· On väline kontroll - jälgimine ja kontrollimine on projekti väliste organite poolt Kontrollida tuleb : · Projekti läbiviimist - projekti töö vastavust plaanile ning erialaste ülesannete lahendamise õigsust · Projekti lõpptulemust - hinnatakse projekti lõpptulemuse vastavust esialgselt kavandatule ja projekti käigus tellija poolt tehtud muudatustele Projekti aruandlluse organiseerimisel tuleb tegeleda : · Aruandluse sisuga - konkreetsed kontrollarvud võrreldakse aruandlusest tulenevate arvudega · Aruande esitaja määramisega - kas siis iga ülesande esitaja annab aru või siis koostataks aruanne terve rühma poolt · Aruandluse tähtaegadega - Tulenevad kontroll tähtaegadest ja sisemine aruandlus on sagedam ja seda tehakse kas tellijale või siis juhile, · Aruandluseliigiga - sisemine aruandlus võib olla suuline , Välimine on tavaliselt kirjalik
,,Alt üles" meetod · Alustatakse alumiste juhtimistasandite eelarvete väljatöötamisest, milliseid koordineeritakse kuni organisatsiooni koondplaanini. · Meetod tagab kõigi tegevustasandite osaluse ja pühendumuse · Puudusteks võib lugeda ajamahukut, võimalikku tulude liialt konservatiivset ja kulude ülehindamist ning organisatsioonile oluliste eesmärkide puudulikku esindatust. Vastassuunaline meetod · Ülemistelt juhtimistasanditelt antakse alla kontrollarvud ja seal koostatakse eelarve. · Läbirääkimiste tulemusena valmib organisatsiooni koondplaan. · Eelisena saab mainida allüksuste olulist rolli protsessis, puudusteks võib lugeda tugevat seotust kontrollarvudega. · Meetodi valik sõltub suuresti juhtimiskultuurist, väärtushinnangutest ja eelarvestamise protsessi keerukusest. Eesmärgipõhine eelarvestamine · Defineerib ja analüüsib eesmärke nii, et need muutuvad juhtide konkreetseteks ülesanneteks.
muu taristu) Eesti 2010, Eesti 2030+ - visioon, asustus, transport, energeetika, rohevõrk - Maakonnaplaneering (asustus, transport, jäätmed) - Üldplaneering - Detailplaneering - Riigi eriplaneering ( suur riiklik või rahvusvaheline huvi) Eesti 2030+ arengueesmärgid tagada elamisvõimalused Eesti igas paigas - Puhas looduskeskkond - Head liikumisvõimalused - Töökohtade säilitamine NORMATIIVID kontrollarvud Keskkonnanormatiivid keskkonna kvaliteedile, hetmekogusele või toodangu ühikule kehtestatud keskkonnakaitselist kontrollarvu Keskkonnanormatiivi liigid: - Kvaliteedinormatiivid - Heitenormatiivid - Tehnoloogianormatiivid - Tootenormatiivid Normatiivid: välisõhk, vesi, heitvesi, pinnas, ujula vesi jne. KESKKONNAÕIGUS Õigus riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike käitumisteeglite kogum. (liiklusseadused, pant)
MAAKOHAD PATERNALIST Suured maavaldused on tähtsad ja/või domineerib põllumajanduslik LIKUD suurtootmine; omanikud tunnevad jätkuvat vastutust töövõtjate ees MAAKOHAD KLIENTALISTL Äärealad, kus domineerib põllumajanduslik produktivism, kuid mis suures IKUD sõltuvuses toetustest (EL vahenditest) MAAKOHAD PÕLLUMAJANDUS JA PRIMAARSEKTOR (L6). Põllumajanduse tähtsus Euroopa Liidus: põhilised kontrollarvud (suurusjärgud). põllumajandus kasutab otseselt 42% EL-i maismaast põllumajanduse ja toiduainete sektor: 15% EL-i tööstuse kogutoodangust ja 2,5% EL-i SKTst põllumajanduse ja toidutootmise sektor on suuruselt kolmas tööandja Euroopas (üle 15 miljoni töökoha) EL on suuruselt esimene toiduainete eksportija ning teine importija maailmas Sotsialistliku põllumajanduse pärand.
eesmärkidega ja arvestada üldiste maksu- määrade, ettevõtte hinnakujundamis- ja palgapoliitikate, kulude jaotamise aluste jm. Eeliseks on see, et eelarvete läbivaatamine toimub iga üksuse kõrgeimal tasemel. See tagab kõigi tegevustasandite osaluse eelarvestamise protsessis ja arusaamise kogu ettevõtte eesmärkidest. Valmistab ette spetsialiste tippjuhtkonda. Puuduseks on ajamahukus Vastassuunaline meetodi rakendamisel antakse ülevalt alla kontrollarvud ja nendest lähtuvalt koostatakse alumistel juhtimistasanditel eelarved. Pärast seda järgnevad läbirääkimised, mille tulemusena valmib ettevõtte koondplaan. Seega allüksused kasutavad tippjuhtkonnale info edastamiseks ,,alt üles" meetodit ning tippjuhid annavad tagasisidet ,,ülevalt-alla" meetodil. 21. Alternatiivsed eelarvestamise meetodid: staatilised või paindlikud eelarved Staatilised eelarved
80 lõpul 90 algul jõuti raamseadusteni ja ntegreeritud keskkonnakaitseni. Keskkonnaõiguse kodifitseerimine koodeksi loomne, mis koondab süsteemselt sektorite seadusandluse ja määratleb keskkonnapoliitika ja eesmärgid. Keskkonnaõigus on väga sotsiaal-poliitiline, palju mõjutavad hetkemoed. KESKKONNANORMATIVID keskkonnanormatiivid on nõuded lubatud keskkonnakasutusega kaasnevate keskkonnamõjutuste reguleerimiseks. - kvaliteedinormatiivid (keskkonnakvaliteedi kontrollarvud) - heitenormativid - tehnoloogianormatiivid - tootenormatiivid Eüs peavad olema ühtlustatud kaupade vabaks liikumiseks. Kvaliteedinormatiivid kehtestatakse saastuse lubatud maksimaalne tase mingis keskkonnaelemends. On aluseks ka teiste koeskkonnanormatiivide väljatöötamisel. Nt mingi aine max lubatud kogus vees, lubatud vääveldoksiidi kontsentratsioon atmosfääris vms. - piirtase: max lubatud kontsentratsioon teatud ajaperoodil
Keskkonnarisk Keskkonnarisk on üldnimi riskile, mille tagajärje mõjutüübiks on keskkonnakahju. Risk on mingi tegevuse toimumisel kahju tekkimise võimalikkus. Tõenäosus ja tagajärg. Keskkonnakahju on sündmus (olukord), mis on tekkinud keskkonnale kahjuliku muutuse, näiteks saastumise, tagajärjel. Riskianalüüs on protsess, mis hõlmab piirväärtuste ja piirnormide määramist, ohtude väljaselgitamist ja riski suuruse hindamist. Keskkonnanormatiivid ja standardid Normatiiv kontrollarvud) kujutavad endast juriidilise dokumendi (määruse, direktiivi, otsuse) osa või lisa, milles esitatakse kvantitatiivsed kriteeriumid, millest antud akti täitmisel tuleb juhinduda. standard iseseisvad terviklikud normdokumendid, mis on koostatud tunnustatud standardiva organi poolt. Eestis Standardikeskus. Keskkonnastandard on SAS defineeritud kui asjaosaliste kokkuleppel koostatud ning kinnitatud reegleid, juhtnööre ja arvnäitajaid sisaldav dokument, mis korraldab
kvaliteedinormatiivid heitenormatiivid tehnoloogianormatiivid tootenormatiivid EL õiguses keskkonnanormatiivide kehtestamine väga olulisel kohal - põhjuseks vältida konkurentsimoonutusi riikide erinevate keskkonnanõuete kaudu. Kvaliteedinormatiivid Kvaliteedinormatiividega kehtestatakse saastuse lubatud maksimaalne tase mingis keskkonnaelemendis (e. keskkonnakvaliteedi kontrollarvud). Eelkõige aluseks teise keskkonnanormatiivide väljatöötamisele. Heitenormatiivid Heitenormatiiv on nõue saasteallikast eralduvale heitmele, mis määrab saasteaine piirkoguse toote-, energia- või tööühiku kohta. Heitenormatiive kasutatakse eelkõige paiksete saasteallikate puhul; liikuvate saasteallikate puhul rak- endatakse sagedamini tootenormatiive.
Keskkonnajuhtimissüsteemid ISO 14001 ja EMAS: Mõlema eesmärgiks on heal tasemel keskkonnajuhtimine. Keskkonnajuhtimissüsteemide tuumikelementide spetsifikatsioon. On ettekirjutav ning kasutab Demingi juhtimismudelit. EMAS on suures osas ISO 14001-ga ühilduv, kuid on laiahaardelisem. Keskkonnaaspekt: Organisatsiooni tegevuste, toodete või teenuste element, millel on või võib olla oluline mõju keskkonnale. KESKKONNANORMATIIVID JA STANDARDID Normatiivid: (Kontrollarvud) kujutavad endast juriidilise dokumendi osa või lisa, milles esitatakse kvantitatiivsed kriteeriumid, millest antud akti täitmisel tuleb juhinduda. Standardid: Erinevalt normatiividest, iseseisvad terviklikud normdokumendid, mis on koostatud konsensuse alusel ja kinnitatud tunnustatud standardina organi poolt. Keskkonnanormatiivid: Keskkonna kvaliteedile, heitmekogusele või toodangu ühikule kehtestatud keskkonnakaitseline kontrollarv või loodusvara erikulu.
ühilduv, kuid on laiahaardelisem. Keskkonnakorraldus ja keskkonnajuhtimine. Demingi juhtimismudel ja selle faasid. Integreeritud juhtimissüsteemid. Keskkonnajuhtimissüsteemid: ISO 9000 seeria; ISO 14000 seeria; OHSAS 18000. Keskkonnajuhtimissüsteemi olemus ja vajadus. Keskkonnajuhtimissüsteemid. ISO 14001 ja EMAS. EMAS. Keskkonnasüsteemimudel (ISO 14001). Akrediteerimine ja sertifitseerimine. Keskkonnanormatiivid ja standardid. Normatiivid: (Kontrollarvud) kujutavad endast juriidilise dokumendi osa või lisa, milles esitatakse kvantitatiivsed kriteeriumid, millest antud akti täitmisel tuleb juhinduda. Standardid: Erinevalt normatiividest, iseseisvad terviklikud normdokumendid, mis on koostatud konsensuse alusel ja kinnitatud tunnustatud standardina organi poolt. Keskkonnanormatiivid: Keskkonna kvaliteedile, heitmekogusele või toodangu ühikule kehtestatud keskkonnakaitseline kontrollarv või loodusvara erikulu.
ühilduv, kuid on laiahaardelisem. Keskkonnakorraldus ja keskkonnajuhtimine. Demingi juhtimismudel ja selle faasid. Integreeritud juhtimissüsteemid. Keskkonnajuhtimissüsteemid: ISO 9000 seeria; ISO 14000 seeria; OHSAS 18000. Keskkonnajuhtimissüsteemi olemus ja vajadus. Keskkonnajuhtimissüsteemid. ISO 14001 ja EMAS. EMAS. Keskkonnasüsteemimudel (ISO 14001). Akrediteerimine ja sertifitseerimine. Keskkonnanormatiivid ja standardid. Normatiivid: (Kontrollarvud) kujutavad endast juriidilise dokumendi osa või lisa, milles esitatakse kvantitatiivsed kriteeriumid, millest antud akti täitmisel tuleb juhinduda. Standardid: Erinevalt normatiividest, iseseisvad terviklikud normdokumendid, mis on koostatud konsensuse alusel ja kinnitatud tunnustatud standardina organi poolt. Keskkonnanormatiivid: Keskkonna kvaliteedile, heitmekogusele või toodangu ühikule kehtestatud keskkonnakaitseline kontrollarv või loodusvara erikulu.
• Klaastaara, autod jne. Kõrgendatud maksu/tasu määrad 1. Mittekuuletumistasu Määratakse saastajale, kes ei täida normatiivseid nõudeid 2. Sooritustagatis Firma maksab võimudele teatud summa, tegutsedes seejärel ettenähtud keskkonnanõuete kohaselt saab ta tehtud sissemakse tagasi, vastasel juhul mitte Kaevandusfirma deponeerin teatud summa, et saaks teostada karjääride korrastamise pärast kaevandamise lõppu. Keskonnanormid ja standardid Normatiivid • Normatiivid (kontrollarvud) kujutavad endast juriidilise dokumendi (määruse, direktiivi, otsuse) osa või lisa, milles esitatakse kvantitatiivsed kriteeriumid, millest antud akti täitmisel tuleb juhinduda. • Normatiivi kehtestab seadusega ettenähtud korras selleks volitatud organ (harilikult keskhaldusorgan - valitsus või ministeerium), ta on üldreeglina kõikidele täitmiseks kohustuslik. • Keskkonnanormatiivid defineeritakse Säästva Arengu Seaduses kui keskkonna kvaliteedile,
suuremad kui olid olnud varem. Parteiliselt hakati nõudma ka, et viisaastak viiakse ellu ennetähtaegselt, lõpuks taheti ellu viia koguni 3 aastaga. Viisaastakuplaani puhul tuleb rõhutada, et see ei piirdunud vaid väga üldiste numbritega, see oli ülimalt detailne, kirjutas ette regioonidele, suurtele linnadele, oblastitele, rajoonidele, kuidas seal tuleb tööstust arendada, missugusteks tähtaegadeks missuguste tootmismahtudeni tuleb jõuda. Kontrollarvud aastate kaupa kirjutati ette ka kõigile tööstusharudele ja suurematele tööstusettevõtetele. Rasketööstuse arendamine tähendas, et eelisarendatakse mitte kogu tööstust, vaid teatud tööstusharusid- ennekõike hankivat tööstust, nähti ette uute naftamaardlate, kivisöebasseinide, värvilise metalli leiukohtade, kaevanduste rajamist, uute metallurgiabaaside rajamist jne. Metallurgiale lisaks oli masinaehitus, ülejäänud tööstusharud jäeti tahaplaanile.
Kknormatiivide lähtealused: 1) kaitstuse kõrge tase (pidevas muutuvuses) 2) kaasaegne teadusliktehniline inf (evp) 3) kkalased jm põhiõigused (evp) 4) tuludekulude analüüs (evp, tervisekaitse prioriteetsus) 5) kaks lähenemist + mida on vaja teha, tervis ja Natura (BAT) + mida on võimalik teha, muud valdkonnad (BATNEEC). 1) kvaliteedinormatiivid (kkkvaliteedi kontrollarvud) saasteaine selline sis vees/õhus/settes/elusorgdes, mida ei tohi in tervise ja kkkaitsmiseks ületada; aluseks teiste normat väljatöötamisele (teised ongi keht selleks, et tagada kvaliteedinormatga määratud eesmärkide saavut), neid diferents vast kkelemendi kasutusotstarbele, ei ole suunatud konkreetsele tarbijale ühiste kohustuste põhimõte. Nt mingi aine max lubatud sis vees, SO2 sis
annaabi.ee 
