Kontoplaan RMP-s Firmas toimuvate majandusoperatsioonide registreerimiseks ja andmete kogumiseks tekib vajadus kasutada kontoplaani, mis on raamatupidamise sisekorra eeskirjade lahutamatu osa. Kontoplaanis on kajastatud sünteetilised ( peakontod) ja analüütilised (allkontod). Analüütilised kontod täiendavad sünteetiliste kontode andmeid andes detailset infot majanduslike protsesside kohta. Analüütilise grupi käibed ja saldod kuu alguses ja lõpus peavad võrduma vastava sünteetilise konto peakonto käivete ja saldodega. Kontoplaan on süstematiseeritud kontode loetelu infotöötluse hõlbustamiseks. Kontod on tavaliselt kodeeritud
sõltumatute osapoolte vahelises tehingus) Mis tingimustel võib kajastatakse tulu kaupade müügil ja teenuste osutamisel Kaupade müügil või teenuste ostutamisel tekib ettevõttel arve esitamisel lisaks nõudele ka müügitulu. Selgeks tuleb teha, kas tegemist on aruandeperioodil teenitava tuluga või tulevikus teenitava tuluga. Aruandeperioodil teenitud tulu kajastatakse kasumiaruande kirjel Müügitulu, millele tuleb avada kontoplaanis eraldi sünteetilised tulukontod tegevusalade ja geograafiliste piirkondade viisi. Müügitehingute üldine korraldus, sünteetiline ja analüütiline arvestus Müügitehingute registreerimise tulemusel tekib ettevõttel debitoorne võlgnevus, mis tähendab tulevikus raha laekumist. Müügitulule tuleb eraldi avada tulukontod tegevusalade ja geograafiliste piirkondade lõikes. Pikema perioodi jooksul laekuvad ostjate summad tuleb kajastada bilnasikirjel Pikaajalised nõuded ostjate vastu.
omamise kogukulu B. Tegevuspõhine (integreeritud) kuluarvestus, algus loengus 5 Definitsioon - arvestusmeetod, mille abil paigutatakse kulud kulukandjatele lähtudes nende kulude seosest ühe või teise tegevusega Elluviimise vahendid: kululiikide arvestus – peab selgitama, millised kulud, võttes arvesse nende kujunemise ja käitumise erinevaid aspekte, esinevad organisatsioonis Näide: analüütilised kontod ettevõtte raamatupidamise kontoplaanis. Sõiduki ekspluatatsioonikulud – veoautokütus, hooldustarvikud, sisseostetud hooldusteenused, kohustusliku liikluskindlustuse preemiad, autojuhi palgakulu Kulukohtade arvestus peab selgitama, millistes organisatsiooni struktuuri või põhitegevuse protsessi osades erinevad kululiigid tekivad + Kulukandjate (-objektide) arvestus peab selgitama, millises mahus on erinevate arvestusobjektide (kuluobjektide) tarvis tehtud kulusid.
algdokument raamatupidamises kajastati, välja arvatud Euroopa Liidu kaasfinantseeritavate 8 projektide algdokumendid. Projektide raamatupidamise dokumentatsioon peab olma eristatud teistest raamatupidamise dokumentatsioonidest. Raamatupidamise aastaaruanne säilitatakse alaliselt. 2.6 Kontoplaan Asutuse kasutatakse üldeeskirjas kinnitatud kontoplaani. Kontoplaanis on esitatud tehingupartnerite, tegevusalade allikate ja rahavoogude koodide loetelu, mis on aluseks majandustehingute kirjendamisel. Kontodele lisatakse tehingupartneri, tegevusala, allika ja rahavoo koodid siis, kui kontoplaanis on konto vastavas veerus märge „nõutav“. Tehingupartneri kood on nõutav linna konsolideerimisgrupi siseste tehingute eristamiseks ja konsolideeritud aruannete ja saldoandmiku koostamiseks. Tegevusala kood on nõutav
· dokumendi kronoloogilises registris registreerimise järjekorranumbri; · tehingu kuupäeva; · debiteeritavad ja krediteeritavad kontod; · debiteeritavad ja krediteeritavad summad. Kontoplaan · Ettevõtte kontoplaan peab olema koostatud nii, et on võimalik saada kõik jooksvaks arvestuseks ja aruandluseks vajalikud andmed. · Kontoplaan on raamatupidamiskontode süstematiseeritud loetelu, mis võimaldab üldistada ettevõtte aruandelist informatsiooni. · Igale kontole kontoplaanis omistatakse konkreetne kood. · Kontokoodi esimene number tähistab rühma. Kontod liigitatakse 7.rühmaks: 4 · 1 bilansi aktivakirjete kontod · 2- bilansi passivakirjete kontod · 3 tulude kontod · 4 kulude kontod · 5 tulude koondkontod · 6 kulude koondkontod · 7 tulud ja kulude koondkonto · Kontorühmad koosnevad kontoklassidest.
inventeerimist, · raamatupidamiskohustuslase kasutatavid arvestuspõhimõtteid ja info esitusviisi, · aruannete koostamise korda, · arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises, raamatupidamise korraldamise ja sellega kaasnevate sisekontrollimeetmete rakendamisega seotud asjaolusid (Äripäeva käsiraamat 3.1.4). 1. KONTOPLAAN KOOS KONTODE SISU KIRJELDUSEGA Kontod jaotatakse kontoplaanis rühmadeks ning rühma tähistab kontokoodi esimene number: 1) aktiva kontod (varad); 2) passiva kontod ( kohustused, kapital); 3) äritulud põhitegevusest (so. Kaupade ja toodangu müügist saadav tulu); 4) muud äritulude kontod; 5) ärikulude kontod; 6) muud ärikulude kontod ( ka finantskulud); 7) tulude-; kulude koondkontod. Kontorühmad koosnevad kontoklassidest: konto klass 11- raha ja lühiajalised
arve esitamisel lisaks nõudele ka müügitulu. Aruandeperioodil teenitud müügitulu kajastatakse kasumiaruande kirjel Müügitulu. Tulude kajastamisel raamatupidamises tuleb kaalutleda, kas teenitav tulu on aruandeperioodi kohta teenitud tulu või tegemist on tulevikus teenitava tuluga. Viimase variandi puhul on tegemist tulevaste perioodi tuluga, mida ei kajastata aruandeperioodi kasumiaruandes, vaid tuleb kajastada bilansis kirjel Muud võlad, millele avatakse kontoplaanis konto Tulevaste perioodide tulud. Ettemaksete kajastamine Ostuettemaksete arvestus: Tarnijatele tehtavate ettemaksete alusdokumentideks võivad olla ostutellimus, saadud ettemaksuarve, ettemaksuteatis või leping. Ühe nimetatud dokumendi alusel tehakse tarnijale ülekanne või makstakse ettemakse sularahas. Lähtuvalt Käibemaksuseadusest peab tarnija seitsme päeva jooksul esitama arve kliendile saadud ettemaksu kohta.
ei saa muuta, ei saa kustutada, tore tarkvara küll(vähemalt demoversioon) ja minu juhe on kokku aetud tänaseks. Kinnitatud dokumenti ei saa kustutada, lööb ette hüpikakna. Väga raske on aru saada iseseisvalt, kuhu ma peaksin mida sisestama, ostuarve puhul, ma saan küll kantseleikulud kajastatud, kuid lausendi kreeditpool ning sisendkäibemaks loogikavastaselt jääb kajastamata, kuid tegu on ju ostuarvega! Ning antud äriühing on käibemaksukohustuslane, veel enam, kontoplaanis on väga palju kontosid, mis on rohkemal või vähemal määral seotud käibemaksuga. Kui ma millestki aru olen saanud senimaani, siis sellest, et Eeva selgeks saamine võtab terve igaviku, või siis olen ma liialt kärsitu. Otsustan uue raamatupidamiseprogrammi kasuks. Profit, Harjutus 2 Otsustasin uue programmi kasuks, ning leidsin selleks Profiti, mille laadisin lihtsasti arvutisse ning peale paigaldust ei ole vaja mingisuguseid üleliigseid liigutusi teha ning saan kohe
Ühe nimetatud dokumendi alusel tehakse tarnijale ülekanne või makstakse ettemakse sularahas. Lähtuvalt Käibemaksuseadusest peab tarnija seitsme päeva jooksul esitama arve kliendile saadud ettemaksu kohta. Tarnijatele tehtavad ettemaksed kajastatakse järgmistel bilansikirjetel lähtuvalt tehingu olemusest: · Ettemaksed teenuste eest; · Ettemaksed kaupade eest; · Ettemaksed materiaalse põhivara eest; · Ettemaksed immateriaalse põhivara eest. Kontoplaanis avatakse eelnevalt toodud bilansikirjete nimetuste viisi samanimelised sünteetilised kontod, mida võib täiendavate liigitamisaluste olemasolu korral liigendada. Analüütilist arvestust peetakse iga tarija kohta eraldi, nii et oleks täpselt teada, millisele tarnijale ja kui suur ettemakse tehti. Ettemakse registreeritakse raamatupidamises siis, kui tehakse reaalne raha ülekanne või sularahamakse. Erinevalt ostutehingutest, ei
raamatupidamisprogrammi võimalustele. Paljudel juhtudel on raamatupidamisprogrammides juba olemas kontoplaanid, mida raamatupidajad täidavad [1 : 73]. Bilansi kirjete sisust lähtuvalt on jagatud raamatupidamiskontod aktiva ja passiva kontodeks ning kasumiaruande kirjetest lähtuvalt tulu- ja kulukontodeks. Raamatupidamis seadus ei nõua otseselt kontode numereerimist, kuid hea raamatupidamistava järgi tähistatakse kontoplaanis aktivakontode numbrid alati tunnusega ,,1" ning passivakontode numbrid tunnusega ,,2" kontonumbri esimeses järgus. Samtui lihtsustavad kontode numbrid andmete töötlemist [7 : 21]. Ettevõte võib liigendada kontosid viieks rühmaks. Rühma tähistab konto koodi esimene number: 1 bilansi aktivakirjed vara; 2 bilansi passivakirjed- kohustused; 3 bilansi passivakirjed- omakapital; 4 tulude kontod; 5 kulude kontod [12]. Kontorühmad koosnevad kontoklassidest.
Kontraaktivakontod reguleerivad aktiva kontode saldot. Tüüpilisem seda tüüpi konto „Ebatõenäoliselt laekuvad arved”, näitab ostjate võlgnevuse üldsummast, ettevõtte poolt ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud ostjate arveid. Konto saldo kajastatakse bilansi aktiva poolel miinusmärgiga. Kontrapassiva kontod kajastatakse bilansi passiva poolel miinusmärgiga. Kõik ettevõttes kasutusel olevate kontode nimetused ja numbrid on esitatud kontoplaanis. Kontode nimetused tulenevad eelkõige bilansi ja kasumiaruande kirjetest. Traditsiooniliselt kontode numeratsioonil aktivakontod algavad number ühega ja passivakontod number kahega, tulukontod algavad kolmega ja kulukontod neljaga. Kontoplaani koostab iga ettevõte individuaalselt, lähtuvalt oma vajadustest. Eesmärk on, et kontoplaan oleks piisavalt põhjalik majandustehingute kajastamiseks, lihtsustaks aruannete koostamist ja annaks ülevaate ettevõtte finantsseisust.
Kontraaktivakontod reguleerivad aktiva kontode saldot. Tüüpilisem seda tüüpi konto „Ebatõenäoliselt laekuvad arved”, näitab ostjate võlgnevuse üldsummast, ettevõtte poolt ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud ostjate arveid. Konto saldo kajastatakse bilansi aktiva poolel miinusmärgiga. Kontrapassiva kontod kajastatakse bilansi passiva poolel miinusmärgiga. Kõik ettevõttes kasutusel olevate kontode nimetused ja numbrid on esitatud kontoplaanis. Kontode nimetused tulenevad eelkõige bilansi ja kasumiaruande kirjetest. Traditsiooniliselt kontode numeratsioonil aktivakontod algavad number ühega ja passivakontod number kahega, tulukontod algavad kolmega ja kulukontod neljaga. Kontoplaani koostab iga ettevõte individuaalselt, lähtuvalt oma vajadustest. Eesmärk on, et kontoplaan oleks piisavalt põhjalik majandustehingute kajastamiseks, lihtsustaks aruannete koostamist ja annaks ülevaate ettevõtte finantsseisust.
ainult vastava tootegrupi tootmiseks kasutatavate tootmisseadmete kulud (sh ka amortisatsioon); muud toote või tootegrupi otsekulud. Tootegrupi kaudkuludena tuleks järelikult käsitleda eelkõige järgmisi kulude gruppe: tsehhi (osakonna) üldtootmiskulud, ettevõtte üldtootmiskulud. Kulude käitumuslikust aspektist lähtuvalt tuleks ASis Piimatööstus eristada: muutuvaid kulusid, püsivaid kulusid ja segakulusid. Aluseks võttes kontoplaanis toodud tootmislikke kulusid võime muutuvatena käsitleda näiteks järgmisi kulusid: 1) tooraine ja materjalide kulud; KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING T. Haldma 21 2) teatav osa tehnoloogilisest elektrikulust, näiteks separatsiooniprotsessi, pulbri- jaoskondade jmt elektrikulu; 3) külmakulu jäävee tootmiseks. Lisaks muutuvatele kulude on omahinna leidmisel vajalik samuti püsivate kulude määratlemine
40 - kulude kontod 41 - toodangu arvelevõtmise kontod 50 - äritulude-kulude kontod 60 - finantstulude ja kulude kontod 70 - tasaarveldused 3.3 Rahaliste vahendite arvestus Rahalised vahendid hoitakse pangas arvelduskontol ja sularaha kassas. 12 Rahaliste vahendite jääk ja tehingud arvelduskontodel kajastatakse kontoplaanis kontodel: 101 1039 - Raha ja pangakontod 3.3.1 . Sularaha arvestus Kassaoperatsioonide arvestust peab kassapidaja- raamatupidaja.. Sularaha hoidmise, nõuetekohase arvestuse ja raamatupidamiskohustuslasele tekitatud kahju eest vastutab kassapidaja. Tööle võtmisel peab ettevõtte juht tutvustama kassapidajale kassaoperatsioonide sooritamise eeskirju ning kassapidaja töölepingus peab kajastuma tema täielik materiaalne vastutus. Kassale sularaha limiiti ei kehtestata.
annaabi.ee 
