kliiniline logopeed), sotsiaalhoolekande töötaja (valla/linna sotsiaaltöötaja kes hindab keskkonda, rehabilitatsioonimeeskond). 3. Lapsevanemate ja õpetajate nõustamine erivajadusega lapse arengu toetamiseks Nõustamist vajavad eelkõige lapsevanemad, kes kannavad lapse eest vastutust. Seda nii õppimisvõimaluste kui probleemi osas
– Eneseesitlus (enese efektiivne esitlemine) – Mõju (sotsiaalsete interaktsioonide tagajärgede kujundamine) – Hool (teiste vajadusest hoolimine ja vastav tegutsemine Koolipsühholoogia • Esimene: Alfred Binet • Õpetaja, psühholoog, sotsiaaltöötaja ja arst koolis. Tööjaotus. • Erivajadustega õpilased • Koolivägivald ja tõrjutud • Konfliktid koolis Alfred Binet (1857-1911) • Esimene koolipsühholoog? Organisatsioonikäitumine • Algus: Max Weber • Organisatsiooni elukorraldus: parim tulemus + töötajate rahulolu • Personali valik, koolitus, edutamine, tunnustamine, vallandamine • Organisatsiooni strateegia ja arendamine • Organisatsioonide liitmine ja reform • TLÜ MA õppekava! Keskkonnahoiakud. Tarbimispsühholoogia • Keskkonnahoiakud ja säästev mõtteviis. Õigused keskkonna suhtes. • Tarbimine: instrumentaalne ja sümboolne
annaabi.ee 
