isikut, tema õigused ja kohustused jne): 1. milline organ on akti väljaandud 2. millal akt on välja antud 3. kus akt on välja antud 4. millise konkreetsete isiku kohta see akt on antud 5. millistele faktilistele asjaoludele akt toetub (fakt. alus) 6. millise seaduse või muu normatiivakti alusel on see akt vastu võetud (juriid. alus) 7. milles seisneb asja lahendamise olemus Õiguse rak. akti struktuur: 1. Sissejuhatav osa rekvisiitid 2. Kirjeldav (konstateeriv) osa esitatakse õ. rak. faktiline alus, asjaolud 3. Põhjendav (motiveeriv) osa esitatakse õ. rak. juriidiline alus, st õ.normid 4. Resolutiivosa (resolutsioon) sõnastatakse vastuvõetud otsus Õ. rak. akte liigitakse: 1. Reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi: · Regulatiivsed aktid määravad inimeste õigused ja kohustused seoses nende õigupärase käitumisega; nende aktiga rakendatakse regulatiivseid norme (käskkirjad ja otsused)
*linnuvoolija *Vee peal käija *Maailma pidevus Noored autorid, kassettipõlvkond A.Alliksaar: ISEL: 1)klassikaline luule (sonetivormid) 2)eksperimetneerimine (uued sõnad, dadaism) 3)egoism-luule muutub filosoofiliseks *A on kassettipõlvkonna iidol ja eeskuju, vaimne isa *mõtte ja sõnamäng (riimitu luule) LK: *eluajal ei saanud luulet avaldada *Luule *Väikese luuleraamatu sarjas on ilmunud luulet *Olematus võiks ka olemata olla J.Kaplintski ISEL: *rahulikult mõtisklev, ajuti isegi konstateeriv, keerulist võimalikult lihtsalt ja painavalt leevendav avameelne väljaütlev luule *inimene looduse osana (ühtekuuluvus) *intellektuaalne luule LK: *Jäljed allikal *Tolmust ja värvidest *Valge joon Võrumaa kohale *Ma vaatasin päikesse aknasse *Käoraamat H.Runnel ISEL: 1) Päikeseluule *piltlik luule, mis räägib kodukohast *optimistlik luule, milles kolhoosipõldude vahel särab päike 2)Saatuseluule *skeptiline ja masendunud 3)Laululisus-enim viisistatud
Kuidas avastada kuritegu, kuidas säilitada, milliseid tehnilisi vahendeid kasutada. Anželika Künnap Milleks üks või teine teadus olemas on? Inimkond ei tegeleks asjadega, millel ei oleks praktilist väärtust. Teadustel on palju erinevaid funktsioone. Olulisemad õigusteaduse funktsioonid ((filos.) talitus, otstarve, ülesanne): ONTOLOOGILINE (KONSTATEERIV+INTERPRETEERIV) - kreeka keel olemasolev. Sisaldab konstateerivat ja interpreteerivat tegevust. Teadusliku tegevuse eesmärk on vaadata, mis on olemas. Konstateerida, mis on olemas. Sisaldab ka interpreteerivat ehk seletavat. Miks on palju, miks toimib nii nagu toimib jne. Nt kuritegevuse uurimisel, fikseeritakse , kui palju on teatud liike kuritegevusi, nende iseloom ja paikkonnad. Lõpuks
Käskkirja vorming Tekst Tekst peab olema täpne, keelelt ja stiililt korrektne, üheselt arusaadav, võimalikult lühike ja vastama eesti õigekirja reeglitele. Dokument peab käsitlema ühte teemat Tekst trükitakse 2-4 rida pealkirjast allapoole ja koosneb üldjuhul: Käskkirja vorming Konstateerivast osast Sellega formuleeritakse käskkirja välja- andmise põhjus või viidatakse väljaandmise aluseks olnud dokumendile. Konstateeriv osa puudub kui korraldav osa ei vaja põhjendamist Käskkirja vorming Käskkirja konstateeriva ja korraldava osa vahele jäetakse üks tühi rida. Kui nende osade vahele trükitakse sõrendatult sõna ,,käsin" siis jäetakse üks tühi rida enne ja üks tühi rida peale sõna ,,käsin". Sõna ,,käsin" kasutatakse vaid juhul kui antakse korraldusi konkreetse(te)le isiku(te)le Käskkirja vorming Korraldavast osast Korraldava osa tekst esitatakse käskivas
Küsimused peavad olema eelarvamuse vabad, konkreetsed ja üheselt arusaadavad. 3.2 Vaatlus Vaatlus võimaldab jälgida uuritavat objekti selle loomulikus keskkonnas. Kvantitatiivses vaatluses on täpselt paika pandud mida vaadelda, kui pikalt jne. Vaatluse tulemusi peab olema võimalik panna numbritesse. Vaatlus võib olla süstemaatiline või süsteemitu, ühekordne, pidev, episoodiline või longituudne, loomulikus keskkonnas, laboris või instseneeritud olukorras; konstateeriv, tõlgendav või hinnanguline; avatud või varjatud, kõrvalejääv või osalev. 3.3 Intervjuu Suuline küsitlus on ajakulukas ja seda kasutatakse enamasti uurimisobjektiga tutvumiseks, et hiljem rakendada paremini formaliseeritavaid meetodeid. Kuid suulisel küsitlusel on teiste meetodite ees ka eeliseid: intervjuus võib vastustest olenevalt valida paindlikult alternatiivseid jätke, kõrvaldada täpsustavate küsimustega
3) töö aktuaalsus, uudsus, eesmärk ja ülesanded (teine, kolmas slaid); 4) probleemi olemuse käsitlus (kirjanduse põhine); 5) uurimistöö metoodika (objekt, aeg, osalejad, diagnoosipäevikute päised, mõõtmis- kohad, mõõturid, tegevuskavad, valemid, joonised); 6) tulemused (esimene osa, jaotis 3); 10 7) tulemused (teine osa, jaotis 4); 8) tulemused (kolmas osa, jaotis 5, 6, 7, 8); 9) kokkuvõte (nentiv ehk konstateeriv, järelduslik, soovituslik). Lõputöö kaitsmisel esitab üliõpilane lühikokkuvõtte oma tööst slaidide näol, mis on tehtud programmpaketi PowerPoint abil. Töö sisu paremaks lahtimõtestamiseks ja näitlikustamiseks on soovitav kasutada illustreerivaid vahendeid (diagramm, skeem, tabel, joonis, foto, videoklipp, fotoalbum, makett, mudel, täidetud ankeedid). Töö esitlemine algab esitleja pöördumisega komisjoni esimehe, liikmete ja ruumis viibijate poole.
7. allkirjad (vähemalt kaks allkirja koosoleku juhataja ja protokollija allkirjad) allkirjad kõrvuti 8. jaotuskava 9. autor Akt – koostatakse komisjoni/volitatud isiku poolt faktide, olukorra, sündmuse vm fikseerimiseks – tõendamiseks. Näide lk 161 1. dokumendiliigi nimetus AKT 2. koostamise kuupäev 3. number/ viit 4. koostamise koht 5. kinnitusmärge 9,5 6. pealkiri 7. tekst (sissejuhatav ja konstateeriv osa. Sissejuhatavas osas akti koostamise aluse trükkimisega, järgnevalt loetletakse komsjoni koosseis. Konst. Osas tuuakse välja faktid, järelduse ja ettepanekud. Lõpus näidatakse originaaleksemplaride arv ja jaotuskava. 8. allkirjad (komisjoni esimees, komisjoni liikmed 9. viisa (eraettevõttes, arhivaalide hävitusakt – viseerida nende töötajate poolt, kelle dokumente hävitatakse) Lisadele viidatakse allkirjast allpool. Vormistatakse eraldi lehel, lisab aktile 3
Akt kinnitatakse koostamise päeval või üks päev pärast koostamist kõrgemalseisva juhi allkirjaga. 10. Kinnitusmärge trükitakse samale reale kuupäeva ja nriga sõnumivälja paremale poolele, st ca 9,5cm dokumendi vasakust vasakust veerisest. N: KINNITAN /allkiri/ Leo Lõvi Juhatuse esimees 06.02.2006 11. Akti tekst koosneb: 1) sissejuhatav osa (akti koostamise alus, komisjoni koosseis) 2) konstateeriv osa (tuvastatud faktid, järeldused ja ettepanekud, akti originaaleksemplaride arv, jaotuskava) 12. Lisad vormistatakse eraldi lehel ning nendele viidatakse allkirjast allpool. 13. Akti elemendid: 1) dokumendiliigi nimetus AKT; 2) koostamise kuupäev; 3) number (viit); 4) koostamise koht; 5) kinnitusmärge; 6) pealkiri; 7) tekst; 8) allkirjad;
*tekst *märkus lisade kohta *allkirjad. Tekst peaks sisaldama ainult neid fakte, mis on komisjoni liikmete poolt isiklikult välja selgitatud. Komisjoni liikemete eriarvamused lisatakse aktile eraldi lehele. Tekst koosneb 2-st osast: 1.Sissejuhatav- osa algab sõnaga "alus" seal antakse teada, mille kohta on dokument koostatud. Aluses informatsioon antakse järgmises järjekorras: juhi korraldava dokumendi nimetus, kuupäev, number ja pealkiri. 2. Konstateeriv: osas esitatakse tehtud töö eesmärk, ülesanded, faktid, järeldused ja ettepanekud. Akti lõpus näidatakse ära eksemplaride arv ja asukoht. Kui aktis on lisasi tuleb nendele viidata teksti lõpus. Allakirjutavad kõik komisjoni liikmed. Pärast allkirjastamist vormistatakse akti kinnitamine juhi poolt. 10. Korraldavad dokumendid. Kasutusala, liigitus- Asutuse juhtimise tegevuse üheks
poolest võimelised orienteeruma küsimustest, mida uuritakse. valitakse komisjoni esimees, kes vastutab komisjoni töö eest. vormistab komisjoni liige, kelle määrab komisjoni esimees või kes valitakse komisjoni poolt. Tekst peab sisaldama fakte. Tekst koosneb kahest osast : a) sissejuhatav algab akti aluse trükkimisega. Siia trükitakse käskkirja kuupäev ja number, millega komisjon moodustati. b) Konstateeriv osa esitatakse tuvastatud faktid, järeldused ja ettepanekud. 2) Visiitkaart. Visiitkaardi päritolu ulatub Vanasse Hiinasse, see oli üks sidevahend, mille kaudu sõlmiti ja hoiti kontakte. Visiitkaardi jätmist kellegi juurde võrdsustati visiidiga konkreetse isiku juurde. Tänapäeval on visiitkaardi kaudu suhtlemine levinud ja populaarne üle maailma. Eestis ei ole veel küllaldaselt visiitkaardi kaudu kontaktide loomist ja info edastamist osatud väärtustada
Juhtumi analüüs võib olla konkreetne ja individuaalne, ei pruugi olla üldine. Tehakse oletusi ja uuritakse. Korrelatsioonuuring kas kaks või rohkem nähtst on omavahel seotud -1(min)<0>1(max). Näiteks korrelatsioon 0,3 on juba tuntav. Korrelatsioon ei ole põhjuslikkus seoses! 2. Psühholoogia Vanas-Kreekas. Natuurfilosoofid. Platon. Aristoteles: Lääs ja Ida. Psühholoogia eraldub Ida ja Lääne psühholoogiaks. Lääne psühholoogia on umbisikuline, konstateeriv. Eesmärgiks on luua võimalikult täpne süsteem. Hing on inimesele omane. Ida psühholoogia on isikuline, loov, püüeldakse täiuslikuma inimese poole. Eesmärk on muuta inimest. Hing on erinevad muutuvad seisundid. Lääne psühholoogia sai alguse Vanas-Kreekas. Natuurfilosoofid olid esimesed, kes üritasid inimhinge lahti seletada. Neil oli teooria, et hing koosneb kõigist neljast põhielemendist, millest maa loodud on. Demokritos,
Selleks, et lugeja saaks tehtud uuringuid soovi korral mis tahes ajahetkel korrata, peavad kirjeldused olema võimalikult täpsed. Meetodid esitatakse nende kasutamise järjekorras. Mitme autoriga töö puhul tuuakse selgelt välja rühmatöö toimimise (juhtimise) põhimõtted ja praktika ning iga autori panus. 2.7. Tulemused Kolmandas peatükis esitatakse uurimise käigus saadud tulemused (joonised, tabelid, diagrammid jne). Tulemuste osa peab olema konstateeriv, mitte arutlev. Tulemused peavad vastama püstitatud küsimustele (eesmärkidele) ja kontrollima hüpoteese. Esitatakse ka need tulemused, mis ei kinnitanud hüpoteese. 2.8 Arutelu Arutelu osas tõlgendatakse saadud tulemusi ning seostatakse need kirjanduse ülevaates kirjeldatuga. Arutelu peab olema konkreetne, liigseid sõnu tuleb vältida. Kõik tõlgendused peavad tulenema loogiliselt uurimuse autori ja/või teiste autorite tulemustest, seejuures tuleb viidata kirjandusallikatele
4) otsuse vastuvõtmine, s.o. õiguse kohaldamine, selle obligatoorsedja/või fakulatiivsed osad ning rekvisiidid nähakse ette spetsiaalsetes õigusaktides Õiguse rakendamise akti osad ja põhilised obligatoorsed rekvisiidid: 1) sissejuhatav osa, kus näidatakse akti nimetus, organi nimi, akti andmise aeg, koht ning kellele akt on adresseritud 2) konstateeriv osa, kus esitatakse fakilised asjaolusid, st fikseeritakse õiguse rakendamise esimese staadiumi tulemused 3) motiveeriv osa, kus antakse vastu võetud otsuse faktiline ja juriidiline põhistatus. Motiveeriv osa hõlmab õiguse rakendamise teise ja kolmanda staadiumi 4) resolutiivosa, kus formuleeritakse vastuvõetud otsus 42
b) nende asjaolude juriidilise iseloomu (faktide) tuvastamine, c) faktilise koosseisu määramine; 2.2 Õigusnormi valik: leida õigusnorm, millele vastab fikseeritud faktiline koosseis; b) teha kindlaks valitud õigusnormi kehtivus; c) veenduda, et õigusakti tekst, milles valitud norm sisaldab, on ametlik 2.3 Õigusnormi tõlgendamine (ka õigusnormi sisu ja mõtte selgitamine) 2.4 Otsuse vastuvõtmine (õiguse kohaldamine) selle akti osad ja rekvisiidid: -sissejuhatav osa konstateeriv osa motiveeriv osa resolutiivosa (vastuvõetud) 1.Õiguserikkumine ja juriidiline vastutus 1.1 Õiguserikkumine on õigussuhte subjektide selline tegu (või tegevusetus), mis on vastuolus õigusnormides sätestatud keelatud, kohustatud või lubatud käitumisega ning millega kaasnes kahjulik tagajärg. Õigusrikkumise tunnused on: 1.2.1 subjektil peab olema nii õigus- kui teovõime, st. kui pole õigussubjektsust, siis pole ka tegemist õigusrikkumisega; 1.2
äärmiselt aktiivse arengu. Eelkooliiga (3-7a). Juhtivaks tegevuseks nimetatud perioodil on mäng, täpsemalt selle erinevad vormid: esemeline mäng, reeglimäng, rollimäng. Vastavalt tõusevad ka nõuded kõnele. Keskseks peetakse kõne reguleeriva-planeeriva funktsiooni arengut. Seda kajastab esmajoones egotsentriline kõne, mis on eriti märgatav 4-5 aasta vanuses. See on algul konstateeriv (algul kõneleb laps tegevuse käigus, hiljem pärast tegevust ka kokkuvõttena), seejärel planeeriv (algul laps nimetab järgmise toimingu täiskasvanule, mõne aja pärast juba iseendale). Etapi lõpul algab sisekõne kujunemine, mis võtab üle planeeriva funktsiooni. Planeeriva funktsiooni arengut nõuab eriti rollimäng: rolli selgitamine teistele, reeglite järgi käitumine. Seoses
4) otsuse vastuvõtmine: õiguse kohaldamine (rakendamise akti koostamine), mille obligatoorsed ja/või fakultatiivsed osad ning rekvisiidid nähakse ette spetsiaalsetes õigusaktides (nt kohtuotsuste puhul vastavates menetlusseadustikes). Õiguse kohaldamise (rakendamise) akti osad ja põhilised obligatoorsed rekvisiidid: 1) sissejuhatav osa, kus näidatakse akti nimetus, organi nimi, akti andmise aeg, koht ning kellele akt on adresseeritud; 2) konstateeriv (kirjeldav) osa, kus esitatakse faktilised asjaolud, st fikseeritakse õiguse kohaldamise I-se staadiumi tulemused (teo faabula); 3) motiveeriv osa, kus antakse vastuvõetud otsuse faktiline ja juriidiline põhistatus, so milliste tõendite põhjal ning õigusnormide alusel otsus tehti. Motiveeriv osa hõlmab õiguse kohaldamise II ja III staadiumi toimingud ning just selles osas sisaldub õiguslik motivatsioon;
hüpoteegi järjekoha muutmises. *5%? Sama liiki muutus. Kaasus nr 106 § 257 lg 3 ei ole takistust E sissekandmisel omanikuna. Mis alusel võiks E nõuda viljapuuaia rajamiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks? E ei ole heauskne, eelmärge välistab selle ja järelikult ei saa. Märkuse sissekandmiseks peab olema seaduses sätestatud juhus § 63' lg 7. Kas 257 lg 3 on ka üks seaduses sätestatud juht, millal märkust saab sisse kanda? See on konstateeriv säte, millal märke sissekandmise nõue on olemas, siis on võimalik ostueesõigust asjaõiguslikuks muuta. *VÕS kohustatavus kehtib 3ndate isikute puhul, see väljendubki selles, et ta . AÕS sellest ei ole. Kas ostueesõigus on pigem võlaõiguslik või asjaõiguslik? Kausa ? Võlaõiguslik leping (tavaliselt müügileping). Materiaalõiguslikult saab väita. Kuidas on A-l võimalik ennast kaitsta? Kas E saab blokeerida sellist muudatust? §88. Kaasus 90
annaabi.ee 
