NIRVANA Sissejuhatus Nirvana oli bnd, mis li uuesti ellu pungi, minnes muusikaajalukku legendina. Laulja Kurt Cobain ja bassimngija Chris Novoselic tegid nii kommertsraadio sbralikku kui ka rasket rocki. Nirvana muusika on agressiivne ja suunatud inimeste vastu, keda Cobain vihkas vi armastas. Kuna Nirvana tegi grunge-muusikat, on nende looming lrmakas ning otsekohene. Aastatks valisin Nirvana selleprast, et mind huvitas vga selle bndi minevik ning tahtsin rohkem teada saada fakte, millest eriti ei kuskil ei rgita. Ts on eraldi vlja toodud Kurt Cobaini elulugu, sest oli ju tema kige thtsam liige bndis. Tema kirjutas ja laulis enamus laule. Cobani
ksi, leiab ta katkestanud siga pea, lahkunud Jack kui ohvrit metsaline. Simon envisions siga pea, nd kubisev koos evakuatsiooni lendab, nagu "Krbeste jumal" ning usub, et see on rgi temaga. Simon kuuleb siga identifitseerib ennast pris "Beast" ja avalikustada tde ise -, et poisid ise "loodud" metsalise ja et teline elajas oli sees neid kiki. Simon ka otsib surnud langevarjur, kes oli ekslikult metsalist ja on ainus rhma liikmeks tunnistada, et "koletis" on korjus. Simon, lootes, et elda teistele leidmisest, leiab Jacki himu saare keskel ajal rituaal tantsu ning ekslikult metsaline, sureb meeletu poisid. Ralph, Notsu, Sam ja Eric end sdi tundma, mida nad ei peatu. Jack ja tema bnd "metslased" otsustavad, et nad peaksid olema Piggy prillid, ainus vahend algab tulekahju saarel. Raiding Ralph laagris, metslased konfiskeerida prillid ja naasta oma elupaika lhedal suur kivi hunnik nimega Castle Rock. Ralph, mahajetud enamik tema toetajad, reisidel Castle Rock
inimesteks. hed on need, kellel elus kik nnestub, kellel nib kik olemas olevat, mida inimhing ihaldada oskab; teised aga on n. elu hammasrataste vahele jnud, kellele saavad osaks vaid ebannestumised. Viimastele tundub, et kik, mida nad ette vtavad, jookseb liiva ja seetttu nad sageli enam ei ritagi. Kuidas saada nnelikuks ? - see on ksimus, mida paljud inimesed esitavad, lootes saada retsepti, mida teha, et nnetuste jada katkestada ja nnelikuks saada. Selle koha peal julgen elda, et see lootus on kll lollide lohutus , sest pole olemas hte ja kindlat nn . retsepti vaid igaks vormib oma elu ise . Seega tuleks inimestel, kes tunnevad end nnetuna eelkige iseendasse vaadata . nn on inimeste jaoks vga erinev . Osad on nnelikud , kui vidavad lotoga jackpoti, teised on aga nnelikud siis, kui neil on olemas toetav pere, hoolivad sbrad ja kui neil on suhted kigiga korras . Minu arvates sltub nnetunne positiivsete emotsioonide rohkusest .
Oma vaatevinklist igustatult oli Gert poisiplves vihanud isa uut noort naist,kes oli temast endast vaid kolm aasat vanem.Ometi tuli tal palju aastaid hiljem suurmeelselt appi,kui Silver kasvas oma vanematel le pea ja poolvenna elu oli tiesti kiiva kiskunud.Je kohale sugenenud vaikuse li korrapealt appi Luciano Pavarotti.Vgevad reegisntrid psteti valla.Gert oli teinud parima valiku!Brita liigutas aeglaselt ksi ning jalga.Mnikord ujus ta Gunnari poegadega vidu,kuid tnane muusika domineeris nii juliselt,et kik muu ji krvaliseks. Lk 311 hel peval tuli Silver koos imeliku ttarlapsega,kel veider nimi Ginny.Tutvustamine kis kummaliselt-tdruk vttis laia ogalise rihamaga kella randmelt ja nitas Britale peidus olnud tatoveeringut-Ginny.Brita sendanud ksida,kas see ongi ristinimi.Vib olla poleks tdruk arugi saanud,mida thendab vanamoodne sna-ristinimi!Tdruk kandis paksu tallaga,varvastest plvedeni nritavaid saapaid,mille kngitsemine paistis nii tmahukas,et
7. peatkk Kristi ning Indrek judsid koosolekule natuke hiljem kui pidi. Kne oli juba alanud. Kne sisuks olid sotsiaaldemokraadid, sotsialistid-revolutsionrid ja anarhistid ning materdati kahte viimast. Teine koosolek, kuhu nad lksid, toimus hes rikkas perekonnas. Seal nuhke ega politseid ei kardetud, sest ametlikult olid kik klalised kutsutud pidama mingit thtpeva. Elus on vrtus ainult sellel, millest saad aru. (Kristi snad) 8. peatkk Indrek kis Otstaavlil politseijaoskonnas klas. Viimane oli ta pstnud vallamaksust, eldes et ei tea, kus ta elab. See aga Indrekule ei meeldinud, kuigi tal tepoolest polnud raha, et seda maksta. kitselt tuleb Indrekul nlg ning ta suundub sgikohta, kus ka ennist kidud. Seal kurdab proua Kuusik, et hrra Bstri ei ki enam tema juures smas. Katsun, kas saan mda, kui tahan. Kas saan tahta, kui tahan tahta. Kas olen vaba. Inimene peab oma vabadust alati proovima. (Bstri selle kohta, miks ta enam sgikohas ei ki.)
1Peatkk Hommikul tundi pevas 1889 , Sherlock Holmes ja dr Watson rkvel avastada , etklaline oli oma korter eelmisel htul , kuid lahkusid enne ninud kas mees . Kuid ta maha jttisjalutuskepp . Jalutuskepp kannab mrget : " James Mortimer , MRCS , tema sbradCCH " See vimaldab kahe alustada tehes mned mahaarvamisi tema iseloomu ja elukutse kasutades Holmes meetodeid ( philiselt valides vlja ksikasjadobjekti ja teha tenoliselt asjaoluna seda). Watson kirjeldabsmpaatne vana maa-arst , kes saidstick kohalikust hunt ,teooria , et Holmes on mitmeid vastuviteid . Ta vidab selle asemel , et tegemist on noore praktik esitatakse koosstick , kui ta lahkus Londoni Charing Cross haigla ( CCH ) liikuda riigis. Watson kontrolli mned ksikasjad ja vlimuslokkis spanjel kelle hambajljed jljendsuhkruroo jrgnevad peagi tema omanik , James Mortimer , lejnud mahaarvamised on vimalik uurida. Nagu selgub , Holmes on vaid veidi vlja, nagu Mortimer antiroo kui ta oli abielus ( misdetektiiv poleks arvanud ) , mis o
A. Kivi ,, Seitse Venda'' Lpeta laused 1. Vennaste esimene retk vabadusse oli lapseplves, kui... nad hakkasid esimest korda mtlema tulevikule ja saatusele. Nende esimene vemp oli, kui nad Mnniku-moori kanapesast munad ra varastasid ning seetttu mnda aega redus viibisid. 2. Vennad olid omavahel sarnased selle poolest, et... nad olis kik priski kangekaelsed, laisad ja kvapised. Samuti meeldis pea kikidele vendadele tegelikult ks ja sama neiu, Mnniku- moori noorttar Venla. Vlimuselt olid neil sinepikarva juuksed, tugevad lad ja pikk kasv. 3. Teistest erinesid... Aapo, Eero ja Lauri, sest nad olid targemad ja otsustusvimelisemad ning enamasti ka iseloomu poolest. Aapo- mrgatavalt targem, pikim, pihimuliseim, rahumeelne, asutusvrne. Eero- lhim, terava keelega, noorim, nrk, ninatark Lauri- vabadusjanuline, looduselembeline, vaikne, tsine 4. Kosja minnes olid poisid uhked, sest neil olid kaasas... aabitsad, sest nad olid tegelikult minemas kooli, kuid po
aastal Camberwallis ja kellest me sestsaadik kahjuks enam midagi kuulnud pole.). Vljakaevajate, vhemasti teadlaste seas vttis aga sootuks teisel phjusel maad ha suurenev nrvilisus. See phjus oli ks tagasihoidlik ostrakon- savitahvlike, mille Carter oli leidnud eeskambrist. See oli esmalt korra kohaselt katalogiseeritud, ent vaid mni pev hiljem, prast seda, kui Alan Gardiner oli sellel olnud hieroglfid deifreerinud, kataloogist maha tmmatud. Kiri klas: SURM TABAB OMA TIIBADEGA SEDA, KES VAARAO RAHU RIKUB Oleks vale vita, et Carter, Gardiner vi mni teine teadlane oleks sel hetkel tundnud hirmu manasnade ees. Teadlased kartsid palju rohkem egiptuse vljakaevajate ja valvemeeskonna vastuvtlikkust kummituslugudele. Lpuks olid ju arheoloogid sltuvad oma egiptuse abilistest. Nii juhtuski, et savitahvlike kadus protokollidest ja leiunimistutest, mitte aga mlust. Seda mainitakse kikjal, kuid seda isegi ei pildistatud. Ning sellest
James Hetfield sndis 1963. aastal 3 .augustil ooperilaulja ja veokijuhi perre,Los Angeleses. Talle meeldis juba lapsena muusika,ning ta tahtis saada rokkstaariks.Tema suurimateks eeskujudeks olid Led Zeppelin, Black Sabbath ja Thin Lizzy.9-aastaselt hakkas ta klaveritunde vtma ja hakkas enda venna Davidiga trumme ppima. Peale trummipinguid hakkas James huvitama hoopisgi kitarr,mida ta hakkas ppima,kui ta oli 14-aastane.Siis tegi ta endale bndi,kus basskitarri ja trumme mngisid Veloze vennad ning teist kitarri mngis Jim Arnold.Bndi nimeks sai Obsession.Obsession harjutas pidevalt Velozite garaais koos Ron McGovery ja Dave Marsiga.Jamesi pede kolis Breasse, kus ta astus Brea Olinda likooli
"Kurjus" autor Jan Gillou Raamat on leni must ja esikaanel, pealkirja ja autori vahel, on vikselt he mehe kurjad silmad. Thtsamad tegelased (pole mingis kindlas jrjekorras): Erik, Pierre, paps, Lewenheusen, Tosse Berg, Silverhielm, Dahlen, Kull, Bernhard, Kurg, Marja; Nukogu liikmed ja Laeka (laegas) liikmed. Muideks, tegevus toimub Rootsis, nii et siis nimed, kohad jms on rootsilik. Snaseletused: reaalkool - peaks olema klassid kuni heksanda klassini neljandikud - /pole kindel. gmnaasiumil oli neli klassi ja neljandikud olid gmnaasiumi krgeim klass nukad - Nukogu liikmed laupev-phapev - pidi istuma laupeva ja phapeva arestis vi siis tegema mingit kohustuslikku td vms. Erik oli neljateist aastane, neliteist ja pool tegelikult. Tal oli ema, vikevend ja isa, keda ta hdis papsiks. Paps andis Erikule pidevalt peksa. Ta peksis teda sna otseses mttes koerarihma vi kaseviha vmt'ga. Sgilauas sai Erik peaaegu iga kord krvakiile ja muid lke papsilt halbade lauakommete vms eest. Koolis oli E
rahalist toetust, kuid seda ei antud, vaid soovitati Jaan hooldekodusse panna. Kojanaine vihastas selle peale ning ei olnud nus, nii nad lksid taas koos Jaaniga ra koju. Poiss pdis nd iga pev rohkem kojanaist aidata ja rohkem lehti ma, kuid sellest ei aidanud. Poenaine oli ise kinud hooldekodus Jaanist ja tema elust rkimas ning hel hommikul tuldi Jaanile jrgi. Kojanaine oli alguses poepidaja peale pahane, kuid lpuks mistis, et ehk oligi nii kige parem. Lastekodus Jaanile eriti ei meeldinud, ta sai seal tuttavaks oma voodinaabri Vinoga, kes oli pris tore poiss. Kui Jaan enda asju kokku pakkis, tuli sinna Krhva (vhemalt nii teised poisid teda kutsusid). Ta tahtis, et Jaan oma sgi talle annaks, kuid Jaan hakkas vastu ning ei olnud nus. Poisid imestasid, kuidas julgeb keegi Krhvale vastu hakata, sest Krhva oli kva mees seal. Jaan tegi hoopis oma saia tkkideks ning jagas kigile sealt vikese tki
"Phklipureja" jpm. Looming muutus jrjest dramaatilisemaks. Vene intelligentsi meeleolu ja leelamised mrasid paljude Taikovski teoste sisu. Taikovski suri 6. novembril 1893.aastal Peterburis. Taikovski on tunnistanud, et sdamelhedaseim anr on talle smfoonia. Ta on loonud le 30 smfoonilise teose. Neid luues pdis ta tabada inimtunnete kige peidetumaid varjundeid. Taikovski soovis, et inimesed leiaksid tema muusikast rasketel aegadel trsti ja tuge. Ja seda tema muusika pakub tepoolest. Taikovski pole maailma muusikakultuuri ajalukku linud mitte ksnes suure smfonistina ja ooperi heliloojana, vaid ka balletireformaatorina. Kogu Taikovski loomingu ldiseks suunitluseks on inimelu thtsate probleemide kehastus ja avamine. Tema balletid "Luikede jrv" ja "Uinuv kaunitar" avavad uue, smfoonilise balleti ajastu. "Phklipureja" asub helilooja loomingus erilisel kohal. Helilooja hendab ooperlik-smfoonilise printsiibi
Alice on peagi lapseeast vljas. Ta aimab, et tiskasvanute maailmas kehtivad teistsugused reeglid kui lapseplvemaal, kus kuninganna on tema. Ta asub htaegu hirmunult ja uudishimulikult teele uurimaks, mida tulevikul talle pakkuda on. Ning tdeb: tiskasvanutel ei ole lekorrusel kik pris korras. Ta kaitseb vapralt lapseplve naiivseid vaateid suurte inimeste kummaliste ja mnikord tigedate kallaletungide eest, kui nood oma vimumnge mngivad vi vgivallaga hvardavad. Ta kardab kll midagi valesti elda vi ebameeldivalt silma torgata, aga kui teisiti ei saa, vtab ta kogu oma julguse kokku ja prahvatab: Ma ei usu, et neis vrssides oleks kbetki mtet. Carroll manab Aliceis pilkava, kuivalt humoorika tooniga esile kaks inimkogemuse poeetilist valdkonda, unenod ja lapseplve, ja ta tabab sellega laste universumis nhtavasti kmnesse. Prast Carrollit ei ole ilmselt plvkonda, kes ei oleks koos Imedemaaga suureks sirgunud. Alice oli priselt olemas. Tema nimi oli Alice Liddell ja ta oli Lewis Carrolli
kuid kas neist on alati kasu? Kui keegi on trjutud ja tema narrimist on juba kunagi alustatud, ega siis naljalt jrele ei jeta. On tehtud mitmeid programme, et koolivgivalda vhendada, kuid kas need ka mjuvad? Mina arvan, et see tuleneb kasvatusest. On nha, et maakoolides ja niteks Lasname ja Mustame koolides on vgivalda rohkem, jrelikult ei ole selle probleemi suurus kikides kohtades vrdne. Koolivgivald on lai miste ja sinna alla kuuluvad mitmed vgivalla liigid ja nii me ei saagi heselt elda, et koolivgivald on kuritegu, sest vahel vib see piirduda ainult mne halva snaga, aga kui juba lapsed fsiliselt viga hakkavad saama, siis tuleb midagi ette vtta ja vigastuste phjustajat ka karistada.
Hoia telist spra kahe kega Armastus on siis, kui ned kedagi, aga tunned seda khu kaudu tle, et hoolid ja nita seda See ongi see sprusevrtus, mida oskavad hinnata vhesed Jd hest ilma, loobud kigest Soov -on lootus endale midagi saada ning lootus sureb viimasena Mngi mnguasjadega, tunded jta vlja Ma jooksen armastuse ees, kuna kardan haiget saada Alati ei ole viga maailmas, viga vib olla ka sinus Me ei saa kunagi tunda seda, mida tunnevad teised Ma vihkan sind, aga ei julge seda elda Ma ei taha enda probleemidest rkida, kuna keegi ei mistaks mind niivinaa Ma murdun tihti, kuid harva nevad seda teised Minust peab ka aru saama Tee mida tahad, aga vaata, et see nnestuks I love you for who you are, not for who you want to be We're just silly little girls, who fall for stupid boys Before i met you i did not know what it was like, to just smile at someone for no reason Love is the air only two hearts can breathe
Kuida s vltida koolis kiusamist ? Peaaegu kikides koolides le maailma esineb vgivald. See on suurim probleem koolimajas, mida tuleks vtta vga tsiselt ja teha kike, et seda ha rohkem vhendada. Vgivallaga ei kaasne mured ksnes ohvrile ja kiusajale, kuid ka pedagoogidele ja lapsevanematele. Kiusamise tekkimine ei sltu ainult kurjategijaist, vaid ka kannatajaist, vanematest, petajatest ja spradest. Lapsed ja noored, kes teisi kiusavad, satuvad tulevikus tsistesse raskustesse. Laps on kodu peegel ning pilase kitumine koolis sltub palju tema kasvatusest. Tihtipeale pole vanematel aega oma lapsega tegeleda ning nad isegi ei tea, kuidas tal koolis lheb. Kui aga vanemad kasutavad ksteise suhtes vgivalda, vivad lapsed arvata, et nii on ige. Sellega ei kaasne ksnes kiusamine koolis, vaid ka kodus. Uuring on nidanud, et needsamad lapsevanemad vivad sattuda olukorda, kus nad on ise oma poja vi ttre vgivalla ohvriks.
Olles seal neli peva elanud lks Schwarts klla sisseoste tegema, ning kuulis, et Bordeaux'st pidavat vljuma kaks laeva. Nad lksid Bordeaux'sse, et asja uurida. See linn aga oli juba okupeeritud. Villasse tagasi judes ngid nad, et see oli samuti okupeeritud. Nii nad liikusid edasi Biarritzi, kus nad elasid pansionis. Kord kui Schwarts kis laevade vljumisi uurimas, leidis ta tagasi tulles Heleni toa prandalt pikali. Schwarts kutsus arsti, naine keelas viimasel oma mehele elda, et tal on vhk. Mees sai siiski teada, aga ei elnud Helenile, et ta teadis. Kord kohtasid nad hte ameeriklast, kes tegi neile vlja ja ksis, miks nad Ameerikasse ei tule. Kui mees tles, et neil pole viisat, lubas ameeriklane aidata. Schwarts tegi mnda aega juhutid, Helen aga kis vljas ja tuli alati hilja. hel peval vttis Gestapo Schwartsi kinni. Teda piinati, eesmrgiga teada saada kus on Helen. Lpuks ilmus Georg, kes hakkas ise Heleni asukohta vlja uurima
Jah, seda tuleb teha, aga see on pagana raske. Ikka tundub, nagu miski muu oleks olulisem, nagu selle jaoks ei jtkuks enam ruumi. Eneseleidmise ja teeotsimise keerukus. Juulius tegelikult ju harib oma rohtaeda, tema rohtaed on tema pilased ja see, mida ta neile annab. Hilisemas eas hakkab ta jlle ka oma lemmikkirjandust lugema ja keeli meelde tuletama, nii et kui ta vahepeal jttiski oma aia unarusse, siis juab ta selleni ikka tagasi. Tema enda soovitused noorematele - Ei oska muud elda, kui et te ka edaspidi, kui olete vanaks ja targaks saanud, priselt oma noorusest ei lahkuks. Et teile keset praktilist elu jks aega ka millegi ebapraktilise jaoks, mille vrtust ei saa hegi riraamatu deebeti- vi kreediti-poolele kanda ja mis ometi on teinud inimese selleks, mis ta on. Romaanis on tegelikult rohkem tegelasi, kik nad on mingit viisi ksi ja nende saatused mingit viisi traagilised. Ristikivi on suutnud tegelased nii hsti
Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused. Sisu? Crusoe (nii kutsusid teda sbrad) sndis 1632. aastal Yorgi linnas. Ta oli kolmas poeg peres ja tema isa oli andnud talle parima hariduse, mida nad lubada said. Crusoe isa tahtis tast teha seadusetundjat, aga poiss ei tahtnud sellest kuuldagi. Teda tmbas vaid meremehe-elu. Crusoe pgenes kodust ja astus laeva, mis suundus Londoni poole. Aga tee peal tusis torm ning see suutis Crusoet nii palju hirmutada, et ta hakkas jumalat paluma. Ta palvetas, et ta elaks selle tormi le ja kui ta peaks selle le elama, siis lheb ta otsejoones isakoju tagasi. Kuid kui nad psesid, siis ajas Crusoe need mtted peast ja sitis laevaga edasi. Kuuendal peval puhkes jlle suur torm ja seekord juba nii suur, et isegi vanad merekarud arvasid, et laev lheb phja. nneks tuli ks vike sepaat neile appi ja nad psesid paati just enne seda, kui laev phja vajus. Kaldale judes kinnitati talle, et tema pole meresidu jaoks loodud ja et tema prast viski laev phja minna. Cru
"kill-kll!" helises koolikell. "kik vikesed jnesed klassi!" hdis proua liisa,jneselaste vahva kooli petaja. Kasparil oli suur koolikott sejas ja nii jrgnes ta oma spradele. Ta otsis enndale diivanile istekoha - tpselt sprade ja sbrannade keskele. nagu igal hommikul, alustasid vikesed jnesed koolipeva lauluga "tere hommikust, maailm!". prast seda lksid nad mngima.kaspar ja tema hea sber bruno suundusid mngunurka, kuhu oli sisse seatud nukuteater seal seisis ka ks suur kast kostmidega. kaspar tahtis vga mber riietuda ja tmbas kik rivad kastist vlja. piraadipksid, printsessikingad, naljakad prillid, ujumislestad - kik see ja palju muudki vedeles keset prandat. kaspar sikutas jalga tohutu suured pksid, pani ette punase nina ja marad prillid. sellises kostmis tantsis ta peegli ees. "hi-hii!"itsitas kati."vaadake kloun!" bruno leidis oma kaisukaru jaoks uhke piraadimtsi ning musta silmaklapi. bruno ja tema karu lksid piraatide laevaga merd sitma! "on aeg koristama hakata!" kuulsid kki jnese
1.Analsi Trgi eeldusi ja puudusi turismimajanduse edendamiseks. EELDUSED: Trgi pikk ning mitmekesine rannik, krged med ning kaunid jrved, paljud ajaloolised, religioossed ning arhitektuurilised paigad annavad riigile suureprase turismipotentsiaali.Kindlasti kutsub Trki turiste ka see, et Trgi on odav ja suhteliselt vhekoormatud maa. Vaatamisvrsused-rikkalikult kultuuriobjekte niteks:moeesid ja ajaloomlestisi(Kreeka ajaloomlestised).Kindlasti on suureks plussiks on meri ja mnus kliima.Erinevad Trgi rahvuspargid kidavad inimesi oma rikkaliku taimestiku ja loomastikuga. PUUDUSED: Poliitiliselt rasked ajad-mssud ja rahutused ja kindlasti ka usk.Trgi ala on ks aktiivsemaid maavrvinate ning vulkaanide piirkondi ehk loodusnnetused mis vivad turiste arvu pikaks ajaks vhendada. (Mudalaviinid).Trgi on kll odav maa,kuid majanduslikult on ta ks mahajnumaid. 2.Kuidas mjutavad geograafiline asend ja looduslikud tingimused Norra transporti/veondust. Geograafiline asend mjutab nii, et merekauba
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
