pala täielikult lõppenud. Kõige positiivse kõrval oli ka üks väike negatiivne aspekt, milleks oli trummi pisut ülevõimendamine ja selle tõttu oli algul natuke raske keskenduda teistele instrumentidele. Paljud inimesed ei armasta jazzi, aga nagu on kõik inimesed erinevad, on ka jazzibändi stiilid erinevad ja mulle väga meeldis X4 stiil, kuna see oli midagi uut mida ma varem jazzi juures pole kuulnud. Kontserdiga jäin ma väga rahule ja kindlasti kavatsen lähiajal veel minna jazzi kuulama ja usun et ei ole ka välistatud see sama bänd.
Kontserdiarvustus Tallinna poistekoori kontsert Ma käsin 27 nov. kolmapäeval kell 19.00 Kontserdimajas Tallinna poistekoori kontserdil. Kontsert kestis 19.00-20.30. Kontserdil osalesid poistekoori vilistlaste meeskoor, Andres Uibo (orel), Ka Bo Chan (kontratenor), Uku Suviste, Artjom Savitski, peadirigent ja kunstiline juht Lydia Rahula, dirigent ja kontsertmeister Tomi Rahula. Piletihind oli õpilasele 6 ja täiskasvanule 8 . Tallinna poistekoor tähistab väärikat 25 aasta juubelit. Kogu selle aja on olnud koori kunstiline juht ja peadirigent Lydia Rahula. Enamik laulupoisse on alustanud kooristuudios laulmist 6-7 aastaselt ettevalmistuskoorides Primo ja Secundo ning õpib ja mängib mõnd pilli. Koor on olnud võidukas lugematutel konkurssidel ja festivalidel, viimati 2012. aastal Itaalias Riminis lastekooride kategoorias ja 2013. aasta kevadel Eesti Meestelaulu Seltsi korraldataval poistekoorid...
Tegemist oli prantsuse-eesti duoga: Lembe Kokk ja Jean Christophe Onno. Mõlemad nii pillidel kui ka vokaalil. Mängiti erinevaid kitarre, rütmipille, klaverit(ka kahel käel) ja ka kehapilli- kasutades instrumendina iseenda keha. Duo mõjus laval hästi, nende vahel oleks justkui mingisugune tõmme ning nad tõeliselt nautisid seda, mida nad teevad. Nende muusikat ei olnud võimalik piiritleda, see justkui voolas üle kogu saali. Kindlasti ei olnud tegemist tavalise kontserdiga, pigem muusikalise seiklusega, mis on tõeliselt nauditav. Elektroonika abiga andis Rouge Madame välja suurema koosseisu mõõdu, tekkis tunne nagu laval oleks terve orkester kuigi oli vaid kaks inimest. Enne etenduse algust loodi mõnus õhkkond- pandi põlema küünlad ning saal muudeti hämaraks. See oli just õige õhkkond taolise muusika kuulamiseks. Esitusele tulnud lood olid seinast seina: oli nii jazzi kui ka indie rocki; nii eesti rahvalaulude viise kui ka prantsuse
kuidas Rannap kontserdikülastajate silme all taas klaveril mõne hämmastava meloodia kuuldavale tõi, sobitades selle ideaalselt keelpillikvarteti mängituga. Vahepeal jättis Rannap klahvid sinnapaika ja mängis klaverit keeli sõrmitsedes. Vahelduseks oli põnev näha ja kuulda midagi uut. Kontserdi lõpetasid kolm eesti rahvalaulu: „Kiigelaulud”, „Inglisjakk” ja „Sõida, sõida, sõnnikõnõ”. Lood ei eristunud millegi uudsega, vaid sulandusid ülejäänud kontserdiga. Need lood oleksid sobinud pigem kontserdi algusesse. Igatsesin lõpus kuulda lugu „Kolm allegooriat ajast ja igavikust.” Kokkuvõtteks võib öelda, et jäin kontserdiga väga rahule ning võimalusel külastaksin jälle Rein Rannapi kontserdi.
Väga tore oli näha esinemas koori, mis on rahvusvahelisel tasemel. Nad on käinud kontsertreisidel Soomes, Prahas, Hong Kongis, Ungaris ja Lõuna-Aafrikas. Sellises kooris tahaks isegi olla. Neil on olnud ka enda jõulukontsert aastal 2005 nimega ,,Hingevalgus". Koori ja eeslauljaid saatis ka kitarrist Marek Talts. Koori esitus oli väga hea. Esitati nii lõbusamaid jõululaule kui ka aeglasemaid ja rahulikemaid. Tänu neile jäi kontsert mõnus, rahulik ja jõululine. Kokkuvõtteks jäin kontserdiga väga rahule. Tavaliselt mulle ei meeldi kuulata 2 tundi mõnda koori laulmas, aga see oli väga tore, sest jõulud olid tulemas ja see tekitas väga hea jõulutunde. Varem polegi nii head koori kuulnud, neid võiks isegi korra veel kuulama minna. Mulle oleks meeldinud muidugi ka rohkem, kui kõik laulud oleks olnud jõuludega seotud, sest muidu tundus see nagu Jarek Kasari reklaamina, sest ta esitas päris mitu enda laulu. Õnneks
2009. aastal ilmus bändi 10. sünnipäeva auks 2DVD/CD “Kõva Kont”, mis on Metsatöllu viimane oma-kulu-ja-kirjadega-üllitis. Rohkem kui viis tunni vaatamist-kuulamist aastatest 2000–2008 annab põhjaliku läbilõike bändi ajaloost – alates keldris salvestatud proovidest ja esimestest kontsertidest, kus olid kohal mõlemad fännid, ning lõpetades festivali „Rabarock“ esinemisega, kus bändile üürgas kaasa laulda staadionitäis rahvast ja kontserdiga „Märkamisaeg“, kus esineti rohkem kui 100 000-pealisele publikule. Sügisel tegi Metsatöll kaasa Ensiferumi (FIN) Euroopa tuuril, kus anti 31 kontserti 11 riigis. 2010. aasta märtsis nägi ilmavalgust Metsatöllu neljas album „Äio“. Kogu albumi muusika ja sõnad leidsid oma näo Lõuna-Eestis Hargla külas asuva talu eraldatuses. See andis loomingule hingamise, mille sarnast Metsatöllu sõnul ei ole võimalik saavutada suures linnas. „Äio“ salvestati Soomes
marsissid, suur trepp, millel käidi, ilusad kardinad, mis lehvisid ja jõulukuusk. Kaunistused olid imeilusad ja jõululikud. Estonia teatrist võisin välja astuda rõõmutundega, kuna ballett oli tekitanud minus mõnusa jõulutunde. Lisaks meeldis mulle väga Tšaikovski rõõmsameelne muusika. Elamuse tegi eriliseks ka see, et ma polnud kunagi enne balleti vaatamas käinud. Saan seda kogemust võrrelda Põhjamaade Sümfooniaorkestri kontserdiga, mida ma külastasin 2 aastat tagasi. Ballett oli palju rõõmsam ja palju seotum võrreldes Sümfooniaorkestri kontserdiga. Sümfooniaorkestri muusika oli minu arvates palju igavam, kuna muusika ei olnud tuttav mulle, kuid Tšaikovski muusika oli meeldivalt tuttav. Uut informatsiooni sain Tšaikovski elu kohta ning tema loomingu kohta. Ma polnud ammu käinud Estonias ning ei mäletanud, et see nii suur oli. Ma oleksin väga teada
Selle komponeerimisega tegi ta aga algust juba siis kui ta õppis Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Esmaesitus oli aastal 1936. Esitasid Elisabeth Leonskaja (klaver), Triin Ruubel (viiul), Adela-Maria Bratu (viiul), Nathan Braude (vioola), Theodor Sink (tsello). See pala oli väga huvitav, sest enamik osa teosest oli väga voolav ja rahulik, aga siis tulid sisse mõned tempo kiirendused ja äkiklised hetked, mis olid väga ärevad. Lõpetuseks tahaksin öelda, et ma jäin terve kontserdiga väga rahule. Mulle meeldis selle kontserdi idee ja teostus ja ma ei olnud ka kunagi varem kuulanud ühtegi Eesti loominguga Kammerkontserti. Lood moodustasid omavahel terviku ja oli näha ja tunda, et nende esitajad on hinge ja südamega asja juures. Ainuke negatiivne asi mis minul öelda oleks on see, et kohati oli kontserdi alatoon väga nukker. Ja kui vahepeal tuli "Teekond tsello ja löökpillidega", meeldis see mulle
hällilaule eesti, portugali, prantsuse, vene, douala ja hispaania keeles. Mulle hakkas meeldima Coco Mbassi dualakeelne hällilaul, sest see oli rahustav ja omapärane. Ainuke häiriv asi oli see, et sõnadest ei saanud aru. Lisaks Hedvig Hansonile olid laval ka kitarrist Andre Maaker ja noor trummar Tõnu Tubli, kes andsid kindlast kontserdile rütmikust ja eksootilisust juurde. Kontserdil tundsin ennast vabalt ja koduselt, mis muutis kontserdi eriti nauditavaks. Üldiselt jäin kontserdiga rahule, kuigi Hedvig Hanson laulis palju võõrkeelseid laule, millest ma aru ei saanud. Mulle hakkas meeldima Hedvig Hansoni soe ja meeldiv hääl, mis oli sobis hällilaulude esitamiseks.
aasta Eesti Muusikaauhindade jagamisel aasta metalartisti tiitli. 2008. aastAL ilmus ,,Metsatöllu" kolmas album ,,Iivakivi", mille eest sai ,,Metsatöll" Eesti Muusikaauhindade jagamisel juba tuttava aasta metalartisti tiitli. Samal aastal sõlmis ,,Metsatöll" plaadilepingu Universali Soome tütarfirmaga Spinefarm Records. Bändi 10. sünnipäeva auks ilmus 2DVD/CD "Kõva Kont" (2009). Festivalil ,,Rabarock" laulis bändile kaasa staadionitäis rahvast ja kontserdiga ,,Märkamisaeg", kus esineti rohkem kui 100 000-le inimesele. 2010. aasta 15. jaanuaril ilmus netisingel ja video ,,Vaid vaprust", mis oli esimene teos 3. märtsil ilmunud Metsatöllu neljandalt albumilt ,,Äio". Kogu albumi muusika ja sõnad sündisid Lõuna-Eestis Hargla külas asuvas talus. See mõjus loomingule niimoodi, et sellesarnast meeste endi sõnul ei ole kuidagi võimalik suures linnas saavutada.
Isadepäeva kontsert Võru Kandles Käisin vaatamas isadepäeva kontserti, mis toimus 9. novembril Võrus, kultuurimajas kannel, algusega kell 16.00. Kontsert oli kõikidele tasuta. Seal pidas kõne ka Võru maavanem Andres Kõiv, kes tunnustas tublisid Võru isasid ning andis üle tänukirjad. Kahjuks pole mul enam meeles, kes olid nominendid ning kes sai aasta isaks. Seal esinesid Tempera koor lauluga „Ühtviisi valged on suhkur ja sool". Lasva meeskoor, Sillerdised, Kaarel Juurma, Siim Siidra, Kaisa Kuslapuu, Mariell Puusta, Helen Karita Räim ja Võru Kesklinna Kooli lauljad. Dirigent ja kontserdi lavastaja oli Signe Rõõmus. Esmalt läksin küll kontserdile ainult sellepärast, et saaksin kontserdiarvestuse ära teha, kuid tuli välja, et see kontsert oli tegelikult väga tore ning meeldis mulle väga. Arvan, et peaksin rohkem sellistel üritustel hakkama käima. Kõikide kooride laulmine oli minu arust ...
Selle kontserdi juures meeldis mulle kõige rohkem tüdruk nimega Kaisa Kuslapuu, kes esines omaloodud klaveripalaga ,,Teisipäeva õhtu on raamus," sest see oli tal enda loodud ja minu meelest ka väga hea. Kuid ka teised esinejad olid head ja oma lood hästi selgeks õppinud. Minu jaoks tegi kontserdi nautimise raskeks ilus ilm, mis väljas oli, sest aeg ajalt liikus pilk ikka välja ja ka väljas liikuvad inimesed ja autod viisid vahepeal pilgu lavalt välja. Üldjoontes jäin ma kontserdiga ikka rahule ja oli meeldiv vaadata erinevaid inimesi mängimas erinevaid muusikainstrumente.
peamist hitti. Selle loo puhul oli nii, et peaaegu kogu laulu laulas ära publik. Teine lugu millele väga hästi ja aktiivselt reageeris publik oli lugu, mis oli pühendatud LSP heliloojale Roman Sastsenkole tänu kellele bänd sai populaarseks ja kes suri 30. Juulil. Lõpuks, minu isiklik arvamus on selline, et see oli väga põnev kontsert. Mulle see kontsert muidugi väga meeldis. See on alati hea ja väga meeldiv, kui välismaa bändid tulevad meile kontserdiga, sest siin ka palju fänne ja ma kindalsti ootan nende järgmist touri ja jvõimalikult järgmist kontserdi Eestis.
Kontsert oli väga hästi üles ehitatud. Nad oskasid kohe rahvast endaga kaasa tõmmata ja laulma panna. Lood olid hästi omavahel põimitud kiirem vaheldus aeglasemaga ja vastupidi. Nad rääkisid lugude vahel oma elus juhtunud naljakatest sündmustest, mis tõstis igati rahva tuju ja meeleolu. Rahvasoovil esitati lisalugu milleks oli ,,Aeg meil minna üheskoos". Minu arvates olid esinejad täiesti tasemel. Kõik lood olid korrektselt ja puhtalt esitatud. Mina jäin kontserdiga igati pidi rahule. Ma oleks kahetsenud, kui ma poleks sinna kontserdile läinud.
aplaus ning mitmekordne Pille Lille lavale tagasi kutsumine. Lugu tekitas minus väga palju erinevaid emotsioone, kohati oli pala niivõrd võimas, et külmavärinad jooksid mööda selga võidu ülesse ja alla. Tosca aaria jäi mulle meelde oma väga kõrge heli ulatuse poolest ja oli kahtlemata parim osa sellest kontserdist. Ma ei ole just muusikaspetsialist, kuid noorte muusikutega võrreldes olid nn vanemad tegijad kindlasti paremad. Üldjoontes jäin kontserdiga väga rahule ning avastasin endas ka väikese ooperifanaatiku osakese.
ERSO retsensioon Mina külastasin 22, jaanuaril 2018 Estonia kontserdisaali, kus toimus ERSO (Eesti Rahvuslik Sümfoonia Orkester) kontsert. Kontserdi raames tähistatakse Eesti Vabariigi sajandat sünnipäeva, mille raames käib orkester musitseerimas ka mujal maailmas väljaspool Eestit. Esitati orkestrimuusikat. Esimesena kõlas kodumaa helilooja Heino Elleri (1887- 1970) "Kodumaine viis" tsüklist "Viis pala keelpilliorkestrile". Peale Elleri loomingut tuli lavale puhkpilli koosseis suure aplausi saatel. Järgmisena esitati Saksa helilooja Felix Mendelssohn- Bartholdy (1809-1847) loomingust Viiulikontsert, solistiks Triin Ruubel. Tegu oli väga meeldiva loominguga, mis pani minu kui orkestrimuusikat vähehindava inimese suhtuma klassikalisse muusikasse varasemast hoopis teisiti. Soome komponisti Jean Sibeliuse (1865-1957) loomingust esitati Sümfoonia nr.3, Triin Ruubel viiulil. Tema oli ka kontserdi eestv...
esmakordselt olid ära tuntavad ja neid oli võimalik kaasa laulda. Näiteks üks lugu sisaldas endas paljudele Eesti lastele tuttavat Liisusalmi. Minu arvates on alati tore, kui kontserditel esinejad ka oma elust räägivad, sellega nad toovad rahva endale lähemale ja muudavad esinemise veidi isiklikumaks. Südamlikuks teeb paljud lood see, et Jalmar kasutab oma lugudes kadunud vanaema laulude salvestusi. Lõppude lõpuks oli tegemist väga toreda kontserdiga, kust ma lahkusin äärmiselt meeldivate emotsioonidega. Võrreldes varasemate kogemustega on see kindlasti üks meeldejäävamaid tänu eriti hubasele keskkonnale. Kuna kontsert oli minu meelest meeldejääv ei muudaks ma sellejuures midagi, kuna arvan, et publiku rahulolu ja poolehoid on juba praeguse seisuga võidetud.
Retsentsioon Muusikal ,,Chess" Minu esimene 2008. aasta muusikaline elamus oli 11. jaanuaril, kui käisin Vanemuise suures majas vaatamas maailmakuulsat muusikali ,,Chessi". Etenduse lavastas Georg Malvius, muusikaline juht ja dirigent oli Tarmo Leinatamm, koreograaf Jüri Nael ning ilmekate dekoratisoonide autor kunstnik Ellen Cairns Suurbritanniast. ,,Chess" kõneleb sellest, kuidas maletajatest saavad poliitiliste mängude etturid. Lavastuses käsitletakse kahest erinevast rahvusest pärit meest ja nende saatkonda. Algab male maailmameistrivõistluste tiitlimats Meranos, kus vastamisi on venelane Anatoli Sergejevski ja ameeriklane Frederick Trumper. Süzee on mäng inimeste vahel, mäng rahvaste vahel, aga ennekõike on see armastuse ja vihkamise mäng. "Chess" ühendab kõik tõelise muusikali juurde kuuluvad jõud: tantsu, muusika ja näitekunsti. Lavaline kujundus oli li...
koosseis mänginud järjest isegi kaht kontserti. Ainult Tõnu Trubetsky on olnud ansambli koosseisus alates esimesest kontserdist 1984. aastal. https://www.youtube.c om/watch?v=x0Dbdd2PZM VANEMÕDE Vanemõde sai loomiseks ajendi sellest, et 1985. aastal keelati ansambli Turist tegevus. Turistis olid mänginud trummar Andrus Kerstenbeck ja kitarrist Veljo Vingissar. 1986. aasta nääripeol astuti Tartus lavale esimese kontserdiga. https://www.youtube. com/watch?v=mzVvLR4O SINGER VINGER Singer Vinger on eesti proge rocki sugemetega punk rock-bänd. Lugude sõnum on enamasti läbi huumori esitatud iro onia. Bändi juht onHardi Volmer. Singer Vinger tegutseb alates 1986. aastast, selle eelkäijad olid Pära Trust ja Turist. Ansambli eripäraks võib pidada vokalist Hardi Volmerit, kes esitab lugusid alati maha lugedes. https://www.youtube.co m/watch
Need olid kättesaadavad ainult kuninga rikkale õukonnale. Kuninga tähelepanu saamiseks õukonnas aitas kaasa ilus figuur, särav käitumine ning loomulikult ka kallid riided, mida tuli vahetada mitu korda päevas. Õukondlastel oli raha ka uhkete parukate ja kosmeetikatarvete jaoks. Ka talvekuudel korraldas Louis XIV igal õhtul etendusi ja vastuvõtte. Ta ei tahtnud igavust tunda. Kolm korda nädalas kostitas kuningas kogu õukonda. Vastuvõtt algas kontserdiga. Hiljem pakuti kohvi, veini, likööre ja sokolaadi. Tantsiti ja musitseeriti, mängiti lauamänge ja piljardit. Isegi hasartmänge harrastati ja rahasummad võisid olla vägagi suured. Kõik see näitab, et barokkajastul silma paistmiseks ning enda tõestamiseks pidi olema kõike väga palju ja suurelt. Ilma uhkete rõivasteta, parukateta, kosmeetikatarvete ja rahata ei saadud tähelepanu, eriti kuninga oma. Kehtis põhimõte ,,Mida rohkem, seda uhkem''.
muutus kooskõlas muusikaga,see jättis suure elamuse. Nii on laule kergem kuulata ja neid mõista. Kokkuvõttes oli "Fantoom" dramaatiline armastuslugu, mis tõmbas väga hästi kaasa. Oleks võimalik olnud ka variant, kus loo tuntuse tõttu, oleks olnud seda igav vaadata. See oli suur show, vähem oli näha personaalseid emotsioone. Mina läheksin seda muusikali uuesti vaatama pelgalt juba Chalici pärast- ta on muidu teinud poppmuusikat ja räppi ,kuid selle kontserdiga avab ta endast uue külje, mis on ilmselgelt väga tasemel, nagu kõik ta muud muusikalised projektid. Karl Kuusk 10a
saarlast" ning loo autor oli Eduard Tubin. Lugu rääkis röövli pealikust, tema sõbrast ja nende kambast kellel tuli võtta vastu väga julm saatus. Lugu oli eesti keeles ning meenutas väga ooperit ja sele loos mängis ka pianist. Seitsmes pala oli Gustav Ernesaks "Tormide rand". Laulus oli kaks solisti ja pianist mehed trampisid, rütmi tegemiseks oma jalgu, meenutas jällegi ooperit. Kaheksas ja ka viimane laul oli Mark Saare "Leelo" mis oli kontserdi lõppu suurepärane pala. Olin kontserdiga väga rahul ning võiks minna ka järgmine kordki neid kuulama. Kui nad saalis laulsid möödus aeg nii kiiresti . Karl Kaasan 9b
Muusika kuulamist aga antud asjaolud siiski ei häirinud, kjuigi vahepeal, kui tulid mõned tumedamad noodid, ei olnud aru saada, kust need tulevad, sest vaateväljas polnud ühtegi sellist pilli, mis seda teha suudaks. Lood olid aga täiesti võõrad minu jaoks ja vb see tõttu ka mingit otsest elamust ei pakkunud, kuid fakt, et seda kontserti oli kuulama tulnud ka Eesti Vabariigi president oma naisega, võiks tähendada, et tegemist oli väärt kontserdiga, mida mina lihtsalt hinnata ei osanud. Kõige mõnusamaks võib lugeda Penderecki kõnet, mille ta pidas peale EMTA audoktoriks kuulutamist. See oli tõsiselt sügavamõtteline ning juhtis tähelepanu tänapäeva noorte tormakusele ning tahtele mitte vaeva näha, et midagi saavutada.
Taavi Kerikmäe oli suurepärane ,,jämmija", kelle vaba olek ja improviseerimine näitasid, kui väga ta lava peal olemist nautis. Basskitarrist Taavo Remmel jäi silma oma väga hea mänguoskusega tema käed liikusid sõrmlaual lihtsalt nii kiiresti. Vibrafoni näol on tegu huvitava pilliga, mida kuigi tihti ei näe ning kuigi ma olen sellest varem kuulnud, võin tunnistada, et oma silmaga seda kunagi varem näinud ei ole aga torudest välja tulev heli on väga ilus. Jäin kontserdiga väga rahule tavaliselt kiireks neljapäeva õhtuks lisas see palju positiivset energiat, mistõttu isegi vene keele õppimine läks eriti hea kiirusega. Koha peal pakuti ka plaadiostu võimalust, aga majanduslike võimaluste tõttu jäi see siis ostmata. Kindlasti kavatsen seda võimalust tulevikus kaaluda. Autor: Kristjan Lukk 11A
helesinises riietuses. Kõik mehed kandsid musta värvi riideid. Kontserdi lõpus mainis üks peakorraldajatest, et see on ühe suure kontserdi lõpp, enamus esinejatest olla käinud seoses selle projektiga Saksamaal esinemas. Tänati kõiki selle projektiga seotud inimesi ja tublimaid premeeriti lilledega, meeldiva aplausi saatel. Kontsert õnnestus, sest melu ja lõputut aplodeerimist oli palju st see kontsert läks rahvale peale. Ise arvan, et tegu oli tavalise kontserdiga. Kõige enam meeldis Vivaldi ,,Gloria", mis oli suursugune ja meeldiv kuulata.
äärmiselt tempokalt. Teiste esitustega võrreldes oli see kuidagi rahulik ja hea ja mind väga tõmbas see. Kontserdist kui tervikust arvan ma head ja ei oskagi midagi halba öelda. Üritus algas täpselt õigel ajal kell 16:00 ja oli kohe näha, et kõik liikmed nautisid seda, mida nad tegid, mis muutis kõik palju nauditavamaks. Lõpus tuldi publikule vastu ja esitati veel üks boonus lugu, mis oli väga hea otsus esitajate poolt. Kokkuvõttes jäin kontserdiga väga rahule. Kahjuks ma ei käi eriti mitte kuskil sellist muusikat kuulamas, seega ei oska tuua võrdluseks mõnda teist kogemust, aga esimese korra kohta oli väga hea. Suurepärane aasta algus kõikidele klassikalise muusika armastajatele ja soovitan ka kõikidele teistele minna sellistele üritustele, kes veel pole käinud.
1850.aastail esitati kõik Beethoveni sümfooniad peale Üheksanda, mis kõlas Tallinnas esmakordselt alles 1886.aastal. 1860.aastail tulid ettekandele ka Haydni ning Mozarti sümfooniad ning paljude teiste romantismiperioodi heliloojate teosed. Rohkesti käis Eesti suuremates linnades nimekaid külalissoliste. Tihedamini kui Tallinna või Narva sattus neid Tartusse, seda just soodsa asukoha tõttu Riia Peterburi liinil. Teiste hulgas esinesid Tartus kolme kontserdiga ka Ferenc Liszt(1842) ja Clara Schumann (1844). Kuigi baltisakslaste korraldatud muusikaüritustest said osa vähesed eestlased, oli neil siiski mõju eesti rahva muusikaharrastusele. Ehkki mõte eestlaste o m a rahvuslikust kultuurist tundus paljudele baltisakslastele liiga radikaalsena, märgata eestlaste muusikalise tegevuse pidevist ja head taset ning tunnistati põlisrahva ’’ arenemisvõimelisust’’.
sütidesse,millest ühte saime ka meie kuulda. Kontserdi tegid eriliseks meloodia keerdkäigud ning muutused, mida oli huvitav jälgida.Kuigi kontsert oli natuke igava võitu,suutis ta enamust kaasahaarata äkilise meelolu muutusega.Sellest hoolimata oli estluse tase üsnagi hea.Ning lugusi kuulates tekitas see kerge ja kevadise meeleolu, luues justkui tunde nagu oleks kuulamas kevadist vete kohinat . Seega üldjoontes jäin kontserdiga rahule , kuigi eelistan pigem käija kuulamas kontserdeid, kus keegi ka laulab vms. Kuulatud lood olid väga huvitavad ning kaasahaaravad ning võib-olla just sellest tingituna oligi rahulikemaid kohti kuulates tahtmine seda nautida silmad kinni.Kuid siiski oleks võinud olla natuke rohkem informatsiooni iga algava pala kohta ,mis oleks isegi muutnud elamuse nautitavamaks.Oli huvitav jälgida dirigendi kätetööd , keelpillide mängijate sünkroonset mängimist ja ka trummide mängimist
aastal, 13. veebruaril ja oma esimese tütre Paris Michael Katherine Jackson'i said nad 1998. aastal, 3. aprillil. 1997. aastal andis Michael välja oma remix albumi ,,Blood On The Dance Floor", mis sisaldas tema 5 uut laulu, mis olid ühendatud 38. minutilise filmiga ,,Ghosts". Selles filmis mängis Michael viite rolli, kasutates uusimaid eriefekte ja kosmeetikat, mis olid kombineeritud tema tantsu ja muusikaga. 2001. aasta septembris tähistas Michael oma 30. aastapäeva sooloartistina kahe kontserdiga, mis toimusid New York'is, USA's. Paljud artistid, nagu Whitney Houston, Usher, Destinys Child, Shaggy ja paljud teised esinesid seal nii enda kui ka Michael'i lauludega. Seal taasühines Michael kõigi oma vendadega ja nad esitasid oma suurimaid hitte. Siis läks Michael üle sooloesinemisele oma suurimate hittidega. 2001. aasta oktoobris andis Michael välja oma albumi ,,Invincible", millelt oli ta seniajani välja andnud ainult 2 singlit, kaasaarvatud suurhitt ,,You Rock My World"
Aba Taano Kontsert toimus 14. novembril Pärnu kontserdimajas. Aba Taano on vokaalansambel, mille koosseisu kuuluvad Harriett Nabaale (sopran), Joan Nakandi (metsosopran), David Kutumba (tenor), Derick Ssenteza (bass) ja Steven Kibira (bass). Nad on pärit Ugandast, vanimast sealsest koorist Natumayini. See koor on andnud üle 250 kontserdi. Aba Taano on lugandakeelne sõna, mis tähendab number viite. Nad elavad Ugandas ja laulavad suahiili, luganda, fangi, suulu, lutoro, acholi ja teistes esivanemate keeltes. Esimene laul, mis mulle ka kõige rohkem meeldis, oli zulu keelne ,,Sebolande Lama." See algas nii, et kui saal pimedaks läks, siis hakkasid kostuma igasugused looma ja linnu hääled. Alguses tundus, et neid lastakse nagu plaadi pealt, aga nii ikkagi ei olnud, vaid ansambli liikmed ise suutsid ilma tehniliste vahenditeta neid hääli teha. Silma torkas nende väga hea rütmi tunnetus. Nad trampis...
Esinejate lauluoskud oli minu arust väga hea. Olen alati hinnanud seda, kuidas Ott Lepland laulab. Tema jäi kõige rohkem silma, sest teised näitlejad olid võõrad. Ütleks, et etendus oli vägagi originaalne ja erakordne. Näitlejate korstüümid ja lavadekoratsioonid käisid väga hästi teemaga kokku. Kõik oli noortepärane nagu ühele keskkoolile kohale. Muusikalis oli ka väga palju tantsulist poolt, mis tegi asja huvitavaks. Mina olen rahul selle kontserdiga. Tekitas sees hea tunde ja palju positiivsust, sest laval oli palju värve ja esinejad olid rõõmsameelsed. Laulud olid enamasti võõrad, kuid neid oli tore kuulata, sest lauljad oskasid neid hästi. Kokku kõlas kõik suurepäraslt. Ma pole eriline kontserditel käija, aga see oli hea ja teistest kindlasti parem, kus ma käinud olen.
8. Nimeta 10 Verdi ooperit. ''Attila'' ''Traviata'' ''Othello'' ''Falstaff'' ''Korsaar'' ''Maskiball'' ''Rigoletto'' ''Macbeth'' ''Trubaduur'' ''Alzira'' 9. Kelle kirjandusteoseid kasutas Verdi kõige rohkem oma ooperite libretona? William Shakespeare 10. Kes on ooperi ,,Carmen" helilooja ja missuguse kirjandusteose põhjal on ooper valminud? Carmeni helilooja on Georges Bizet, ooper on valminud Merimee samanimelise kirjandusteose põhjal. 11. Kes heliloojatest-romantikutest on esinenud kontserdiga Tartu ülikooli aulas? Tartu Ülikooli aulas esines aastal 1842 F. Liszt 12. Nimeta 3-4 vene heliloojat-romantikut. M. Glinka, A. Skrjabin, P. Tsaikovski 13. Nimeta Sibeliuse kuulsaim sümfooniline teos. Sibeliuse kuulsaim sümfooniline teos on ''Finlandia''. 14. Miks kasutas Chopin oma loomingus poola rahvamuusikat? Tal oli kiindumus kodumaa looduse, ajaloo ja rahvaloomingu vastu. 15. Nimeta Mussorgski tuntuim ooper ja klaveripalade tsükkel.
ning mida võiks välja tuua. Võibolla oli see selle pärast, et ma lihtsalt ei ole Madonna fänn ning mu playlistis pole ühtegi lugu lauljatari repertuaarist. Nagu juba mainitud, oli väga liigutav, et kontserdi lõpus mängiti popkuninga "Don't Stop Til You Get Enoughi". Arvatavasti kujuneski see kõlanud lugude seast minu lemmikuks. Võrreldes kontserti näiteks paar nädalat enne Madonnat Eestit külastatud The Wailersi kontserdiga, olid reggaelegendid mulle kindlasti palju rohkem meeltmööda, ning erinevalt popkuninganna kontserdist, tahaksin ma The Wailersi kontserti kindlasti uuesti kuulata. Üheks põhjuseks on juba näiteks see, et Pirita lossivaremetes toimunud reggaekontserdil oli rahvas ja õhkkond palju soojem ja mõnusam, kui popkuninganna "hiigelkontserdil".
Lava oli kaunistatud palmilehtede, troopiliste taimede ja väikeste tulukestega, mis tekitasid üheskoos mõnusa suvise õhkkonna. Ka muusika hea helikvaliteet ja kevadiste värvidega valgusshow tegid kontserdi nautimise veelgi meeldivamaks. Sel õhtul esitas Reket oma populaarsemaid laule näiteks albumilt "Tuule tee" lood "Teine", "Võit" ja "11:11" ning oma hiljutiselt albumilt "Super ei" lood "Gasell" ja "Köievedu". Jäin selle kontserdiga väga rahule, see tekitas palju positiivseid emotsioone ning see kontsert jääb mulle kindlasti pikaks ajaks meelde. Ootan juba tema neljandat albumit nimega "Rahu", mis ilmub 20. aprillil.
Publik elas väga kaasa ning plaksutas neid kontserdi lõpus korduvalt tagasi. Peale ametliku kontserdi lõppu, kui enamik publikust oma teed läinud, jätkus kontsert vabas vormis veel soovijatele edasi. Lauldi koos kohalejäänutega nii võimsaid rahvalaule, kui esitati omaloomingut, polkast rokini, aeti niisama juttu ja tehti palju head muusikat. Alguses veidi teatud eelarvamusega minnes, kuid mis kontserdi vältel sai kiirelt ümber lükatud, jäin kontserdiga väga rahule, see ületas kõik mu ootused. Raido Pruul G3c
tõmbas rohkem tähelepanu. Kõige meeldivama emotsiooni sain ma siis, kui esitati Nancy Sinatra lugu Bang Bang. Viimasel ajal on tehtud sellest erinevaid mikse ning tema jazzilik esitus oli üks parimaid, mida ma kuulnud olen. Ülejäänud lood olid peaaegu, et tundmatud. Võibolla olin kellegi esituses kunagi neid kuulnud, sest mõned viisid olid tuttavad. Enamik lugusid olid mõnusas jazzilikus rütmis, oli paar jõululaulu, mõned aeglased ja mõned kiiremad lood. Üldjoontes jäin ma kontserdiga väga rahule ning õnneks ei pidanud pettuma. Samas kui võrrelda varasemate kontserdielamustega, siis näiteks 30 Seconds to Marsi kontserdile jäi see väga alla. Kuid olgem ausad, neid kahte kontserti pole tegelikult õiglane võrrelda. Esinemispaik oleks võinud teine olla. Ma oleks pakkunud välja mõne hubase suurema kohviku. Kirikukontserdiks oli ta minu arvates natukene kohatu. Esinejatega jäin väga rahule ning läheksin iga kell nende kontserdile uuesti
lauluks. Gregoriani band koosnes 8 meeslauljast, 1 naislauljast ja 3. bändiliikmest, kes tegid lauljatele instrumentaalset saadet. Gregoriaani Kooris olid Richard Naxton, Johnny Clucas, Dan Hoadley, Chris Tickner, Richard Collier, Gerry O'Beime, Gunther Laudahn Lawrence White, JanEric Kohrs ja Rob Fardell. Naislauljaks oli Sarah Brightman. Kontserdi tegi minu jaoks eriliseks selle võimsus ja omapärasus, mis tekitasid minus mõtliku tunde. Jäin kontserdiga väga rahule, kuigi vahepeal kippus väike uni peale. Mulle meeldis isiklikult, et üks solist tegi vahepeal ka nalja, pakkudes müüa Gregoriani jalamatti. Lemmik laul, mida kontserdil esitati, oli ,,The Moment of Peace", See oli tuttava meloodiaga ja väga kaasahaarav. See läks mulle hinge ja mul tulid värinad seega tekitas see minus veidi hirmsa tunde. Arvan, et Sarah Brightman laulis eriti hästi ja mulle ta meeldis väga
Sun. 1 Omaarvamus: Minu arust oli üpris huvitav kontsert kuna oli hästi üles ehitatud ja oli ka esinemas selliseid esinejaid kellest pole paljud inimesed isegi kuulnud, aga nad tulid ka hästi toime esinemisega. Samuti oli ka rahvaga suhtlemine esinemise ajal hea, kuna paluti rahval endal ka kaasa laulda. Kontserdit ei teinud eriliseks mitte see, et seal oli esinejad kes on Eestis head tegijad vaid see et selle kontserdiga toetati kuulmis puudega lapsi, et nad saaksid uuesti kuuljateks. Mul otseselt mingeid lemmik lugusid ei olnud seal seal oli palju häid lugusid. Ning see tegigi sellest kontserdist ühe toreda kontserdi. Minu arust on tore et selliseid kontserte korraldatakse ja on tore, et need ka jätkuvad. 2
rohkem kui ühte pilli. Kohe oli näha, et mehed on professionaalid. Peale esimest kümmet lugu tutvustasid kõik meile oma pille, millega nad laule esitasid. Tänu ansambliliikmete jutule õppisin lisaks koolis õpitule veel pillide kohta huvitavaid fakte. Minu jaoks oli kontsert täpselt õige pikkusega. Kuna ma ei ole kunagi sellist muusikat eriti kuulanud tuli mulle üllatusena, et Eestis üldse veel selliseid ansambleid on ja et nad viitsivad sellise muusikaga tegeleda. Jäin kontserdiga väga rahule ja suutsin suurendada oma silmaringi mainstream muusikast eemale. Kasvõi korraks. Kindlasti soovitaks ka kõigil oma perel ja tuttavatel minna Hortust kuulama kui neil on aega ja tahtmist
Muusika retsensioon JÕULUKONTSERT Käisin Ott Leplandi, Ivo linna ja Noorkuu jõuluturnee kontserdil Vanemuise kontserdimajas 16. detsembril. See oli ühtlasi ka viimane jõuluturnee kontsert. Mind huvitas põhiliselt kontserdist ansambel "Noorkuu", sest seda on väga hea kuulata ja mulle väga nende koosseis meeldib. Ansambli liikmed on: Ilmar Madison(tenor), Rein Kahro(bariton), Martti Meumers(bariton), Märt Murrik(bariton), Remi Teras(bass). Kõige vanem liige on Rein Kahro, kes on ka üks kolmest ansambli algsest asutajatest 1996. aasta detsembris. "Noorkuu"'l on ilmunud 11 plaati ja eelmise aasta sügisest astus ansamblisse ka uus liige Märt Murrik. See, et Märt "Noorkuu"-ga liitus, täiendas veelgi nende häältekõla, sest ainuüksi Märdi hääl on väga super ja mulle meeldib väga teda laulmas kuulata. Ott Lepland on väga palju arenenud pärast telesarja "Eesti otsib superstaari" võ...
isikliku alatooniga tundelisest lüürikast traagikani ulatuvad meeleolud, homofooniline faktuur, pika kaarega laulev meloodika, tempo ja dünaamika kontrastid. Ferenc Liszt 1811 1886 19. sajandi väljapaistvaim pianist, andekas helilooja, pedagoog, dirigent ja muusikapublist. Sündis saksa keelt kõnelevaks Ungari piirkonnas. · 1827 aastal eraldus ta oma sõpradest ja tuttavatest ning süvenes religioossesse müstikasse. Iga kontserdiga kogus ta üha enam kuulsust.Järgnesid kontserdid Euroopas. Publik eriti naised lausa jumaldas teda. · 1861 aastal kolis ta Rooma, kus üritas reformida kirikumuusikat, see aga ei saanud teoks. · Liszt oli tulihingeline programmilise muusika pooldaja ning ammutas inspiratsiooni kujutavast kunstist ja kirjandusest. · Liszt oli uuendaja harmoonias. Ta tõi muusikasse
Kontserti retsensioon Käisin koos oma noormehega 26.12.2008 kell 18.00 Võrus kultuurimajas ,,Kannel" ansambel ,,Noorkuu" (vocal group) kontserdil. Tegemist on väga tuntud ja armastatud eestimaise bändi kontserdiga, kuhu kuuluvad järgmised lauljad: Rein Kahro (tenor), Ilmar Madison (tenor), Martti Meumers(bariton), Virgo Tulit (bariton),Remi Teras (bass). Noorkuu alustas tegevust detsembris 1996, kolmeliikmelise grupina, kuhu kuulusid Rein Kahro, Martti Meumers ja Henrik Raave. Tollal koonduti ühise nime alla - Rumal Noorkuu. Sellele aitasid kaasa Grand Prix võit Alo Mattiiseni nimelisel laulukonkursil ja debüüt muusikasaates ,,7 vaprat". 1999
BACH teemale(tähtnimed) sümfoonia no 1 ,,Polüfooniline" ,,Perpertum mobile", ,,Pari intervallo", ,,Credo". sel perioodil kasutas võtteid, mis iseloomulikud barokiajastule III Üleminekuperiood 1968-1976 uuris põhjalikult Gruusia rahvamuusikat, edasi huvitus orelimuusikast, uute otsingute ja leidmiste ajajärk, muusikalise küpsuse saabumise aeg IV periood "Tintnabuli ja modernism", algab 1976/77. Algab Hortus Musicuse kontserdiga, mil kanti ette Pärdi teos Tintinnabuli, see tähendab üksteisega ühendatud hääles kellukesi, mis kutsuvad munki kloostris palvusele ja muudele tegevustele, P-le tähendas see meditatsiooni, iga heli väärtustavat stiili, kus domineeris. 3kõla, sellest lähtub diatooniline muusikamaterjal. töhtsad polüfooniad, kõige produktiivsem, loominguline vabadus tekkis 80ndate lõpus, kui immigreerus Berliini, Lääne-Berliin on koduks praegugi, kuid õige pea kolis Laulasmaale. P looming ja
Ka laulja nägi kui väga see rahvale peale läks ning panustas laulu justkui kogu oma hinge. Lisaks nägid lavakujundus ja kõik taustaefektid väga lahedad välja ning see andis kontserdile palju juurde. Üheks negatiivseks küljeks võib pidada seda, et kontserdialal oli ainult üks väljapääs ning kuna inimesi oli meeletult palju, siis võttis kontserdilt ära minek päris rohkelt aega. Samas peab suurtel kontserditel selliste asjadega arvestama. Kokkuvõttes jäin ma AC/DC kontserdiga täielikult rahule. Kui kellelgi on võimalus minna AC/DC kontserdile, siis ma soovitan neil seda kindlasti teha. Sellest kontserdist saab elamuse, mis jääb eluks ajaks meelde.
jõudnud esitada kuna nad tegelesid ka publikuga, mis oli väga tore. Varasemad kontserdid pole nii huvitavad ja naljakad olnud , ise jäin väga rahule ja ülejäänud publik sammuti. Tansaani mehe Arnoldi laulust ei saanud muidugi midagi aru kuna ei valda seda keelt aga tantsu ja liikumist oli ka hea vaadata. Laulud iseenest oli kõik lõbusad ja panid kaasaelama. Kontsert ise oleks muidugi võinud pikem olla ,kuna ma arvan ,et neil oli veel palju laule esitada. Üldiselt jäin kontserdiga rahule ja läheks veelgi neid vaatama ja kuulama.
esitust. Esimest korda Eestis sai bändi näha sisekontserdil, samuti oli esimest korda Eestis üles pandud 360kraadilist produktsioon, kus lava on paigutatud Saku Suurhalli saali keskele. Juba esimestest taktidest, kuni viimase lisaloo viimaste sekunditeni nautis publik kontserti ja Metallica sai ääretult sooja vastuvõtu osaliseks oma fännide poolt. Kontserti võib pidada väga hästi kordaläinuks, sest nii publik ja arvatavasti ka bänd jäi kontserdiga väga rahule. Metallica kontserdil Saku Suurhallis kõlas kokku 18 lugu. Eesti publik suutis Metallicalt meeletute ovatsioonidega välja meelitada ka kolm lisalugu. Esitlusele tulid mitmed palad bändi viimaselt albumilt ,,Death Magnetic", näiteks ,,That Was Just Your Life", ,,The End of Line", ,,Cyanide", ,,Broken, Beat & Scarred" ja teised. Samuti kõlasid Metallica varasemad tuntud lood nagu ,,Nothing Else Matters", ,,Enter Sandman", ,,Master of Puppets" ja ,,Seek and Destroy".
märgata, et Andersoni hääl oli vanaks jäänud, kuid see ei rikkunud mitte kuidagi kontserti minu jaoks. Minu jaoks oli see kontsert kaua oodatud, 2001. aastal kui Jethro Tull Eestis esines ei teadnud ma sellest bändist veel nii palju, olin küll kuulanud mitmeid plaate, kuid kuna ma nii noor olin, siis ei osanud ma sellist muusikat veel hinnata ning seega jäi ka kontserdile minemata. Publik jäi minu arust samuti kontserdiga väga rahule nagu minagi, kontserdilt ära minnes peegeldus kõigi vaatajate nägudelt heameel.
Muusika Jääajas koos Sandra Nurmsalu kvartetiga Külastasin reedel, 26.detsembril kell 19:00 Jääaja Keskust Äksis, Tartumaal, kus esines kontserdiga Sandra Nurmsalu kvartett. Kontserdi pealkirjaks oli “Muusika Jääajas” ning kontsert toimus läbi Jääaja Keskuse kolme korruse kõrguva aatriumi. Nagu öeldud, esines Sandra Nurmsalu kvartett, mille koosseisu kuulusid klahvpillidel Pille Piir, tšellol Silvia Ilves, perkussioonidel Oliver Rõõmus ning vokalistiks oli Sandra Nurmsalu. Peamiselt esitati teiste artistide lugusid, kuid kontsert algas kvarteti enda loodud teosega, mille pealkirjaks oli “Jäälilled”
Schuberti ,,Ave Maria", kuues pala oli Tsaikovski ,,Pähklipureja" avamängu üks osa, seitsmes pala oli (Tsaikovski) ,,Krepak", kaheksas pala oli Leone ,,Adadzo", üheksas pala oli Tõnu Kõrvitsa ,,Mu süda ärka üles", kümnes pala oli Karuse rahvalaul ,,Maga, maga matsikene, üheteistkümnes pala oli Andersoni ,,Fill water" ja kaheteistkümnes pala oli Sibeliuse ,,Vaikus üle maa". Üldiselt jäin kontserdiga rahule, kuigi kuulsin mõnes esitatud palas ebakõla. Aivar Mäe oli tasemel ja mulle meeldis eelkõige Mäe oskus hästi dirigeerida. Muidugi ei puudunud Mäel kontserdi ajal huumorisoon ja üsna kontserdi lõpus õnnestus tal publik ja korraldajad panna uskuma, et see pala, mis ta äsja oli esitanud on viimane. Kuid siis kui inimesed hakkasid lahkuma hakkas ta äkki veel ühte lugu esitama ning see viimane lugu, Sibeliuse ,,Vaikus üle
turneed lahkus Vince Clarke"Depeche Mode'ist".Vince Clarke'i hakkas asendama õppinud muusik Alan Wilder. Wilder ei osalenud teise albumi "A Broken Frame" tegemisel, kuid võeti pärast seda juba ametlikult "Depeche Mode'i" liikmeks. Kuigi "Depeche Mode" oli jäänud Duran Durani ja U2 varju, tundus see muutuvat isegi eeliseks. Tekkima hakkas suur fänkond, kes läheks nendega läbi tule ja vee. Albumiga "Music for the Masses" saabus ka läbilöök Usas. Maailmaturnee kulmineerus kontserdiga 80 000 inimesele.. Kontserdist andi välja ka live album "101" ja samanimeline dokumentaalfilm. Aastal 1990 anti välja album "Violator", mis on seni bändi enim müüdud plaat. Singlist "Personal Jesus" sai nende esimene kuldsingel USAs ja "Enjoy the Silenceist" nende edukaim singel. Uue albumi reklaamimiseks peeti Los Angelese kaubakeskuses autogrammitund, mis meelitas kohale 17 000 fänni. Aknad trambiti sisse ja üritus tuli katkestada. Kohale kutsuti politseibrigaadid ning helikopterid
annaabi.ee 
