palju tegurid: 1. temperamenditüüp; 2. tervislik seisund ja põetus haigused; 3. hooliv või kalk kohtlemine lapseeas; 4. sünnipärased võimed; 5. kasvamine külluses või vaesuses; 6. õdede-vendade olemasolu; 7. vanematevahelised suhted perekonnas; 8. vanemate inimeste ja eakaaslaste eeskuju; 9. kultuurikeskkonna normid ja väärtused; 10. kasvatussüsteem koolis; 11. suhted koolikaaslastega ja staatus kooliklassis; 12. huvide ja harrastuste väljakujunemine; 13. kuulumine noortegruppi; 14. esimese armastus kogemus; 15. elukutse omandamine; 16. ameti eripära; 17. eluplaanide õnnestumine või luhtumine; 18. kitsas ja lai suhtlusring. Eri tegurite keerukas suhtetoimes on paljugi etteaimamatut ning juhuslikku. Üks ja sama keskkond võib kujundada erinevaid inimesi. See teebki inimesed iseloomult erinevaks.
Mõttetegevusele mõjub kollane ergutavalt, sest äratab tähelepanu ja suurendab aktiivsust. Pikka aega kollases ruumis viibides väheneb keskendumisvõime. Kollasest soovitatakse hoiduda ärritatud seisundis või kui esineb südamepekslemist. Negatiivselt mõjub see ka palaviku ja põletuste puhul. Intensiivsel kollasel võib olla pisut kergemeelset maiku, kuid pastelsed toonid kiirgavad soojust ja headust. R. Steiner soovitab kollalst 9-12 aastaste laste kooliklassis. Soe kollane on päikeseline, annab rõõmsameelsust ning teeb vaimu erksaks, mistõttu sobib lastele nii taustvärviks kui ka väiksemate pindadena tähelepanu ergutamiseks ja õpitava paremaks omandamiseks. Ajalugu Kollase üks esimesi toone oli kollane ooker. Selle pigmenti valmistati savist ja kasutati esimeste värvidena koopamaalidel. Lascaux koopas on maalitud kollane hobune mille vanus võib olla kuni 17 300 aastat vana. Iidses Egiptuses sümboliseeris kollane rikkust ja kulda
.. Vältida lauseid nagu: -Kuidas sa julged! -See ei ole tõsi! -Olge mõistlikud! KOKKUVÕTE Kokkuvõtlikult on agressiivne käitumine toimimisviis, kus kahjustatakse teis(t)e huve ja rikutakse teis(t)e õigusi. Agressiivse patsiendiga käitumine vajab mitmetahulisi teadmisi ning kogemusi, oluline on meeskonnatöö. Väga tähtis on varajane sekkumine. Nii nagu mujal maailmas, on ka Eestis probleemid sagenenud ning avalduvad üha nooremas eas. Igas lasteaiarühmas ja kooliklassis leidub lapsi, kes käituvad nii, et nende õpetamisele- kasvatamisele tuleb kuulutada rohkem aega ja energiat kui teistele. Käitumisviisi valik ühes või teises suhtlemisolukorras agressiivse inimesega sõltub eelkõige sellest, kellel on antud olukorras probleem või on tegu probleemivaba situatsiooniga. Kuigi agressiivne käitumine võib olla somaatilise või psühhiaatrilise haiguse sümptom, on enamus vägivallajuhte meie
Iseloomujoonte väljakujunemisele, nende sügavusele ja püsivusele avaldavad mõju veel ka paljud teised tegurid: temperamenditüüp, tervislik seisund põetud haigused, hooliv või kalk kohtlemine lapseeas (Kidron 2001), stabiilne elukeskkond (Goebrl & Glockler 1998), sünnipärased võimed, kasvamine külluses või vaesuses, õdede vendade olemasolu, vanemate inimeste ja eakaaslaste eeskuju, kultuurikeskkonna normid ja väärtused, kasvatussüsteem koolis, suhted koolikaaslastega, staatus kooliklassis, huvide ja harrastuste väljakujunemine, massimeedia mõjutused (Kidron 2001) (siinkohal on eriti oluline just see, et millist meediat tarbitakse ning mis kaasneb selle tarbimisele kas vanemad seletavad toimunut või interpreteerib laps ise vaadatu/kuulatu sisu (Goebrl & Glockler 1998)), kuulumine noorterühma, esimese armastuse kogemus ja palju muudki (Kidron 2001). Seega võib öelda, et üldiselt toimub iseloomu areng kokkupuutest teiste inimestega
Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetusprotsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhtete moodustamine ja areng. Suhtlemise iseärasused pedagoogilises kontekstis. Õpetaja suhtlemise klassis võib jagada 3 kategooriasse: 1) Õppimisega seonduv kõne – aine seletamine, küsitlemine. 2) Administratiivne kõne – tagada ülesannete täitmine ja tegevus klassis. 3) Distsiplineeriv kõne – käitumise ohjamine ja kontroll. Kooliklassis domineerib õpetaja, 2/3 ajast räägib tema. Ta jagab üht laadi informatsiooni, mis kaldab olema eelkõige distsiplineeriv kõne. Õpetajapoolne interaktsioon on kõige olulisem. Milline on efektiivne suhtlemine? Mille tagajärjel saavutatakse parem arusamine ja mõistmine indiviidide vahel. Mis toob rõõmu ja pakub naudingut Mis mõjutab hoiakuid Mis parandab suhteid Mis suunab tegevust. Suhtlemise kontekstid klassiruumis:
seadvat õpikeskkonda. Vastavalt sellisele definitsioonile peaks õppetöö klassis olema korraldatud nii, et õpilaste iseseisvus järk-järgult suureneks ja vajadus välise kontrolli järele samal ajal väheneks. (Nt. Klassis, kus lapsed istuvad hiirvaikselt, õpivad nad vähem, kui klassis, kus õpetaja lubab omavahelist töist vestlust) 21. Millised põhitegurid tagavad Kounini käsitluse järgi distsipliini alalhoidmine tunnis? (14.1) Töö hoogsus distsipliini kindlustajana kooliklassis- J. Kounini uurimused kinnitasid, et klassidele, kus õpilased käituvad distsiplineeritult ja töötavad aktiivselt kaasa, on iseloomulik tegevuse hoogsus ja voolavus. Töö dünaamilisuse saavutamiseks rakendavad head õpetajad ennetavaid meetmeid hälbiva käitumise vältimiseks, suunavad otstarbekalt tunni käiku ja tempot ning loovad soodsad tingimused õpilaste keskendumiseks töösse. (hälbiva käitumise
sotsiaalpedagoogika kui võimalus ennetada ja leevendada sotsiaalset tõrjutust 4.11 loeng Sotsiaalpedagoogiliste probleemide avaldumine üldhariduskoolis, antisotsiaalne käitumine koolis. Sotsiaalse taustaga probleemid koolis 13 Õpi- ja käitumisprobleemid Tõrjutus kooliklassis ja ühiskonnas Koolikohutstuse mittetäitmine Antisotsiaalne ja delinkventne käitumine Narkootiliste ainete tarvitamine Kodu ja kooli koostöö Kutsenõustamine motiveeriv vestlus Laste sotsiaalsete oskuste vähesus Hariduslikud erivajadused. Ei ole mitte ainult õppimisega seotud probleemid, vaid ka käitumisraskused ja probleemid. Seaduse järgi on kõik õpilased, kelle pärast peame midagi muutma hariduslike erivajadustega
Esimesed koolipäevad on korra loomisel klassis otsustava tähendusega. Hea distsipliini saavutanud õpetajad pööravad suurt tähelepanu töö detailsele planeerimisele. Ettevalmistusse tööks klassiga peaks kuuluma ka õpilaste tundmaõppimine. Klassi liiga range kohtlemine võib põhjustada konflikiseisu õpilastega. Distsipliini kindlustamiseks klassis on vajalik nii käitumiskorra juurutamine kui alalhoidmine. 4.Töö hoogsus distsipliini kindlustajana kooliklassis (hälbiva käitumise ennetamine tunnis, tunni tempo ja sujuvuse kindlustamine ning klassi tähelepanu alalhoidmine ja aruandlus). Toimetulek klassiga tuleneb oskusest probleeme ennetada, mitte oskusest neid pärast kõrvaldada. Klassis kindlustab eduka käitumis- ja töökorra tegevuse hoogsus. See saavutatakse, kui õpetaja järgib klassiga töötades kindlaid põhimõtteid: hälbiva käitumise ennetamine tunnis; tunni edenemise ja tempo suunamine ja õpilaste
5 Distsipliiliprobleemid Disciplina ladina keeles - õpetus, õpetamine, süsteem. Kontroll pealesunnitud allumise abil ja karistamine. Enesekontrolli korrigeeriv ja tugevdav kasvatus. Tegemist on kõige sagedasema probleemide liigiga, millega murdeeas võib kokku puutuda. Distsipliiniprobleemid on disruptiivselt seosed struktuuri või rutiini rikkumisega (kooliklassis, kodus), segav käitumine lõhestab ning purustab. Õpilaste distsiplineerimine - õpilase disruptiivse (lõhestav, segav) käitumise (olgu see siis suunatud õpilastele või õpetajale) juhtimine, juhendamine, suunamine ja vastandamine. Mille poolest distsipliiniprobleemid erinevad nendest probleemiset, millel on juba puude nimetus? Tundi segav käitumine ning emotsionaal- ja käitumisraskus. · Erinevas vanuses on distsipliiniprobleemide põhjused ja väljendumine erinev.
Konfliktitasandid lähivaates 1. isiksusesisene: vastuolu ajendite, mõtete-tunnete, väärtuste, aadete-olude, tungide-moraali vahel Nt ülemus käib närvidele, ent kuidagi ei saa talle kõike otse südamelt välja öelda Nt sooviks shaslõkki ent see maksab v palju Nt tahaks samal ajal elu nautida ja kõrgkool lõpetada 2. isikutevaheline: mehe-naise, alluva-ülema jne vahel 3. grupisisene: meeskonnas, peres, kooliklassis, töörühmas. See K on grupi arengus möödapääsmatu 4. rühmadevaheline: nt läbirääkijate meeskonnad, asutused, erakonnad, huvirühmad, ühingud, etnilised rühmad, rahvused, riigid Konflikti funktsioonid (toime olemus) - avalikustab probleemi, sunnib probleemiga tõsiselt tegelema - initsieerib muutumist, uuenemist - sunnib olema avameelne, lõpetada nägude tegemine ja enesevarjamine - paneb proovile moraali
a. Reval Hotell Centralis. Kristi Kõivu artikkel küsitluse tulemustest on avaldatud konverentsi materjalide kogumikus (Lastekaitse Liit 2001). Küsitleti 2255 põhikoolis õppijat 59 klassini, kellest 38,3% olid poisid ja 61,7% tüdrukud. Kristi Kõivu tõlgenduses on vägivalla tähendus õpilastele kolmetahuline: 1. vägivalla väärtushinnanguline iseloom 2. füüsiline teisi inimesi kahjustav käitumine 3. tahtlik psühholoogiline kavatsus teistele inimestele haiget või kahju teha kooliklassis Uurimistulemuste põhjal esines kõige enam: togimist ja tõukamist e. füüsilist vägivalda (46,97% juhtudel) narritamist või pilkamist (39,57% juhtudel) asjade äravõtmist või peitmist (34,10%) 4. asjade pildumist või lõhkumist (22,77%) e. psühholoogilist vägivalda. Kohad, kus vägivald kõige sagedamini aset leidis olid koridorid (25,8%) ja klassiruumid (22,8%). Inimesed, kes õpilaste arvates saavad neid koolikiusamise puhul aidata, olid
sed suured, on oht sotsiaalse tõrjutuse tekkeks suurem ja see võib tabada nii täiskasvanuid kui ka - seda enam - lapsi. Sotsiaalse tõrjutuse all mõistame ilmajäetust võimalusest olla sotsiaalses elus võrdväärne ja täieõiguslik osapool. Siia alla kuuluvad nii majanduslik tõrjutus, koolitusvõimalusist ja sotsiaalse- test hüvedest ilmajäämine, probleemid tervisega kui ka konfliktsus inimsuhetes (eelkõige indiviidile lähedastes sfäärides - peresuhetes, kooliklassis, eakaaslaste hulgas jne.).Indiviid tajub sotsiaalset tõrju- tust kaitsetusena. Turvalisus väheneb, kui tulevikku on raske ette näha, kui harjumuspärane tegutsemine võib anda ja annabki oota- matuid tulemusi. Sotsiaalselt tõrjutu on sunnitud elama elu, mis ei tulene tema oma valikutest ja vabast tahtest, seetõttu tunneb ta end millestki ilmajäänuna, kõrvalejäetuna, marginaalsesse positsiooni sattununa. Tõrjutusel, mis ilmneb ühes valdkonnas, on kalduvus
Jõukohaste, kuid arusaamist nõudvate küsimuste esitamine paneb õpilased diskuteerima ja vaidlema, tegema oletusi põhjuse ja tagajärje seoste kohta, üles näitama leidlikkust ja loomingulisust. Koolitöö peaks pakkuma nii õpetajale kui õpilastele maksimaalset rahuldust. 16. Distsipliin õppetöö korraldamisel Erinevad arusaamad distsipliini olemusest kooliklassis, normaalse distsipliini mõiste. Distsipliini kujunemist mõjutavad põhitegurid klassis/tunnis. Õpilaste võimalused ja valmisolek distsiplineeritud käitumiseks. Laiemas tähenduses on distsipliin nii kasvatustöö tingimus kui ka tulemus, mis tagab õpilastel normaalse õppimise, õppimisoskuste kujunemise ja üldse sotsiaalse arengu. Õppedistsipliin klassis oleneb nii õpilaste eripärast, nende käitumisest rühmana kui ka õpetaja isikuomadustest.(ei alluta korrale, õp
Sel perioodilon õpetajal otstarbekas teha isegi mööndusi läbivõetava materjali ja metoodite suhtes ning pöörata kogu tähelepanu põhiliselt käitumisnormidest kinnipidamise harjumuse kujundamisele. Käitumisnormid omandanud õpilased tunnevad end vabamalt ja saavutavad kiiremini eneseregulatsiooni võime. Eneseregulatsiooni arengut soodustab järelevalvega kujundatav õppimise ja käitumise süstemaatiline aruandluskohustus. Töö hoogsus distsipliini kindlustajana kooliklassis- J. Kounini uurimused kinnitasid, et klassidele, kus õpilased käituvad distsiplineeritult ja töötavad aktiivselt kaasa, on iseloomulik tegevuse hoogsus ja voolavus. Töö dünaamilisuse saavutamiseks rakendavad head õpetajad ennetavaid meetmeid hälbiva käitumise vältimiseks, suunavad otstarbekalt tunni käiku ja tempot ning loovad soodsad tingimused õpilaste keskendumiseks töösse. (hälbiva käitumise ennetamine tunni käigus eeldab õpetajalt võimet kursis olla kogu klassis
hakkame. Siis sina seda ka teed. ,,Enne istun, siis võtan raamatu ette." Kui saab hakkama tegemisega, siis lähed järgmise etapi juurde. (enne annad veel ka positiivse kinnituse!!!!!) Oled tubli! Nüüd lähme järgmise ülesande juurde. Siis sama asi sosistades. Siis vaikuses. Siis talle saab see sisemiseks, saab ise aru juba. 3. Motoorne üliaktiivsus Sellises tegevuses, mis struktueeritud. Nt kooliklassis, kus reeglid, ilmneb palju. Seal teistest märksa aktiivsem, kiirem jms. Kus pole struktueeritud nt riisud lehti, siis samamoodi tegutseb. 10 Jookseb ringi ja kisub asju. Niheleb kogu aeg ja ei püsi paigal. Vähkleb. On kogu aeg tegevuses. Mida teha? Õppejõud tegi lasi enne lastel joosta. Peale kehalise tundi oli eriti hea teha tundi.
annaabi.ee 
