1. Milline on seos Sokratese ja Isebeli vahel? 2. Miks saab Martin Justust iseloomustada fraasidega "tundevaene mõistuslikkus" ja "sotsiaalne konventsionaalsus" (ühiskondlikult kombekohane)? 3. Milline on Martin Justuse vaatepunkt tekkinud olukorrale Isebeliga ning millest tingituna teeb ta valiku? Analüüsi. 4. Mis hetkest muutub hingeülenduse otsing mugandumiseks? Analüüsi. 1. Sokrates ja Isabel kohtuvad jalutuskäigu ajal ning neil tekib koheselt väga sügav ja intiimne vestlus. Miski tõmbab neid kahte teineteise poole ning nende armupesaks saab Kadrioru korter, kus Isebel oma klaverimängu ajutiselt harjutab. Nad lepivad
1. PRERAFAELIIDID On suund Inglise kunstis ja poeesias, mis moodustas 1850te alguses. Nende eesmärk oli Viktoraanliku ajastuse, akademismi ning klassikalise kujundite kopeerimisega võitlus. Neid häiris konventsionaalsus. Prerafaeliidid olid opositsioonis ametliku kunstiga. Kõik oma tööd kirjutasid modellist, tihti kasutasid selleks oma sugulasi või sõpru. Ofelia teose jaoks Elisabeth Siddal mitu tundi järjest lamas vannis, oli talv ja ta jäi haigeks. Nimi ,,prerafaeliidid" pidi näitama nende seos kunstnikutega varajase Renessansi ajal ehk kunstnikutega enne Raffaeli: Bellini, Anzeliko ... Esindajad: Dante Gabriel Rosetti, John Everett Millais, William Holman Hunt Teosed: Ophelia, 1852a
Esimest korda tuleks teema kõne alla võtta 10-11-aastase lapsega või veelgi varem. Vestlus peab toimuma rahulikus ja sõbralikus õhkkonnas. Tunne huvi, kas laps teab, mis on narkootikumid. Kas ta teab ka nende nimetusi? Ära imesta, kui saad jaatava vastuse. Seejärel räägi talle, et narkomaania on ravimatu ja surmav haigus. Ainuke viis seda vältida on mitte lubada endale esimest korda. Ennetamine, kaitsvad tegurid ja riskitegurid teismelistel Konventsionaalsus kui puhver. Konventsionaalsus (reeglitest, kommetest kinnipidamine, vastandub pisut liberaalsusele) on eriti just tüdrukute puhul oluline. Leevendab paljusid, eriti just vanematest tulenevaid riske (vanemate isiksus, lapse-vanema suhted), aga ka kaaslaste mõju. Siia kuuluvad vähene huvi teravate elamuste järele, traditsiooniliste väärtuste internaliseerumine (väärtused on sisemised, nende endi omad, traditsioonide austamine, konservatiivsus, reeglitest kinnipidamine kõik, mis seotud järjepidevusega),
Eneseväljendusoskus. Emotsionaalsus. Esteetilisus. Uued ideed.) · Sotsiaalne (Suhtlemisoskus, inimestega tegelemine. Empaatilisus, seltsivus. Hoolitsemine, abistamine. Juhtimine. Verbaalne eneseväljendus.) · Ettevõtlik (Initsiatiiv, organiseerimine. Juhtimine, müük, veenmine. Enesekindlus. Materiaalsed väärtused. Finantsalased oskused.) · Konventsionaalne (Süsteemide loomine ja korrastamine. Kord, täpsus, rutiin. Konventsionaalsus. Reeglite järgimine. Kontoritöö.) 5. D. Superi life-span'i tsüklid (5). Life-span näitab rollide valiku ja kohanemise protsessi elu etappides. · Kasv (4-13) · Uurimine (14-24) · Väljakujunemine (25-44) · Säilitamine (45-65) · Eraldumine (üle 65) 6. Peamised karjääriotsuste tegemise liigid (Ruppert&Ertelt). · Enamus otsuseid on mitteratsionaalsed. · Otsustamist mõjutavad tunded ja keskkond.
Emotsionaalsus. Esteetilisus. Uued ideed. Sotsiaalne (helper) Suhtlemisoskus, inimestega tegelemine. Empaatilisus, seltsivus. Hoolitsemine, abistamine. Juhtimine. Verbaalne eneseväljendus. Ettevõtlik (pursuader) Initsiatiiv, organiseerimine. Juhtimine, müük, veenmine. Enesekindlus. Materiaalsed väärtused. Finantsalased oskused. Konventsionaalne (organiser) Süsteemide loomine ja korrastamine. Kord, täpsus, rutiin. Konventsionaalsus. Reeglite järgimine. Kontoritöö. Humanistlik paradigma 1. Seostub kliinilisest psühholoogiast ja teraapiatest ülevõetud aspektidega. 2. Inimese kutse-eelistused ja mina- kontseptsioon muutuvad elu jooksul. 3. Elu etapid ja etappide ülesanded. 1953 Donald E. Super “A Theory of Vocational Development” 1969 Lloyd Lofquist, Rene V. Dawis “Adjustment to Work” 1979 John D. Krumboltz “A Social Learning Theory of Career Decision Making” D
5. Korporatiivne kultuur. Korporatiivkultuur ehk ettevõtte sisene kultuur ehk organisatsioonikultuur. Mõtteviis "way of thinking" "group think", väärtused ja normid, mida ettevõtte töötajad kannavad Igapäevane praktiline tegevus (mõtteviisi elluviimiseks): · Vestlused · Treeningud ja koolitused · Kohtumised · Igapäevane äripraktika · Tööülesanded · Teenusepakkumine · Tootmistegevus, etc. · Sotsiaalsed suhted konventsionaalsus · Võimusuhted Korporatiivne subkultuur, aitab edasikanda korporatsiooni eesmärke globaliseerumisel korporatsiooni identiteet. 6. Lineaar-, multi- ja reaktiivsed ärikultuurid, nende erisused ja geograafia. Kultuurierisuste mõõted ajale orienteeritus: · Pikaajalisusele orienteeritus (Long-Term Orientation (LTO)) · Lühiajalisele kasumile orienteeritus (Short-term orientation) · Lineaaraktiivsed kultuurid o Andmelembesed
7. Korporatiivne kultuur. Korporatiivkultuur ehk ettevõtte sisene kultuur ehk organisatsioonikultuur. Mõtteviis "way of thinking" "group think", väärtused ja normid, mida ettevõtte töötajad kannavad Igapäevane praktiline tegevus (mõtteviisi elluviimiseks): · Vestlused · Treeningud ja koolitused · Kohtumised · Igapäevane äripraktika · Tööülesanded · Teenusepakkumine · Tootmistegevus, etc. · Sotsiaalsed suhted konventsionaalsus · Võimusuhted Korporatiivne subkultuur, aitab edasikanda korporatsiooni eesmärke globaliseerumisel korporatsiooni identiteet. Rahvastikugeograafia 8. Rahvastik kui tööjõud. ... olulised: Haridus Teadmised, oskused Kogemused, traditsioonid teised, sh demograafilised näitajad · Kui ettevõte laieneb, oluline teada, kas sihtpaigas on rahuldavat tööjõudu · Demograafilise info olulisus sõltub rajatava ettevõtte suurusest
Mõtteviis "way of thinking" "group think", väärtused ja normid, mida ettevõtte töötajad kannavad Igapäevane praktiline tegevus (mõtteviisi elluviimiseks): · Vestlused · Treeningud ja koolitused · Kohtumised · Igapäevane äripraktika · Tööülesanded · Teenusepakkumine · Tootmistegevus, etc. · Sotsiaalsed suhted konventsionaalsus · Võimusuhted Korporatiivne subkultuur, aitab edasikanda korporatsiooni eesmärke globaliseerumisel korporatsiooni identiteet. 5. Lineaar-, multi- ja reaktiivsed ärikultuuri ruumid ja nende erisused. Kultuurierisuste mõõted ajale orienteeritus: - Pikaajalisusele orienteeritus - Lühiajalisele kasumile orienteeritus · Lineaaraktiivsed kultuurid - Andmelembesed
Egotsentrilisus, enesehellitamine ja hoolimatus teiste vastu. Püsiv iha erutuse ja tähelepanu keskpunktis olemise järele. Sobimatult võrgutva välimus või käitumine. Liigne mure kehalise veetluse pärast. Anankastne isiksus: liigsed kõhklused ja ettevaatlikkus. Detailide, reeglite, korra, plaanide jms ületähtsustamine. Täiuslikkuse iha, mis ei lase täid lõpetada. Ülim kohusetundlikkus, töö tähtsustamine kuni rõõmudest ja suhetest loobumiseni. Liigne pedantsus ja konventsionaalsus. Jäikus ja kangekaelsus. Mõttetu nõudmine, et teised toimiksid täpselt samuti nagu tema või vastumeelsus üldse midagi teiste teha jätta-. Painavate ja soovimatute mõtete pealetung. Vältiv isiksus: püsiv ja kõikehõlmav pinge ja kartlikkus. Veendumus oma saamatuses, isikliku veetluse puudumises ja alaväärsuses. Liigne mure saada seltskonnas kriitika või tõrjumise osaliseks. Vastumeelsus luua suhteid, kui teise sümpaatia ei ole kindel. Piiratud elustiil turvalisuse vajaduse tõttu
kontrastiivne keeleuurimine- selle lähteideeks on, et keeli saab võrrelda ka ainult struktuuriti. Siis pole tähtis, kas tegemist on sugulaskeeltega või mitte. kontseptualistlik tähendusteooria- selle järgi on tähendus seesmine kujutluspilt, mille sünnitab keelekasutajas kõnealune keeleelement ja mis mingil viisil iseloomustab kõiki antud märgi referente konventsionaalsed normid e. konventsionaalsed süntagmad- sõnad esinevad oma normaalses põhitähenduses, konventsionaalsus aga tähendab seda, et paljude põhimõtteliselt võimalike kombinatsioonide seast valitakse miski üks ja kindel konventsioon- kokkulepe konvergents- teineteisest sõltumatu paralleelareng kood- süsteem, mille hulgast valitakse sõnumite põhiüksused kopulatiivsed liitsõnad- sõna osad on samaväärsed korrelatsioonikimp- sama fonoloogiline vastandus kordub mitmes foneemipaaris, eriti sama loomuliku rühma sees kreoolid- emakeeleks muutunud segakeeled kvantor- hulga väljendaja
Kuznetsi kõveral. 31. Milline on klassierinevuste mõju tervisele, väärtustele ja hoiakutele, poliitilistele tõekspidamistele, perekonna suurusele ja peresisestele rollidele? Tervis: arstiabi puudus vaestel, toidu puudus, surevad kiiremini. · Väärtused ja hoiakud: "vana raha" vs uusrikkad, tarbimine, sallivus. · Poliitika: majanduslik ja ühiskondlik konservatiivsusliberaalsus, valimiskäitumine. · Perekond ja sotsiaalne sugu: pere suurus, väärtuskasvatus (konventsionaalsus vs individuaalsus ja loomingulisus), laste peale kulutatud raha, soorollid peres, sõprussuhted, haridus. 32. Defineeri sotsiaalne mobiilsus ja kirjelda selle erinevaid esinemisvorme. Sotsiaalne mobiilsus- inimeste ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumise süsteemis. Eristatakse horisontaalset ja vertikaalset mobiilsust. Vertikaalne üles või alla, Horisontaalne nt samaväärsete ametikohtade vahetamine, Põlvkonnasisene põlvkondade vaheline.
Histriooniline isiksus F 60.4 · Teatraalsus, dramaatilisus · Sisendatavus, mõjutatavus · Õõnes ja labiilne emotsionaalsus · Egotsentrilisus · Soov olla tähelepanu keskpunktis · Võrgutav välimus või käitumine · Liigne mure kehalise veetluse pärast · Manipuleeriv käitumine Anankastne isiksus F60.5 · Liigsed kõhklused ja ettevaatlikkus · Reeglite, plaanide, korra liigne tähtsustamine · Täiuslikkuseiha · Ülim kohusetundlikkus, rõõmudest loobumiseni · Liigne pedantsus, konventsionaalsus · Jäikus, kangekaelsus · Nõuab teistelt samasugust käitumist · Painavad, soovimatud impulsid, mõtted Vältiv isiksus F60.6 · Pinge ja kartlikkus · Alaväärsuse, saamatuse tunne · Kartus saada tõrjutud või kritiseeritud · Vastumeelsus "ebakindlate" suhete ees · Piiratud elustiil "turvanõude" tõttu · Suhtlemist nõudva töö ja tegevuse vältimine · Ülitundlikkus tõrjumise ja kriitika suhtes Sõltuv isiksus F60.7
- Vähene impulsi kontroll, kergesti vallanduvad vägivallapuhangud ja ähvardav käitumine, eriti vastuseks kriitikale - Ei suuda tagajärgi arvestada ega ette mõelda Anankastne isiksus - liigsed kõhklused ja ettevaatlikkus; - detailide, reeglite, korra, plaanide jms. ületähtsustamine; - täiuslikkuseiha, mis ei lase töid lõpetada; - ülim kohusetundlikkus, töö tähtsustamine kuni rõõmudest ja suhetest loobumiseni; - liigne pedantsus ja konventsionaalsus; - jäikus ja kangekaelsus; - mõttetu nõudmine, et teised toimiksid täpselt samuti nagu tema või vastumeelsus üldse midagi teiste teha jätta; - painavate ja soovimatute mõtete pealetung. Arvamus endast: Vastutan enda ja teiste eest. Selles, et midagi tehtud saaks, võin loota vaid iseendale. Arvamus teistest: Püsimatud, vastutustundetud, mugavad, ennasthellitavad või ebakompetentsed
mõistetakse kirjandusteost nagu karpi, mida lugeja avab( ja pole vahet, mida ta sealjuures seesmiseks või välimiseks nimetab) 3) De Man räägib Saussure`i semioloogiast ja Peirce`i semiootikast, semiootika ei piirdu semantikaga (lingv. tähenduses), vaid uurib märke kui tähistajaid. Tema eelis on see, et ta ei küsi, mida tähistajad tähistavad, vaid kuidas nad tähistavad. Arutleb Saussure`i ja Jakobsoni üle. Kirj. teos on teade, mis on suunatud iseendale, teine lähtepunkt on märgi konventsionaalsus. Kirj. teost nii vaadeldes võime referentsiprobleemi kõrvale jätta. Võitlus referentsi autoriteediga. Semioloogia lõhub müüdi märgi ja referendi semantilisest vastavusest. Jakobson demonstreeris, et teose kirjanduslikkuse aspekti vastuvõtt on olnud pärsitud just sellepärast et keskendutud on referendile, selle dominandile. Peab Jakobsoni lähenemist viljakaks kuid ühekülgseks. Hilisemad prantsuse strukturalistid on Jakobsoni lihtsustanud (Barthes, Genette, Todorov, Greimas –
dialoogis Kratylos (Kratulos, Cratylos) • “Kratylose” põhiküsimus: kas keel põhineb physis (phusis)-el või nomos-el? • Juba varasemas traditsioonis physis – (inim)loomus, nomos – ühiskonna reeglid. Arutlus käis eelkõige selle üle, kas inimloomus on olemuselt halb ja selle taltsutamiseks on vaja seadusi, või on seadused tegelikult inimloomuse loodud ja seega on inimene loomult hea. • Platonil keele kontekstis • nomos = konventsionaalsus, “kunstlik” reeglipärasus • physis = vastavus maailmale, sõna vastavus referendile • “Kratyloses” vaidlevad – Hermogenes : pooldab vaadet, et keel on konventsionaalne, tänapäeva mõttes arbitraarne – Kratylos: pooldab vaadet, et keel põhineb physis-el, on „loomulik“, tänapäeva mõttes ikooniline – Sokrates (keda peetakse Platoni vaadete väljendajaks)
annaabi.ee 
