Tallinna Ülikool Rakvere Kolledz Sotsiaalpedagoogika SP I Merike Morozov KOOL MUUTUB KOOS ÜHISKONNAGA Sirje Tohveri intervjuu Tõnu Otsaga Ajakiri "Haridus 3/2010" kokkuvõte Juhendaja: Ene-Silvia Sarv Rakvere 2010 Psühholoog ja koolimees Tõnu Ots peab tähtsaks õpilaste erisuste arvestamist ja valikuvabadust. Tõnu arvab, et ühiskond muutub ja nii toimuvad muutused ka koolis. Üks suurimaid muutusi on, et ühiskond vananeb, meil küll aeglasemalt kui naaberriikides, kuid siiski. On olemas "paindlik kool" ehk elukestev õpe, kuid tulevast ühiskonda valmistab ette ikkagi eelkõige üldharidussüsteem. Nooruse sisuks on õppimine ja nii peaks õppimist olema kauem. Meil on seda
Konnad. Kaheksa kuplas kollast kärnkonna,kandes kullavärvi kontsaga kummikud, kõndisid kivisel künkal kesk kõrgeid kuuski."Kuule konn", krooksatas Kärna Kusti. "Kuulen, kuulen" ,klonksas kõnetatu. "Karga kiiremini kooli, koolikell kõliseb keemiatundi. küll keemik kurjustab kui konnad kordkorralt kordarikkuvalt käituvad". Kuri koolimees kutsub konnapolitsei, kutsutu kamandab korrarikkujad karistust kandma: kükitagu kooli külmas keldris,kraaksugu, krooksugu, kas keegi kusagil küll kuuleks?Kuskilt kostab kopsimist,keegi koputab keldris konutavatele konnadele koppadi-kopp-kop-kopp.Kui kohutav koputus!Kas kollid kobistavad kooli keldris koristaja kabinetis, kes küll kollitab?Kas koolis kummitab?Kurivaim küll konnad koolikeldris, koputas keemik kahvatule kolbale kustutus kummiga,käbe kappas keldrisse konni
Lugupeetud klassikaaslased, mina olen ... ja räägin teile, kuidas emakeelepäeva üldse tähistama hakati. Selle idee autoriks oli emakeeleõpetaja Meinhard Laks, kes algatas ülemaalise liikumise emakeele toetuseks ja kaitseks. 1994. aastal aastal avati Kadrinas emakeelesammas, sellest innustust saanud Meinhard Laks koostas üleskutseid tähistada emakeelepäeva, neist esimene ilmus 18. jaanuaril 1995. aasta ajalehes Põhjarannik - nii oli koolimees algatanud ülemaalise liikumise kuulutada Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäev emakeelepäevaks. Kristjan Jaak Petersoni sünnipäev on oma keele ja kultuuri austamiseks sobiv päev - just Peterson oli esimene, kes küsis, miks ei võiks eesti keelel olla õigust igavikule. 11.veebruaril 1999 võttis riigikogu 8. koosseis vastu otsuse emakeelepäeva riikliku staatuse kohta. President kuulutas seaduse välja ning see jõustus 24.veebruaril 1999. 14. märtsil
Carl Ro be rt Jako bs o n 1841-1882 Carl Robert Jakobson Koolimees Kirjanik Poliitik Ajakirjanik Põllumees Aednik Mesinik Jahimees Florist Linnuvaatleja Metsnik Karjakasvataja... jne. Mesindus 1874.a. Ostis C.R. Jakobson Kurgja Talu ning hakkas seda ise majandama. 1877.a. Pärnu Eesti Põllumeeste Selts. 19.saj. lõpul hakkas Eesti mesindus arenema. 19.saj. Lõpul 20.saj. Põllundus 1868.a. ,,Veel mõni sõnapõllutöö asjust" 1867.a. ,,Teadus ja Seadus põllul"
kooliõpetajate kasvamine. Kui kaovad need toed -tugev Eesti kool ja kaunis Eesti kodu -, siis on kadumise ohus ka Eesti riik. Seega on Eesti riigi tuleviku võtmed peidus meie kõigi kodudes ja klassitoas. Võtme tooriku saame kodust, lihvime teda koolis. Kool algab kodust ja kool algab õpetajast. Tänane sündmus on liigutav meeldetuletus igikestvast käsusõnast: austagem omaenda õpetajat ning hoidkem kaunis omaenda kodu! Ent Hugo Treffner pole üksnes koolimees. (Ka koolmeister Treffner oli kord koolipoiss.) Täna austame isikut, kelle energial oli määratud otsida väljapääsu ärkamisaegse tõusu ja venestuse pealetungi aegadel. Treffner oli tolleaegse "universalistina" tegev niihästi Eesti Üliõpilaste Seltsis, Aleksandrikooli peakomitees, Eesti Kirjameeste Seltsis kui muudes vältimatutes Eesti "eelriiklikes" institutsioonides. Mulle meeldiks "eelriikliku" asemel kasutada sõna "maariiklik"
rõõmu tegutsemisest. Last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima. Õppe- ja kasvatustegevuses luuakse tingimused, et arendada lapse suutlikkust. - Võrdle P. Põllu ja J. Käisi tegevust ja pedagoogilist pärandit. Millised on sarnasused ja millised erinevused? P.Põllu ja J.Käisi tegevuse sarnasused: Peeter Põld on suurimaid eesti rahva kasvatajaid. Johannes Käis sai oma aja silmapaistvaim eesti koolimees. Mõlemad mõjutasid suurel määral meie hariduselu. P.Põllu ja J.Käisi tegevuse erinevused: „Rahva valgustajaid“ võib liialdamata arvata iseseisva Eesti alusmüüride rajajate hulka. Ning suurimaid eesti rahva kasvatajaid on Peeter Põld. Meie hariduselu organiseerijana oli Põld, küll lühemat aega, Eesti Maavalitsuse haridusosakonna juhataja, seega meie riigi esimene haridusminister. Siin omab ta suuri teeneid meie koolikorralduse ja hariduselu põhijoonte määramisel
*sõdur – ajateenija, sõdurpoiss, soldat, rivimees, soldan, kroonumees, sass, sõdursass, hall, pindevillem, püssimees, lihtsoldat, reamees, kutsealune, noor, nekrut, jaan, joonap *kunstnik – taidur *kirjanik – sõnameister, sõnakunstnik, sõnasepp, sõnaseadja, sulemees, sulekuningas, sulemeister, sulesoldat, sulesepp, sulepiinaja, ilukirjanik, belletrist, sulerüütel, sulejünger *õpetaja – pedagoog, koolmeister, kooliõpetaja, koolitaja, koolimees, koolipapa, koolihärra, õpetajanna, koolipreili 4. Väike paronüümisõnastik asustama - mingit ala elanikega täitma; kuhugi elama asuma. Eestlased asustasid saare. Asustamata piirkond asutama - rajama, looma; valmistuma. Piimatootjad on valmis asutama ühise piimatööstuse. Külalised asutasid minema eelmine - varem või vahetult enne olnud, toimunud, tehtud jne. Eelmisel aastal. Eelmisel korral. Eelmised koosolekud. Eelmine sissekirjutus eelnev - millegi eel, varem toimuv või olev
Lugemisoskus levis, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nende haridus puudulik. Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine. Selle erakordselt raske töö võttis enda peale talurahvasõbralikus kodus kasvanud Bengt Gottfried Forselius. Ta oli sündinud 1660.aasta paiku Harjumaal Harju-Madise kihelkonnas Soomest pärineva rootsi pastori peres. Forselius valdas hästi ka eesti ja saksa keelt. Õppinud Tallinna gümnaasiumis ja veidi Saksamaal ülikoolis, alustas noor koolimees talupoiste tasuta õpetamist. 1684.aastal asutati Tartu lähedale Piiskopimõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. Ainsaks õpetajaks selles koolis oligi Forselius. Õpiaeg kestis 2 aastat, enamik õpilasi pärines Tartu ümbrusest. Pearõhk pandi ladusale lugemisele ning usuõpetusele, veidi õpiti kirikulaule, raamatuköitmist, saksa keelt ja arvutamist. Forselius juurutas uue
Juhendaja: Tallinn 2009 Üldõpetuse juured ulatuvad juba 19. sajandi lõpul maailma eri paigus kõlapinda leidnud reformpedagoogikasse. Eestisse jõudsid üldõpetuse põhimõtted 20. sajandi algul eeskätt Johannes Käisi ja Jüri Parijõgi kirjutiste ja kooliuuendusliku tegevuse kaudu. Johannes Käis sündis Põlvas 26.detsembril 1885 aastal. Temast sai oma aja silmapaistvaim eesti koolimees. J.Käisi pedagoogiliste vaadete kujunemisele tema õpetajatöö algusaastatel avaldasid mõju Peterburi ülikooli bioloogilis-ökoloogilise suuna teadlased. Edasist kujunemist mõjutasid kooli põhjalikud ümberkorraldused Nõukogude Venemaa algusaastatel, kui J.Käis töötas Vologdas ja Pihkvas. (Eisen 1985: 7) Koolitöö sisuline uuendamine algas tasapidi 1920.aastate algul. Üks esimesi algõpetuse sisulisi uuendusi oli koduloo kui õppeaine võtmine algkooli õppeplaani 1919.aasta algul
Üldõpetuse põhimõtteks on, et kõik õpetusalad seotakse ühtseks tervikuks ning õpetuse keskuseks on vaateõpetus ehk kodulugu, mille teemad valitakse lapse kodukoha elust ja loodusest, kooskõlas aastaaegade vahetusega (Eisen, 1989). Õppimise tähtsaim motivatsioon on huvi. 3 1. ELULUGU Johannes Käis sündis Põlvas 26.detsembril 1885 aastal. Temast sai oma aja silmapaistvaim eesti koolimees. J.Käisi pedagoogiliste vaadete kujunemisele tema õpetajatöö algusaastatel avaldasid mõju Peterburi ülikooli bioloogilis-ökoloogilise suuna teadlased. Edasist kujunemist mõjutasid kooli põhjalikud ümberkorraldused Nõukogude Venemaa algusaastatel, kui J.Käis töötas Vologdas ja Pihkvas. (Eisen, 1985) Koolitöö sisuline uuendamine algas tasapidi 1920.aastate algul. Üks esimesi algõpetuse sisulisi uuendusi oli koduloo kui õppeaine võtmine algkooli õppeplaani 1919.aasta algul.
2 ÕPINGUD RAKVERE GÜMNAASIUMIS 2.1 Koolielu Arvo Pärt asus õppima Rakvere Gümnaasiumisse 1950. Aastal 7. Klassi.[LISA4] Klasse oli 11, Arvo Pärt lõpetas 11.c klassi 1954. Aastal. Sel ajal oli kombeks liikuda koolimajas iga järgneva klassiga korrus kõrgemale. Nii alustas ka Arvo esimeselt korrusselt ning lõpuklassi õpingud toimusid juba viimasel, kolmandal korrusel. Kooli direktor oli tol ajal Albert Baumverk. Ta oli Kaukaasia eestlane. Baumverk oli missioonitundega koolimees ning osav diplomaat. Tema korraldatud koolielu oli väga kodune ja loomulik. Õpilased võisid võisid kooli siseneda nii kooli peauksest, kui ka riietehoiu uksest. Õpilased tohtisid kasutada aulat ja võimlat ilma luba küsimata. Arvo kasutas aulat enne ja isegi peale tunde , et klaverit mängida. Arvo klassijuhataja oli Alvine Grossthal, kes oli väga hea saksa keeleõpetaja, kes pidas ennast ka heaks psühholoogiks.[4,lk 142-143] Arvo Pärt juhtus õppima õnnelikul ajal, 1950-1954,
Oli endastmõitetav, et eestlastest seminaristid pidid õpetajateks hakates eesti lapsi õpetama vene keeles. Seminaris said hariduse mitmed silmapistvad kultuuri- ja haridustegelased: A.akberg, N.Andersen, E.Kuusik, M.Laarman, J.Rummo. Kool auleti 1918.a. veebruaris Saksa okupatsiooni ajal. Kõrgemate algkoolide õeptajate ettevalmistamiseks avati 1914.aastal kolmeaastane Tartu Õpetajate Instituut. Eesti koolile tuli sealt õpetajaid vähe, tuntumaiks said koolimees ja luuletaja Jaan Kurm ning inglise filoloog ja loksikograaf Johannes Silvet. Rüütelkond sulges 19.sajandi lõpuks kõik õppeasutused peale Kaarma seminari, mis töötas 1910.aastani. õpetajate ettevalmistus jäi ainult kahele vene õppekeelga seminarile Tartus ja Rakveres. Pedagoogilised klassid asutati 1895. aasta sügisel Jõhvi, Sindi ja Aaspere, hiljem Lohusuu ning kolga ministeeriumikooli juurde, 1911. aastaks õpetas vallakoolides ligikaudu kolmsada
Ärkamisaegsed eesti põllumeesteseltsid polnud aga kaugeltki pelgad põllumajandusühendused. Näiteks Jannsen ei olnud kaugeltki tegevpõllumees, kuid see ei takistanud teda vastavat seltsi asutamast ja juhtimast. Mitmekülgsete isiksuste esilekerkimine ongi mistahes ärkamis või koiduajastule iseloomulik. 1870. aastal pandi alus veel ühele olulisele seltsile. Väike grupp eesti soost üliõpilasi (teiste hulgas hilisem koolimees Hugo Treffner) otsustas kord nädalas koos käia, "Kalevipoega" uurida ja selle üle mõtteid vahetada. Osalema kutsuti veel Tartu tähtsamad eesti tegelased Hurt, Jannsen ja Wilhelm Eisenschmidt. Selle sõpruskonna "Kalevipoja"-õhtutest sai alguse Eesti Üliõpilaste Seltsi kujunemise pikk protsess. See selts andis aastate jooksul Eestile terve hulga silmapaistvaid rahvuslikke tegelasi ja sini-must-valge lipu. EÜSi
rajaja. Oli Eesti kooli- ja riigitegelane, ning Eesti Ajutise Maanõukogu liige. Carl Heinrich Niggol - Eesti eelkoolipedagoogika rajaja Theodor Ussisoo töötas välja kirja eeskujud. Teodor Ussisoo kirjutas hulga tehnika-, puutöö- ja kirjakunsti õpikuid ja käsiraamatuid. Ta kujundas muu hulgas Eesti Vabariigi esimesed, 1919. aastal käibele võetud 50-pennised ning 1-, 3-, 5- ja 25-margased rahatähed. Ta kujundas ka postmarke. Johannes Käis kõige viljakam koolimees. Käisi koolkond seadis eesmärgiks, et õppimine oleks huvitav ja arendav. Töövihikute, õpikute ja juhendmaterjalide koostaja- väljamõtleja. Johannes Käis rakendas kooliuuenduslikke põhimõtteid ja korraldas õpetajate koolitust uuenduspedagoogika alusel, ta oli viljakas kooliuuenduslike ideede propageerija. Voldemar Raam Rakvere Seminari väga uuendusmeelne direktor. Tema juhtmõte: ,,Edasi uuenduste teel või ära õppetöölt".
pargitud näol teinekord paras habemetüügaski mõnusat muiet Me peitmas - niisugusena on kõige rohkem olnud juhust kohata Harri tsade ja merelaidude mees Jõgisalu selles või teises üksildases maanurgas. (Pioneer 1966, nr 9) Võta sa kinni, kuidas kellestki lastekirjanik saab. Aga et see Harri Jõgisaluga sedaviisi juhtus, on nagu endastmõistetav. Oma põhitöö järgi on ta ju aastatepikkuste kogemustega koolimees, Märjamaa Keskkooli õppealajuhataja. Ma ei tea, kui paljudele on antud Eesti NSV teenelise õpetaja aunimetus, neid olevat üsna kasinalt, aga Harri Jõgisalu on üks selliste teenekate inimeste hulgast. ( Heino Väli Pioneer 1966, nr 9) 3.2 ,,Käopoja tänu'' Kahtlemata on "Käopoja tänu" viimase aja üks tugevamaid debüüte. Ei ole soliidne ega pedagoogiline autori esimesest raamatust vasikavaimustusse sattuda. Aga kui muie, mis meie
kuid ei olnud laulumees! 1.3 Suure-Jaani kihelkonnakool Kaansoo külakoolist siirdus Mart Saar Suure-Jaani kihelkonnakooli, mis oli eelmisest koolist kolm korda kaugemal. Suure-Jaani oli sel ajal üheks väljapaistvamaks kihelkonnakeskuseks Eestis. Suure-Jaani kihelkonnakooli, kus õppisid paljud tulevased vallakooliõpetajad, peeti üheks paremaks kihelkonnakooliks Eestis. 6 Kooli kaua-aegseks juhendajaks oli olnud tuntud koolimees ja mitmekülgne rahvusliku liikumise tegelane Joosep Kapp. Ta tegutses kohapeal organistina. J. Kapi algatusel loodi Suure-Jaanis laulu- ja pasunakoor ning hakati lavastama näitemänge. 1887. a. asutati kohapeal "Ilmatari" selts, mille eesmärgiks vastavalt põhikirjale oli "...mitmehäälelist laulu ja mängu edendada ja harida ja sellega ühes ka seltskondlikku elu kõrgemale järjele tõsta." Seltsi muusikaliste ürituste peamiseks juhiks oli J. Kapp. Seda kuidas seal töötati püüavad
NIMED Johan Skytte- Liivimaa kindralkuberner. Uppsala Ülikooli kantsler ja Gustav II Adolfi kasvataja. Tema eestvõttel loodi Tartu Akadeemiline Gümnaasium ja Tartu Ülikool. Gustav II Adolf-Rootsi kuningas, kes vallutas Poolalt Liivimaa. Ta oli innukas hariduse edendaja. Eestisse asutas ta Tartu ja Tallinna gümnaasiumi ning kirjutas alla Tartu ülikooli asutamise ürikule. Forselius- Eesti kirja-ja koolimees. Hakkas talupoegi koolmeistriteks õpetama. Asutas Piiskopimõisa seminari ja koostas aabitsa. Karl XII-Rootsi kuningas, kes oli võimul Põhjasõja ajal. Tema valitsemisajal kaotas Rootsi meretagused valdused ja suurriigiseisundi. Peeter I- Vene tsaar, kes oli võimul Põhjasõja ajal. Soovis vallutada väljapääsu Läänemerele, mille ta ka pärast Põhjasõda Uusikaupunki rahuga saavutas. (Eesti ja Liivimaa läksid Vene võimu alla). MUUD FAKTID Rahvaarvu muutused XVII saj. jooksul- 1550
sest köstreid oli vähe ja nende haridus oli puudulik peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine, selle erakordselt raske töö võttis enda peale talurahvasõbralikus kodus kasvanud Bengt Gottfried Forselius, kes oli sündinud Harjumaal Soomest pärineva rootsi pastori peres, valdas hästi ka eesti ja saksa keelt, õppinud Tallinna gümnaasiumis ja veidi Saksamaal ülikoolis, alustas noor koolimees talupoiste tasuta õpetamist aastatel 16841688 tegutses Forseliuse seminar, kus õpetati rahvakeeles eesti koolmeistreid ja köstreid seminar asutati 1684. a Tartu lähedal Piiskopimõisas (praegu on seal Ropka linnaosa) õpiaeg kestis kaks aastat, enamik õpilasi pärines Tartu ümbrusest pearõhk pandi ladusale lugemisele ning usuõpetusele, veidi õpiti kirikulaule, raamatuköitmist, saksa keelt ja arvutamist Forselius võttis kasutusele uue lugemaõpetamise meetodi, 1686
1810 a peale. Üks Masingu tegevussund oli seotud küll ajalehe väljaandmisega kuid oli tugevalt seotud ka eesti kirjakeele arendamisega (õ tähe kasutuselevõtja). Ta oskas paljusid keeli lisaks eesti ja saksa omale, oli hea keelevaist. Masingu järel oli oluline estofiil ka Johann Heinrich Rosenplänter- sündinud Valmieras, postijaama pidaja perekonnas. Algselt oli Tori kihelkonna pastor, hiljem oli aga kuni surmani Pärnu linna Elisabethi koguduse pastor. See mees oli oluline koolimees (andekamatele talupoegadele andis oma kodus haridust), tänut emale Pärnu raad asutas Eesti koolmeistrite kooli (teine õppeasutus forseliuse semnari järel kus anti eestikeelset koolmeistiöpetust), ka on ta välja andnud mitmeid kooliõpikuid. Kõige rohkem tuntakse teda aga seoses eesti keelega tehtud tegudega. Andis välja pikema aja vältel ajakirja ,,Lisandusi eesti keele paremaks tundmaõppimiseks" (saksa keeles) 1813-1832,- seeoli siis läbinist pühendatud eesti keelele ja
annaabi.ee 
