Sotsiaaltöö õppetool KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Meie valisime oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on ühel meist ka endal olnud kokkupuude koolikiusamisega. Me arvame, et antud teema on meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitame, mis on kiusamine, selle liigid, mis kiusamist põhjustab, kuidas koolikiusamisega võidelda ja muud sellist.
kiusatavad. Me arvan, et hetkel on antud teema meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem,, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitangi välja, mis on kiusamine, selle liigid, mida kiusamine inimesele põhjustab ja kuidas koolikiusamisega võidelda. MIS ON KOOLIKIUSAMINE ? Kiusamine on enamasti haiget tegev ja tehtlik agressiivne käitumine, mis võib tihti kesta kaua, nii nädalaid, kuid ja isegi aastaid. Koolikiusamine on koolivägivalla üks väljendusvorme, mis võib kiusatavale jätta jäljed kogu eluks. Koolikiusamisega tegelemiseks on vaja eriteadmisi ja kogemusi, objektiivset suhtumist ja soovi olukord lahendada, sest kiusataval on ennast ise väga raske kaitsta. Enamasti on kiusamise
Tal oli kodus skisofreeniahaige ema ning koolis hakati teda kiusama. Johannese elu jõudis nullpunkti, aga sealt edasi sai see ainult paremaks minna. Lõpuks sai Johannesest kooli kõige populaarsem poiss. Raamat on kindlasti väga motiveeriv ning annab inspiratsiooni ning lootust kõigile, kelle elu on samuti nullpunkti jõudnud. Igaüks on oma saatuse sepp. Ma arvan, et see ongi autori sõnum. Raamatus olid mõned kohad tuttavad, mõned mitte. Näiteks, pole mina oma elus sellise koolikiusamisega kokku puutunud. Arvan, et selline käitumine on vale. Samas oli kohti, kus tundsin ära mõne samasuguse olukorra enda elust. Raamatu tegi minu jaoks huvitavaks just see, et tegelased olid sama vanad. Oli huvitav jälgida, mis võtmes autor koolielu kujutab ning mõelda, millised võisid tema koolipäevad välja näha. Kokkuvõttes soovitan seda raamatut kõigile teismelistele noortele. Lugedes saab hea ettekujutuse
vastuõtlikud nad abile on. Nende jaoks keda kiusatakse, muutub kool vastumeelseks ning nad ei tahagi koolis käia. Tihtipeale ei julge kiusatavad enda probleemist kellelegi rääkida, kuid see süvendab kiusajate tegeust. Kiusajatel tekib karistamatuse tunne ja arvamus, et nad võivad kõike teha. Kannatajad ei tohiks oma murega üksi jääda. Nad peaksid sellest rääkima lapsevanemale, mõnele õpetajale, sotsiaaltöötajale, peaasi, et nad otsiksid abi. Mina olen koolikiusamisega suhteliselt palju kokku puutunud- ma olin kolm aastat tugiõpilane. Tugiõpilaste tegevuse eesmärk on see, et nad võtavad endale algklasside hulgast ,,oma klassi", mille õpilastel nad aitavad muresid lahendada ja nõu anda. Mitmel korral pöördusid väiksemad õpilased minu poole kurtes, et neid kiusatakse. Koos üritasime leida kõige paremat lahendust probleemile. Väikeste jaoks oli oluline, et neil oleks olemas tugiõpilane, kuna õpilase poole pöördumine
vastuõtlikud nad abile on. Nende jaoks keda kiusatakse, muutub kool vastumeelseks ning nad ei tahagi koolis käia. Tihtipeale ei julge kiusatavad enda probleemist kellelegi rääkida, kuid see süvendab kiusajate tegeust. Kiusajatel tekib karistamatuse tunne ja arvamus, et nad võivad kõike teha. Kannatajad ei tohiks oma murega üksi jääda. Nad peaksid sellest rääkima lapsevanemale, mõnele õpetajale, sotsiaaltöötajale, peaasi, et nad otsiksid abi. Mina olen koolikiusamisega suhteliselt palju kokku puutunud- ma olin kolm aastat tugiõpilane. Tugiõpilaste tegevuse eesmärk on see, et nad võtavad endale algklasside hulgast ,,oma klassi", mille õpilastel nad aitavad muresid lahendada ja nõu anda. Mitmel korral pöördusid väiksemad õpilased minu poole kurtes, et neid kiusatakse. Koos üritasime leida kõige paremat lahendust probleemile. Väikeste jaoks oli oluline, et neil oleks olemas tugiõpilane, kuna õpilase poole pöördumine
Vägivalla mõiste on väga mitmetähenduslik. Kui täiskasvanutele tähendab vägivaldne käitumine tavaliselt seda, et kahjustatakse teist inimest füüsiliselt, siis kooliõpilastele pole vägivald ühe-, vaid kolmetähenduslik mõiste. Esiteks, vägivald on midagi halba, millega kaasnevad negatiivsed emotsioonid; teiseks, vägivald on teisele inimesele füüsiline kallalekippumine ja haiget tegemine; kolmandaks, vägivald tähendab vaimse kannatuse tekitamist seoses koolikiusamisega. Füüsilist vägivalda esineb sagedamini ning seda on togimise ja tõukamise näol koolis kogenud ligi pooled õpilased. Koolis vägivallaga hakkamasaamiseks on mitmeid võimalusi. Enamasti kehtestatakse reeglid ja karistused. Väga tähtis on ka õpetaja aktiivsus ja õpilaste endi tegevus. Kõige rohkem vägivalda esinebki koolis. Koduümbruses vägivallaga hakkamasaamiseks on samuti tähtis enda tegevus. Näiteks eakaaslased aitavad ja astuvad vahele
Koolikiusamine pole paratamatus Kõik on mingil määral kokku puutunud koolikiusamisega. Õnnelikumad meist on pidanud sellele vaid tunnistajaks olema, aga kõigil nii palju ei vea. Koolikiusamine ei ole kuidagi moodi seotud kooli suuruse, asukoha või astmega, kiusaja tegude taga on üldjuhul siiski kehv kasvatus või isiklikud probleemid. Koolikiusamisel on mitu liiki- verbaalne, füüsiline, kaudne ja viimsel ajal alguse saanud aga kiiresti leviv küberkiusamine. Verbaalne kiusamine hõlmab narrimist, mõnitamist, hüüdnimede panemist ja mõnikord isegi ähvardamist
viimase kümnendi probleem. Minu Eesti ideepangas on koolivägivalla teema esindatud. Selle põhjal võib väita, et inimestel on mure, kuidas lapsi kaitsta vägivalla eest, millised on inimeste õigused ja kuidas karistada teiste kallal vägivallatsejat. Üheks oluliseks teemaks on, kuidas muuta kooli aeg lastele meeldivaks. Kui lapsel on koolis hästi, ta saab piisavalt tähelepanu ja suhtumine on positiivne, on tal vähem motivatsiooni tegeleda koolikiusamisega. Kommentaator Jüri Ginter arvab, et hirmuvabaks muudab kooli see, kui loobume laste hinnetega karistamisest ja selle asemel anname neile hinnangu selle kohta, mis nad on selgeks saanud ja mida tuleb veel õppida. Koolivägivalla teema all tuuakse teise mõttekoja all välja, et oluline on, et inimene näitaks ka ise initsiatiivi ja oleks julge enda eest seisma. Alustada tuleks lapse väärtustamisest, julgustada ja tunnustada teda ning kohelda võrdse partnerina.
rahutusega, see võib juhtuda ka nendega. 4. aste: Teised koolis – kuulevad juhtunust ja tunnetavad, et kool ei ole turvaline. 5. aste: Väljaspool kooli – õpilased ei ole koolis kaitstud, siis miks peaks nad kaitstud olema väljaspool kooli? Kool on ühiskonna vähendatud peegelpilt. Tänan! Kasutatud kirjandus K. Sullivan; M. Cleary; G. Sullivan “ Kiusamine koolis” S. Sharp; P. K. Smith “ Võitlus koolikiusamisega” T. Niiberg “ Koolikasvatuse probleeme” M. Elliott “ Kiusamine”
Klassijuhataja, kellel on oma klassiga hea side, saab palju ära teha. Õpetaja saab erinevate metoodikate ja võimaluste toel aidata lastel üksteist paremini tundma õppida. Õpetaja saab vestelda kiusajatega, tähele panna ning arvestada kiusaja vajadusi, mis panevad last nii käituma. Vilunud pedagoog saab mõjutada kiusamise vastu võitlemisel kõige võimsamat ressurssi kõrvalseisjaid ehk vaikivat enamust. 6 Kuidas koolikiusamine mõjutab inimest tulevikus? Soomes koolikiusamisega tegeleva Esko Leipälä käsitluse järgi saab 60% 12aastastest kiusajatest kohtuliku karistuse juba enne oma 25. sünnipäeva. Kiusatavad, kes oma probleemile lahendust ei leia, kapseldavad negatiivsed tunded endasse. Nad ei taju ennast adekvaatselt ega oska ennast väärtustada ega armastada. Ja nii nad võivadki ennast ise ka edaspidi kergekäeliselt ohvriks, väheväärtuslikuks inimeseks või luuseriks tunnistada. 7 Miks kiusaja kiusab?
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Koolijuhtimise õppekava Epp Välba Koolikiusamine ja sellesse sekkumine Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli õpilaste näitel Miniuurimus Juhendaja Anni Tamm Tartu 2012 SISSEJUHATUS: Koolikiusamisega on kokku puutunud enamik meist, kes kiusajana, kes ohvrina, kes pealtnägijana, olenemata sellest, kas tegemist on füüsilise, psühholoogilise või sotsiaalse kiusamisega. Kiusamine on muutunud viimaste aastakümnete sotsiaalseks probleemiks üle kogu maailma. Oma miniuurimuse aluseks võtsin Annika Põlgasti 2010 aastal valminud magistritöö teemal ,,Sekkumine kiusamiskäitumisse klassi tasandil", kus ta uuris, kas klassi tasandil sekkumine kiusamisse aitab vähendada kiusamist
Seetõttu on nende puhul koolist väljalangemine tõenäolisem, kui inimese puhul, keda ei ole kiusatud. Ohvrid, eriti tüdrukud, kannatavad eriti rängalt selle all, kui neid välditakse või kui kaaslased neisse negatiivselt suhtuvad. Paljud teadlased seostavad kiusamist psühhosomaatiliste sümptomite, depressiooni ja psühhiaatriliste haigustega. On avastatud, et kiusamisega seotud inimestel on rohkem enesetapukinnisideid, see tähendab, et nad mõtlevad aina enesetapust. Koolikiusamisega seoses väidetakse, et just kiusamise pärast lõpetavad igal aastal paljud Inglismaa noored oma elu enesetapuga. On olemas seosed ohvriks olemise ja vaimsete häirete vahel ning kiusatud õpilased on hiljem tunnistanud enesehinnangu märgatavat langust. Õpilased, kes on kiusamist kogenud ning tunnevad end tõrjutuna, ei oskagi kiusamisele vastu astuda. Osad noorukid, kes on keskkooli kahel esimesel aastal sattunud pidevate rünnakute ohvriks, ei tunne ennast veel kolm aastat
5) grupi tasand 6) kooli tasand 1) . Indiviidi tasand. Efekti põhimõte A. Kikas. Rääkida eralda kiusajaga jaohvriga. Valmistada neid, etleidakooslahenduse, mismõlemat rahuldaks. Kiusaja puhul tuleb arendada oskus panna end ohvri rolli. Ohvri puhul tuleb tõsta temaenesehinnang. 2). Grupi tasandil. Kaasata kõrvalseisjaid. Kiusamisest räägitakse avalikult. (Müüt, et kiusamine leiab aset WCs.) Luua järelvalve. Sonia Sharp, Peter K. Smith Võitlus koolikiusamisega: juhised turvalise koolikeskkonna loomiseks TEKSTI MÕISTMINE ALGKLASSIDES Nagu meil võõrkeeles lugemisega seotud sõnavara mõistmine. Asjad, mida on raske mõista. I. Sõna tasandil * Mentaalsed rühmad sõna tähendus, ei ole käega katsutav metafoorid · Rühmade seosed (kana, lind, koduloom). Rühmitamise arendamise võte neljas liigne. II. Fraasi tasandil
säiliku (s) ja lehe (l) numbrid. Diplom Kaitseliidule. (1935). ERA, f 1962, nim 1, s 270. 12 Riigi Kunsttööstuskooli 1937/1938 õppeaasta tunnikavad, õppejõudude nimekirjad, kirjavahetus õppetöö korraldamise kohta. (1937). ERA, f 1108, n 6, s 842. Ülevaated ja arvustused, uurimistöö analüüsid jms Kõiv, K. (2005, 1. sept). Võitlus kolme peaga lohe koolikiusamisega [arvustus K. Sullivani, M. Clearz ja G. Sullivani raamatu kohta. 2004. Koolikiusamine. Tartu: AS Atlex]. Õpetajate leht. Pisitrükised Relve, M. (2000). Ajalugu. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda,18. aug. [Infoleht]. Trükis avaldamata materjalid (kirjad, käsikirjad jm) Eesti raamatud Venemaal. [Sedelkataloog]. Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu. Lember, Priit. (1965). Kiri Ellen Naurile 8. aug. Säilitatakse Hellamaa Raamatukogus. Genss, J. (1948). Eesti Kunsti materjale
(1937). ERA, f 1108, n 6, s 842. Kirjad ja käsikirjad Puksoo, F. (1925, 22. aprill). Kiri A. Sibulale. Säilitatakse Eesti Kirjandusmuuseumis. Genss, J. (1948). Eesti Kunsti materjale. Kunstnike leksikon. Tallinn: käsikiri. Rahvusraamatukogus. Raunam, O. (19801990). Eesti tarbegraafika I. Eessõna. Finantsgraafika. Tallinn: käsikiri. S. Raunami valduses. Ülevaated ja arvustused Kõiv, K. (2005, 1. sept). Võitlus kolme peaga lohe koolikiusamisega [arvustus K. Sullivani, M. Clearzi ja G. Sullivani raamatu kohta. 2004. Koolikiusamine. Tartu: AS Atlex]. Õpetajate leht. Nurksulgudes lisatakse vajadusel muudele andmetele vahel mingi oluline määratlus, mis laadi asjaga on tegu, kui see kirje muudest elementidest välja ei tule (nt kataloog, infoleht, pressiteade vms). Elektroonilised allikad Internetimaterjalide puhul antakse sama informatsioon kui paberkandjatel (nii palju, kui see
olen ise koolikiusamist pealt näinud ja ise olnud ka kiusamise ohver. See teema on mulle väga tähtis ja ka teistele tähtis sellepärast, et koolikiusamine võib olla valus kogemus nii füüsiliselt kui ka vaimselt ja mõjutada ka õpilase edasist elu. Ees ootamas on järgmised teemad, mis räägivad Misso Koolis läbi viidud koolikiusamise uurimusest, küberkiusamisest, õpilastest ja teistest osapooltest, kes on koolikiusamisega, kiusamisega seotud. 3 1. Mõisted Koolikiusamine vaimne ja füüsiline vägivald, mis on seotud koolisuhetega. Koolivägivald olukord kus, mistahes kooli kuuluv isik ähvardab, hirmutab, ründab, väärkohtleb teist kooli kuuluvat isikut. Sõnaline kiusamine ohvrile põhjustatakse kannatusi sõnadega, nt sõimatakse, mõnitatakse, ähvardatakse vms
Probleemideringi teadvustamine ja tähtsustamine ühiskonnas seondub eelkõige sellega, et antud probleemid on The article begins with the introduction to the concept of viimasel aastakümnel teravnenud. Üha rohkem lapsi ja noori on social skills, next the essence of a Social Skills Training as one of seotud näiteks koolikiusamisega ja teiste antisotsiaalse käitumise the interventions for different antisocial children and adolescents is liikidega (Kõiv, 2003a). dis-cussed. In the main part of the article the reader is introduced to Siit tõstatubki küsimus efektiivseks ennetus- ja sekkumis- Social Skills Training Programme that the writer was developed and tööks erinevate sotsiaalsete probleemide tõkestamisel ja implemented
annaabi.ee 
