biolagunevate jäätmete käitlemise ning taaskasutamise võrgustiku väljaarendamiseks · rajada Eestis optimaalne integreeritud jäätmekäitluskohtade võrgustik, käidelda jäätmed tekkekohale võimalikult lähedal asuvates nõuetekohastes jäätmekäitluskohtades; · edendada jäätmete taaskasutamist vähendamaks prügilatesse ladestatavate jäätmete kogust ja säästmaks loodusvarasid, rakendades selleks korduskasutust, materjalide ringlussevõttu, kompostimist ja energiakasutust; jäätmete sortimise arendamisel eelistada nende liigiti kogumist tekkekohtadel; · korraldada tööstus- ja olmejäätmete osas ka selliste jäätmeliikide kogumine ja taaskasutamise korraldamine, mille edasise käitlemise kulud ületavad tulusid; · vähendada prügilasse ladestatavate biolagunevate jäätmete osakaalu 45 massiprotsendini ladestatavate jäätmete kogumassist; · taaskasutada tekkivate pakendijäätmete kogumassist vähemalt 50%,
.4 9. LOOMSED JÄÄTMED................................................................................................5 KASUTATUD KIRJANDUS...........................................................................................6 2 1. OLMEJÄÄTMED 1.1. suurendada olmejäätmete taaskasutamist (korduskasutamist, materjaliringlust, kompostimist); 1.2. suunata jõulisemalt jäätmete sorteerimist tööstuses, teeninduses ja ettevõtluses, et vähendada prügilasse suunatavate olmejäätmete kogust; 1.3. laialdasemalt propageerida ja suunata olmejäätmete sortimist kodumajapidamistes; 1.4. kindlustada olmejäätmete käitlemise teenusega kõik jäätmetekitajad; 1.5. vähendada olmejäätmete ohtlikkust, rajada ohtlike jäätmete kogumisvõrgustik; 1.6. biolagunevate jäätmete ladustamise vähendamine; 1.7
majapidamisjäätmed) kihiti umbes 1,5 m kõrgustesse kuhjadesse, mida segati 2 korda 6 kuu jooksul. Indori protsessi on modifitseeritud ja kasutatud paljudes maades. Hiljem on uuritud erinevate tingimuste (temperatuur, niiskus, aeratsioon, lagundatava materjali C:N suhe, materjali peenestamine) mõju kompostimisprotsessile. Euroopas on uurimise pearõhk olnud kompostimisprotsessi mehhaniseerimisel ja kiirendamisel, samuti protsessi ökonoomsemaks muutmisel. Kompostimist võib vaadelda kui mikroorganismide kontrollitud kasvatamist. Igasugune orgaaniline aine laguneb looduses, kuid sõltuvalt materjalist on lagundamise kiirus erinev. Orgaanilise aine lagundamise esmases staadiumis osalevad bakterid, seened ja algloomad. Bakterite arvukus kompostis on suurem kui seente arvukus. Esmalt lagundatakse kergestilagundatav org. aine- valgud, suhkrud, tärklis mesofiilse mikroobikoosluse poolt, sellega kaasneb komposti temperatuuri tõus
Kompostihunniku pinnale moodustub õhuke biokile, milles on palju mikroorganisme. Mikroobid saavad energiat orgaanilisest ainest. Hapnikku saavad nad kompostitükikeste vahele jäävast õhuruumist. Kompostihunnik peab olema niiske, sest kuivad keskkonnas mikroorganismis elada ei saa. Samas ei tohi hunnik olla ka liiga niiske, sest see tõrjub õhu kompostihunnikust välja. Ka temperatuur on kompostihunnikutes oluline. Alla 5o c kompostimist ei toimu, 5 o-20 oon kompostimine aeglane ning selle soojema temepratuuniga toimub kompostimine järjest kiiremini. Kompostimise tulemusel muutub orgaaniline aine huumuseks, süsihappegaasiks ja veeks. Anaeroobne lagunemine Anaeroobne lagunemine toimub hapnikuta keskkonnas. Selle lõppsaaduseks on biogaas, mida saab kasutada kütteks. Jäätmed meie ümber Paljud inimesed on väga hoolimatud ning viskvad prügi sinna, kuhu juhtub- tihti metsa alla (Pilt1)
See kestis paljudes asulates veel 20. sajandi alguseni. Olmejäätmete koostis püsis peaaegu muutumatuna 18-19. sajandini, mil tulid kasutusele uued materjalid. Maakohtades peeti jäätmeist lugu, sest äravisatud esemeid ja jäätmematerjali sai uuesti kasutada. Ametis olid vanakraami kokkuostjad. Koguti põhiliselt riideid, räbalaid, paberit ja metalli- terast, malmi, vaske ja tina. Orgaanilisi jäätmeid söödeti sigadele või kanadele. Kuigi kompostimist ei tuntus, pandi tähele et orgaanilised jäätmed lagunevad iseenesest väärtuslikuks huumusmullaks. Küllap oli majapidamiste juures lihtsaid prügiauke, kuhu pandi see vähene, mis kasutada ei kõlvanud. Asustustiheduse kasvades muutus prügi linnade ja muude asulate nuhtluseks. Mida prügiga peale hakata? Kõige lihtsam oli visata jäätmed, majapidamisvesi, väljaheited jms tänavale. Ajajooksul tänavad ummistusid ja neid tuli hakata puhastama.
humiinhapete, toitainete poolest ja mitmekesise mikrobioloogilise kooslusega. Sellist komposti on võimalik lisada turbale ning seda edukalt kasutada taimekasvatuses. Kompost on ka suurepärane mulla koostise parandaja ning mõjub orgaanilise väetisena. Biolagunevate jäätmete töötlemiseks on mitmeid võimalusi, kuid keskkonnakaitseliselt on eelistatum prügilasse bioloogiliselt lagundatavate jäätmete ladestamise asemel kasutada kompostimist (aeroobset biotöötlust) või anaeroobset biokäitlust. Keskkonnale kahjutum nimetatud meetoditest on anaeroobne biotöötlus, kuna õhuheitmeid tekib vähem. Kuid odavamaks osutub kompostimine. Biolagunevate jäätmete käitluskohad 1. Kärla kompostimisplats 2. Maasi jäätmejaam 3. Kärdla jäätmejaam 4. Haapsalu jäätmejaam 5. Lihula jäätmejaam 6. Paldiski jäätmejaam 7. Pääsküla jäätmejaam 8. Kehra jäätmejaam 9. Mäepere jäätmejaam 10
See kestis paljudes asulates veel 20. sajandi alguseni. Olmejäätmete koostis püsis peaaegu muutumatuna 18-19. sajandini, mil tulid kasutusele uued materjalid. Maakohtades peeti jäätmeist lugu, sest äravisatud esemeid ja jäätmematerjali sai uuesti kasutada. Ametis olid vanakraami kokkuostjad. Koguti põhiliselt riideid, räbalaid, paberit ja metalli- terast, malmi, vaske ja tina. Orgaanilisi jäätmeid söödeti sigadele või kanadele. Kuigi kompostimist ei tuntus, pandi tähele et orgaanilised jäätmed lagunevad iseenesest väärtuslikuks huumusmullaks. Küllap oli majapidamiste juures lihtsaid prügiauke, kuhu pandi see vähene, mis kasutada ei kõlvanud. Asustustiheduse kasvades muutus prügi linnade ja muude asulate nuhtluseks. Mida prügiga peale hakata? Kõige lihtsam oli visata jäätmed, majapidamisvesi, väljaheited jms tänavale. Ajajooksul tänavad ummistusid ja neid tuli hakata puhastama.
Mehaaniline muda on saadud eelsetitist, bioloogiline muda on biopuhastusjääk. Segamuda on kahe viimase segu. Settekaevumuda pärineb settekaevudest ja seda käideldakse muu mudaga. Muda töötlemisel on kuni 5 etappi: tihendamine, stabiliseerimine, konditsioneerimine, tahendamine ja lõppkäitlemine. Tihendamine toimub segamise järel settebasseinis, kus settinud muda kokku kogutakse. Stabiliseerimisel kasutatakse lupja (ajutine lahendus), mädandamist (anaeroobses keskkonnas), kompostimist ja aeroobset stabiliseerimist. Konditsioneerimisel rikutakse kemikaalide abil mikroobe ümbritsev geelitaoline struktuur. Tahendamisel kasutatakse mudaväljakuid või mehaanilisi tahendamisseadmeid, lõpptulemiks on niiske mulla sarnane muda. Lõppkäitlemisel põletatakse (pole Eestis praegu reaalne kasutada), komposteeritakse või ladustatakse saadud mass. 23 16
sellele fsikalisi ja keemilisi omadusi muutvaid ja lisaastet lagundavatele bakteritele vimalikult soodsaid kasvutingimusi loovaid materjale. Aeroobsetes tingimustes suureneb bakterite arv kiiresti ja nende toimel lagunevad saasteallika koostises olevad ssivesiniku molekulid ssihappegaasiks ja veeks. Soovitud puhastusastme saavutamiseks peab pinnases toimuv lagundamisprotsess toimuma pikema aja jooksul. Tavaliselt kasutatakse lise pinnase puhastamiseks kompostimist perioodiliselt segatavates aunades. Reostunud pinnas segatakse struktuuriomaduste parandamiseks titematerjaliga -puukoore, saepuru, turbaga. Seejrel lisatakse bakterid, toitained ja aktivaatorid. Valmistatud segus tuleb nagu toorkompostis kontrollida niiskusesisaldust, pH vrtust, phitoitainete vahekorda. Tdeldav materjal kuhjatakse kompostimisvljadel aunadesse, mida segatakse iga 2-4 ndala tagant. Bioloogiliste protsesside kivitumisest annab aunas mrku temperatuuri tus kuni 50 oC-ni
kusjuures ringlussevõetava materjali osakaal võib sõltuda pakendi valmistamiseks kasutatud materjalist; 2) pakendil, mille jäätmete taaskasutamise eesmärk on energiakasutus, peab olema minimaalne kütteväärtus, mis võimaldaks energiakasutuse optimeerimist; 3) pakend, mille jäätmeid taaskasutamise eesmärgil kompostitakse, peab olema bioloogiliselt lagunev, kuid see ei tohi takistada pakendijäätmete eraldi kogumist, kompostimist või nende käitlemiseks ettenähtud muid toiminguid; 4) biolagunev pakend peab olema valmistatud nii, et suurem osa selle jäätmete füüsikalisel, keemilisel, termilisel või bioloogilisel lagunemisel tekkivast kompostist laguneks süsinikdioksiidiks, biomassiks ja veeks. 20. Kaubaalus Kaubaalus on kauba vedu, käsitsemist ja hoiustamist hõlbustav ja kiirendav vahend, mis võimaldab tõhustada logistilisi operatsioone järgmiste abinõudega:
korjata ja virnastada selle tarbimiskohale. Kevadel pärast sulamist ja paarinädalast käärimist võib adru laiali laotada ja sisse künda. Mullas laguneb adru kiiresti, sellest sisalduvad toiteelemendid on taimedele kergesti omastatavad. 8 II VÄETISED REOVEEPUHASTUSSETTED Reovesi pumbatakse basseinidesse, kuhu settib aktiivmuda, mis on kasutatav peale kompostimist. Reoveepuhastussetted sisaldavad lisaks toiteelementidele ka ohtlikke raskmetalle. Raskmetallidel on kombeks kuhjuda, mistõttu ei ole soovitatav reoveepuhastussetteid kasutada pidevalt samal mullal. Setetega väetamist reguleerivad raskmetallikoormused (normid), s.o. ühe või teise raskmetalli kogused, mida võib aastas ühele hektarile viia. Rv.-setted ei ole soovitatavad köögiviljaaia väetamiseks, küll aga haljasaladele. HALJASVÄETISED
pakendi valmistamiseks kasutatud materjalist; 2) pakendil, mille jäätmete taaskasutamise eesmärk on energiakasutus, peab olema minimaalne kütteväärtus, mis võimaldaks energiakasutuse optimeerimist; 3) pakend, mille jäätmeid taaskasutamise eesmärgil kompostitakse, peab olema bioloogiliselt lagunev, kuid see ei tohi takistada pakendijäätmete eraldi kogumist, kompostimist või nende käitlemiseks ettenähtud muid toiminguid; 4) biolagunev pakend peab olema valmistatud nii, et suurem osa selle jäätmete füüsikalisel, keemilisel, termilisel või bioloogilisel lagunemisel tekkivast kompostist laguneks süsinikdioksiidiks, biomassiks ja veeks. Kõik need pakendile esitatavad nõuded lähtuvad mõjust inimese tervisele ja keskkonnale on otseselt seotud logistikaga. 1.2.3
ja hääled ei meeldi. Kuid teisiti nad laulda ei oska. Linnud reostavad aknaid, seinu, autosid ja riideid, kuid vaevalt suudab keegi neid õpetada käimlat kasutama. 147. Kuidas lahendada künnisvarese kolooniaga tekkinud probleemid? Mida tohib ja mida ei ole eetiline teha? Vastus:Varitsus ja hiilimisjahti võib pidada väljaspool pesitsusaega arvukuse reguleerimise eesmärgil jahimaadel(asulates on jaht keelatud), Soodustada tuleb mahepõllundust. Nõuetele vastavat kompostimist. Sõnnikumajandust ja jäätme käitlust see vähendab vareslaste toitumistingimusi ja nende arvukus peax vähenema. 148. Millal on pesa püha(puutumatu) ja pesitsemise segamine pole sünnis? Vastus:.Pesitsus ajal. 1 aprillist kuni 30juunini. 149. Milliseid üllesandeid täidab biosfäärikaitseala (BKA) ning mille poolest erineb teistest kaitsealadest? Vastus: 1)Biosfäärikaitsealal (BKA) tagatakse loodusväärtuste, sotsiaal-kultuurilise valdkonna ja
õhutamine, kompostimine jne. Tehisjärvede puhastamisel. Mereadru Põisadru, mida kasutatakse orgaanilise väetisena. Suhteliselt lämmastiku ja kaaliumi rikas. Kuna laguneb randa uhutuna kiiresti, tuleks vedada sügisel kasutuskohale ja virnastada. Kevadel peale sulamist ja mõnenädalast käärimist võib laotada ja sisse künda. Mullas laguneb kiiresti ja toitained muutuvad taimedele omastatavaks. Reoveepuhastite setted Puhastusseadmetes tekkiv aktiivmuda võib peale kompostimist kasutada orgaanilise väetisena. Raskmetallide sisalduse tõttu ei ole soovitav pidevalt kasutada samadel põldudel. Vältida tuleks kasutamist happelistel muldadel ja juurviljade väetamisel. Viimaste aastate katsetused on näidanud, et meie reoveesetetest valmistatud kompostid ei sisalda raskmetalle üle lubatud piirnormide (väetisseadus). Põhk Peenestatud põhk tuleb võimalikult kiiresti segada mullaga ning 3…4 nädalat hiljem sügiskünniga mulda viia
ja hääled ei meeldi. Kuid teisiti nad laulda ei oska. Linnud reostavad aknaid, seinu, autosid ja riideid, kuid vaevalt suudab keegi neid õpetada käimlat kasutama. 146. Kuidas lahendada künnisvarese kolooniaga tekkinud probleemid? Mida tohib ja mida ei ole eetiline teha? Vastus:Varitsus ja hiilimisjahti võib pidada väljaspool pesitsusaega arvukuse reguleerimise eesmärgil jahimaadel(asulates on jaht keelatud), Soodustada tuleb mahepõllundust. Nõuetele vastavat kompostimist. Sõnnikumajandust ja jäätme käitlust see vähendab vareslaste toitumistingimusi ja nende arvukus peax vähenema. 147. Millal on pesa püha(puutumatu) ja pesitsemise segamine pole sünnis? Vastus:.Pesitsus ajal. 1 aprillist kuni 30juunini. 148. Milliseid üllesandeid täidab biosfäärikaitseala (BKA) ning mille poolest erineb teistest kaitsealadest? Vastus: 1)Biosfäärikaitsealal (BKA) tagatakse loodusväärtuste, sotsiaal-kultuurilise valdkonna ja
Kuid teisiti nad laulda ei oska. Linnud reostavad aknaid, seinu, autosid ja riideid, kuid vaevalt suudab keegi neid õpetada käimlat kasutama. 147. Kuidas lahendada künnisvarese kolooniaga tekkinud probleemid? Mida tohib ja mida ei ole eetiline teha? Vastus:Varitsus ja hiilimisjahti võib pidada väljaspool pesitsusaega arvukuse reguleerimise eesmärgil jahimaadel(asulates on jaht keelatud), Soodustada tuleb mahepõllundust. Nõuetele vastavat kompostimist. Sõnnikumajandust ja jäätme käitlust see vähendab vareslaste toitumistingimusi ja nende arvukus peax vähenema. 148. Millal on pesa püha(puutumatu) ja pesitsemise segamine pole sünnis? Vastus:.Pesitsus ajal. 1 aprillist kuni 30juunini. 149. Milliseid üllesandeid täidab biosfäärikaitseala (BKA) ning mille poolest erineb teistest kaitsealadest? Vastus:
komposti valmistada. Kui aga kompost otsustatakse kokku osta, peab suutma hinnata komposti kvaliteeti ning teadma, missugune on kompostimistehnoloogia ja komposti kvaliteedi vaheline suhe. 56 Tabel 8 Valik orgaanilisi materjale, mis sobivad kasvupinnastesse üksnes pärast kompostimist: Orgaanilise materjali liik Omadused Sapropeel ehk järvemuda Sisaldab rohkelt toiteelemente, täpne koostis oleneb konkreetse järve toiterežiimist. Kuivab aeglaselt, kuid kuivanult ei niisku uuesti. Läbikülmumine parandab omadusi. Kuigi sapropeelivarud Eestis on suured, on tema kättesaamine raske
annaabi.ee 
