o III: Isikukeskse, läbipaistva ja tõhusalt toimiva avaliku sektori arendamine Avaliku sektori toimimise tõhustamine Kasutajasõbralike elektroonsete avalike teenuste osutamine 19. Kes on infotöötaja ja millised on infospetsialisti kompetentsid? Infotöötaja on isik, kes lahendab infoprobleeme kasutades analüüsi, leidlikkust, haridust ja kogemusi. Kompetentsid on: võime kontseptualiseerida informatsiooni võime sünteesida ja sobitada informatsiooni teadmine sisemistest ja välistest inforessurssidest, oskus neid kasutada ja nende kasutamist juhtida inforessursside haldamise mõistmine 20. Millised on olulised oskused infospetsialistile 21. sajandil? loominguline ja avatud innovatsioonile valdab otsimootoreid võimeline haarama tervikut oskab hoida oma isikliku ja tööalase elu mõistlikus balansis
Eesti IKT sektori konkurentsivõime suurendamine III: Isikukeskse, läbipaistva ja tõhusalt toimiva avaliku sektori arendamine Avaliku sektori toimimise tõhustamine Kasutajasõbralike elektroonsete avalike teenuste osutamine 24. Kes on infotöötaja ja millised on infospetsialisti kompetentsid? Infotöötaja on isik, kes lahendab infoprobleeme kasutades analüüsi, leidlikkust, haridust ja kogemusi. Kompetentsid on: võime kontseptualiseerida informatsiooni teadmine sisemistest ja välistest inforessurssidest ning oskus neid kasutada ja nende kasutamist juhtida inforessursside haldamise mõistmine võime sünteesida ja sobitada informatsiooni 25. Millised on olulised oskused infospetsialistile 21. sajandil? - loominguline ja avatud innovatsioonile - valdab otsimootoreid - võimeline haarama tervikut - oskab hoida oma isikliku ja tööalase elu mõistlikus balansis
24. Kes on infotöötaja ja millised on infospetsialisti kompetentsid? Infotöötaja on isik, kes lahendab infoprobleeme kasutades analüüsi, leidlikkust, haridust ja kogemusi. · teadmine sisemistest ja välistest inforessurssidest ning oskus neid kasutada ja nende kasutamist juhtida · inforessursside haldamise mõistmine · võime sünteesida ja sobitada informatsiooni · võime kontseptualiseerida informatsiooni 25. Millised on olulised oskused infospetsialistile 21. sajandil? · valdab otsimootoreid · võimeline haarama tervikut · oskab hoida oma isikliku ja tööalase elu mõistlikus balansis · võtab juhtimise enda peale · oskab teisi nõusse rääkida · efektiivne võrgustikus osaleja · teab, kuidas ta võib olla teistele kasulik · loominguline ja avatud innovatsioonile · head esinemisoskused
(füsioloogilised ja turvalisuse vajadused) ning kõrgema astme vajadused (sotsiaalsed, lugupidamise ja eneseteostuse vajadused). Nende kahe astme erinevus on selles, et kõrgema astme vajadused rahuldatakse sisemiselt, madalama astme vajadused aga väliselt. C. Alderferi ERG teooria Populaarseim Maslow´ teooria edasiarendus lähtuvalt vajadustest pärineb Alderferilt. Kui Maslow´ mudel ei olnud mõeldud spetsiaalselt organisatsioonide tarvis, siis Alderfer püüdis kontseptualiseerida organisatsiooni seisukohalt tähtsaid vajadusi. Ta väitis, et vajadused saab jagada kolme suurde klassi: 1. eksistentsivajadused vajalikud organismi eksistentsi seisukohalt lähtudes(existence) E 2. suhetevajadused sisaldavad vajadusi inimsuheteks, kindlusetunde ja püsivaenesehinnangu vajadust (relatedness) R 3. arenguvajadused seotud oma potentsiaali kasutamise vajadusega (growth) G 11. Sisemised ja välised tasud
oma võimeid. Kõrge eneseteostusvajadusega inimene suhtub lugupidamisega endasse ja teistesse. Teooria põhiteesid: Inimest motiveerivad ainult rahuldamata vajadused. Kõrgemate vajaduste rahuldamisele orienteerub inimene vaid siis, kui madalama taseme vajadused on rahuldatud. Kui Maslow' mudel ei olnud mõeldud spetsiaalselt organisatsioonide tarvis, siis Alderfer püüdis kontseptualiseerida organisatsiooni seisukohalt tähtsaid vajadusi (aga sobib ka inimese kohta). Ta väitis, et vajadused saab jagada kolme suurde klassi: eksistentsivajadused - existence - E kuulumine - relatedness - R arenguvajadused - growth - G. Erinevus: ERG teooria puhul võivad inimest samaaegselt motiveerida erineva taseme vajadused. 9
Kõrge eneseteostusvajadusega inimene suhtub lugupidamisega endasse ja teistesse. Teooria põhiteesid: · Inimest motiveerivad ainult rahuldamata vajadused. · Kõrgemate vajaduste rahuldamisele orienteerub inimene vaid siis, kui madalama taseme vajadused on rahuldatud. Kui Maslow' mudel ei olnud mõeldud spetsiaalselt organisatsioonide tarvis, siis Alderfer püüdis kontseptualiseerida organisatsiooni seisukohalt tähtsaid vajadusi (aga sobib ka inimese kohta). Ta väitis, et vajadused saab jagada kolme suurde klassi: · eksistentsivajadused - existence - E · kuulumine - relatedness - R · arenguvajadused - growth - G. Erinevus: ERG teooria puhul võivad inimest samaaegselt motiveerida erineva taseme vajadused. 5 10. Seleta lahti ootusteteooria olemus.
saanud ja tundsid enda jaoks põhendamata kurbust ja ängistust, kuid ei teadnud mis on selle põhjustanud. Nõustamise juures on üks oluline aspekt ja selleks on ruumi loomne asja läbiarutamiseks. Ruum kus toimub nõsutamine, peaks olema kliendi jaoks võimalikult turvaline, kus ta saab tunda end hästi oma emotsioonidega ja julgeb neid avaldada, ületades oma esmased hirmud. Iga inimene kes soovib nõustada peaks suutma oma tegevust kontseptualiseerida ja väljaõpe peaks hõlmama reflektiivset praktikat. Nagu ma sain aru, siis raamat egrutav lugejat võtma kriitilist seisukohta, see on minu jaoks väga huvitav. Isiklikult minu elus on lood ühed olulisemad asjad, minu jaoks on väga oluline see, et ma tean, et ükskõik millest ma soovin vestelda on mul olemas lähedased kelle poole pöörduda ja ma ei pea kunagi olema oma mures üksinda. Minu jaoks on samuti oluline see, et mul oleks mida rääkida ja et mul oleks kellele rääkida
Kolmekomponendiline mudel definitsioonide ühendamine ning vasturääkivuste mõistmine Probleemid defineerimisega on tavalised peaaegu kõigi psühholoogiliste häirete puhul, kuid tulevad eriliselt esile seoses psühhopaatiaga. Põhjuseks võib olla sildi "psühhopaat" elumuutev jõud, näiteks karistuse raskusastme määramisel, kinnipidamisasutusest hoidmisel või väljasaamisel. Kolmekomponendiline mudel pakub välja, et psühhopaatiat saab kontseptualiseerida, kasutades kolme erinevat, samas lõikuvat, fenotüübilist konstruktsiooni: düsinhibeerimine, julgus, alatus. 1. Düsinhibeerimine. Düsinhibeerimine näitab kalduvust impulsi-kontrolli probleemidele. Iseloomulikeks joonteks on planeerimatus, ettenägematus, kahjustunud reaktsioonid tungidele ja puudulik käitumiskontroll. Käitumises väljendub vastutustundetus käitumise, kannatamatuse, usaldamatuses, vägivaldsuses, alkoholi ja
võimeid. Kõrge eneseteostusvajadusega inimene suhtub lugupidamisega endasse ja teistesse. Teooria põhiteesid: · Inimest motiveerivad ainult rahuldamata vajadused. 6 · Kõrgemate vajaduste rahuldamisele orienteerub inimene vaid siis, kui madalama taseme vajadused on rahuldatud. Kui Maslow' mudel ei olnud mõeldud spetsiaalselt organisatsioonide tarvis, siis Alderfer püüdis (kontseptualiseerida äki väljendada.) organisatsiooni seisukohalt tähtsaid vajadusi (aga sobib ka inimese kohta). Ta väitis, et vajadused saab jagada kolme suurde klassi: · eksistentsivajadused - E · kuulumine - R · arenguvajadused - G. Erinevus: ERG teooria puhul võivad inimest samaaegselt motiveerida erineva taseme vajadused. 15. Millised on grupi omadused (3)? Meie tunne on ühtsustunne grupiliikmete vahel. Kinnistab teadmist kes on grupis.
jumalakujutlused sõltumatumaks usulistest sümbolitest ja omandavad isikupärased ja mitmekesised jooned. Religioon teismeeas mõistetakse 3 valdkonda 1) Kognitiivne areng 2) Sotsialisatsioon väheneb vanemta mõju ning suureneb eakaaslaste ja kooli tähtsus. 3) Isiksuse küpsus identiteedikriisi läbimine ja eneseleidmine (vastused kes ma olen, miks ma olen) Siinkohas mõjutab arengut võime kontseptualiseerida elusündmusi ja mõelda abstraktsetes kategooriates. Täiskavanus religioossus on seotud suhete, töökoha, pere ja ühiskonnaga. Iseloomustavad kaks faktorit: 1) töö töökoha vaimsus, seal täidetakse kõik töötajate vaimsed vajadused. 2) küpsus kirjeldatakse seda nelja tunnusega: 1. Küps religioon on arenguvõimeline, mõtestades varasemaid uskumusi, tundeid, veendumusi, hoiakuid ja käitumist ning liikudes sügavama mõtestatuse poole. 2
seletusjõu puhul tuleb alati eelistada lihtsamat teooriat Läbi oma väljaastumiste püüdsid reformaatorid nö päästa Piibli teksti oma keskaegsete eelkäijate vääritiläinud tõlgenduste võrgustikust Ent eitada allegoriseerimise legitiimsust ähendab ühtlasi, et tuleb eitada ka looduslike objektide võimet toimida iseenesest tähenduslike, transtsendentaalsete märkidena Kui aga loodust ei saa enam kontseptualiseerida selle koostisosade sümboolsete tähenduste alusel, siis tuleb see taaskorrastada mingil muul viisil Nõnda ongi Looduse Raamat oma varauusaegsete tõlgendajate jaoks tähenduslik hoopis tänu oma taksonoomilisele või matemaatilisele korrastatusele. Ning selle religioosne tähendus taandub üheleainsale teoloogilisele printsiibile looduse jumaliku korrastatuse printsiibile (ingl design) Uusaegse teaduse teke võlgneb suuresti tänu reformatsioonile, kuna just selle kaudu
nähtusi. E-P religioonikäsitlus - "Theories of primitive religion" (1965) vaidlustab olemasolevad teooriad primitiivsete religioossete praktikate kohta. - Uurijate seisukohad peegeldavad seda, kas nad on ise usklikud või mitte. - Mitteusklikud seletavad religiooni kui illusiooni bioloogiliste, sotsioloogiliste või psühholoogiliste teooriate abil. - Usklikud otsivad seletusi, mis osutaks, et religioon on viis reaalsust kontseptualiseerida ja sellega suhestuda. - Tema uurimus azandedest ja nueridest on olnud aluseks väga paljudele hilisematele religiooni ja nõiduse uurimustele. - Religioon ei tulene sotsiaalsest struktuurist ega ole selle poolt ka piiratud. - Tundis huvi, kuidas inimesed seletavad üksteisele selle universumi keerukust, milles nad elavad. Religioon on väga tihedalt seotud sotsiaalse ja materiaalse reaalsusega ja seda on võimalik mõista ainult läbi sotsiaalse analüüsi, sidudes
3 2.10.2011 Sotsiaalteadus ja eesmärgid · Sotsiaalteaduse eesmärk on selgitada kirjeldada ja kontseptualiseerida omadusi/muutujaid ja põhjuslikke seoseid ning nende avaldumisvorme · Teaduse eesmärk on nähtuste toimimise erinevates olukordades. ,,An overall aim in social science research is to explain events and processes. To explain something implies (from the mõistmine, jagatud mõistmine. ,,Most perspective of critical realism) first describing and conceptualizing the
Erinevus nende vahel on seal keeleajalooline: kui tähendused on seotud, siis on üks polüseemne sõna, vastasel korral kaks omavahel homonüümset sõna. Terminoloogias ei tarvitse selline lähenemine produktiivne olla. Terminitöö seisukohalt ei peeta sõnade ajalugu kuigi tähtsaks, mis- tõttu oskussõnastikes enamasti ei tehta polüseemidel ja homonüümidel vahet. Küll aga on otseseid praktilisi järeldusi sellel, kumb neist valida, kuidas ühe vormi ja mitme sisuga olukordi kontseptualiseerida: kas sõnu on seal üks või mitu? Ühe polüseemse ehk mitmetähendusliku sõnana käsitlemise eelis on harjumuspärasus kasutaja jaoks: peetakse ju pikemalt mõtlemata loomulikuks, et tee on ikka üks sõna, hoolimata mitmest tähendusest, hoolimata isegi leksikoloogide kinnitusest nende tähenduste omavahe- lise seose puudumise kohta. Teine võimalus on inimestele sageli ootamatu: tee võib olla ka kaks sõna. Esiteks tee kui liiklemiseks mõeldud rajatis ja teiseks tee
annaabi.ee 
