liikumisele ja adapteeruvad sekundi murdosa jooksul; • karvanääpsu sensorid→reageerivad liikumisele või ärritaja esmasele kontaktile nahaga; • vabad närvilõpmed→paiknevad üle kogu keha. 9. Kuidas jagunevad inimese organismi nahas termosensorid? külmasensorid; • soojasensorid; • valusensorid. 10. Kuidas jagunevad inimese organismi nahas lihassensorid ja millised on nende ülesanded? • lihaskääv→ühendatud lihase kontraktiilsete kiududega paralleelselt ja töötab venitusretseptorina, mille kaudu reguleeritakse ja kontrollitakse lihase pikkust; • Golgi kõõluseorgan→ühendatud lihase kontraktiilsete kiududega järjestikku ja mõõdab eeskätt lihase pinget 1. Millised endokriinsed näärmed on inimese organismis?1. ajuripats ehk hüpofüüs; 2. käbinääre ehk epifüüs; 3. kilpnääre; 4. kõrvalkilpnäärmed; 5. harknääre ehk tüümus; 2 6. kõhunääre ehk pankreas ehk Langerhansi saared; 7
Lihasmassi kasvatamiseks peab lihases müofibrille juurde tekkima ning selleks on jõutreening, mille tulemusel sünteesitakse neid struktuure juurde. Koos uute müofibrillidega lisandub lihasrakku juurde teisigi vajalike molekule. Selle kõige tulemusel hakkab lihase mass hüpertrofeeruma. Kõige selle aluseks on valgusüntees. Lihashüpertroofiaga kaasnebki lihasmassi suurenemine. See seisneb eelkõige kontraktiilsete valkude hulga suurenemises, samuti suureneb lihaskiudude läbimõõt ja lihase ristlõikepindala. Räägiksin lihashüpertroofia olulisusest konkreetse spordiala näitel. Tegelen võrkpalliga ja olen teinud jõutreeningut oma 8 aastat selle käigus. Treenerid on erinevad ja sellega kaasnevad ka erinevad treeningumeetodid. Võrkpall ei nõua mitte niivõrd jõu maksimumi kasutamist kuivõrd võimalikult suure jõu kiiret rakendust, s.o. võimsust
Vananemine toob kaasa ulatuslikud muutused skeletilihastes. Väheneb lihaste osakaal keha kogumassis. Täiskasvanul inimesel moodustavad lihased ligi poole kehamassist, naistel 35 40%, meestel 45 50%. 30 aastase 75 kg kaaluva mehe lihastik moodustab kehamassist 48% (36 kg), seevastu sama kaaluga 70 aastase mehe lihastik moodustab vaid 31% (23 kg) kehamassist. Muutuse põhjustab lihasrakkude arvu ja lihaskiudude mahu vähenemine, kusjuures väheneb nii kontraktiilsete elementide müofibrillide arv lihaskius kui ka sarkoplsma sisaldus. Lihaskiududesse koguneb polümeersetest oksüdeerunud lipiidimolekulidest moodustunud lipofustsiini. Lipofustsiini musta värvuse tõttu on vana lihaskude tume. Eriti oluliselt atrofeeruvad kiired lihaskiud. Vananemisel väheneb lihasesisese energiavaru ATP, kreatiinfosfaadi ja glükogeeni hulk. Lihasjõud sõltub lihase suurusest ja innervatsiooni efektiivsusest.
Messneri kehakeste abil , neid on eriti palju sõrmeotstes Temperatuurimeel - Ärritust võtavad vastu Ruffini lõpmed ja Krause kehakesed. Ei asu ainult nahas, vaid ka teistes kohtades, nt suuõõne limaskestas ja kõõlustes. Temperatuurimeele abil inimene palavuse korral higistab. Lihasmeel - Lihasmeele sensorid, mis annavad informatsiooni lihase pikkuse ja pinge kohta, on lihasekääv ja Golgi kõõluseorgan. Lihasekääv asub sidekoest kapslis lihase kontraktiilsete kiudude vahel ja on nendega paralleelselt ühendatud. Lihasekääv töötab venitusretseptorina ja saadab välja aferentseid impulsse ka siis, kui lihas on lõõgastunud. Selle toonilise aktiivsuse tõttu säilitavad lihased teatud pingeseisundi e toonuse ka puhkeolekus. Venitusrefleks - kui lihast venitatakse, venitub ka lihaskääv ja saadab välja impulsse, mis kutsuvad esile kontraktsiooni tugevnemise ja hoiavad ära lihase ülevenitusest tekkivad vigastused.
määramine. Vere mahu kogu täituvuse sammas ning määramine (B., E., H.). parandada kudede vigastusi. Tromb tiheneb, plasma eraldub mõõtmine arvutatakse hematokriti väärtus. Muutused ja nende tingitus. 21. Leukotsüütide loome ja trombotsüütide kontraktiilsete · verre viiakse mittetoksilist Normväärtused enamasti 30...45 % Erütrotsüütide arv ühes l-s eluiga. valkude toimel (aktiin, müosiin) kolloidset värvainet (Evans blue), piirides; inimesel kõrgemad, (mikroliitris) veres inimesel 4-6, Lümfotsüüdid tekivad põrnas, · Haavaservad tõmbuvad koomale
* immunoglobuliin A süljes, hormoonid; *kortisooli algtase; *ACTH- kortisooli suhe; * vaba testosterooni tase; *testosetooni/ kortisooli suhe; *lutropiini algtase; *TSH Elektromüostimulatsiooni kasut inimese närvi-lihasaparaadi funktsioonide uurimisel: 4 · skeletilihaste kontraktiilsete omaduste uurimisel · lihasväsimuse uurimisel · kasut spinaalsete motoorsete reflekside uurimisel · kasut erutuse leviku kiiruse uurimisel motoorsetes närvides · kasut lihaste treeningu eesmärgil ÜHTLUSMEETOD:- suhteliselt pikka aega vältav konstantse iseloomuga ja intensiivsusega katkematu tegevus. Erijuhuks on nn. tempotreening. Sportlane peab läbima kindla tempoga teatud distantsi.
mehhanismide maksimaalsed võimalused ja koos sellega hakkab järsult tõusma laktaadi tase veres ja hingamise sagedus. Aeroobse läve tasemel treenimise positiivsetele nihetele lisandub anaeroobsel lävel südamelihase kontraktiilsuse efektiivne mõjustamine ja laktaadi puhverdamise ja neutraliseerimise parandamine. Tänu laktaadi suhteliselt madalale kontsentratsioonile (~4 mmooli/l) on anaeroobse läve tasemel treenides heas tasakaalus lihaste oksudatiivsete ja kontraktiilsete omaduste samaaegne paralleelne mõjustamine. ühtlasi on see aluseks vastupidavusaladele iseloomulikule morfofunktsionaalse spetsialisatsiooni suunale.Aeroobse ja anaeroobse läve füsioloogiline olemus näitab, et koormustega aeroobse läve tasemel valmistatakse ette gtoopinda h laktaadi eemaldamise mehhanismide võimsuse tõstmiseks. Seetõttu peaksid anaeroobse läve tõstmisele eelnema küllaldase kestusega treeningud aeroobse läve tasemel. Aeroobse vastupidavuse seisukohalt
maksimaalse lõdvestuse. Lihase kiire tegevusse lülitumine ja lihaskontraktsiooniks vajaliku energia kiire vabanemine, mis omakorda sõltub: o atsetüülkoliini sünteesi kiirusest närvilõpmetes o Na ja K kontsentratsiooni vahest raku sees ja väljas ning nende liikumisest ATP-d lõhustava fermendi - adenosiintrifosfaadi aktiivsusest Lihase kontraktsioonivõimsuse kõrgest tasemest, mis põhiliselt sõltub kontraktiilsete valkude (müosiini ja aktiini ) ja nende vahel tekkivate sillakeste hulgast lihasrakkudes. 5. Submaksimaalse intensiivsusega kehaliste harjutuste füsioloogiline iseloomustus. 2. Submaksimaalse võimsusega Kestus 20 -30 sekundist 3 -5 minutini ATP taastootmine toimub nii ATP-PCr süsteemi kui ka glükolüüsi teel, mistõttu tekib suurel hulgal piimhapet, mis difundeerub verre, kutsudes esile vere ulatusliku nihke happelisuse suunas - pH võib langeda 7,0 või 6,8-ni
tuumad paiknevad perifeerselt omavahel otsakuti vahe - ehk vahetult sarkolemi all seostusdiskide abil, seetõttu on moodustanud indiviid lihasrakkudest, rakutuumad paigutunud kiu keskele on olemas sedestav ristivöötsus —> ristivöötsus, aluseks on koosneb käävjatest rakkudest tumedad - A-vöödid (anisotroopsed), kontraktiilsete filamentide (puudub sidestav ristivöötsus) heledad - I-vöödid (isotroopsed) korrapärane paigutus on olemas müofibrillid, kus aktiinist esinevad südamelihaskiudude vahel on olemas aktiinist ja müosiinist ja müosiinist filamendid paigutuvad anastomoosharud müofilamendid + desmiinist ja asetsedes paralleelselt üksteise suhtes vimentiinist filamendid osalises ülekattes 31
võivad olla meeldiva või ebameeldiva varjundiga. 15. Lihasmeel Lihasmeele sensorid mis annavad informatsiooni lihase pikkuse ja pinge kohta on lihase kääv ja kolgi kõõluseorgan ehk kõõluseorgan. Lihasekääv asub sidekoest kapslis lihase kontraltiilsete kiudude vahel ja on ühendtud nendega paralleelselt. Kolgikõõluseorgan asub lihase ja kõõluse üleminekukoha lähedal ning on ühendatud lihase ekstrafusaalsete kiududega järjestikku. Kuna kõõluseorgan on ühendatud lihase kontraktiilsete kiududega järejestikku, võib öelda, et ta mõõdab eeskätt lihase pinget. 16. Ajuripats ja tema hormoonid Ajuripats ehk hüpofüüs on selgroogsete organismide hernesuurune endokriinnääre, mis asub peaajus. Ajuripats nõristab hormoone, mis reguleerivad organismi homöostaasi, stimuleerivad teiste endokriinnäärmete tööd. Ajuripats ehk hüpofüüs on kõige tähtsam sisenõrenääre. Peaajus asuv ajuripats juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust
glükogeenigraanulid ja teised rakusisaldised ning müofibrillid, mis sisaldavad kokkutõmbevalke müosiini ja aktiini, regulatoorseid valke troponiini ja tropomüosiini ning lisavalke titiini ja nebuliini. Aktiini- ja müosiinifilamendid on lihasrakus asetatud korrapäraselt, ühesugused osad kõrvuti, sellepärast paistab valgusmikroskoobi all vöötlihase struktuuris üldise pikkiulise ehitusega ristiolevaid heledamaid ja tumedamaid alasid (vööte). Titiin stabiliseerib kontraktiilsete valkude positsiooni ja soodustab oma elastsusega lihase algpikkuse taastamist pärast venitust. Nebuliin kinnitub Z-kettale, paikneb aktiinifilamentidega kõrvuti ja aitab neid sarkomeeris reastada. Südamelihaskude (müokard) leidub ainult südames. Selle tegevus ei ole otseselt tahtlikult reguleeritav. Tema rakkudel on nii vööt- kui ka silelihasrakkude omadusi. Ehituslikult on müokard sarnane vöötlihasele. Müosiini- ja aktiinifilamente sisaldavad lihaskiud
libisevad müosiinifilamentide peale. Kontraktsiooni puhul muutuvad kitsamaks heledad vöödid, punased vöödid ei muutu. Aktiiniga seostuvad valgud. Aktiinifilamentidest moodustunud struktuurid rakkudes (mikrohatud, filopoodid, stressi fiibrid, aktiini rõngas). Aktiinifilamendid moodustavad struktuure: a) paralleelsete kimpudena, mis moodustavad raku mikrohattusid ja filopoode, aktiinifilamente seovad kimpudeks valgud fimbriin, villiin ja a-aktiniin. b) kontraktiilsete struktuuridena, nt. aktiini rõngas. Aktiini rõngas on ajutine kontraktiilne struktuur, mis moodustub tsütokineesi ajal. Seal on aktiinifilamendid orienteeritud antiparalleelselt ja nendega on seotud mootorvalk müosiin. c)geelitaolise võrgustikuna, kus aktiinifilamendid on omavahel paljudest kohtadest seotud teatud valkudega. Tuntuim valk, mis tekitab ühendusi üksteisega ristuvate aktiinifilamentide vahele ja põhjustades sellega kolmemõõtmelise võrgustiku tekke, on filamiin.
katalüüsival toimel; 3. Transport. Transportvalgud on võimelised spetsiifiliselt siduma erinevaid molekule ja ioone ning toimetama neid ühtedest kudedest teistesse. Nt. erütrotsüütides paiknev ning hapniku transporti kindlustav hemoglobiin; 4. Kontraktiilne funktsioon. Kontraktilised valgud tagavad organismidele võime kokku tõmbuda, kuju muuta, liikuda. Inimese skeletilihases, aga ka südame -ja silelihaskoes toimivad kontraktiilsete valkudena müosiin ja aktiin; 5. Kaitsefunktsioon. Organismi üks olulisemaid kaitsereaktsioone on vere hüübimine, mis toimub rea hüübimisfaktorite koordineeritud funktsioneerimise tulemusena. Valdav enamus hüübimisfaktoritest on valgud, sealhulgas ka nende seast enam tuntud ühendid fibrinogeen ja tromboniin. Kaitsefunktsiooniga on näiteks lümfotsüütides produtseeritavad immunoglobuliinid, mis on võimelised ära tundma ja
libisevad müosiinifilamentide peale. Kontraktsiooni puhul muutuvad kitsamaks heledad vöödid, punased vöödid ei muutu. Aktiiniga seostuvad valgud. Aktiinifilamentidest moodustunud struktuurid rakkudes (mikrohatud, filopoodid, stressi fiibrid, aktiini rõngas). Aktiinifilamendid moodustavad struktuure: a) paralleelsete kimpudena, mis moodustavad raku mikrohattusid ja filopoode, aktiinifilamente seovad kimpudeks valgud fimbriin, villiin ja a-aktiniin. b) kontraktiilsete struktuuridena, nt. aktiini rõngas. Aktiini rõngas on ajutine kontraktiilne struktuur, mis moodustub tsütokineesi ajal. Seal on aktiinifilamendid orienteeritud antiparalleelselt ja nendega on seotud mootorvalk müosiin. c)geelitaolise võrgustikuna, kus aktiinifilamendid on omavahel paljudest kohtadest seotud teatud valkudega. Tuntuim valk, mis tekitab ühendusi üksteisega ristuvate aktiinifilamentide vahele ja põhjustades sellega kolmemõõtmelise võrgustiku tekke, on filamiin.
summatsioonil. Plastilisus (avaldub selles, et lihase erinevate pikkuste juures püsib lihaspinge määrkimisväärsete muutuseta). Vöötlihas – lihasrakk on mitme tuumadega, lihasraku ümbritsev membraan ehk sarkolemm. Tsütoplasmas ehk sarkoplasmas on: mitokondrid, glükogeenigraanulid, müofibrillid, müofibrillid (sisaldavad müosiini ja aktiini, regulatoorseid valke: troponiini, tropomüosiini; lisavalke: titiini, nebuliini). Titiin – stabiliseerib kontraktiilsete valkude positsiooni ja soodustab oma elastsusega lihase algpikkuse taastamist pärast venitust. Nebuliin kinnitub Z – kettale, paikneb aktiinifilamendiga kõrvuti ja aitab neid sarkomeeris reastada. 12 Sarkoplasmaatiline retiikulum – lihaskiu endoplasmaatiline retiikulum Sarkomeer – lihaskiududes olev kontratiline algühik Skeletlihaste struktuur: Sarkolemm (lihase rakumembraan) Müofibrillid
3) Transport. Transportvalgud on võimelised spetsiifiliselt siduma erinevaid molekule ja ioone ning toimetama neid ühtedest kudedest teistesse. Näiteks erütrotsüütides paiknev ning hapniku trantsporti kindlustav hemoglobiin; 4) Kontraktiilne funktsioon. Kontraktiilsed valgud tagavad organismidele võime kokku tõmbuda, kuju muuta, liikuda. Inimese skeletilihases, aga ka südame- ja silelihaskoes toimivad kontraktiilsete valkudena müosiin ja aktiin; 5) Kaitsefunktsioon. Organismi üks olulisemaid kaitsereaktsioone on vere hüübimine, mis toimib rea hüübimisfaktorite koordineeritud funktsioneerimise tulemusena. Valdav enamus hüübimisfaktoritest on valgud, sealhulgas ka nende seast enam tuntud ühendid fibrinogeen ja tromboniin. Kaitsefunktsiooniga on näiteks lümfotsüütides produtseeritavad immunoglobuliinid, mis on võimelised
Kõik need harjutused on tõstekangiga sooritatavad, ei nõua erilist aparatuuri ja kasutavad kõiki sõudmises vajaminevaid lihaseid. Aastane jõutreeninguprogramm sõudmises hõlmab kolme põhilist perioodi: hüpertroofia, maksimaalse jõu ja võimsuse perioodi. Iga järgmine periood põhineb eelmisel, seega ei saa alustada uut perioodi ilma eelnevat läbimata. Ettevalmistusperioodil alustatakse jõutreeninguid eesmärgiga arendada lihashüpertroofiat. Lihashüpertroofia põhineb kontraktiilsete valkude müosiini ja aktiini hulga suurenemisel müofibrillides ning ilmneb müosiini filamentide arvu suurenemine ühe pinnaühiku kohta. Lihashüpertroofia on eelduseks maksimaalse jõu ja võimsuse arendamiseks. Hüpertroofia treening on planeeritud ettevalmistusperioodi algusesse, kuna aeroobsed vastupidavustreeningud on siin veel suhteliselt väiksema osakaaluga kogu treeninguplaanis.
annaabi.ee 
