seejärel liigub initsiaator - grupp piki mRNAd kuni valgusünteesi initsiaatorkoodonini AUG - , mis reeglina peab asuma ka spetsiifilises järjestuses (Kozaki konsensus - soodustab translatsiooni initsiatsiooni).NB! mRNA eukarüoodil on reeglina (>90%) monotsistroonne, s.t. kodeerib ühte valku (prokarüoodil polütsistroonne). II Elongatsioon; toimub polüpeptiidahela pikenemine kuni stop koodonini (UAA või UAG või UGA).III Terminatsioon toimub, kui translatsioon jõuab mRNA ahelas stop koodonini. järgneb valgu, mRNA ja tRNA vabanemine ribosoomi subühikute eraldumine. Sellega on lõppenud valgusünteesi ribosoomi tsükkel.Järgneb valgu post translatsiooniline töötlus, mille tulemusena valk pakitakse õigesti kokku. 11. Valgu ja polüpeptiidi erinevus? Polüpeptiid - pikem aminohapete järjestus; Valk - polüpeptiid (või
transportRNAtRNA- transpordib aminohappeid 3. ribosoomi RNA-rRNA rakuorganellid, mille sees toimub valgu tootmine A-U,T-A,G-C,C-G 3.Translatsioon-valkude tootmine RNA-Valk Valk annab organismile tunnused. Kõik need protsessid on matriitsünteesid, sest uued molekulid toodetakse olemas olevate molekulide järgi. Toimub:ribosoomides Vaja:energiat,mRna,tRNA,nRna, aminohapped Kuidas:1)mRNA ühineb ribosoomiga, ribosoom hakkab mõõda seda liikuma 2)ribosoom jõuab koodonini AUG, algab valgutootmine 3)selle koodoni juurde liigub komplementaarse anti koodoniga tRNA koos AH-ga 4)teise koodoni juurde liigub teine tRNA koos aminohappega GUA 5)kahe AH vahele sünteesitakse peptiidside 6)esimene tRna lahkub ribosoomist, ribosoom liigub edasi UCU 7)vaba koodoni juurde liigub uus tRNA koos AH-ga ja kõik kordub 8)valgu tootmine kestab, kuni ribosoom jõuab üks Stopp koodonitest UAA 9)valgu molekul ja mRNA eralduvad ribosoomist
Seda vastavust nimetatakse geneeliliseks koodiks. Morna molekuli nukleotiidses järjestuses oleva info lugemine algan initsiaatorkoononist ja lõpeb stoppkoodiniga.Nende vahele jääv transleeritav piirkond määrab sünteesitava valgu amonohappelise järjestuse.mRNA algus ja lõpposad ei sisalda infot valgu amonohappelise järjestuse kohta : need lõigud on mõeldud ribosooniga seorsumiseks ja molekui kaitseks teda lagundavate ensüümide eest. Kui translatsioon jõuab ühe nimetatud koodonini, siis valgussüntees lõppeb ja seetõttu nimetatake neid stoppkoodoniteks.Seega mRNA molekulis määrab initsiaatorkoodon geneetilise info lugemise alguse ja toppkoodon selle lõõppu. tRNA toob ribosoomi aminohappe ja koos kooodon-antikoodon paardumisega mõõtestab lahti geneetilise koodi.Antikoodon on tRNA molekuli nukleotiidikolmik, mis seostub mRNA molekuli nukleotiidikolmik, mis seostub mRNA komplementaarse järjestusega (Koodoniga)
nimetatakse geneetiliseks koodiks. Ühele aminohappele vastavat mRNA molekuli nukletiidikolmikut nimetatakse koodoniks. ,,Koodipäikese" abil saab leida koodonite ja aminohapete vahelised vastavused. Algus- ehk initsiaatorkoodoniks on alati mRNA nukleotiidne järjestus AUG, millele vastab aminohape metioniin(Met). Seega algab kõigi valkude süntees alati metioniinikoodonist. Valgusünteesi lõppu tähistavaid koodoneid on kolm: UGA, UAA ja UAG. Kui translatsioon jõuab ühe nimetatud koodonini, siis valgusüntees lõpeb ja seetõttu nimetatakse neid stoppkoodoniteks. tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga nimetatakse antikoodoniks.
Mida reguleerib nonsense mediated decay pathway? NMD on rakumehhanism mRNA jälgimiseks, et tuvastada nonsense mutatsioone ja ära hoida vigaste valkude ekspressiooni. Imetajates vallandab NMD exonjunction kompleks (eksonintron liides) (EJC), mis on algselt hoiustatud premRNA splicingu ajal. Tavaliselt EJC eemaldatakse ribosoomi abil esimeses mRNA translatsiooni ringis. Samas kui EJC leidub allavoolu nonsense koodonit, siis EJC on ikka mRNA küljes kui ribosoom jõuab nonsense koodonini, seega ta võib toimida NMD vallapäästjana. Allavoolu EJC olemasolu tuvastatakse kui probleem NMD faktorite poolt ja RNA degradeeritakse. NMD toimub tsütoplasmas. nonsense mediated decay ühe või enam eksoni vahele jätmine, mis põhjustab ekson- intron liidese vahetus 3' läheduses Stop koodoni sissetuleku. Kõigi korrektselt splaisitud mRNAde puhul Stop koodon on viimases eksonis. Nonsense mediated decay vahendab kiiret mRNAde lagundamist, kus Stop koodonid esinevad mRNAs enne viimast
molekuli külge. Aminohappeta initsiaator- tRNA väljub ribosoomist. 4) tRNA nihkub koos mRNA-ga ribosoomi suhtes edasi ja teeb ruumi kolmandale tRNA-le. Ribosoomi siseneb kolmas tRNA. 5) Järgmine tRNA seostub mRNA-ga. tRNA molekulide otste küljes olevate aminohapete vahele sünteesitakse jälle peptiidside. 6) Protsess kestab seni, kuni järg jõuab stopp-koodonini. Stoppkoodoniga seostub ensüüm, mis lahutab translatsioonis osalenud komponendid. UAG 14. Replikatsiooni ja transkriptsiooni võrdlus 15. Koodon on ühele aminohappele vastav mRNA molekuli nukleotiidikolmik; koosneb kolmest nukleotiidist 16. Initsiaatorkoodon AUG on valgusünteesi alguskoodon terminaator- ehk stoppkoodon UAA/UAG/UGA on valgusünteesi lõppkooddon 17. GENEETILINE KOOD on võti: 3 järjestikulist mRNA nukleotiidi (moodustavad ühe koodoni)
molekuli külge. Aminohappeta initsiaator- tRNA väljub ribosoomist. 4) tRNA nihkub koos mRNA-ga ribosoomi suhtes edasi ja teeb ruumi kolmandale tRNA-le. Ribosoomi siseneb kolmas tRNA. 5) Järgmine tRNA seostub mRNA-ga. tRNA molekulide otste küljes olevate aminohapete vahele sünteesitakse jälle peptiidside. 6) Protsess kestab seni, kuni järg jõuab stopp-koodonini. Stoppkoodoniga seostub ensüüm, mis lahutab translatsioonis osalenud komponendid. UAG 14. Replikatsiooni ja transkriptsiooni võrdlus 15. Koodon on ühele aminohappele vastav mRNA molekuli nukleotiidikolmik; koosneb kolmest nukleotiidist 16. Initsiaatorkoodon AUG on valgusünteesi alguskoodon terminaator- ehk stoppkoodon UAA/UAG/UGA on valgusünteesi lõppkooddon 17. GENEETILINE KOOD on võti: 3 järjestikulist mRNA nukleotiidi (moodustavad ühe koodoni)
Osalevad tsütoplsma valk- initsiaatorfaktorid. · Elongatsioon kõikide peptiidsidemete süntees, korduv tsükkel, mille käigus aminoatsüül-tRNA-d lisanduvad ribosoom-mRNA kompleksile ning polüpeptiidahel kasvab ühe aminohappejäägi võrra. Kasutatakse ATP või GTP keemilist energiat. Osalevad tsütoplasma valgulised pikendamisfaktorid. · Terminatsioon leiab aset kui jõutakse ,,stopp" koodonini, vabaneb polüpeptiidahel valk. Osalevad tsütoplasma vabastusfaktorid. 11. Eükarüootsetes organismides kodeerib üks mRNA ühe valgu sünteesi, prokarüootsetes aga mitut valku. Prokarüootides ei toimu mRNA modifitseerimist ja translatsioon ning transkriptsioon mõlemad toimuvad tsütoplasmas. Eükarüootidel toimub transkriptsioon tuumas, translatsioon ribossomis. 12. Eükarüootidel toimub transkriptsioon tsütoplasmas, translatsioon ribossomis. Enne peab transkriptsioon
3. Transkriptsioon 1. RNA polümeraas seostub geenist ülal asuva promootoralaga. 2. RNA polümeraas lisab komplementaarseid nukleotiide märklaud DNA segmendile 5’ - 3’ direction. 3. Uratsiil on adeniinile komplementaarne. 4. Terminatsioonil, RNA polümeraas tunneb ära signaali ja transkript vabaneb. 5. 100-1200 nukleotiidi pikk. 4. Translatsioon Ribosoomid seonduvad mRNA transkripti 5’ otsa Ribosoomid skanneerivad mRNAd kuni start-koodonini (tavaliselt AUG) tRNA molekuli komplementaarse antikodooni ning metioniini aminohappega siseneb ribosoomi P-alasse ning seondub mRNAle. 5. Geneetiline kood ja antikodoon Geneetiline kood Geneetilise koodi määravad mRNA kodoonid ja neile vastavad aminohapped Kood on universalne Kuna ühte aminohapet määrab mitu koodonit, ei ole proteiini struktuuri pealt võimalik mRNA täpseid koodoneid tuletada Antikoodon
Matriitssünteesid-nukleiinhapped DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide(dna,rna) ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. Koodon-ühele aminohappele vastav mRNA molekuli triplett(nukleotiidikolmik) initsiaaton e alguskoodoniks AUG-määrab valgusünt alguse,mRNA molekuli nukleotiidide jaotuvuse järgnevatesse koodonitesse Stoppkoodon-UGA, UAA, UAG-neile ei vasta ükski aminohape. Kui translatsioon jõuab ühe nim koodonini, siis valgusüntees lõpeb (mRNA molekulis määrab initsiaatorkoodon geneetilise info lugemise alguse,stoppkoodon selle lõpu) Mol.gen põhipr:1)Replikatsioon-(kõigis org toimuv universaalne molgen pr,tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse) DNA 2x raku jagunemise teel. Pr teostab ensüüm:dna polümeraas. Replikatsiooni tulemusena tekib ühest dna molekulist 2identset dna molekuli 2)Transkriptsioon-(matriitssünt, mille
initsiatsioonifaktorite rohkuse tõttu. Kaks erinevust võrreldes bakteritega: (1) Polüpeptiidahelasse esimesena lülitatava metioniini aminorühm ei ole blokeeritud formüülrühmaga; (2) Initsiatsioonikompleks moodustub mRNA 5´-otsaga Spetsiifiline valk CBP (cap-binding protein) seondub mRNA 5´-otsas oleva 7-metüülguanosiiniga ning edasi skanneerib initsiatsioonikompleks mRNA-d kuni esimese AUG koodonini. Enamasti algab eukarüootides translatsioon esimeselt AUG koodonilt 67. Kirjeldage translatsiooni elongatsiooniprotsessi. 1) Aminoatsüül-tRNA seondub ribosoomi A-saiti, paardudes antikoodonjärjestuse kaudu parasjagu A-saidis asuva koodonjärjestusega mRNA, olles assotsieerunud elongatsioonifaktoriga EF-Tu, mis on seotud GTP-ga (2) Peptiidsideme moodustumine ribosoomi A-saidis asuva aminoatsüül-tRNA aminorühma ja
(CCUCCU) 16S rRNA-l EUKARÜOOTNE INITSIATSIOON toimub mRNA 5' otsa juures: · eIF3 ja eIF6 hoiavad ribosoomi dissotsieerunult. eIF 2, GTP ja Met-tRNA moodustava aktiivse ternaarkompleksi, selle ühinemisel 40S subühikuga · zeIF3- fosforüleerimise kaudu reguleeritakse initsiatsiooni · 40S subühiku interaktsiooni mRNA 5' cap osaga vahendab eIF4, mRNA-d skaneeritakse kuni AUG koodonini Kozaki järjestus- spetsiifilised järjestuse AUG ümber, mis kergendavad äratundmist ACCAUGG · IRES- internal ribosome entry sites Eukarüootne initsiatsioon algab reeglina mRNA 5' otsa juures, osadel juhtudel aga ka sisemistel saitidel Elongatsioon aminoatsüül-tRNA liigub läbi kolme ribosomaalse saidi (A, P ja E) Terminatsioon valgusüntees termineeritakse mRNA stoppkoodonini jõudmisel ribosoomi vastavate faktorite poolt AMINOATSÜÜL-TRNA SÜNTEES
koodon-antikoodon interaktsioone ning katalüüsivad peptiidsidemeid. Ribosoom on piisavalt suur, et sinna mahuks 2 tRNA molekuli korraga. Translatsiooni staadiumid. Initsieerimine sisaldab mRNA ja initsiaator aminoatsüül-tRNA sidumist ribosoomi väikesele subühikule, millele järgenb seostumine suurele subühikule. Elongatsioon: kõikide peptiidsidemete süntees. Terminatsioon leiab aset kui jõutakse ,,stop" koodonini. Valgu süntees eukarüootides. Iseärasuseks on mRNA-1,5'-metüül-GTP ,,cap" ja polü-A saba. Valgu sünteesi initsieerimisel eukarüootides osaleb vähemalt 11 valgulist initsieerimisfaktorit. 5. Post-translatsiooniline valkude modifitseerimine. (1) valkude pakkimine; (2) biokeemiline modifitseerimine; (3) translokatsioon raku erinevatesse organellidesse; (4) degradatsioon proteasoomidesse ja lüsosoomides. Valkude pakkimisele osalevad molekulaarsed tsaperonid
RNA molekule. Staadiumid Initsieerimine : mRNA ja initsiaator aminoatsüül-tRNA sidumine ribosoomi väikesele subühikule, millele järgneb selle seondumine suurele subühikule Elongatsioon: peptiidsidemete süntees korduv tsükkel, mille käigus aminoatsüül- tRNAd lisanduvad ribosoom-mRNA kompleksile ning polüpeptiidahel kasvab ühe aminohappejäägi võrra Terminatsioon :toimub ribosoomi jõudmisel "stop"-koodonini RIBOSOOMID · ... on ribonukleoproteiinid (ca 2/3 rRNA + 1/3 valgud), mida leidub kõikide rakkude tsütosoolis, mitokondri maatriksis ja kloroplastide stroomas. · ... liiguvad / libisevad mööda mRNA ahelat, juhtides koodon-antikoodon interaktsioone mRNA ja aminoatsüül-tRNA-de vahel ning katalüüsides peptiidsidemete teket (kasutades ATP või GTP keemilist energiat · ... formeeruvad kahest subühikust - suurest ja väikesest Hormoonid on ... · ..
sisaldab sellele koodonile vastavat antikoodonit. Eukal: kompleksem, eelkõige initsiatsioonifaktorite rohkuse tõttu · Polüpeptiidahelasse esimesena lülitatava metioniini aminorühm ei ole blokeeritud formüülrühmaga · Initsiaatsioonikompleks moodustub mRNA 5'otsaga. Spetsiifiline valk CBP seondub mRNA 5' otsas oleva 7-metüülguanosiiniga ning edasi skaneerib initsiatsioonikompleks mRNA-d kuni esimese AUG koodonini. Enamasti algab eukarüootides translatsioon esimeselt AUG koodonilt. 67. Kirjeldage translatsiooni elongatsiooniprotsessi. 1. Aminoatsüül-tRNA seondub ribosoomi A-saiti, paardudes antikoodonjärjestuse kaudu parasjagu A-saidis oleva koodonjärjestusega mRNAl, olles assotsieerunud elongatsioonifaktoriga EF-Tu, mis on seotud GTPga 2. Peptiidsideme moodustumine ribosoomi A-saidis asuva aminoatsüül-tRNA
erinevust: 1)Polüpeptiidahelasse esimesena lülitatava metioniini aminorühm ei ole blokeeritud formüülrühmaga; 2)Initsiatsioonikompleks moodustub mRNA 5´-otsaga. Ei ole vaja spetsiifilist järjestust mRNA molekuli alguses, mis paarduks rRNA-ga ribosoomis, vaid initsiatsioonifaktorite hulgas on spetsiifiline valk CBP (cap-binding protein), mis seondub mRNA 5´-otsas oleva 7- metüülguanosiiniga ning edasi skanneerib initsiatsioonikompleks mRNA-d kuni esimese AUG koodonini. Seetõttu algab eukarüootides translatsioon enamasti esimeselt AUG koodonilt. Nii nagu prokarüootides, on ka eukarüootides olemas spetsiifiline initsiaator-tRNA, tRNAiMet, kus i tähendab initsiaatorit. 67)Kirjeldage translatsiooni elongatsiooniprotsessi. koosneb kolmest etapist: 1)Aminoatsüül-tRNA seondub ribosoomi A-saiti, paardudes antikoodonjärjestuse kaudu parasjagu A-saidis asuva koodonjärjestusega mRNA molekulis. Selleks
formüülrühmaga. Eukarüoodis: initsiatsioon on kompleksem ja seda eeskätt initsiatsioonifaktorite rohkuse tõttu. 2 erinevust võrreldes bakteritega: 1) polüpeptiidahelasse esimesena lülitatava metioniini aminorühm ei ole blokeeritud formüülrühmaga. 2) initsiatsioonikompleks moodustub mRNA 5’ otsaga. Spetsiifiline valk CBP seondub mRNA 5’ otsas oleva 7-metüülguanosiiniga ning edasi skanneerib initsiatsioonikompleks mRNAd kuni esimese AUG koodonini. Enamasti algab eukarüootides translatsioon esimeselt AUG koodonilt. 67. Kirjeldage translatsiooni elongatsiooniprotsessi. 1) Aminoatsüül-tRNA seondub ribosoomi A-saiti, paardudes antikoodonjärjestuse kaudu parasjagu A-saidis asuva koodonjärjestusega mRNA, olles assotsieerunud elongatsioonifaktoriga EF-Tu, mis on seotud GTPga. 2) Peptiidsideme moodustumine ribosoomi A-saidis asuva aminoatsüül-tRNA aminorühma ja ribosoomi P-saidis asuva tRNAga seotud kasvava
polüpeptiidahelasse. 66. Võrrelge translatsiooni initsiatsiooni bakterites ja eukarüootses rakus. · Erinevused: Eukarüootides on rohkem initsiatsioonifaktoreid. Eukarüootides pole metioniini aminorühm blokeeritud formüülrühmaga. Eukarüoodil moodustub initsiatsioonikompleks mRNA 5'-otsaga spetsiifilise valgu CBP kaudu, initsiatsioonikompleks skanneerib mRNA-s kuni esimese AUG koodonini ning see tõttu algab translatsioon enamasti esimeselt AUG koodonilt. Prokarüootides on vaja mRNAs spetsiaalset RBS (ribosome binding site) järjestust AGGAGG, mis asub AUG koodonist 7 nukleotiidi kõrgemal. · Sarnasused üldjoontes on sama intsiatsiooniprotsess. :D 67. Kirjeldage translatsiooni elongatsiooniprotsessi. · Kolmeetapiline protsess üldjoontes sarnane bakteris ja eukarüoodis
1)Polüpeptiidahelasse esimesena lülitatava metioniini aminorühm ei ole blokeeritud formüülrühmaga; 2)Initsiatsioonikompleks moodustub mRNA 5´-otsaga. Ei ole vaja spetsiifilist järjestust mRNA molekuli alguses, mis paarduks rRNA-ga ribosoomis, vaid initsiatsioonifaktorite hulgas on spetsiifiline valk CBP (cap-binding protein), mis seondub mRNA 5´-otsas oleva 7-metüülguanosiiniga ning edasi skanneerib initsiatsioonikompleks mRNA-d kuni esimese AUG koodonini. Seetõttu algab eukarüootides translatsioon enamasti esimeselt AUG koodonilt. 67. Kirjeldage translatsiooni elongatsiooniprotsessi. 1. Aminoatsüül-tRNA seondub ribosoomi A-saiti, paardudes antikoodonjärjestuse kaudu parasjagu A-saidis asuva koodonjärjestusega mRNA molekulis. Selleks peab aminoatsüül-tRNA olema assotsieerunud elongatsioonifaktoriga EF-Tu, mis on seotud GTP-ga. 2
vabaneb lariaatstruktuurina, mis lagundatakse kiiresti tuumas olemasolevate RNaaside poolt. 2. Kirjelda eukarüootse mRNA molekuliga toimuvaid muutusi pärast transkriptsiooni lõppu ja translatsiooni algust 5'cap struktuur eemaldatakse, mRNA seostub ribosoomiga, lisandub startkoodoniga (AUG) komplementaarne tRNA aminohappega, ribosoom liigub mööda mRNAd ning seostuvad järjest uued tRNAd aminohapetega, kuni ribosoom jõuab stopp-koodonini, kompleks laguneb, mRNA lagundatakse. 3. pre-mRNA järeltöötluse regulatsioon. Alternatiivne splaising on mRNA protsessingu peamiseks regulatsioonimehhanismiks. Erinevate eksonite alternatiivne splaising on enimlevinud mehhanism ühelt transkriptsiooniühikult erinevate valkude sünteesiks. Toimib vaid juhul, kui geenis on intronite arv vähemalt üks. Näiteks pre-mRNA kõiki eksoneid ei pruugita küpse mRNA koosseisu võtta, nii saab ühest pre-mRNAst erinevaid küpseid mRNAsid
erinevust: 1) Polüpeptiidahelasse esimesena lülitatava metioniini aminorühm ei ole blokeeritud formüülrühmaga. 2) Initsiatsioonikompleks moodustub mRNA 5´-otsaga. 36 Ei ole vaja spetsiifilist järjestust mRNA molekuli alguses, mis paarduks rRNA-ga ribosoomis, vaid initsiatsioonifaktorite hulgas on spetsiifiline valk CBP, mis seondub mRNA 5´-otsas oleva CAP otsaga ning edasi skanneerib initsiatsioonikompleks mRNA-d kuni esimese AUG koodonini. Seetõttu algab eukarüootides translatsioon enamasti esimeselt AUG koodonilt. 67. Kirjeldage translatsiooni elongatsiooniprotsessi. Translatsiooni elongatsiooni üldised printsiibid on eukarüootidel ja prokarüootidel sarnased, iga aminohappe lisamine kasvavasse polüpeptiidahelasse toimub kolmeetapiliselt. Bakteris E. coli toimub see järgmiselt: 1) Aminoatsüül-tRNA seondub ribosoomi A-saiti, paardudes antikoodonjärjestuse kaudu parasjagu A-
Neutraalsed mutatsioonid - aluse asendumine viib küll uuele aminohappele, aga viimase keemiline struktuur on sarnane eelmisega, mistõttu valgu omadused ei muutu või osutuvad kasulikeks adaptatsioonis hiljem. Vaikivad (Silent) mutatsioomid - aluse asendumine ei muuda kodeeritavat aminohapet. Mutatsioonid raaminihkega (Frameshift): deletsioon või insertsioon muudab sellest alates a/ koostist valgus, kiirema või hilisema stop koodonini jõudmist ja sellega polüpeptiidi koostise ja pikkuse muutmist. Pöörd- ja supressormutatsioonid Muteerumine - mutatsioon muudab metsiku tüve mutandiks. Pöördmutatsioon - mutant pööratakse tagasi metsikuks. Reversioon toob tagasi algse a/h; reversioon toob küll uue a/h, aga sellega funktsioon taastub täielikult või osaliselt. Supressor mutatsioon - esineb teises saidis, aga taastab funktsiooni maskeerides olemasoleva mutatsiooni, kuid ei eemalda olemasolevat mutatsiooni
See piirkond koosneb eranditult rRNA'st ja moodustub 16S rRNA 3' otsas, mis paardub mRNA ribosoomi seondumispiirkonnaga (nn. anti-Shine-Dalgarno järjestus). Valgusüntees ribosoomidel jagatakse kolmeks etapiks: initsitsioon, elongatsioon ja terminatsioon. Initsiatsioonil toimub ribosoomi subühikute assotseerumine, valku kodeeriva ala alguse leidmine mRNA'l, õige lugemisraami fikseerimine ja esimese peptiidsideme süntees. Elongatsiooni käigus toimub valguahela pikenemine kuni stop-koodonini. Terminatsioonil toimub stop-koodoni äratundmine terminatsioonifaktori poolt, sünteesitud valgu, mRNA ja tRNA vabanemine ning ribosoomi subühikute eraldumine. Sellega on taastunud ribosoomide algne olek, st. subühikud on eraldi. 9 Valgusünteesi initsiatsioon. Osalevad lisaks ribosoomidele ka valgulised initsiatsioonifaktorid, IF-1, IF-2 ja IF-3.
eIF 2, GTP ja Met-tRNA moodustava aktiivse ternaarkompleksi, selle ühinemisel 40S subühikuga (+eIF1A ja eIF3 moodustub preinitsiatsioonikompleks. · eIF3- fosforüleerimise kaudu reguleeritakse initsiatsiooni · 40S subühiku interaktsiooni mRNA 5' cap osaga vahendab 23 eIF4, mRNA-d skaneeritakse kuni AUG koodonini · Kozaki järjestus- spetsiifilised järjestuse AUG ümber, mis kergendavad äratundmist ACCAUGG · IRES- internal ribosome entry sites Eukarüootne initsiatsioon algab reeglina mRNA 5' otsa juures, osadel juhtudel aga ka sisemistel saitidel 11. Elongatsioon ja terminatsioon Elongatsiooni käigus liigub aminoatsüül-tRNA läbi kolme ribosoomaalse saidi Valgusüntees termineeritakse
Ribosomaalse valgusünteesi etapid 22 Valgusüntees ribosoomidel jagatakse kolmeks etapiks: initsiatsioon, elongatsioon ja terminatsioon. Initsiatsioonil toimub ribosoomi subühikute assotseerumine, valku kodeeriva ala alguse leidmine mRNA'l, õige lugemisraami fikseerimine ja esimese peptiidsideme süntees. Elongatsiooni käigus toimub valguahela pikenemine kuni stop- koodonini. Terminatsioonil toimub stop-koodoni äratundmine terminatsioonifaktori poolt, sünteesitud valgu, mRNA ja tRNA vabanemine ning ribosoomi subühikute eraldumine. Sellega on taastunud ribosoomide algne olek, st. subühikud on eraldi ja ribosoomid on läbinud valgusünteesi ribosoomi tsükli (joon. 8.9). Valgusünteesi initsiatsioonil osalevad lisaks ribosoomidele ka valgulised initsiatsioonifaktorid, initsiaator-tRNA ja GTP. Initsiatsioon toimub prokarüootidel ja
erinevust: 1) Polüpeptiidahelasse esimesena lülitatava metioniini aminorühm ei ole blokeeritud formüülrühmaga; 2) Initsiatsioonikompleks moodustub mRNA 5´-otsaga. Ei ole vaja spetsiifilist järjestust mRNA molekuli alguses, mis paarduks rRNA-ga ribosoomis, vaid initsiatsioonifaktorite hulgas on spetsiifiline valk CBP (cap-binding protein), mis seondub mRNA 5´-otsas oleva 7-metüülguanosiiniga ning edasi skanneerib initsiatsioonikompleks mRNA-d kuni esimese AUG koodonini. Seetõttu algab eukarüootides translatsioon enamasti esimeselt AUG koodonilt. Nii nagu prokarüootides, on ka eukarüootides olemas spetsiifiline initsiaator-tRNA, tRNAiMet, kus i tähendab initsiaatorit. Translatsiooni elongatsioon Translatsiooni elongatsiooni üldised printsiibid on eukarüootidel ja prokarüootidel sarnased, iga aminohappe lisamine kasvavasse polüpeptiidahelasse toimub kolmeetapiliselt. Bakteris E. coli toimub see järgmiselt:
erinevust: 1) Polüpeptiidahelasse esimesena lülitatava metioniini aminorühm ei ole blokeeritud formüülrühmaga; 2) Initsiatsioonikompleks moodustub mRNA 5´-otsaga. Ei ole vaja spetsiifilist järjestust mRNA molekuli alguses, mis paarduks rRNA-ga ribosoomis, vaid initsiatsioonifaktorite hulgas on spetsiifiline valk CBP (cap-binding protein), mis seondub mRNA 5´-otsas oleva 7-metüülguanosiiniga ning edasi skanneerib initsiatsioonikompleks mRNA-d kuni esimese AUG koodonini. Seetõttu algab eukarüootides translatsioon enamasti esimeselt AUG koodonilt. Nii nagu prokarüootides, on ka eukarüootides olemas spetsiifiline initsiaator-tRNA, tRNAiMet, kus i tähendab initsiaatorit. Translatsiooni elongatsioon Translatsiooni elongatsiooni üldised printsiibid on eukarüootidel ja prokarüootidel sarnased, iga aminohappe lisamine kasvavasse polüpeptiidahelasse toimub kolmeetapiliselt. Bakteris E. coli toimub see järgmiselt:
annaabi.ee 
