TOTALITAARSETE RIIKIDE KUNST 1. Milliste sündmustega seoses keelustati avangardistlik kunst nii Saksamaal kui Nõukogude Liidus ? Need olid diktatuuririigid, kes kontrollisid oma alamaid terrori ja vaimse tasalülitamise abil. Kuna taheti kogu elu täielikku kontrolli, oli vaja rangelt kontrollida ka kunsti, sest kunst suudab levitada ideid, hoiakuid ja meeleolusid. Totaalsed riigid püüdsid panna oma kodanikke mõtlema ühtemoodi ning järelikult ei saanud lubada ka mitmekesist kunsti. 2. Miks seda tehti ? Avangardistlik kunst oli totaalsele võimule kasutu, sest selle abil oli raske
Selveris maksti kaardiga 83 ostjat. Sularahas maksti kokku 189 korda. Neist 104 korda maksid naised ja 85 mehi. Maximas oli sularahaga ostmise arv 170, neist 72 mehi ja 94 naisi. Tabel 1.4. Sugupoolne tagasiantva raha kontrollimine sularahas. Pood Maxima Selver Sugu Mehed Naised Mehed Naised Kokku 72 94 85 104 Kontrollisid 50 (ca 69%) 73 (ca 78%) 76 (ca 89%) 84 (ca 81 %) Ei kontrollinud 22 (ca 31%) 21 (ca 22%) 9 (ca 11%) 20 (ca 19 %) Tagasiantva raha kontrollimist sai teostada ainult sularahas maksmise korral. Selveris sularahas oli makstud meeste ja naiste poolt. Selgus, et esimesel päeval naised 8% rohkem kontrollivad tagasiantva raha. Maximas sularahaga ostud olid 72 meestel ja 94 naistel. Naised kontrollisid raha paremini kui kehed 9% parem. Tabel 1.5
külaelust ja kiriklikest asjadest. Peod toimuvad oma talus, külas, kiigeplatsil, looduses, kuskile mujale ei mindud-puudus vajadus. Elatakse koos, pered on suured ja igaüks teeb tööd. Igal piirkonnal on oma kultuur, erisusi ei sallita, ollakse väliskultuuri vastu. Industriaalühiskonnas säilitab kultuuri ühiskond. Linnastutakse ja põllutöö väheneb. Inimesi kontrollib ühiskond, riigivalitsejatel tekkis rohkem võimu ja nad kontrollisid, mida inimestele edastati läbi ajalehtede ja infokanalite. Mood muutus ühtseks. Usu tähtsus vähenes, linnas naabrid kontrollisid vähem kirikus käimist. Kodus ei veedetud aega, kuna korterid olid väikesed, pigem keskenduti tööle, kus veedeti umbes 14 tundi ja kodus käidi ainult magamas. Nädalavahetuseti käidi kõrtsides, peod olid vabamad, pidutseti väljas kuna korteris polnud ruumi. Tekkisid lasteaiad, vanadekodud, kasiinod, teater, kino, laulupeod. Pered olid väikesed
Uusaeg ... kuni 20. Sajandi lõpp Esimese MS algus 1914 Saksa Keisririigi väljakuulutamine 1871 Tsivilisatsioon: · Primaarne · Sekundaarne Tunnused: · Riiklus · Seisuslik · Valitseja · Kirja kujunemine · Põllu harimine EGIPTUS: - kõrgelt arenenud - Klassiühiskond - Usklik - Põlluharimine/talupojaühiskond Ühiskonnastruktuur: · VAARAO (ülemvalitseja) ainuvalitseja, Jumala kehastus maa peal · Preestrid usuelu korraldajad · Asevalitsejad (määratud vaarao poolt, kontrollisid) Sõjapealikud (juhtisid sõjasalkasi) · Kirjutajad riigiametnikud, kontrollisid ka maksude laekumist · Talupojad (maksid makse, üleriiklikud ehitused) Käsitöölised (tarbeesemete valmistamine ülemkihtide jaoks) · ORJAD ilma õigusteta, kõik mustad tööd, kõige madalam seisus Kiri- hieroglüf ehk kirjamärk 1% kirjaoskajaid Papüürus taim, millest valmistati materjali kuhu peale kirjutati Kõige tähtsam oli päikesejumal Ra. Nad uskusid surmajärgsesse ellu.
Messeenia alistatud elanikke kutsuti heloodideks, kes olid Sparta maad harivad orjad. Ateenas seevastu kuulusid kodanikkonda kõik vabad meestest põliselanikud. Rahvakoosolek polnud Ateenas tähtis, sest riigivõim oli aristokraatide seast valitud ametnikel ja nõukogul (demokraatlikuks riigiks sai Ateena alles 5. sajandil eKr). Spartas oli riiki juhtivas eesotsas kaks kuningat, kelle võim oli päritav. Lisaks kuningatele juhtisid riiki vanemate nõukogu - geruusia. Võimukandjate tegevust kontrollisid omakorda viis efoori ehk kõrgemat riigiametnikku, keda valiti iga- aastaselt. Kuningad täitsid preestrikohustusi ning juhtisid sõjaväge. Spartiaatidel oli väga range sõjaväeline kasvatuslik süsteem - seitsmeaastaseks saades pidid poisid kodust välja kolima ja eluga ise hakkama saama. Kahekümneselt saadi täisväärtuslikeks sõjameesteks ja kolmekümneselt täieõiguslikeks kodanikeks. Suur osa spartiaadi elust veedeti kodust eemal - kas sõjalistes harjutustes või lahingutes
Ebaseaduslikust tegevusest kasvas kõik edasine üle sõjaks ja selle üle diskuteerivad eri riikide eksperdid kuni käesoleva ajani. Toime pandud kuritegudest on antud välja mitmesuguseid materjale. Ekraanil näeb ühte tunnistust, milles kirjeldatakse grusiinide poolt pandud kuritegu. 5.slaid Sõjaline konflikt Abhaasia valitsuse vägede ja Gali piirkonna etniliste grusiinide (põhiliselt megrelid) vahel. Peale sõjalise tegevuse lõppemist 1992 – 1993. a Abhaasia sõjas kontrollisid Abhaasia võimud märkimisväärset osa Gali rajoonist, eranditeks mõned grusiinide enklaavid. Grusiinidest elanikkond, kes olid lahkunud oma elukohtadest, pöördusid tagasi Gali rajooni. 1998. aasta kevadel muutus situatsioon Abhaasias äkki teravaks. Valge Leegion, Metsavennad ja teised grusiinide võitlejate grupid suurendasid Abhaasia armeele kallaletungide arvu, kes lõpuks kaotas kontrolli Gali rajooni üle. 26. mail võtsid abhaaside jõud oma kontrolli alla peaaegu terve Gali rajooni
RIIGIKORD Geruusia ehk 2 KUNINGAT VANEMATE (juhtisid sõjaväge, NÕUKOGU kuulusid tõid jumalatele ohvreid) (tähtsamate riigiasjade üle otsustamine) kontrollisid Kolleegium 5 EFOORI ehk vaatlejat RAHVAKOOSOLEK valivad (kiitis heaks või lükkas tagasi vaemate nõukogus vastu võetud otsused) Spartiaatide kasvatus Poistele õpetatimuusikat, laulmist, lugemist, kirjutamist, maadlust, ujumist, relvade võitlust. Tüdrukutele õpetatikeha karastamist, oda viskamist, koduste tööde tegemist,
langetasid kõige tähtsamad otsused. Spartalased olid Sparta kodanikkonda kuuluvad inimesed, kes rõhutasid võrdsust ja ühtekuuluvust, kuid ka nende seas oli varanduslik ebavõrdsus. Neil oli suur võim ümbruskonna elanike üle, kuid Sparta kodanikke endid oli kõige vähem. geruusia ehk vanemate nõukogu koosne 30-st üle 60-aastased spartalasest, kes andsid kuningatele nõu. Kogu valitsemist ja ühiskonnakorda kontrollisid viis efoori, kes kontrollisid ka kuningate tegevust. Basileus oli Vana-Kreeka maakonnajuht. Nendest said hiljem kuningad (imperaatorid). Basileusteks valiti peamiselt aadlikke. Apella – ehk kõikidest spartalastest koosnev rahvakoosolek. 7. Selgita, kes või mis olid Sparta armees 1) hopliit ja 2) faalanks. Hopliit oli poliste sõdur. Raskerelvastusega jalaväelane, kelle varustusse kuulus oda, mõõk, kilp, kiiver, rinna- ja säärekaitsmed. Hopliitide lahingurivistu oli faalanks. 8
Ader – põlluharimise tööriist. Pronks – vase ja tina sulam. Viljelusmajandus – inimesed kasvatasid endale ise toitu. Ühiskondlik tööjaotus – tehtavad tööd jaotati ühiskonnas laiali, st osa tegeles põlluharimisega, osa käsitööga jne. Varanduslikud klassid – inimesed jaotusid klassidesse selle järgi, kui jõukad nad olid ning kui palju nad omasid. Riiklus – rikkamate seast olid esiletõusnud elukutselised valitsejad, kes kontrollisid ja korraldasid ühiskonna tegevusi seaduste toel. Kõrgkultuur – kaasab enda alla plaanipärase põllumajanduse, teaduse, linnade olemasolu, ühiskonna organiseerituse, tööjaotuse, kirja olemasolu, arenenud religioosse süsteemi, ühise mõtlemise ja tunnetuse ning ajaarvamissüsteemi. Tsivilisatsioon – sisemiselt hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond.
VENESTAMISAEG Karin Rea 11.klass VENESTAMISE PEALETUNG Võimul Aleksander III Eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine Balti kubermangude eristaatust hakati murendama Marurahvuslastest kubernerid: -Mihhail Zinovjev (Liivimaal) -Sergei Sahhovskoi (Eestimaal) Politseiasutuste võim ka üle Balti kubermangude ALEKSANDER III Sahhovskoi eestvedamisel ehitati õigeusu katedraal Toompeale ning Pühtitsa nunnaklooster Ida-Virumaale Talurahvaasjade komissarid- kontrollisid vallavalitsuse ja kohtute tegevust Tsensuur tugevnes Asjaajamine vene keeles Haridus täielikult vene keeles Tartu ülikool- Jurjevi Ülikool Tartu ajaleht Postimees -ainus rahvuslik ajaleht UUS RAHVUSLIK TÕUS Venestamisaeg ei lämmatand eestlaste omaalgatuslikku tegevust 19. saj tõusevad esile karskusseltsid Moodustusid ka kutseühinguid, käsitööliste ühendusi ning vabatahtlikke tuletõrjeseltse Palju vastukaja sai ka Jakob Hurt rahvaluule kogumisega 1890 aastal korraldati
VENESTAMISAEG Karin Rea 11.klass VENESTAMISE PEALETUNG Võimul Aleksander III Eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine Balti kubermangude eristaatust hakati murendama Marurahvuslastest kubernerid: -Mihhail Zinovjev (Liivimaal) -Sergei Sahhovskoi (Eestimaal) Politseiasutuste võim ka üle Balti kubermangude ALEKSANDER III Sahhovskoi eestvedamisel ehitati õigeusu katedraal Toompeale ning Pühtitsa nunnaklooster Ida-Virumaale Talurahvaasjade komissarid- kontrollisid vallavalitsuse ja kohtute tegevust Tsensuur tugevnes Asjaajamine vene keeles Haridus täielikult vene keeles Tartu ülikool- Jurjevi Ülikool Tartu ajaleht Postimees -ainus rahvuslik ajaleht UUS RAHVUSLIK TÕUS Venestamisaeg ei lämmatand eestlaste omaalgatuslikku tegevust 19. saj tõusevad esile karskusseltsid Moodustusid ka kutseühinguid, käsitööliste ühendusi ning vabatahtlikke tuletõrjeseltse Palju vastukaja sai ka Jakob Hurt rahvaluule kogumisega 1890 aastal korraldati
häid arvustusi ja oli ainult aja küsimus, kuna ma seda ka ise vaatama lähen. Alguse poole näidati pikka aega uut Eesti artistide muusikavideot, mis ajas küll veidi segadusse, sest oli raske aru saada, kas see video läheb kuidagi filmi teemaga kokku, kas see on filmi osa ja nii edasi, kuid video ise oli väga armas ja sügavamõtteline. Mida edasi, seda paremaks film muutus. Film keerles põhimõtteliselt selle ümber, et 4 erineva iseloomuga tegelast kontrollisid ühe tavalise tüdruku mõistust ja tema tegevusi. Mulle meeldis kõige rohkem filmi juures see, et selle iseloomu ülesehitus oli rõõmus, kurb, rõõmus, kurb, rõõmus, sest nii oli seda veel huvitavam jälgida ja näha sai väga palju vaheldust, mis tekitades lõpus sellise tunde, et film võiks olla pikem ja ei tahaks veel vaatamist lõpetada. Just ka selle tõttu võiksid seda vaadata nii täiskasvanud kui ka lapsed, sest filmi sisul
Tõnis Teinemaa TABB51 Ettekande kava Ajaloline taust Keiretsude liigid Keiretsud Jaapanis Erinevaid näiteid maailmast Lühiülevaade jaapani majanduse ajaloost Vaesed, kopeerisid Hiinat Korporatiivsuhete areng al 17. saj Industrialiseerimise algus 1866. Zaibatsu (tõlk. Monopol) Moodustusid perefirmadest Zaibatsud olid edukad .. .. Kuni Teise maailmasõjani Lühiülevaade jaapani majanduse ajaloost (2/2) Zaibatsud kontrollisid kogu turgu Sõda mõjus hävitavalt Toodang ja vara natsionaliseeriti USA ülemvõim Monopolide vastane sõda 16 zaibatsut likvideeriti Matsushita (Panasonic), 15 000 töötaja vastuseis Vastuseis kommunismi ohule Keiretsude põhiolemus Keiretsu ( ??) Grupp ettevõtteid Koostöövorm Kahte liiki: Horisontaalsed (finants-) Vertikaalsed (tööstus-)
Ajalugu Saksamaa II maailmasõjas Taani ja Norra alistamine 1940 Võeti kontrolli alla Taani väinad 9.aprill 1940 Taani alistus võitluseta. Saksa lahingulaevad Kopenhaageni sadamas+lennukid kontrollisid õhuruumi. Norra. Oslot ründasid Saksa dessantüksused. Sõjavägi võitles Briti vastu ja Prantsusega kaks kuud. Madalmaade vallutamine 1940, mai. Operatsioon "Sirbilöök" 10.mai 1940 algas pealetung Hollandile, Belgiale, Luxemburgile Õhudessandid Rotterdamile, hävitati sillad, hävitati õhuväed Madalmaad pidasid vastu 4-5 päeva Rommeli ja Guderiani tankidiviisid tungisid läbi Ardennide mäestiku
või Saksamaalt kahe sõja vahel. Saksamaa näitel · Majanduses: Riigivõim on koondatud ühe isiku (diktaatori) või väikese grupi kätte. Näide: Majandus võeti riigi kontrolli alla,seda hakati juhtima nelja-aasta plaanide kaudu. · Ühiskondlikus elus: Rahvas ei ole iseseisev. Näide: Inimeste valikuvabadus ja ettevõtlus on pikas perspektiivis pidurdatud. · Poliitikas: Valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu. Näide: Riigis toimuvat kontrollisid julgeolekuamet ja isiklikult füürerile alluvad relvastatud rühmitused. · Kultuuris Inimõiguste rikkumine ja demokraatliku vabaduse piiramine. Näide: Juutide majandusliku, poliitiliste ja kodanikuõiguste piiramine seadustega. · Ideoloogias: Üks ideoloogia Näide: 'üks rahvas, üks riik, üks juht' eesmärgiks oli sakslaste ühendamine üheks rahvusriigiks.
Linnade juhtimine Linna juhtis raad, mille liikmete arv sõltus linna suurusest Raad ise enda tegevuse eest palka ei saanud Rae ülesanded Koguda linna sissetulekuid Kindlustada heakord Suuremates linnades mündidi raha Kohtumõistmine Väiksemades linnades pidi raad jagama võimu maaidandate poolt määratud linnafoogtiga Hoolitsemine kirikute ja koolide eest Tsunftid ja gildid Korporatiivne ühing Kontrollisid tootmist, kehtestasid reegleid, määrasid hindu ja vajadusel keelasid ka tootmise Tsunfid ja gildid liikmed olid linna kodanikkond Moodustasid liikmedest ka linna kaitsesalke Muud linnaelanikud Sunnimaine talupoeg- sai isiklikult vabaks, kui elas aasta otsa linnas Ohud linnas Rotid ja kirbud 6 Ikaldused ja nälg Koos palju inimesi- ebasanitaarsed tingimused Kirik
pidada korravastaseid kõnesid ja minna ükskõik milles vastuollu ülemate tahtega. Linnaõigus oli linnale sama tähtis kui põhiseadus riigile. Enamus linna puudutavaest otsustest tehti linnasiseselt. Linna eesotsas oleva linnanõukogu valisid kodanikud, täpselt nagu riigiasjades ei saanud ka linnas mittekodanikud sõna sekka öelda. Kodanikkonna moodustasid tavaliselt gildidesse ja tsunftidesse kuuluvad käsitöölised ja kaupmehed. Gildid ja tsunftid kontrollisid tootmist, määrasid kindlaks hindu ning keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud. XIII sajandil muutusid linnad käsitöö- ja kaubanduskeskusteks ning moodustasid omavahel üleeuroopalise suure kaubandusvõrgu. Kaubanduse kiire areng soodustas linnade teket. Tänu tihedale kaubavahetusele tekkis ka rahamajandus ning linnad muutusid jõukamateks. Nii tekkis linnadel võimalus saada senjöörist sõltumatuks nagu päris riik. Suure sõltumatuse
Nad pidid reisima oma kaubakaravanidega kaugetesse maadesse ja liimuma võõraste rahvaste keskel. Kaupmehed kannatasid merel tormide ning maismaal teede läbimatuse tõttu. Kaupmeeste ühiskondlik maine oli küllaltki tagasihoidlik, aga erilist põlgust äratasid need rikkad, kes protsendiga raha välja laenutasid. Viha liigkasuvõtjate vastu oli piiritu. 13, ja 14. Saj. Esimene kolmandik oli kaupmeeskonna õitseaeg. Kaupmehed istusid raadides, ajasid endale kasulikku maksupoliitikat, kontrollisid kohalikku kohtusüsteemi ja seadusandlust. Kusagil mujal Euroopas ei saavutanud kaupmehed nii suurt majanduslikku ja poliitilist võimsust kui Itaalia linnades. 1344. A. Võeti Genovas koguni vastu sedaus, mis keelas kaupmeestel relvastamata Sitsiiliast ja Mallorcast kaugemale sõita. Kaubandusega tegelimine nõudis ettevalmistust ja haridust. Kirjaoskamatul kaupmehel oli rakse edukat äri ajada. Kaupmeeskonna vajadused aitasid kaasa üleminekule rooma numbritelt araabia numbritele
ekr*homeros, ilias ja odüsseia.4.klassikaline periood: *kreeka hiilgeaeg*perikles*ateena demokraatia*peloponnesuse sõda Ateena ja Sparta vahel(Sparta võit)*5.hellenismi periood *SPARTA-*valitsemiskord-2kuningat(seotud ka sõjaväega)*lakoonia ja masseenia maakond*spartiaat-sparta kodanik*perioigid-isiklikult vabad aga kodaniku õigused puudusid ja sõjavägi oli kohustuslik.*geruusia-vanemate nõukogu(30 inimest, alates 60a.)*efoor-riigiametnik(neid oli 5)kontrollisid kuningate ja ametnike tööd.*sõjalisel otstarbel loodi peloponnesuse liit(koondas lõuna-kreeka linnriigid,loodi 6 saj. Ekr,siseriiklikult iseseisev välispoliitika ühine).*ATEENA- *atika maakond*valitseja solon 594 ekr*solon- 1.kaotas võlaorjuse.2.jagas kodanikud varanduslikesse gruppidesse.3.kodanike õigused ja kohustused seadis sõltuvusse varanduslikult.4. suurendas vaeste võimalusi riigi asjades osaleda.*Perikles-ateena sai
Tantse oli põnev jälgida. Oli palju keerulisi samme ja pöördeid mis olid segatud lihtsamate sammudega. Üldiselt võib tema käekirja kohta öelda, et lihtsuses peitub võlu, kuid kui raskus on segatud lihtsusega, peitub selles kunst. Samuti olid erinevad sammud üksteisega väga hästi seotud. Sammud läksid sujuvalt üle, mida oli hea vaadata. Üks asi, millele mul huvi juba enne etendust tekkis. Nimelt tantsjate ilmed. Raskete ja füüsiliselt koormavate tantsude kõrvalt kontrollisid nad üsna hästi oma ilmeid, kuid oli aru saada kui tantsja hakkas ära väsima. Kokkuvõtteks tahaksin öelda, et jäin balletiga väga rahule, koguni üllatusin positiivselt. Soovitaksin minna vaatama ka kõigil neil kellele balletid väga ei istu.
ohutused töökohtadel. Kui inimesed ei saa aru kuidas ei kaitsta ja kuidas vältida riske, siis nad on riski pirkonnas. Isegi need, kes töötavad terava esemega, ehitamises, köögis ja nii edasi. Mul ei ole palju kogemust, aga sel aastal töötasin McDonalds restoranis. Õnneks, kui ma tulin, mul selgetati mis ohud ja riskid võivad olla. Oli korraldatud koolitusi, mis oli seotud turvalisusega ja ohudega. Juhid kontrollisid oma teadmisi selle kohta umbes 3 korda,et oli kindel, et ma olin tutvunud ohudega ja nende vältimisega. Peale selle, meil oli reeglid mis on seotud meie töörõivasega, näiteks me olime pidanud kandma jalas kingad, mis ei ole libe. Veel töötasin köögis, kus on liiga palju erinevaid köögipliite, mis võivad haavata. Õnneks, ma olin hästi õppenud ja ei oli kunagi haavanud oma töökohal. Samuti McDonalds on suur korparatsioon, kus on kõrge tase koolituses ja nad
Kodanikeks ei peetud ka kummasgis riigis välismaiseid elanikke. Suurim erinevus seisnes nende riikide valitsemisviisis. Ja mõlemad omasid suurt sõjaväge. Erinevused : Suurimaks erinevuseks riikide vahel on nende riikide valitsemisviis. Spartas valitses aristokraatlik oligarhia. Samas Ateenas valitses diktaktuur algselt, hiljem demokraatia. Spartas oli riigi kodanikeks spartiaadid. Riiki juhtisid kaks kuningat, vanemate nõukogu geruusia ja viis kõrgemat riigiametniku efoori kes kontrollisid valitsejate tegevust. Ateenas aga juhtis riiki 500 liikmeline Bulee, kus juht vahetus iga päev. Kohtute jaoks valiti iga aasta 6000 kohtuniku ja Vägede juhtimiseks 10 strateegi. Riigi tähtsaimate asjade üle peeti aru iganädalastel rahvakoosolekutel. Spartas rõhuti riigi kaitsele ja võimsusele. Ateenas aga ühiskondlikule heaolule. Spratas oli spartiaatide kasvatussüsteem, mille peamine siht oli arendada sõjamehe omadusi. See
senine haldusjaotus (vallad, maakonnad), kuid loodi veel külanõukogud. 1950. a. vallad kaotati ning külanõukogud muudeti ainukesteks esmatasandi haldusüksusteks. Sama aasta sügisel viidi läbi ka rajoneerimine, mille käigus likvideeriti maakonnad, nende asemele loodi maarajoonid (Eestis 39, Lätis 58 ja Leedus 87; 1960 a. 15/26/44). 1952-53 eksisteerisid ka oblastid (Eestis ja Lätis 3, Leedus 4). Poliitilist elu juhiti Moskvast kohalike kommunistlike parteide kaudu, mida kontrollisid julgeolekuorganid. Sõjajärgsetel aastatel olid võtmekohal juunikommunistid (olid aktiivselt osalenud 1940. a. juunipöördes).
kirikuvalitsus(konsistoorium) ning Eesti- ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Kõrgeim valitsusametnik - kindralkuberner · Kubermangu kõrgeimaks valitusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner. · Eestimaa kindralkuberner oli Tallinnas Toompeal · Liivimaa kindralkuberner Riias Väina jõe kaldal asuvas lossis. · Kindralkubernerid : 1. Kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge 2. Nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd 3. Jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus 4. Hoidsid hoolt postiteenuste, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. Rüütelkonnad · Eesti alal tegutses kolm rüütelkonda 1. Eestimaa rüütelkond 2. Liivimaa rüütelkond 3. Saaremaa rüütelkond · Rüütelkonnad koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi ja Vene riigivõimu ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi.
1. KUBERMANG Eestimaa kubermangu keskus: Kubermangu kuulunud maakonnad : 1)Läänemaa 2)Harjumaa 3)Järvamaa 4)Virumaa 2. KUBERMANG Liivimaa kubermangu keskus: Kubermangu kuulunud maakonnad : 1)Pärnu maakond 2)Tartu maakond 3)Saaremaa 4) II. Võimukorraldus Kõrgeim valitsusametnik: Tema ülesanded: 1)Kindrelkuberner-kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge,nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kaubermangus. Kindralkubernerid kandsid hoolt ka postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. 2)Rüütelkond- koondasid siinsed aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi ja Vene riigivõimu ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. 3)Meeskohtud/ Maakohtud- arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju.
Rooma sadam • 4. Rooma kirjanik. Pani kirja u 700 aastat Rooma ajalugu. • 5. Foorum • 6. Kapitoolium hinne "5" on 6 kuni7punkti hinne "4" on 5 kuni5punkti hinne "3" on 4 kuni4punkti hinne "2" on 1 kuni3punkti hinne "1" Rooma vabariik Riigikord • Senat – 300 suursugusest mehest koosnev nõukogu. Juhtis riigi igapäevapoliitikat, kuulutas sõdu ja sõlmis rahulepinguid • Senaatori amet eluaegne! • 2 konsulit – Kontrollisid senati otsuste täitmist, juhtisid sõjaväge, valiti rahvakoosolekul 1 aastaks. • Rahvakoosolek – kinnitas senati otuseid • Kes on pontifex maximus?Mis ülesanne temal on? • Ülempreester, kelle ülesanne on pidada kalendrit ja täita aastaraamatut Patriitsid ja plebeid • Kes on patriits? • Patriitsid - olid täieõiguslikud Rooma kodanikud, suursuguste suguvõsade liikmed. Ainult nemad pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse.
EGIPTUS: Egiptus Ühiskond hierarhiline e. kihistunud. Vaarao- jumala poeg,piiramatu võimuga valitseja. Preestrid-Usutö,vahel ka vaaraode nõuandjad. Kõrgemad väepealkud-juhtisid vägesid. Kirjutajad-Kontrollisid töötajate tegevust ja ül. täitmist,kirjutasid üles kohustusi Talupojad-Vilja kasvatamine,millest mingi osa läks vaaraole. Käsitöölised-töötasid vaarao juures, valmistasid riigile vajalikke käsitöötooteid. Orjad-Töötasid vaarao majapidamises, osalesidsuurtel ehitustöödel ja vahel olid isegi sõdurid. Perekonnapea oli mees,kusjuures (solvak) naise õigused mehe omadega praktiliselt võrdsed. käsitöötooteid.
2. lagunesid Rooma-aegsed maanteed 3. linnakultuuri tähtsuse langemine ja agraarühiskonna osakaalu suurenemine 4. paljud antiiksed linnad hüljati (näiteks Rooma linna tähtsus muutus marginaalseks) Ladina keele mõjutusel kujunesid romaani keeled (prantsuse, itaalia, hispaania ja rumeenia keel). Frangi riik Frangid, kes olid germaanlased, jõudsid Galliasse, mis on tänapäeva Prantsusmaa, rahvaste rändamise tulemusel. 5. sajandi lõpus kontrollisid nad juba tervet ala. A) Mis aastatel valitses kuningas Chlodovech? Vastus: 481-511.a B) Nimeta kaks fakti, miks ta on oluline valitseja. 1. Tugevdas ristiusu asutamist 2. Liit katoliiku kirikuga ● Kes olid Frangi riigis majordoomused? Vastus: Oli kuninga majapidamine eest hoolitsev ametnik, hiljem väejuhid/suurmaaomanikud ● Karl Martelli tähtsus ajaloos? Vastus: Kaitses kristlasi ja ristiusku. (islamite, moslemite eest)
Valitsemine: absoluutlik- valitseja võim oli piiramatu (vaarao- isik ja võim on jumalikud) Seisuslik hierarhia: 1. vaarao- absoluutse võimuga (riigi, ühiskonna, looduse seaduspärase toimumine tagatis) 2. kõrgem ametnikkond 2.1. riigiametnikud- viia ellu vaarao korraldusi, koguda makse, korraldada ehitustöid, vajadusel koguda sõjaväge; asevalitsejad- nomarhid 2.2. preestrid- valitseja nõuandja, viis läbi religiooseid kombetalitlusi 2.3. sõjaväelased 3. kirjutajad- kontrollisid töötajate tegevust 4. talupojad- maa harimine, niisutussüsteemide rajamine, püramiidide/templite rajamine 5. käsitöölised- kindlad kohustused 6. orjad Orjus: -kohustuste täitmatajätmise eest (talup. Käsit) võõramaise päritoluga vangid. Kasutati mitmesugustel töödel vaarao ja ülikute majapidamises, suurtel riiklikel ehitamistel ja isegi sõduritena Religioon: polüteism- palju jumalate kultus. Preestrid kujutndasid egiptlaste vaimuelu ja mõttemaailma
EESTI ALA VALITSEMINE Eesti oli jagatud kahe kubermangu vahel. Eestimaa kubermangu kuulusid Läänemaa, harjumaa, Järvamaa, Virumaa ning Liivimaa kubermangu kuulusid Pärnu ja Tartumaa. Kindralkubernerid kamandasid oma haldusalal olevatsõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus ning nad kandsid hoolt ka postiteenuste, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. Aadlikud ajasid Maapäevade vaheaegadel rüütelkonna asju Eesti- ja Saaremaal tegutsesid meeskohtud ning Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod ning aadlike kohtuasjad lahendati Eestimaa Ülemmaakohtus või Liivimaa Õuekohtus.
preestrikohuseid(sõjapealikud, Strateegid tähtsamad riigiametnikud (10), päritava võimuga) sõjaväe ja laevastiku ülemad, valiti 5 efoori (igal aastal kõigi kodanike hääletamisega rahvakoosolekul seast valitavad riigiametnikud, Bulee e nõukogu 500- liikmeline, korraldas kontrollisid kuningate ja teiste koosolekute vahel riigiasju, liikmed määrati võimukandjate tegevust) liisu teel eelnevalt Atika eri piirkondadest valitud kandidaatide seast Selliseid riike, kus domineerisid rikkad ja suursugused nimetasid kreeklased aristokraatlikeks.
vastu. Suuremad linnad olid rohkem iseseisvad ja tahtsid alluda ainult kuningale, neist said pealinnad. Sõlmiti ka linnade liitusid, kes tahtsid vabaneda Rooma ja Saksa keisrite mõjuvõimu alt. Mõnel liidul see õnnestus ja tekkisid linnriigid, näiteks Toscana ja Lombardia. Linna eestotsas oli linnanõukogu, kuhu kuulusid rikkad kaupmehed. Linnaelanikudkoondusid ametite kaupa gildidesse ja tsunftidesse, mis kontrollisid tootmist, jälgisid kvaliteeti ja kehtestasid hindu. Kes tsunfti ei kuulunud, ei võinud midagi toota ega müüa. Tsunftidel oli ka põhikiri skraa. Gildid ja tsunftid korraldasid linna kaitsmist, pidasid koos pidusid ja neil oli isegi oma kabelid ja kaitsepühakud. Linna kodanikkonna moodustasidki gildide ja tsunftide liikmed, kuid otsuseid tegid rikkad kaupmehed. Vaesusid, kes olid äsja linna saabunud, ei võetud kohe kodanikeks. Kaubandus toimis mitmel viisil
Rootsi aega on peetud Eestis heaks ajaks. See on aeg, mil toimusid Eestis suured muudatused alates riigivõimu kohandamisega lõpetades hariduse ning vaimueluga. Kuid kas Rootsi aeg oli kõigile hea? Rootsi võimu kehtestamisega Eesti mandrialal kujunes uus halduskorraldus, kus Eesti alad kaheks kubermanguks Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Riigivõimu kohapeal teostas kindralkuberner, kes kamandasid sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid kõiki riigiametnikke tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus ning kandsid hoolt postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. Eestis teostasid võimu ka rüütelkonnad Liivimaa, Saaremaa ning Eestimaa rüütelkonnad. Need koondasid aadlikke ning kaitsesid nende õigusi. Rüütelkonna liikmed käisid maapäevadel, mis toimusid keskmiseks iga 3 aasta tagant, kus lahendati olulisi ja vähemolilisi, ehk päevakohaseid küsimusi.
V Cromwelli valitsus I Inglismaa vabariik *Parlament laiali *Oliver Cromwell ja ta sõjaväele jäi võim II Oliver Cromwelli valitsemine *Surus maha Soti- ja Iirimaal puhkenud rahvusliku vastupanu *Osa Iirlaste käes olnud maast vallutati ära ja jagati armee ohvitseride vahel ära. *Inglismaa-pühakute maaks III Cromwell ja rahvas *Kardeti,vihati *Pühapäeviti kõrtsid ja teatrid suleti IV Jõulude eel *Paastureeglitest kinnipidamine *Sõdurid kontrollisid kööke, et kolletes tuli ei põleks V Cromwelli ootamatu surm *Rahvas tantsis Londoni tänavatel VI Stuartid tulevad taas võimule I Cromwelli poeg valitsejaks *Ei leia toetust sõjaväelt *Loobus valitsemisest II Parlament kokku *Taastatakse kuningriik *Charles II kroonitakse kuningaks III Charles II ja James II *Taastada absolutistlikku korda *Taastada katolik usk IV James II *Soov anda usuvabadus nii katoliiklastele kui ka puritaanidele
Määrati karistused kuritegude eest.Seadused aitasid kindlustada Kreeka linnriiklikku korraldust. Sparta:Lakoonikas,millega oli liidetud Messeenia maakond.Neli kindlustamata küla.Sparta kodanikud-spartiaadidkõik teised olid nende võimu all.Enamik Lakoonika elanikke olid perioigid, Messeenia elanikud olid heloodid (orjad).Sparta eesotsas oli 2 kuningat, võim päritav.Kuningatele allus sõjavägi ja usuelu.Geruusia-suursuguste spartiaatide vanemate nõukogu.Valiti viis efoori,kes kontrollisid kuningate ja sõjaväe tegevust.Lõplikud otsused langetati spartiaatide koosolekul.Spartiaadid rõhutasid oma võrdsust ja ühtekuuluvust.Spartas oli palju mittekodanikke.Spartiaatide kasvatussüsteem-riigi kontrolli allarendada sõjamehe omadusi; 7,20,30-olulised aastad.Spartas peeti riigi huvisid tähtsamaks kui üksikisiku huvisid.Kodanikes hinnati vaprust ja distsipliini.Peloponnesose liit-Lõuna-Kreeka linnade ühendus Sparta juhtimisel;kuj VI saj.
Enamik Lakoonika elanikke olid perioigid, kes olid isiklikult vabad, kuid spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud. Messeenia alistatud elanikest said heloodid ehk spartiaatide maid harivad orjad. Riigi eesotsas oli kaks päritava võimuga kuningat, kelle ülesandeks oli juhtida sõjaväge ja täita preestrikohustusi. Muus osas juhtis riiki vanemate nõukogu geruusia. Igal aastal valiti kõrgemate riigiametnikena viis efoori, kes kontrollisid kuningate ja teiste võimukandjate tegevust. Lõplikud otsused langetati spartiaatide koosolekul. Spartiaadid rõhutasid oma võrdsust ja ühtekuuluvust, kuigi nende seas olid suured varanduslikud erinevused. Riigi juhtimises said osaleda ainult suursuguste perekondade liikmed. Spatiaate oli võrreldes mittekodanikega erakordselt vähe ja et sundida neid endale kuuletuma, pidid spartiaadid hoolitsema oma sõjalise üleoleku eest. See tingis spartiaatide
Rahamajndus väärtustas omakasu ning tegutsemist iseenda huvides. See tõmbas nähtamatu joone linnarahva ja maarahva vahel. Nagu riigielu juhib valitsus, juhtis keskaegset linna raad, mis oli asendus nõukogule. Rae liikme staatus oli eluaegne. Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust, omama kinnisvara linnas ning elatist teenima kaupmehena. Ka käsitöölised organiseerusid ametite kaupa ühingutesse – gildidesse ja tsunftidesse, mis kontrollisid tootmist, kehtestasid reegleid vastavalt kvaliteedile ja määrasid hindu. Inimestel, kes ühingutesse ei kuulnud, oli keelatud toota. Nendesse ühingutesse mitte kuulunud linnaelanikud jäid tavaliselt kodanike hulgast välja. Kesaegsetes linnades oli ka riigile omane hierarhia. Linna elanikkond jagunes üldjoontes kolmeks: kaupmehed ehk patriitsid, käsitöölised ja linna alamkihid ehk pleebsid. Kaupmehed olid linna kõige jõukamad kodanikud, kelle rikkus tulenes kaubandusest
linna müüril ja tornides, linna sõjaline kaitse, osavõtt mitmesugustest linnale vajalikest töödest ja maksta makse. Linna juhtis raad, mida juhtisid raehärrad. Raehärra amet oli eluaegne ning palgata. Majad asusid lähestikku ja tavaliselt olid need puust, ka tänavad olid kitsad ning seetõttu levisid tulekahjud. Tulekahjude vältimiseks hakati maju ehitama kivist ja iga pere kohustuseks oli hoida majas pang täis vett ning ehitati ka tornid, mis kontrollisid, ega kuskil ei põle ning kui kuskil tossu nähti, saadeti kogu linn appi. Kõik, mis majapidamisest üle jäi, solk ja praht, visati tänavale. Tavaliselt olid majad 2-3 kordsed. Esimesel korrusel asus töökoda, teisel olid eluruumid ja kolmandal korrusel oli panipaik või ladu. Linnaelanike peamisteks tegevusaladeks olid küll käsitöö ja kaubandus, kuid kaua aega ei katkenud nende side ka põllumajandusega. Linnamüüride ees laiusid
Kindral kuberneri ülesanded- kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Nad kandsid hoolt ka postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. Kubermang- Eesti kubermang (Viru, Järva, Harju, Lääne), Liivimaa kubermang (Pärnu, Tartu, Võnnu, Riia). Johann Skytte- Liivimaa kubermang, kes on Tartu Ülikooli asutaja. Ülikool avas uksed 1632. aastal ja seal õppisid enamasti Rootsi ja Soome päritolu tudengid.
et nad leidsid minu juurest granaadi ning näitasid ühte enda oma granaatidest. Siis pandi mind kambrisse. Aegajalt mind piinati kasutades elektrit ja peksti. Kord päevas anti kauss toiduga kuhu sageli sülitas grusiinist toidujagaja. Kui grusiinidel oli tagasilööke rindel siis nad trügisid kambrisse ja peksid kõiki seal olijaid ...“ Kuupäevane Abhaasia sõda 1998 Sõjaline konflikt Abhaasia valitsuse vägede ja Gali piirkonna etniliste grusiinide vahel. Abhaasia võimud kontrollisid osa Gali rajoonist. 1998. a kevadel situatsioon muutus teravaks. Valge Leegion, Metsavennad ja teised grusiinide võitlejate grupid suurendasid Abhaasia armeele kallaletungide arvu. 26. mail võtsid abhaaside jõud oma kontrolli alla peaaegu terve Gali rajooni. Sõlmiti rahukokkuleppe. Gruusia sõda 2008 Toimumisaeg: 7.-15. august 2008. Toimumiskoht: Lõuna-Osseetia, Abhaasia ja Gruusia Tulemus: Venemaa, Lõuna-Osseetia ja Abhaasia võit.
PÕHJASÕDA: 1700-1721 põhjused samad, mis liivi sõjal Osalejad:venemaa(peeter 1.) Rootsi . 1701-Peeter 1. rajas Peterburi 1708- Peeter 1. käsud:küüditamine, Tartu hävitamine 1721- Uusikauppunki rahu -Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa -> venemaale ROOTSI AEG17 saj. 2 kubermangu:eestimaa(lääne-,harju-,viru-,järvamaa) Liivimaa(lõuna-eesti, põhja-läti) Kindralkuberner-kub eesotsas ül-d*sõjaväe kamandamine *nim ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd *jälgisid raha laekumist ja kasutamist kubermangus * kandsid hoolt postiteenuste, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. 3 rüütelkonda:eesi,liivi, saaremaa , selle eesotsas pealik.. Maapäevad iga 3-e a tagant. Kohtusüsteem: Liivimaal(maa- ja Liivimaa õuekohus) Eestimaal(mees- ja eestimaa ülemmaakohus) Adrakohtunik- eestimaal ning sillakohtunik liivimaal ül:avaliku korra tavamine. Reduktsioon-eramaade riigistamine, eesmärgiga koguda raha riigikassasse
linnaosadesse ehk GETODESSE Varssavi getos hoiti pool miljonit juuti Osa juute saadeti otse koonduslaagritesse Inimesi alandati Murti psühholoogiliselt Sellel tänavapoolel on juutidel kõndimine keelatud Taaveti täht Alates 1939.a sügisest pidid kõik juudid alates 10 eluaastast kandma kollast kuusnurka taaveti tähte Getod Kokku rajasid sakslased 356 getot Getod ümbritseti kõrgete müüridega, üksikuid väljapääse kontrollisid sakslastest valvurid. Omavolilist lahkumist karistati surmanuhtlusega Juutidel oli nn "omavalitsus", kellega saksa võimud suhtlesid Getode elanikel oli puudus nii söögist, küttest kui ravimitest. Suremus oli äärmiselt kõrge Lvovi geto Laagrid Olid juutide süstemaatilise hävitamise lõppproduktiks Esimene laager asutati juba 1933.a Dachaus, seal hoiti peamiselt natside poliitilisi vastaseid 1941-42 loodi ulatuslik surmalaagrite süsteem Poola aladel
Puukingad Puukingad on Madalmaade rahvuslikud jalanõud. Traditsiooniliselt valmistatakse puukingi kas paplist või pajust. Kingad lõigatakse välja värskelt maha raiutud puust, neile antakse kuju ning seejärel jäetakse kuivama ja kõvastuma . Vana traditsiooni auks peetakse iga aasta jõuludel "Klompenrace". Tuuleveskid Sada aastat tagasi oli Hollandil umbes 10 000 tegevuses olevat veskit. Veskid jahvatasid teravilja ning kontrollisid veetaset. Tulekahjud, tugevad tormid ning suured veetaseme kõikumised hävitasid enamus veskid. Suurem osa Hollandi 1200 tuulikust on kultuuripärandina riikliku kaitse all ning valitsuse poolt doteeritud. Enamik tuulikutest on kohandatud eluasemeiks. Holland ehk Juustumaa Hollandi sümboliks on ka juust. Kuulsates juustulinnades Gouda, Alkmaar, Edam toimuvad igal aastal traditsioonilised juustulaadad, kus peale juustu ja puukingade midagi muud ei müüdagi.
Isegi Venesõjaväelased võtsid meie riigi käest viimased majanduslikud asjad : maad,rahad,aususe. Aususe all mõtlen ma seda ,et sõjaajal ei olnud mitte ükski inimene üdini aus. Kõiki huvitas vaid see ,et endal oleks hea. Ja ,et mida rohkem Nõukogude Liidu heaks kiitu saad , seda rohkem tahad veel kaebama minna. Ehk see näitas ,kuidas Nõukogude liit hellitas neid kes neile vastu tulid ja vihkas neid , kes nende üle kohut mõistsid. Sellepärast olidki tänav täis mundris mehi, kes kontrollisid inimesi , vaatlesid ja kuulasid kittumist - äkki oleks jälle aeg / tahtmine kedagi kinni panna või targemal korral maha lasta. Meie rahvas ei olnud enam oma , me valetasime vassisime ja elasime näljas. Vajadusel valetasime kellegi peale ,et võib-olla saame kuskilt kasu ja meile antakse - maad,raha või lossi . Ühte kuuluvus tunnet ei olnud mitte kuskil . Oligi lihtsalt võim ja töö . Orjamine kellegi teise nimel , kes meile mitte midagi ei andnud- ainult võttis.
sokolaadid on ikka ostetud. Küsitledes tuli välja, et mr X-il puudub tsekk ja kuna noormees oli nähtavalt närviline oli alust arvata , et tegemist on vargusega, mis hilisema uurimise käigus ka tõestust leidis. Varguse väärtus ulatus 25 kroonini. Politsei konfiskeeris varastadud kauba ja toimetas varga jaoskonda. Nad kontrollisid ka seda ega alaealised noormehed alkoholi tarvitanud pole, kuna selgus, et poodi tulid nad ÕE peolt. Poisid olid täiesti kained. Pressikonverentsil õpilasesindusega rääkides oli kõigil liikmetel väga kahju, et selline juhtum aset leidis. Tegemist oli olnud nimelt kihlveoga, mis sõlmiti traditsioonilistel iga aastastel õpilasesinduse pidustustel (olgu mainitud, et kõik õpilased olid kaines olekus ja täie mõistuse juures). ÕE üritusel , osalesid
§ 16 Kaubandus ja käsitöö Hansaliit saksa kaubalinnade liit Kaupmeeste liite moodustati sest : · ühiselt kergem oma kaupa kaitsta · seista oma huvide eest · harjutada riske Gild kaupmeeste selts Käsitööliste töökojas töötasid : meister töökoja omanik ja peamine töötaja sell meistri peamine abiline, kes täiendas oma oskusi õpipoiss õppis ametit ja tegi lihtsamaid töid tsunft käsitööliste ühing Millega tsunftid tegelesid ? · kontrollisid kvaliteeti · vaatasid, et kõigil oleks tööd · korraldati ühiselt pidu · osaleti ühiselt linna kaitsmisel · hoolitseti surnud meistri pere eest Mida pidi tegema, et saada käsitöömeistriks ? · õppima 10 aastat · täiendama ennast teises linnas · valmistama eksamitöö · ostma endale töökoja ja tööriistad · abielluma · korraldama teistele linna meistritele peo
maakonnas Spartiaadid- Sparta keskuse ja selle lähiümbruse elanikkond, valitsesid ülejäänuid. Perioigid-enam ik Lakoonika elanikke, isiklikult vabad, kuid andami- ja sõjaväekohustu slikud. Heloodid-Messe enia elanikud, spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad. Spartat juhtis 2 päritava võimuga kuningat, kes olid ka sõjaväejuhid ja täitsid preestrikohust usi. Geruusia- muid juhtimisülesan deid täitev vanemate nõukogu (üle 60-aastased). Viis efoori kontrollisid kuningate ja teiste võimukandjate tegevust. Väga mõjukad. Lõplikud otsused võeti vastu kõigi spartiaatide koosolekul. Kuigi varanduslikku erinevust tauniti, tekkisid varanduslikud kihid: suursugused juhtisid riiki samal ajal, kui vaesemaid ohustas laostumine. Spartiaatide osakaal oli vähemuslik, samas heloodid moodustasid enamuse. Sõjameheomadus i arendav riiklik kasvatussüstee m oli eelkõige tingitud vajadusest kasvõi vajadusest helootie kuuletuma sundida.
ajalooline aeg-periood,millest on säilinud kirjalikke mälestisi,kirja kasutuselevõtt,vanaaeg,keskaeg,uusaeg antiikaeg-Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu,800 eKr- 500 pKr saduff-veetõstuk.millega toimetati vett sinna kuhu see ei ulatanud hieroglüüfkiri-kirjamärgid,meenutavad piltkirja vaarao-jumala esindaja maal,egiptuse isand noom-maakond nomarh-asevalitsejad,viia ellu vaarao korraldus preester-vaimulik,nende päralt olivahetu korraldav võim templites kirjutaja-kontrollisid töötajate tegevust hierarhiline ühiskond-ühiskonnas oli igal inimesel koht köik oli määratud zooantropomorfne-kujutamisviis,kusjul´malaid kujutati inimese keha ja looma peaga mumifitseerimine-spetsiaalne töötlemine selle paremaks säilimseks skarabeus-sõnnikukuulikest veeretav mardikas kehastas tõusvat päikest sarkofaag-muumia kaitsmiseks massiivne kivist. papüüros-kirjutusmaterjal egiptuse poos-Jalad ja pea külgvaates,Õlad ja silm otsevaates
KRIISID SOTSIALISMILEERIS KÜLM SÕDA ISELOOMULIKUD JOONED • Ainupartei, loomult kommunistliku partei ainuvõim. Partei diktatuur maskeeris isiku diktatuuri. • KP kontrollis kogu riigiaparaati ja kõiki ühiskondlikke organisatsioone. Kõrgemad ametikohad kulusid KP liikmetele või sellele ustavatele isikutele. • Eriline koht riigis oli julgeolekuorganitel – kontrollisid ka KP-d. • Ebademokraatlikud valimised – KP-de kandidaadid, tulemuste võltsimine, kaudne või otsene sund – valijad polnud valikutes vabad. • Kogu majandus riigistatud, puudus eraomand (erandid Poola, Ungari) • Ühiskonna klassistruktuur: parteiline nomenklatuur, töölised, talupojad (kolhoosnikud). • Käsu- ja plaanimajandus. Tulemuste võltsimine. • Kultuur ideoloogilise ja riikliku kontrolli all.
Rahva pettumuseks sõda Saksamaaga ikka jätkus. Rahva põhinõudmisi rahu ja maa küsimuses Ajutine Valitsus ei lahendanudki. Kaksikvõimu perioodil muutus vene poliitiline elu kirevaks. Parteidest tõusid esile 4 : 1. RAHVA VABADUSE PARTEI ( KADETID ) oli mõjukaim kodanlik partei, kes nägi tulevast Venemaad demokraatliku Vabariigina. 2. SOTSIALISTIDE-REVOLUTSIONÄÄRIDE PARTEI (ESSEERID ) oli suurim pahempoolne partei kellel oli eriti suur mõju talurahva hulgas. Nad kontrollisid nõukogude tegevust. Nägid Venemaad sotsialistliku riigina, milleni tuli jõuda järk- järguliste reformide kaudu. 3. VENEMAA SOTSIAALDEMOKRAATLIKU TÖÖLISTE PARTEI (VSDTP) reformistlikul organisatsioonil ( VÄHEMLASED ) oli suurim mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas. Venemaa tuleviku osas olid ühel meelel esseeridega. 4. VSDTP marksistliku organisatsioon ( ENAMLASED ) olid küll väiksemad liikmete arvult, kuid paremini organiseeritud
annaabi.ee 
