· Äratuntav ja isikupärane harmoonia · Nõudlik rütmika · Tehniliselt raske · Muusika on loodud eranditult eestikeelsetele tekstidele Zanrid ja tähtsamad teosed · Muusikalid, filmi- ja teatrimuusika · Tähtsamad teosed nt: ,,Kümme neegrit" ,,Vaid see on armastus" ,,Rahalaul" ,,Kodulaul" ,,Päikeseratas" Kiigelaulukuuik · Olav Ehala vokaalansambel · kujunes 80ndatel · Kuuiku kõige suurem sõber - helilooja- klaverisaatja-konferansjee Olav Ehala. · 3 CDd: "Siidiplaat" 1995, Olav Ehala autoriplaat "Kino, Teater, Muusika" 1998, ja "Koidulast Ehalani" 2000
Värske paar seatakse väljakutse ette. Cabaret kujutab naudingutest joobunud seltskonda, kelle tagasitõmbumisest kergemeelse lõbutsemise mittepoliitilisse sfääri saab ,,tants vulkaanil". Sest ,,homne päev"- natsionaalsotsialism, tuleb pidurdamatult ja seda ei takista kellegi isiklik õnn ega kunstnikud või väljaspool seisjad. 5 Osatäitjad Osades: Konferansjee- Hannes Kaljujärv Clifford Bradshaw, ameerika kirjanik- Robert Annus/ Juss Haasma Sally Bowles, inglise kabareelaulja- Tanja Mihhailova/ Gerli Padar Preili Schneider- Eva Püssa/ Silvi Vrait Härra Schultz- Aivar Tommingas Preili Kost- Merle Jääger/ Kaili Närep Ernst Ludwig- Markus Luik/ Simo Breede Max- Jaan Willem Sibul Kaks daami- Maria Kallaste, Pirjo Püvi/ Helen Nõmm Gorilla- Janek Savolainen/ Aivar Kallaste
-Riho Ridbeck- Hortus Musicuse laulja ja Pühavaimu kiriku koori dirigent -Kadi Selde- vabakutseline laulja, kes on teinud edukat koostööd Tiit Paulusega -Elo Toodo- lauluõpetaja Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ning viiuliõpetaja Vanalinna Hariduskolleegiumis, esinenud koos Matis ja Mihkel Metsalaga. Kõiki muusikuid ei ole võimalik kontsertidele kaasa võtta, küll aga on kõigil kontsertidel kaastegev Kuuiku kõige suurem sõber - helilooja-klaverisaatja-konferansjee(teadustaja) Olav Ehala. Ansambel on laulnud Soomes, Saksamaal, Iirimaal, Portugalis, kuid üllatuseks mitte kunagi sattunud Suure-Jaani. Kuuik on ilmutanud 3 CDd: "Siidiplaat" 1995, Olav Ehala autoriplaat "Kino, Teater, Muusika" 1998, ja "Koidulast Ehalani" 2000, mis kujutab endast ansambliliikmete nägemust sajandi jooksul loodud eesti kergema muusika klassikast. Enamiku laulude seaded pärinevad Olav Ehala, Jaak Jürissoni ja Toomas Rulli sulest.
Varenuhha varietee administraator.Kui Stjopa saadab Jaltast teatrissetelegramme,siis Rimski käsib Varenuhhal need politseisse viia,et saaks asjauurida.Varenuhhat aga ähvardatakse seda mitte tegama,kuid mees teeb sedasiiski.Varenuhha on truu alam,kes teeb alati seda mis talt palutakse, on väga lojaalne ja heatahtlik. Rimski teatri finantsdirektor, Wolandi etenduse õhtul külastab teda Varenuhhavaim, kuid rimski saab põgenema ja jookseb rongijaama. Bengalski konferansjee, tüse, rõõmsameelne mees, teatri teadustaja.Ei olerahul,kui Woland oma etendusel rahasaju korraldab. Idee: näidatakse ebaausaid ametnike,altkäemaksuvõtjaid,riigi raha raiskajaid,karjeriste väikseid ja tühiseid inimesi,kes tahavd silma paista,karjääriredelil tõusta ja mugavaltteiste arvel elada. Woland karistab neid liigse ahnuse eest. Igavikulisuse tasand: Jeasua esitletud kui tavaline mees,kes ei erine sugugi teistest, kui siis on vaid pisutmoraalsem, on ta loodud
korteri. Ta peetakse kinni valuutaga spekuleerimises. Afranius Fjodor Vassiljevits Azazello- Kõrbedeemon taevast minema kihutatud ingel, kes õpetas inimesi relvi ja ehteid tegema ja naisi nägu värvima. Peemot- kass, kes käitus nagu inimene, isegi rääkis. Wolandi narr Hella- Neiu Lesbose saarelt, kes varakult hukkub ja muutub vampiiriks. Bossoil korteriühistu esimees Varenuhha varietee administraator Rimski teatri finantsdirektor Bengalski konferansjee Jeasua Jeesus Pontius Pilatus Juudama 5. prokuraator Levius Matteus Jeesuse jünger Juudas äraandja jünger Bar-Raban vabaks lastud vang · Teos kajastab sellist probleemi, et inimesed on mass, kes lähevad kõiksugu lollustega kaasa. Nad on ahned ja tahavad saada midagi, mille eest nad annaksid kas või elu. Ja Woland karistab neid selle eest. Teos kajastab ka sellist probleemi, et Moskvasse tuleb mustkunstnik Woland ja tema kaaskond
Romaanis on käsitletud 4 tasandit. Fausti tasand: Woland musta maagia professor Meister kirjanik,looja,kes kirjutab romaani Jeesusest ja Pilatusest Margarita Meistrile vääriline kaaslane Latenski kriitik Ivan temast saab Meistri järglane,hüüdnimega Bezdomnõi Idee: eneseteostus. Moskva tasand: Berlioz ajakirja toimetaja Lihhojedov varietee direktor Bossoil korteriühistu esimees Varenuhha varietee administraator Rimski teatri finantsdirektor Bengalski konferansjee Idee: näidatakse ebaausaid ametnike,altkäemaksuvõtjaid,riigi raha raiskajaid,karjeriste väikseid ja tühiseid inimesi,kes tahavd silma paista,karjääriredelil tõusta ja mugavalt teiste arvel elada. Woland karistab neid liigse ahnuse eest. Igavikulisuse tasand: Jeasua Jeesus Pontius Pilatus Juudama 5. prokuraator Levius Matteus Jeesuse jünger Juudas äraandja jünger BarRaban vabaks lastud vang Muinasjutuline,tinglik tasand: Woland kõikvõimas Kurat
Kõrgem võim, inimese olemus, tema vaba tahe ja tehtavate valikute seos lunastusega tegemist ammendamatu teemaga, millest on kirjutatud tuhandeid raamatuid ja mille üle on vaieldud sajandeid kindlat ja ühtset vastust saamata. Mis on tõde või vale? Kas ülim kurjus või ülim headus eksisteerib? Ainus kindel asi on ehk vaid see, et inimene on oma loomuselt ekslik, temas on nii häid, kui halbu külgi. Sama leiab Saatan Wolandina Varieteeteatri etendusel (kui rahvas palus, et teatri konferansjee Zorz Bengalskile tema ärarebitud pea jälle tagasi pandaks) publikut hinnates: ,,nad on nagu inimesed ikka. Nad armastavad raha, kuid nii on see alati olnud... Inimkond armastab raha, millest see ka tehtud ei oleks, olgu nahast, paberist, pronksist või kullast. Nad on küll kergemeelsed... aga ometi... ka halastus ei ole neile võõras.... tavalised inimesed." Sarnaselt Piibliga on ka romaanis ,,Meister ja Margarita" inimloomuse üle pikemalt arutletud
peaagu kõikidele Pärna joonisfilmidele, mis on ka pälvinud kõrgeid rahvusvahelisi auhindu. 5 Bändid Tihe koostöö seob Olav Ehalat vokaalansambliga Kiigelaulukuuik, kusjuures viimastel aastatel on ansambel eriti rohkesti esitanud just Olav Ehala laule ja seadeid. Olav Ehala on teinud kaasa kõigil kontsertitel, olles helilooja-klaverisaatja-konferansjee. Kiigelaulukuuik kujunes 80ndail aastail Tallinna Muusikakooli mõtte- ja õpingukaaslastest. Esimene ülesastumine oli 3. juunil 1985. aastal Tallinna Matkamajas Tõnu Kaljuste eestvedamisel-juhtimisel, millest algab Kuuiku ajaarvamine. Ansambliga on esinetud Eestis, Soomes, Saksamaal, Iirimaal ja Portugalis. Ilmunud on CDd "Siidiplaat“ Ta mängis ansamblis "Kristallid" ja kirjutas ansamblile mõned lood. See oli bänd, mis mängis
Seekordsel ,,Memory'l" olid esindatud lastemuusikalid ,,Nukitsamees", ,,Buratiino" ja ,,Lumekuninganna"; muusikalid ,,Suveöö ilmsi", ,,Kuldvasikas ehk Raha paneb rattad käima" ja ,,Verevennad"; rockooper ,,Ruja"; operetid ,,Hermese kannul", ,,Tuled kodusadamas", ,,Raudne kodu", ,,Ainult unistus" ja ,,Laanelill", mängufilm ,,Verekivi"; muusikalavastused ,,Kaotajad" ja ,,Kuidas kuningas kuu peale kippus" jmt. Kontserdil osalesid Vanemuise teatri sümfooniaorkester ja bänd. Dirigent ja konferansjee oli Tarmo Leinatamm. Esmalt kõlas Avamäng muusikalisele komöödiale ,,Rummu Jüri", mille esietendus oli 1954- ndal aastal ja mida mängiti 225 korda. Järgmisena kõlasid Hanna-Liina Võsa esituses ,,Valu laul" ja Lauri Liiva, Koit Toome, Jaan Willem Sibula esituses ,,Rahalaul" lastemuusikalist ,,Nukitsamees". ,,Valu laul" oli väga kaunis ja ka üks mu lemmikesitusi sellel kontserdil, kuna Hanna-Liina Võsal on puhas ja selge lauluhääl. Hanna-Liina Võsa alustas laulmist
.. 2010 Panso Paavo Piik P A N S O Lavastused Rollid mujal 1992 Unimüts Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi (EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus) 1992 Tulnukas Andrus Kivirähk Sibulad ja shokolaad (EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus) 2001 Javert Alain Boublil, Claude-Michel Schönberg Hüljatud Vanalinnastuudio 2001 Katku Villu Tammsaare Kõrboja peremees Rakvere Teater 2003 konferansjee Joseph Kander, Fred Ebb Cabaret Vanalinnastuudio 2003 Max Martin Sherman Bent Vanalinnastuudio 2004 Ernie Cusak Neil Simon Klatsh Comedy Productions 2005 Anton Starkopf, kapten Maaroos Mart Kivastik Põrgu wärk MTÜ Ühendus R.A.A.A.M. Muu Mänginud telelavastustes, seriaalides (Wikmani poisid 1995, V.E.R.I 19951997, Waba Riik 1997, Me saame hakkama 2001, Kelgukoerad) Mänginud filmides (Rummu Jüri 1994, Agent Sinikael 2002, Malev 2004, Libahundi needus 2005,
Pilatus moondub ,,pilaatluseks" - sõnake, mille leiutab kriitik Lavrovits Meistri hukutamise kampaania käigus ning mis iseloomustab (nagu Lavrovits arvab) just Meistrit (nagu Jesua saab Jersalaimis ,,ametliku" nimetuse ,,röövel ja mässaja") -- tegelikult aga toob Lavrovits, ise seda teadmata, kuuldavale prohvetikuulutuse iseenda ja oma maailma kohta. · Jeesuse elu, Kolgata tee ja hukkamine motiivid madaldatuna Varieteeteatris (konferansjee elluäratamine, narsaanipudeli sildid muutuvad rahaks, mille eest osteti puhvetis veini (vee veiniks muutmine), rahvamassi tunglemine, et näha vaatemängu /Jeesuse ristilöömist). Jesua hukkamise paik Kolgata (tlk ,,paljas") mägi sabati toimumiskoht (,,Öö Lagedal mäel"); Epiloogis lugu kassist, kes lipsuga kinniseotuna viidi miilitsajaoskonda ,,hukkamisele", kuid pääses, aga see oli looma
Nirvana lugusid nõudev poiss, kel taskud ruudulistele kladelehtedele kirjutatud luuletusi täis, avaldas Kersnale muljet. Telemees kutsus Contrat kaamerate ette. Esimesel korral suutis poeet ei öelda. Aga siis. 1993. aastal luges Kersna saates «Jah! Show» Contra luulet nukk Muhkel. Vahepeal käis Contra korraks Piusa kordonis piiri valvamas ja jõudis avaldada esimesed read ajakirjas Noorus. Siis oli 1995. aastal järjekordne pidu, kus Kersna oli konferansjee ja Contra luges luuletusi. Kersna oli konkreetne: «Contra, televisioon nutab sinu järele.» «Ma hää inimesena ei tahtnud, et televisioon nutma peaks,» andis Contra telele käe ja näo. Esinemisele saates «Kuniks elu» järgnes 1998. aastal saade sellest, kuidas luuletav postiljon Contra lehti laiali veab. «Terve postiring sai laupäevase lehe pühapäeval, kuna ETV kaamera ei saanud laupäeval tulla,» mäletab Contra, kes
Jesua Ha-Nostri (J) surmamõistetu Levius Matteus (L) Jesua õpilane Kaifa (K) ülempreester Stjopa Lihhodejev (S) Varieteeteatri direktor, Mihhail Aleksandrovits-i korterinaaber Stravinski (DR) närvikliiniku arst Nikanor Ivanovits Bossoi (B) Sadovaja 302-b korteriühistu esimees (seal oli M korter) Korovjev (KO) W abiline Varenuhhina (V) Varietee administraator Rimski (RI) finantsdirektor Meister (ME) - Margarita (MA) ME armastatu. Zorz Benglaski (Z) kuulus konferansjee Vassili Stepanovits Lastotskin (VS) teatri raamatupidaja Maksmillian Andrejevits Poplavski (MP) M tädimees 1 Azazello (A) W abiline Natasa (N) MA teenijanna Hella (H) alasti nõid, W abiline Peemot (PE) kass, W abiline Afranius (AF) salateenistuse ülem. 2 Sisu
Jesua Ha-Nostri (J) surmamõistetu Levius Matteus (L) Jesua õpilane Kaifa (K) ülempreester Stjopa Lihhodejev (S) Varieteeteatri direktor, Mihhail Aleksandrovits-i korterinaaber Stravinski (DR) närvikliiniku arst Nikanor Ivanovits Bossoi (B) Sadovaja 302-b korteriühistu esimees (seal oli M korter) Korovjev (KO) W abiline Varenuhhina (V) Varietee administraator Rimski (RI) finantsdirektor Meister (ME) - Margarita (MA) ME armastatu. Zorz Benglaski (Z) kuulus konferansjee Vassili Stepanovits Lastotskin (VS) teatri raamatupidaja Maksmillian Andrejevits Poplavski (MP) M tädimees 1 Azazello (A) W abiline Natasa (N) MA teenijanna Hella (H) alasti nõid, W abiline Peemot (PE) kass, W abiline Afranius (AF) salateenistuse ülem. 2 Sisu
Lihhojedevi korterisse. Seal ilmus ta juurde näitsik, kes tahtis seda suudelda, kuid edasist Varenuhha ei mäletanud. XI peatükk Tegelased: Nikolajevits Nikolajevits püüab oma palatis politseisse kirja kirjutada. Viimaks ta mõistab ja arutleb, et miks ta üldse Berliozi surma peale nii närvi läks, kui ta viimast pea ülse ei teadnud. Äkitselt ilmus rõdule üks must kogu. XII peatükk Tegelased: Rimski, konferansjee Zorz Bengalski, mustkunstnik Woland, Wolandi abilised näpitsprillidega Fagott ja must kass Peemot, Moskva teatrite Akustikakomisjoni esimees Arkadi Apollonovits Semplejarov Toimub Wolandi etendus. Rimski sellest eriti huvitatud ei ole. Eelnevalt esinevad jalgratturid soojendusesinejatena. Järgnevalt tulevad lavale Woland ja ta 2 abilist, peatselt Woland aga lahkub. Tehakse erinevaid trikke: kaardipakkide ja rahaga, raiutakse Bengalski pea otsast ning pannakse tagasi
muusik( Kukerpillid), Riho Ridbeck (dirigent, laulja), Kadi Selde vabakutseline laulja, Elo Toodo lauluõpetaja G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ning viiuldaja. Kiigelaulukuuik on koostööd teinud veel paljude teiste Eesti pillimeestega nagu Taavo Remme, Villu Veski, Jaak Jürisson, Raivo Tafenau, Ain Agan, Ivo Varts, Ain Varts, Raul Sööt jpt, aga Kuuiku suurim sõber on siiani Olav Ehala, kes on ansamblis helilooja, klaverisaatja ja konferansjee. Kuuik on välja andnud 3 CD plaati, millel kõlavad Eesti heliloojate laulud, enamus neid on tulnud Olav Ehala ja Toomas Rulli sulest. 4. OLAV EHALA JA 4. KESKKOOL 11 Olav Ehala on lõpetanud Tallinna 4. keskkooli (praegune Tallinna Kristiine Gümnaasium) 8 klassi.
muu. · Võõrsõnadest: aaloe, kardavoi, meierei, salvei. PÕHITÜÜP PUU · Puu, puud, puusse, puude, puid e puusid, puudesse e puisse · Omasõnad: -aa, -oo, -uu, -öö. · Võõrsõnad: -ee · Näiteks: kuu, luu, maa, muu, soo, suu, truu, töö, vöö, öö, hää, pää, hea, pea ·Võõrsõnadest: abee, apogee, bidee, defilee, dekoltee, epee, fuajee, konferansjee, kupee, livree, mosee, relee, turnee, varietee. VORMISTIKUST: · Ains part: -d (kuud, sood, truud, turneed) · Ains illat: -sse (karreesse, luusse, öösse). Ka masse e maha, peasse e pähe, soosse e sohu, susse e suhu, töösse e töhe, öösse e öhe. · Mitm part: kuid, kuusid, soid, soosid, truid, truusid, töid, töösid PÕHITÜÜP KOI · Koi, koid, koisse, koide, koisid, koidesse
Viimane suri aasta pärast juhtumit ning krahv oli veendunud, et oma südametunnistuse piinade kätte. Röövitud raha pakkus Escalopier Houdninile, väites, et kellassepp ei saa ju ometi keelduda laenamast summat, mis on tagasi saadud vaid tänu tema nutikusele. Viimane nõustuski ning asus viivitamatult tegutsema, laskes Palais Royalile ehitada väikese, kahesaja kohalise teatri, kus etendusi anda. See oli ühe näitleja illusionisti ja konferansjee estraaditeater. Oma nimele lisas ta naise perekonnanime ning sai tuntuks 8 Mäkela (1994:23) 22 Robert-Houdini nime all. Juba aasta pärast sai ta krahv Escalopierile oma võla tagasi maksta. 2.3. Võluteater ja esinemised Robert-Houdini esimest esinemist Palais Royalis vaatas umbes saja inimese ringis.
Kahjuks pole sellest kontserdist säilinud ühtki fotot, ka Valter Ojakäär, kes sel kontserdil ise osales, ei mäleta enam täpselt kõiki orkestri liikmeid. Ojakääru ja Allmere ühiste mälestuste põhjal (Ojakäär 2003: 301) võis orkester esineda koosseisus: Karl Juurikas ja Valter Ojakäär altsaksofonid, Hendrik Juurikas ja Ants Niidu tenorsaksofonid, Jaak 207 H. Speegi intervjuu 21.01.2005 Stockholm. 208 Paul Kalde (1908–1991) oli tuntud kabareeartist, kes esines nii konferansjee, laulja kui tantsijana juba 1930. aastatel (Ojakäär 2000: 311, 482). Teda mainitakse džässilauljana ka ajakirjanduses (Lääne Elu 1932, 11.06). 209 Täielikku kontserdi kava ei ole kahjuks säilinud, toetuda saame H. Speegi ja K. Lareni mälestustele. Rekonstrueeritud kava vt lisa 7. 210 Intervjuu siinkirjutajale 15.08.2003. 211 Artie Shaw (1910–2004) – klarnetist, helilooja ja orkestrijuht; kuulsamaid svingiklarnetiste B. Goodmani
annaabi.ee 
