O. LUTSU MÄLESTUSED. TALVISED TEED LUGEMISKONTROLL 7. kl. 1.Miks maja ehitamise juures töömehed pidevalt tülitsevad? 2.Miks kutsus koolmeister Andrest kooli? 3.Millise ettepaneku teeb Andres Peebule seoses kooliminekuga? 4.Kuidas narritakse Andrest koolis? 5.Mille eest ja kuidas saavad esimesel päeval karistada Alma Loorits ja Luterus Silbe? 6.Kellest sai Andrese pinginaaber? 7.Kus elas Luterus Silbe? 8.Iseloomusta Luterus Silbe isa lühidalt. 9.Mida toob Andres Silbele kooli peaaegu iga päev? 10.Miks käis Aruski Peeter Häänküla koolis? 11.Millise paha teo eest pidid Silbe vanemad koolis käima? 12.Mille poolest olid teistest erinevad Aruski Peeter ja Ants Timmusk? 13
Kas film või raamat? (Sissejuhatus)Film ja raamat on erinevad, aga on sarnasusi. Kumb meeldib rohkem on inimese enda valida. Mõlemad on kvaliteetsed erinevate inimeste poolt loodud teosed. Raamat ja film mõlemad räägivad Tartu Kommertskooli õpilase Henn Ahase elust Eesti Vabadussõja ajal. (kokkuvõte) Romaani autor on Albert Kivikas ning raamat põhineb kirjaniku enda kogemustel. Romaan avaldati esimest korda 1936.aastal. Romaan algab Ahase kooliminekuga. Teel sinna tutvustatakse lugejale Ahase klassivendi Käsperit ja kommunistist sõpra Käämerit. Lugeja saab teada, et Käsper on rikas ja iseseisvuse pooldaja ja õhutaja ning Käsper on vaene ja kommunist. Ahas ise oli rohkem Käämeri poole. Saab ka teada, et Ahase vend on vabrikutööline Tallinnas ja veendunud kommunist ja punakaartlane. Ühel pühapäeval kui Ahas koos Käsperiga tulid Noorsoo Rahvusliku Liidu juhatuse koosolekult, nägid nad, kuidas saksa sõdurid eemaldasid
tõrjuvad - tekib lapses süütunne. Lapsed küsivad palju miks - küsimusi. Laps hakkab aru saama, et tema ei ole maailma keskpunkt. Suhted eakaaslastega tihenevad, tekivad sõbrad (mittepüsivad). Väga oluline lapse arengus on mäng (rollimängud, fantaasiamängud) Tekib sooidentiteet ja ettekujutus soorollidest. Eristuvad nn poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused. Ideaaliks muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel ema). 4) Edukus või alaväärsus (7-11 a). Algab kooliminekuga. Põhiline on õppimine - igakülgne enesetäiustamine ja arendamine. Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus - igaüks on milleski hea! Kui laps ei saa eduelamust, teda kritiseeritakse ja halvustatakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus/tahtmatus teha vaimset tööd. Endiselt on oluline mäng. Õppimine toimub samuti läbi mängu
täitma nende poolt kehtestatud reegleid, suruma maha oma vahetuid soove. Sisu järgi on kogu eelkoolieale iseloomulikud järgmised motiivid: motiivid, mis on seotud lapse huviga täiskasvanute maailma vastu, püüdlusega tegutseda nagu täiskasvanu; motiivid, mis on seotud huviga mänguprotsessi vastu; motiiv kehtestada ja säilitada positiivsed suhted täiskasvanu ja eakaaslasega. Edukus või alaväärsus (7-11 a) Algab kooliminekuga. Põhiline on õppimine - igakülgne enesetäiustamine ja arendamine. Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus - igaüks on milleski hea! Kui laps ei saa eduelamust, teda kritiseeritakse ja halvustatakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus/tahtmatus teha vaimset tööd. Endiselt on oluline mäng. Õppimine toimub samuti läbi mängu. Suhted
süüdistavad, tõrjuvad–tekib lapses süütunne.Lapsed küsivad palju miks küsimusi.Laps hakkab aru saama, et tema ei ole maailma keskpunkt. Suhted eakaaslastega tihenevad,tekivad sõbrad (mittepüsivad).Väga oluline lapse arengus on mäng (rollimängud, fantaasiamängud)Tekib sooidentiteet ja ettekujutus soorollidest. Eristuvad nn poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused. Ideaaliks muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel ema. ) Edukus või alaväärsus (7-11 a) Algab kooliminekuga. Põhiline on õppimine–igakülgne enesetäiustamine ja arendamine.Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus–igaüks on milleski hea! Kui laps ei saa eduelamust, tedakritiseeritakse ja halvustatakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus/tahtmatus teha vaimset tööd.Endiselt on oluline mäng. Õppimine toimub samuti läbi mängu.Suhted
19.10.2017 Psühhosotsiaalse arengu astmed Psühhosotsiaalse arengu astmed Eriksoni järgi - 3 Eriksoni järgi - 4 Initsiatiiv vs süü (4-6 a) Edukus või alaväärsus (7-11 a) Laps areneb kiiresti füüsiliselt ja vaimselt. Ta tahab palju Algab kooliminekuga. Põhiline on õppimine - igakülgne tegutseda, proovida ja teada saada. Kui vanemad enesetäiustamine ja arendamine. Laps vajab toetavad lapse tegutsemist ja vastavad tema küsimustele, täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis areneb lapse algatusvõime ja eneseusk. Kui vanemad halvustavad, süüdistavad, tõrjuvad - tekib lapses kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus - süütunne. Lapsed küsivad palju miks - küsimusi
suhted teiste lastega tihenevad. Tekivad suhted. 3) Initsiatiiv vs süü 4-6a – Kui vanemad toetavad lapse tegutsemist ja vastavad küsimustele, siis areneb lapse algatusvõime ja eneseusk. Kui vanemad halvustavad, süüdistavad ja tõrjuvad, siis tekib lapsel süütunne. Eristab poissi ja tüdrukut. Suhted tihenevad, tekivad sõbrad aga mittepüsivad. Rolli ja fantaasiamängud. 4) Edukus või alaväärsus 7-11a – Algab kooliminekuga ja põhiline on õppimine, enesetäiustamine ja arendamine. Kui laps ei saa eduelamus ja teda ei kiideta ning halvustatakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus teha vaimset tööd. Õppimine toimub läbi mängu, kujuneb välja püsivad sõbrad. 5) Identiteet vs rolliähmasus 12-18a – Murdeea periood, toimuvad füsioloogilised muutused, oluline on leida vastus küsimusele kes ma olen ja kelleks saada tahan
Lapsed küsivad palju miks - küsimusi. Laps hakkab aru saama, et tema ei ole maailma keskpunkt. Suhted eakaaslastega tihenevad, tekivad sõbrad (mittepüsivad). Väga oluline lapse arengus on mäng (rollimängud, fantaasiamängud) Tekib sooidentiteet ja ettekujutus soorollidest. Eristuvad nn poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused. Ideaaliks muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel ema). 4) Edukus või alaväärsus (7-11 a) Algab kooliminekuga. Põhiline on õppimine - igakülgne enesetäiustamine ja arendamine. Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus - igaüks on milleski hea! Kui laps ei saa eduelamust, teda kritiseeritakse ja halvustatakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus/tahtmatus teha vaimset tööd. Endiselt on oluline mäng. Õppimine toimub samuti läbi mängu. Suhted
süütunne. Lapsed küsivad palju miks - küsimusi. Laps hakkab aru saama, et tema ei ole maailma keskpunkt. Suhted eakaaslastega tihenevad, tekivad sõbrad (mittepüsivad). Väga oluline lapse arengus on mäng (rollimängud, fantaasiamängud) Tekib sooidentiteet ja ettekujutus soorollidest. Eristuvad nn poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused. Ideaaliks muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel ema).(Leuska, 2010) 4) Edukus või alaväärsus (7-11 a) Algab kooliminekuga. Põhiline on õppimine - igakülgne enesetäiustamine ja arendamine. Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus - igaüks on milleski hea! Kui laps ei saa eduelamust, teda kritiseeritakse ja halvustatakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus/tahtmatus teha vaimset tööd. Endiselt on oluline mäng. Õppimine toimub samuti läbi mängu. Suhted eakaaslastega
Lapsed küsivad palju miks - küsimusi. Laps hakkab aru saama, et tema ei ole maailma keskpunkt. Suhted eakaaslastega tihenevad, tekivad sõbrad (mittepüsivad). Väga oluline lapse arengus on mäng (rollimängud, fantaasiamängud) Tekib sooidentiteet ja ettekujutus soorollidest. Eristuvad nn poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused. Ideaaliks muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel ema). 4) Edukus või alaväärsus (7-11 a) Algab kooliminekuga. Põhiline on õppimine - igakülgne enesetäiustamine ja arendamine. Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus - igaüks on milleski hea! Kui laps ei saa eduelamust, teda kritiseeritakse ja halvustatakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus/tahtmatus teha vaimset tööd. Endiselt on oluline mäng. Õppimine toimub samuti läbi mängu. Suhted
seletatud; ette näitamine peab olema lihtne, siis on sellel tulemust; tuua välja mingeid aspekte, mis aitaksid last ülesande täitmisel (näide: pane paber lauale); lapse frustreeritusele tuleb pöörata tähelepanu, tuleb toetada last, et tal jätkuks motivatsiooni Kriisietapid inimese arengus: 0.-2.eluaastat - sünnikriis 1.-3.eluaasta - stabiilsus 3.eluaasta - kriis; mina-areng 3.-6/7.eluaastat - stabiilsus 6/7.eluaastat - kriis; kooliminekuga seonduv kriis 7.-12.eluaastat - stabiilne 9.-13.eluaastat - murdekriis 13.-17.eluaastat - stabiilne 17.eluaastast alates põrkuvad ideaalid ja reaalsus Jaan Valsiner (1951-...) On uurinud palju kultuure ja nende erinevuseid Vaba Liikumise Tsoon - lapse valikud on piiratud mingi kitsendustega; hiljem on ta need omandanud ja tekib teadmine, mida ja kuidas tohib teha - kontekst muutub.
Laps hakkab aru saama, et tema ei ole maailma keskpunkt. Suhted eakaaslastega tihenevad, tekivad sõbrad (mittepüsivad). Väga oluline lapse arengus on mäng (rollimängud, fantaasiamängud) Tekib sooidentiteet ja ettekujutus soorollidest. Eristuvad nn poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused. Ideaaliks muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel ema). Vastutuse eeldamine; tegutsemisel eesmärk ja tagajärg; sisekõne. 4) Töökus või alaväärsus (7-11 a) Algab kooliminekuga. Põhiline on õppimine - igakülgne enesetäiustamine ja arendamine. Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus - igaüks on milleski hea! Kui laps ei saa eduelamust, teda kritiseeritakse ja halvustatakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus/tahtmatus teha vaimset tööd. Endiselt on oluline mäng. Õppimine toimub samuti läbi mängu. Suhted eakaaslastega
Laps hakkab aru saama, et tema ei ole maailma keskpunkt. Suhted eakaaslastega tihenevad, tekivad sõbrad (mittepüsivad). Väga oluline lapse arengus on mäng (rollimängud, fantaasiamängud) Tekib sooidentiteet ja ettekujutus soorollidest. Eristuvad nn poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused. Ideaaliks muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel ema). Vastutuse eeldamine; tegutsemisel eesmärk ja tagajärg; sisekõne. 4) Töökus või alaväärsus (7-11 a) Algab kooliminekuga. Põhiline on õppimine - igakülgne enesetäiustamine ja arendamine. Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus - igaüks on milleski hea! Kui laps ei saa eduelamust, teda kritiseeritakse ja halvustatakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus/tahtmatus teha vaimset tööd. Endiselt on oluline mäng. Õppimine toimub samuti läbi mängu. Suhted eakaaslastega
õpetav vanem. Näiteks laste kasvatamine ja õpetamine käib just paljuski läbi selle tasandi. Seda tasandit iseloomustab autoriteetne väljenduslaad. Tihtipeale on neil ka kalduvus asuda kas kaitsja või karistaja rolli. Vanema tasandit iseloomustab kindlasti ka autoriteetide ületähtsustamine, jäikus, kamandaja toon. Tihti võib seda tasandit ära tunda sõnadest "tohib", "ei tohi", "peab". · Täiskasvanu Tekkimine on seotud eelkõige kooliminekuga. Hakkab arenema sihipärane, loogiline ja teaduslik mõtlemine. Täiskasvanu tasand põhinebki loogilisel ratsionaalsel inforamtsiooni töötlemisel. Ametialane suhtlemine käib sellel täiskasvanu tasandil. Seda iseloomustab veel kõrge enesekontroll, vähene emotsionaalsus. Selle tasandi puudused on just see vähene emotsionaalsus. Emotsioonide puudumine võib paljudes olukordades mõjuda pedantselt ja kuivalt. Veel on halb liigne detailidesse
Vanema tasandit iseloomustab kindlasti ka autoriteetide ületähtsustamine, jäikus, kamandaja toon. Tihti võib seda tasandit ära tunda sõnadest "tohib", "ei tohi", "peab". 3) Täiskasvanu Ajaliselt kolmandana hakkab tekkima täiskasvanu tasand isiksuses. See ei ole seotud mitte kuidagi inimese täisealiseks saamise ja küpsemisega. Pigem on see seotud muutustega inimese mõtlemises. Oluline muudatus mõtlemises toimub seoses kooliminekuga. Hakkab arenema sihipärane, loogiline ja teaduslik mõtlemine. Mingis mõttes täiskasvanu tasand hakkab tekkima koolimineku ajal. Täiskasvanu tasand põhinebki loogilisel ratsionaalsel informatsiooni töötlemisel. Ametialane suhtlemine käib justnimelt sellel täiskasvanu tasandil. Seda iseloomustab veel kõrge enesekontroll, vähene emotsionaalsus. Selle tasandi puudused on just see vähene emotsionaalsus.
probleeme .unega. Ta magas lühikest aega korraga, oli kergesti erutuv, nuttis sageli .nähtava põhjuseta. Areng on olnud eakohane, kuid praeguseni püsib .voodimärgamine. Ta on olnud alati väga liikuv, püsimatu, hüplev ühelt .tegevuselt teisele, impulsiivne, palju on olnud traumasid. Kuni .kooliminekuni oli kodune laps. Seoses kooliminekuga on tekkinud probleeme .juurde. Poiss on küll väga taibukas, kuid püsimatuse ja kiirustamise tõttu .teeb palju vigu või jätab hoopis õppimata. Ta tahab hõivata õpetaja kogu .tähelepanu, olla parim. Kui tal see ebaõnnestub, on ta väga pahur ja .trotslik. Pingis niheleb, väänleb, käib klaasis ringi, räägib palju ja .kõva häälega
annaabi.ee 
