Konradi lugu Olen 50-aastane Võru rikkur Konrad Kreutzwald. Minu lugu algab ühel ilusal hommikul Võrumaal. Päike paistis ning tatsasin mööda turgu ringi. Mulle meeldib soliidne välja näha ning kannan isegi turule minnes oma ülikonda. Turul vaatasid vastu samad näod nagu alati. Mõtlesin, et saab olema tavaline tegevuste vaba nädalavahetus nagu ikka, kuid viimase leti taga märkasin noort neidu. Pikad blondid juuksed, mis ulatusid pealaest maani, kuigi see vahemaa väga pikk ei olnud. Kuid see, mis mõõdus jäänud puudu tegi ta tasa jässakuses. Kohe näha, et maatõugu naine. Astusin lähemale, et veidi juttu puhuda. ‘’No tervist ! Ja kust kandist teie siis olete ka?’’ ‘’Tiux, Kurgipurgi talust. Meeldiv tutvuda!’’ ‘’Olen Konrad.’’ ‘’Aga Konrad, ostad ka, või tulid niisama aega laiaks lööma ?’’ ‘’Tõesti. Eriline ’kurgi-sõber’ ma nüüd küll pole ja. Kuid vahest sooviksid minuga koos baari tulla? Mi...
I Sõrmus Kuningas Richard andis kolme lõviga vapisõrmuse keiser Friedrichile. Fr. uppus sõrmusega Kiliikimaa jões. Imekombel pääseb sõrmus jõest kuningas Polykrateese kätte, sealt edasi kuningas Heinrichi kätte, kes abiellus kuninganna Constantiaga ja sai Sitsiilia kuningaks. Edasi läheb sõrmus teise Fr. sõrme. Kuningas Konradi sõrmest võtab sõrmuse Manfred, keisri sohipoeg. Seitse aastat peale teise Fr surma hakkasid levima jutud et kuningas polegi surnud. Kui keiser seitsme aasta pärast ei tulnud, liideti sinna veel 7 aastat jne. Samal ajal tahtis troonile saada palju petiseid, kes mängisid Fr. Tuleb üks rändur, kellel on Staufenite sõrmus. Abt Berthold arvab, et jälle üks petis Fr, aga rändur ütleb, et tal on sõrmus, sest enne Manfredi surma oli ta mehele lubanud, et toob selle tagasi Konradile
Sügisel 1907 läks ta Pariisi, kus ta õppis vaba akadeemias. Alates 1908-1910 ta elas Norras . In 1912, Mägi returned to Tartu, where he worked as an art teacher. Aastal 1912, Mägi naasis Tartu, kus ta töötas kunstiõpetajana. Konrad oli siis juba kõrgelt hinnatud kunstnik, eriti veel Eestis. Kuid Konradist kunstnikuks saamine ei olnud kerge. Kõige suurem probleem oli raha, nagu seda oli igal teisel inimesel tol- ajal. Kahjuks Konrad ei elanud väga kaua(1878-1925). Konradi tabas tuberkoloos, millesse ta hukkus. Konrad Mägi kunstnikuna olles maalis ta ohtralt maale. Konrad Mäge (18781925) võib pidada eesti kunsti imeks. Talle oli loominguaega antud ligikaudu 18 aastat, mille järel võis tema pärandi hulka arvata vähemalt 400 maali (eelkõige maastikud, aga ka portreed, natüürmordid ja figuraalkompositsioonid). Tuntud on ta ka kui üks kunstiühingu Pallas asutajaid. Kõige enam maalis ta Eesti loodusest maale. Ka meie kunstimuuseumis Kumus on
katoliku kiriku alla. Tegevus Vallutati Edessa ja Väike- Barbarossa uppus Vallutati Zara, mis läks Piirati Damiettat 12 Kokkuleppimine Antiookia ning lõpuks Aasias sai teel Pühale Maale. Veneetsia vabariigi mõju kuud. sultaniga ka Jeruusalemm Konradi Inglise kuningas alla. Konstantinoopol väed lüüa. hõivas Küprose. vallutati, kuid lubadust Samuti Vallutati Akka linn. maksta ristisõdijate võlad ebaõnnestus Pr.kuningas lahkus, ei täitnud. Damaskuse kuna ei meeldinud piiramine. Inglismaa kasvav
1189 aastal, peale Henry II surma, Richard krooniti Westminister Abbey’s Londonis. Ta alustas raha kogumist ristisõja jaoks mida maailm tunneb nüüd kui Kolmandat ristisõda. Seal ta sõlmis Saladiniga rahuleppe. Peale ristisõda alustas ta reisi tagasi Inglismaale, kuid halbade ilmastikutingimuste pärast, leidis ta ennast Austriast. Seal valitses kuningas Leopold kellega ta oli ristisõjas tülli läinud ja siis Leopold vangistas Richardi, süüdistades teda tema nõbu Konradi mõrvaplaanitsemises. Kuigi kuningas rändas ringi, kui palverändur, avastati tema olemasolu, sest ta kandis kallist sõrmus.28. märtsil 1193, Richard osteti ära Speyeri poolt ja anti üle Henry VI. Lunarahaks küsiti 150 000 kaubamärki mis oli võrdne kolme tonni hõbedaga, enne kui Richard võis jälle kuningaks asuda. Richardi surm 25. märtsil 1199.aastal, Richard kõndis ilma oma rüüta lossipeal ringi. Laske kuuldi vahepeal, kuid nendele ei pööratud suurt tähelepanu
Tundub nagu maal oleks diagonaali pooleks lõigatud. Alumisel diagonaalil on kujutatud muru ning mets. Ülemisel diagonaalil on taevas ja pilved. Selle teose maalimise ajal Konrad alles eksperimenteeris. See teos tekitab head meeleolu ja vabaduse tunnet. Joonis 1. Ahvenamaa motiiv 4 3.2. Capri motiiv Capri motiiv maaliti aastatel 1922-1923. Tegemist on õlimaaliga, mis maaliti lõuendile. See maal on inspireeritud Konradi reisist Capri saarele. Maali esiplaanil on kujutatud linna tänavat ja tänava kõrval olevaid maju. Taustaks on selge taevas. Majade maalimisel on kasutatud väga palju erinevaid värve ning neid on kujutatud veidi kõveratena. Maalil on samuti kujutatud tänavale kuivama tõmmatud riideid. See teos tundub olevat veidi salapärane. Joonis 2. Capri motiiv 3.3. Saaremaa motiiv Saaremaa motiiv maaliti aastatel 1913-1914. Tegemist on õlimaaliga, mis on maalitud papile
Aastatel 191517 maalis ta Lõuna-Eesti maastikke nende iseloomulike tõusude, languste ning arvukate väikeste järvedega mäeküngaste vahel. Järk-järgult taandus eelmistele perioodidele omane rõõmus värvierksus, andes teed ekspressiivsemale, just sinise väljendusjõule rajatud süngemale koloriidile. Teel Tartust Viljandisse Aastast 1918 võib märgata ekspressionismi mõju, mille vastuvõttu soodustas Konradi ülitundlikkus ja emotsionaalne reageering ärevatele aegadele: näiteks teosed "Pühajärv" (19181920), "Otepää maastik" (19181920). Ekspressionismist mõjutatud on ka suured figuurikompositsioonid Pietà (1919), "Kolgata" (1921). Itaalia-reisiga alanud uus loomejärk tõi rahunemise: "Varemed Capril" (19221923). Sattunud vaimustuse sealse looduse värviilust. Sündisid kaunid Rooma vaated, Capri maastikud, Veneetsia kanalite kujutised. Itaalias valmisid Mägi võluvaimad maalid.
tee pakki tee sisse. Kuid Saksa firma Teekanne kopeeris selle idée sõja ajal ning arendas seda edasi. 6. Käekell- Arvatakse, et käekellad tulid kasutusele Esimese maailmaõja pärast, kuna palju mehed lõpetasid käekellade kandmise just peale esimest maailmasõda. ‘19 ja 20 sajandil hoiti kellasid taskus või uuri küljes. Kuid lahinguväljal aitas käekell hoida käed vabana. 7. Vorstid taimetotilastele- Vorstid taimetoitlastele on leiutatud Konradi poolt. Esimese maailmasõja ajal valitses linnas nälg ning ta hakkas kasutama jahu, otra ja Rumeenia maisijahu segu nisu asemel, et valmistada leiba.Pöördudes tagasi vorstide poole üritas Konrad vorstide kohta litsentsi saada, kuid teda lükati tagasi, olles Saksamaa eeskirjadega vastuolus- kuna see ei sisalda liha ei saa see liha olla. Tal oli parem edu Suurbritanniaga, kes andsid talle litsentsi tema soja vorsti koha. 8. Lukud- Alates 19
1189 aastal, peale Henry II surma, Richard krooniti Westminister Abbey's Londonis. Ta alustas raha kogumist ristisõja jaoks mida maailm tunneb nüüd kui Kolmandat ristisõda. Seal ta sõlmis Saladiniga rahuleppe. Peale ristisõda alustas ta reisi tagasi Inglismaale, kuid halbade ilmastikutingimuste pärast, leidis ta ennast Austriast. Seal valitses kuningas Leopold kellega ta oli ristisõjas tülli läinud ja nüüd Leopold vangistas Richardi, süüdistades teda tema nõbu Konradi mõrva plaanitsemises. Kuigi kuningas rändas ringi, kui palverändur, avastati tema olemasolu, sest ta kandis kallist sõrmus.28. märtsil 1193, Richard osteti ära Speyeri 3 poolt ja anti üle Henry VI. Lunarahaks küsiti 150 000 kaubamärki mis oli võrdne kolme tonni hõbedaga, enne kui Richard võis jälle kuningaks asuda. Surm 25. märtsil 1199, Richard kõndis ilma oma rüüta lossipeal ringi, uurides sapööre lossimüüridel
II pojaga. Pärast isa troonilttõukamist oli Aleksios põgenenud Philippi juurde, kuid pole teada, kas Bonifazio oli teadlik tema viibimisest Philippi õukonnas. Igatahes tegi Aleksios ettepaneku, et ristisõdijate võla Veneetsiale maksab kinni Bütsants, kui ristisõdijatel õnnestub tema suguvõsa Bütsantsi troonile tagasi aidata. Sellisest pakkumisest oli Bonifaziol raske keelduda. Võib olla tahtus Bonifazio tagasi saada ka oma venna Montferrati Konradi kunagisi maavaldusi: too oli abiellunud keiser Manuel I Komnenose tütrega, kuid 1190. aasta paiku aeti ta Bütsantsist välja. Aleksios ja Bonifazio ühinesid laevastikuga Kérkyras, kui oldi juba Zarast lahkutud. Veneetslastele meeldis Aleksiose idee väga. Neil oli bütsantslaste vastu vimm, sest rahutuste käigus eurooplaste kaupmeestekogukondade vastu 1182 oli tapetud palju veneetslasi ja teisi eurooplasi ning Veneetsia kaupmehed olid Bütsantsist välja aetud
kasvas üles juudiperes, kuigi ta oli tõenäoliselt päritolult kristlane. Tema päritolu ei olnud kellelegi täpselt teada, kuna ta jäeti imikuna juudipere ukse taha. Ta oli väga taibukas ta õppis varakult lugema ja kirjutama ning oli vaimustuses kirjandusest. Pärast ema Rebekka surma kolis Johannes kodunt välja, kuna ta tundis, et seal ei ole talle kohta. Esmalt töötas ta nahaparkali juures, seejärel läks ta habemeajajaks meister Konradi juurde. Õpihimuline Johannes tahtis õppida ülikoolis arstiks. Soovituskirja saamiseks võttis Faber kasutusele äärmuslikud meetmed ta varastas doktorile laiba, mida too vajas teaduslike uuringute tegemisel. Pärast ülikooli tutvus Johannes Prokopius Levy'ga, kellega seoses olid Faber'il esimesed kokkupuuted alkeemiaga. Faber'it huvitas kuidas loodus toimib see jäi talle elu lõpuni saladuseks. Ta tegeles ka astroloogiaga ennustas tähtede seisu järgi. Ta uskus, et
Antiookia vürstiriik; maa jagati läänideks ja esimene senjöör oli Jeruusalemma kuningas · asutati kolm vaimulikku rüütliordut Templiordu, Johanniitide ehk Hospitaliitide Ordu ja Teutooni ehk Saksa Ordu · strateegiliste vigade tõttu kaotati Edessa 1144 · feodaaltsivilisatsioon vastas Edessa kaotamisele 2. ristisõjaga (1147 1149) osalesid Louis VII ja Konrad III (saksa) · algas Konradi väe lüüasaamisega 1147. Väike-Aasias · ühendväega Damaskuse piiramine ebaõnnestus täielikult · kristlaste suur nurjumine nii sõjalises kui poliitilises mõttes · etteotsa tõusis Salah ad-Din 1187. suvel purustas kristlaste väe ja hõivas Jeruusalemma · Jeruusalemma langemine sai 3. ristisõja ajendiks (1189 1192) · kristlaste eesotsas - Saksa-Rooma keiser Friedrich I Barbarossa, Prantsuse kuningas Philippe II Auguste
KUNDA ÜHISGÜMNAASIUM KONRAD MÄGI Referaat Koostaja: Kristo Linnas Kunda 2011 Konrad Mäe elu Konrad Wilhelm Mägi on sündinud 1. november 1878. aastal Tartumaal Hellenurme mõisavalitseja pojana. Konrad oli perekonna noorimaid lapsi, kes kasvas koos õe ja nelja vanema vennaga. Pärast Konradi sündi asus ta isa, Andres Mägi, oma perega Uderna mõisa, kus ta pidas vaheldumisi aidamehe, abivalitseja ja valitseja ametit. Tema põhiliseks lapse - põlvekoduks sai Uderna mõis, mis andis talle esimesed ettekujutused ümbritsevast maailmast. Arvestades Konrad Mäe muljetejanu ja rahutut tegutsemisindu, mis hiljem eriti selgelt ilmsiks tuli, vastas tollane lapsepõlvemiljöö tema loomusele ja soodustas varajastest eluaastatest peale aktiivse isiksuse kujunemisel
Ta otsis üles tolle naise tänavalt, kes teda Jan'iks oli kutsunud. Naise nimi oli Anna ja tema mees oli sepp Josef. Jehuda pakkus end ka abiks tööle kõhutäie ja magamisaseme eest. Mees oli nõus ja nii läkski. IV Kasuema Anna ei kannatanud enam haigushoogude käes ning sai aru, et Jehuda ongi tema Jan. Sellest ajast peale sai Jehuda uueks nimeks Jan. Sepa-Jan ehk Jan Kovar nende keeles. Varsti selgus, et Jan polnud sobiv sepatööks. Siis läks Jan habemeajajaks ja meister Konradi õpipoisiks ning asus ka sinna elama. Konrad oli kirurg ning töötas ülikooli juures. Sinna sai ta tööle tänu oma saksa keele oskusele. Ta hakkas Jani kutsuma Hans Schmidtiks. Konrad oli pikka kasvu, hallide juustega ja pika halli habemega ning oli abielus endast 30-aastase naisega. Hans pidas teda suureks eeskujuks ja tahtis saada temasuguseks. Kuid Konradil oli ka konkurent meister Kosma- tuntud alkeemik, naljatades on teda kutsutud ka nõiaks
1Eadric Streona- Mercia 2Erik- Northumbria 3Thorkell Pikk- East-Anglia 4Knud Suur- Wessex Kund abiellub Aethelredi lese Emmaga( eelnimetatud kuningaga oli tal 2 last Edward ja Alfred). Kuid Knudi ja Emma lastel eesõigus troonile. 1018 kogunes Oxfordis kogu ( nii inglasi kui taanlasi), mis otsustas, et ühiskondliku elu aluseks jääb kuningas Edgari koostatud seadustik. Knudil olid head suhted nii inglise kiriku kui ka paavstlusega. Palverännak Rooma ning viibimine keiser Konradi kroonimise aastal 1027. 1019 suri vend Harald ning Knud reisis Taani, määrates juhiks Thorkell Pika, kelles ta naastes 1021. aastal pettuma peab. Nende suhted teravnevad ning Knud määrab ta Taani regendiks. 1026 vastasseis Norraga (Olaf Haraldson) ja Rootsiga (Onund-Jakob). Osapoolte kokkupõrge Lõuna-Rootsis pühajõe lahingus. 1028 purjetas Knud suure laevastikuga Norrasse ning Olaf oli tema vastu võimetu. Trhondheimis
1Eadric Streona- Mercia 2Erik- Northumbria 3Thorkell Pikk- East-Anglia 4Knud Suur- Wessex Kund abiellub Aethelredi lese Emmaga( eelnimetatud kuningaga oli tal 2 last Edward ja Alfred). Kuid Knudi ja Emma lastel eesõigus troonile. 1018 kogunes Oxfordis kogu ( nii inglasi kui taanlasi), mis otsustas, et ühiskondliku elu aluseks jääb kuningas Edgari koostatud seadustik. Knudil olid head suhted nii inglise kiriku kui ka paavstlusega. Palverännak Rooma ning viibimine keiser Konradi kroonimise aastal 1027. 1019 suri vend Harald ning Knud reisis Taani, määrates juhiks Thorkell Pika, kelles ta naastes 1021. aastal pettuma peab. Nende suhted teravnevad ning Knud määrab ta Taani regendiks. 1026 vastasseis Norraga (Olaf Haraldson) ja Rootsiga (Onund-Jakob). Osapoolte kokkupõrge Lõuna-Rootsis pühajõe lahingus. 1028 purjetas Knud suure laevastikuga Norrasse ning Olaf oli tema vastu võimetu. Trhondheimis
hiljem kalifaadiks). 732. a saavad Karl Martellilt Poitiers'i lahingus lüüa. Tõid olulisi mõjutusi Euroopa kultuuri (teadus, tehnika, arhitektuur). Hispaanias kujunes välja mauri kultuur. Sõdisid ka Bütsantsiga Vahemere saarte pärast, alistasid Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Kreeta. Jõudsid paiguti ka Lõuna-Euroopa rannikule. SAKSAMAA Saksi dünastia Pärast viimase Karolingi valitseja surma ja segadust hakkas kuningas Franki Konradi ajal valitsema Saksi dünastia (919-1024). Tugevdati kuningavõimu, pandi alus Saksa- Rooma riigile. 911. aastaks oli riik tegelikult jagunenud mitmeks sõltumatuks hertsogiriigiks, mille valitsejad kuningavõimu ei tunnistanud. Varsti pärast Karolingide valitsemise lõppu valisid Saksa hertsogid ja piiskopid kuningaks Saksi hertsogi. Peagi suutsid Saksi soost kuningad oma võimu tugevdada ja Saksamaa taas ühtseks riigiks liita (kaitse organiseerimine ungarlaste vastu ja lõpuks
arhitektuur). Hispaanias kujunes välja mauri kultuur. Sõdisid ka Bütsantsiga Vahemere saarte pärast, alistasid Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Kreeta. Jõudsid paiguti ka Lõuna-Euroopa rannikule. SAKSAMAA Saksi dünastia oli Saksa kuningate dünastia (919-1024), mis sai nime päritolu järgi, kuid mida selle esimese keisri järgi tuntakse ka kui Ottoonide dünastiat. Pärast viimase Karolingi valitseja surma ja segadust hakkas kuningas Franki Konradi ajal valitsema Saksi dünastia (919-1024). Tugevdati kuningavõimu, pandi alus Saksa-Rooma riigile. 911. aastaks oli riik tegelikult jagunenud mitmeks sõltumatuks hertsogiriigiks, mille valitsejad kuningavõimu ei tunnistanud. Varsti pärast Karolingide valitsemise lõppu valisid Saksa hertsogid ja piiskopid kuningaks Saksi hertsogi. Peagi suutsid Saksi soost kuningad oma võimu tugevdada ja
1084 Saksa väed piiravad paavst Gregorius VII, too kutsub appi Lõuna-Itaalia normannid, kes vabastasid Rooma ning rüüstasid selle. 1085 Gregorius VII suri, Heinrich IV kuulutas välja jumalarahu. Paavst Urbanus II (1088-1099)1094 suutis Rooma linna vastupaavstilt tagasi saada. 1095 Clermonti sinodil uuendati ilmaliku investituuri keeldu. Heinrich IV II Itaalia sõjakäik (1090-1097) tõrjutakse tagasi gvelfide, welfide, Toskaana hertsogi ning keisri poja Konradi abiga. 1104 kuulutati üldine rahu. 1110-1111 Heinrich V tungis Itaaliasse, tegi paavstiga (Paschalis II (1099-1118) Sutri lepingu Heinrich V loobus ilmalikust investituurist, kirik loobus pärast Karl Suure valitsemist saadud läänidest. Heinrich krooniti keisriks. Samuti kõrvaldati võimult vastupaavst Silvester IV. 1111 Heinrich V võttis paavsti vangi ning paavst pidi tunnustama Heinrichi õigust investituurile. 1112 visati Heinrich V kirikust välja
pikkamisi üe nä ja habeme ja vaatas mõtes väja. «Pean ma rõ omustama, pean ma kurvastama?» «-pomises ta iseeneses. «Esimene on mõstlikum . . . Noh, tulgu mis tuleb! Kaua mul muidugi enam elada pole.» Üe taeva venisid pikkamisi kerged hõepilved, jahedast hommikutuulest aetud, kadudes lõmatult sinavasse kaugusse. Vana mees tundis igatsust neile jäele minna . . . VIII Tundi kaks hiljem liikus jahirong lossiväravast välja. Kõige ees nähti rüütel Konradi kõrget kuju. Ta istus oma vanadusest hoolimata ikka veel sirgelt ja uhkelt toreda hobuse seljas. Isa kõrval ratsutas Emiilia, puhkevas neiuilus õitsev preili, kelle sinistes silmades praegu elav rõõm läikis, puhas rõõm kullaga segatud rohelises särava looduse ja imeselge, karastava õhu üle. Kohe nende kännul ratsutasid rüütel Kuuno ja junkur Oodo juttu puhudes, kuid selle vahega, et . Oodo kõigest südamest tänast jahiplaani arutas, kuna rüütel Kuuno, kõiki Oodo
annaabi.ee 
