Kompassile on kantud lisaks ilmakaared: põhi, lõuna, ida ja lääs. Ida on 90º Lõuna on 180º Lääs on 270º Põhi on 360º 7 Tuhandiksüsteem · Sõjaväes kraade ei kasutata, siin on nurkade mõõtmiseks kasutusel tuhandikud. Tuhandiksüsteemis on ring jaotatud 6400 tuhandikuks. 8 Asimuudid · Kui me liigume kaardi ja kompassiga maastikul, siis me kasutame kaardi kilomeetervõrgu põhjasuunda ja magnetilist põhjasuunda. Seega kasutame ainult kahte suunanurka. Nendeks on direktsiooninurk ja magnetasimuut. Suunanurka mõõdetakse päripäeva põhjasuunast alates ning nimetatakse asimuudiks. Magnetasimuut · Kui me mõõdame maastikul kompassiga liikumissuuna mingile orientiirile, siis saame magnetasimuudi. 10 Direktsiooninurk
Niisuguste omadustega kompassid on kasutusel eeskätt orienteerumisspordis, kus on oluline kompassi kiire "töö". Tänapäeval on kompassidele lisatud ka muud varustust, näiteks termomeeter, kurvimeeter, vile vm. Peegelkompassil asendab pikka põhiplaati peegel, mis võimaldab objektile paremini sihtida ja täpsemini suunda määrata. Üldiselt on alusplaadiga kompassi matkal koos kaardiga mugavam kasutada kui peegliga varianti. Kuidas kompassiga orienteeruda? Ma tean oma asukohta kaardil ja soovin minna metsas oleva punkti juurde - kuidas seda teha? 1. Aseta kompass servaga kaardile soovitud liikumissuunas 2. Pööra kompassi korpust kuni N on suunatud kaardil põhjasuunas. Kontrolli, et kompassi korpusel punane/valge põhi/lõuna jooned oleksid paralleelsed kaardi meridiaanidega. 3. Hoia kompassi käes ja pööra ennast kuni kompassinõela punane ots (Põhi) ühildub punase noolega kompassi korpuse põhjal
... poole. Selja taha jääb................. Paremale jääb ................... Vasakule jääb .................. Ilmakaari saab määrata ................järgi. Päike tõuseb .......... ja loojub ........... Keskpäeval asub päike otse ................. 22.11.12 Kuressaare Gümnaasium Vaata järgmisi slaide ja vasta küsimustele! Iga slaidi jaoks on Sul aega 10 sekundit! 22.11.12 Kuressaare Gümnaasium Ilmakaari saab määrata kompassiga. 22.11.12 Kuressaare Gümnaasium Nimeta õige ilmakaar! Päike tõuseb ... 22.11.12 Kuressaare Gümnaasium Nimeta õige ilmakaar! Päike loojub ... 22.11.12 Kuressaare Gümnaasium Näita ilmakaared kaardil! PÕHI LÕUNA IDA LÄÄS 22.11.12 Kuressaare Gümnaasium Milleks kasutatakse kompassi? 22.11.12 Kuressaare Gümnaasium
Polaarkoordinaat võetakse pooluseks vaatluspunkt , tulepositsioon, liikumise lähtepunkt vm., polaarteljeks ga manetiline meridiaan. Bipolaarkoordinaat kahe poolusega koordinaatide süsteem. Magnetiline deklinatsioon magnetilise ja geograafilise meridiaani põhjasuuna vaheline nurk. Direktsiooninurk selle saamiseks mõõdetakse malliga kaardil nurk objekti ja koordinaatvõrgu suunal. Magnetiline asimuud selle saamiseks mõõdetakse kompassiga nurk geograafilise põhjasuuna ja maastikul asuva objekti vahel. Joonorientiiri ja punktorientiiri järgi orienteerumine tuleb kaart pöörata nii, et seisupunktist mööda joonorientiiri leppemärki mõttes tõmmatud joon ühtiks selle orientiiri suunaga looduses. Punktorientiiri järgi orienteerumisel kasutatakse suunda seisupunktist mingile esemele. Taevakehade järgi määratakse kõigepealt põhjanaela asukoht. Asimuudi järgi liikumine
järsem on nõlv. Horisontaalid juurde kirjutatakse kaardil nende kõrgus meetrites üle merepinna. Põhi on kardil harilikult ülal, lõuna all erandjuhul märgitakse põhjasuund noolega. Veevoolu suund märgitakse samuti noolega. Suunda maastikul väljendatakse asimuudiga. Asimuudiks nimetatakse nurka põhjasuuna ja vaadeldava suuna vahel, mõõdetuna päripäeva kraadides, s.o. kella osuti liikumise suunas. Põhjasuunda määratakse looduses põhiliselt kompassiga aga on olemas ka loodusmärke, mis võivad aidata. Näiteks kändudel avarduvad kasvuringid lõuna pool, põhjapool aga tihenevad. Puuoksad on lõuna pool pikemad ja tugevamad (tuleb vaadelda puid, mis ei ole teiste puudega varjatud). Puutüvedel , kividel ja mudel vanadel esemetel on põhjapoolne külg sammaldunud. Sipelgapesad asuvad tavaliselt puutüvedest lõunas. Ja palju muud. Asimuudi määramiseks orienteritakse kompass st. seatakse kompass nii, et tema skaala
Kaitseliidus või Kaitseväes oluline, et oleks nö dirigent, ehk juhataja ja noodistiki, ehk rivis seismine ja käskluste peale kuuletumise, kord. 02.12.2015 Rühmatöö Tunni alguses jagati meid rühmadesse. Mina olin grupis number 3. Me pidime kirjutama Mis on käsk? Milline rivivorm on kolonn? Milliseid püstolkuulipildujaid kasutab Eesti Kaitsevägi? Millised on massihävitusrelvad? Mida saab teha kompassiga? Meie grupp uuris välja, et käsk on suuline või kirjalik korraldus, mis tuleb koheselt täita. Kolonn aga on riviseisang, kus ülem on ees ja alamad seisavad seljataga kolmes reas ja näoga ülema poole. Püstolkuulipildujad on HK MP-5a7, m/45B, Mini UZI. Massihävitusrelvadeks on keemiarelv, bioloogilised relvad, tuumarelvad ja tööstuskemikaalid. Kompassiga saab orienteeruda ning sellega saab luubi abil tuld tekitada. 21.11.2015 Topograafia-
Ühe käsituse järgi lõi kaosest maailma esiema NüWa, keda kujutati pooleldi maona. Ta on iidne hiina looja. Ta lõi looduse, vormis savist inimesed ja kehtestas pulmakombed. Tema nimi on tuletatud kõrvitsat või melonit tähendavast sõnast, need viljad omakorda on viljakuse sümboliks. Vahel nimetatakse teda kõrvitsatüdrukuks. Nü Gua olevat olnud pooleldi inimene, pooleldi madu või draakon ning võis omatahtsi soovitud kuju võtta. Mõnikord kujutatakse teda kahe kompassiga. Tema vend või abikaasa (või vend ja abikaasa) Fu Xi hoiab samal ajal nurgikut; see sümboliseerib nende osa maailma loomisel. Nü Gua olevat ka flöödi leiutaja. Ühes muistendis laskus Nü Gua maa peale, kui see taevast eraldati ning mäed, jõed, loomad ja taimed loodud olid. Ta taltsutas metsloomi ja õpetas teiste muistsete kangelastega inimestele maaharimist. Inimeste tekkemüüt Kuid enim tuntakse Nüwad seetõttu, et just tema lõi savist või mudast inimesed. Ühel päeval,
Magnetväljaks nimetatakse liikuvate laetud kehade vahel mõjuva jõu välja. Magnetväljas mõjuvad nii tõmbe- kui ka tõukejõud. Magnetväli esineb nii püsimagnetitel kui ka elektromagnetitel. MAGNETVÄLJAJÕUJOONED Magnetvälja jõujoon on mõtteline joon,milles igas punktis on B-vektor suunatud piki selle joone puutujat. Jõujoonel on ka suund, mis ühtib B-vektori suunaga antud punktis. jõujoon näitab magnetvälja suunda ning tugevust. ----KUIDAS SUUNDA MÄÄRATA? Kompassiga (jõujoone suunaks on N) ning Paremakäe rusikareegliga (Näpud ümber juhtme näitavad jõujooni ning pöial voolusuunda). ----MIKS ON VAJA MÄÄRATA JÕUJOONTE SUUNDA? vajalik näiteks elektrimootori töölepanekuks. PÜSIMAGNETITE RAKENDUS Kõlarid, maa magnetväli, magnetttahvel, nõrgemad elektromootorid, enamus mõõteriistad. MIS ON ELEKTROMAGNET? Elektromagnet on alalisvooluga juht, mis käitub elektromagnetina.
Kraadisüsteem Tuhandiksüsteem Asimuudid Suunaparand Suunaparand kaardil Idapoolne suunaparand MAGNETASIMUUT DIREKTSIOONINURGAKS LIIDAME SUUNAPARANDI DIREKTSIOONINURK MAGNETASIMUUDIKS LAHUTAME SUUNAPARANDI Kompassi osad Orienteeritud kompass Magnetasimuudi määramine Magnetasimuudi kandmine kaardile Musta metalli mõju kompassile Direktsiooninurga leidmine Orienteeritud kompass Objekti leidmine Orienteeritud kaart Kaardi orienteerimine kompassiga Matemaatilised koordinaadid Kilomeetervõrk Kilomeetervõrgu numeratsioon Koordinaatide määramine Neljakohalised koordinaadid Uksest sisse ja trepist üles Kuuekohalised koordinaadid Kivihunnik 241 323 või kivihunnik 241 325 24 25 33 33 9 8 7 6 5 4 3 2 1 32 32 24 25
kraadiks. Kompassile on kantud lisaks ilmakaared: põhi, lõuna, ida ja lääs. Te peaksite teadma järgnevat. Kraadide süsteemis Ida on 90º Lõuna on 180º Lääs on 270º Põhi on 360º Tuhandik süsteemis Ida on 16-00 Lõuna on 32-00 Põhi on 00-00 või 64-00 Kuid sõjaväes kraade ei kasutata, siin on nurkade mõõtmiseks kasutusel hoopis tuhandikud. Tuhandiksüsteemis on ring jaotatud 6400 tuhandikuks. ASIMUUDID Kui me liigume kaardi ja kompassiga maastikul, siis me kasutame kaardi kilomeetervõrgu põhjasuunda ja magnetilist põhjasuunda. Seega kasutame oma igapäevatöös ainult kahte suunanurka. Nendeks on direktsiooninurk ja magnetasimuut. Suunanurka mõõdetakse päripäeva põhjasuunast alates ning nimetatakse asimuudiks. Kui me mõõdame maastikul kompassiga liikumissuuna mingile orientiirile, siis saame magnetasimuudi. Magnetasimuudiks nimetatakse nurka, mida mõõdetakse 0º...360º kellaosuti liikumise suunas, mis jääb
hea vastupidavus korrosioonile ja hea vastupidavus demagnetiseerumisele ehk magneetumisest vabastumisele. Samaarium-Kooblat magnetit kasutatakse näiteks arvuti kõvaketastes, satelliit süsteemides jne. Kasutamine Kõige levinumalt kasutatakse magneteid kompassis. Kompassil kasutatakse peenikest ja pikka sirgmagnetit, mille pooluste piirkonnad on lühikesed. Selliseid magneteid kutsutakse magnetnõelteks. Selleks, et kompass töötaks, tuleb magnetnõel tasakaalustada. Kompassiga kasutati ära Maa magnetvälja. Eriti oluline oli nende osatähtsus aastakümneid tagasi, kui puudusid GPS'id ja muud side vahendid. Neid kasutasid vanal ajal meremehed, et merel mitte ära eksida ja koju tagasi jõuda. Magneteid kasutatakse väga edukalt ka tehnoloogias. Seda kasutatakse nimelt andmekandjatena. Selliseid kettaid nimetatakse magnetoptilisteks ketasteks. See tähendab, et kirjutamiseks kasutatakse magneteid, kuid lugemisel optikat. Esmakordselt tutvustati sellist
Elektromagnet vooluga pool, mille sees on raudsüdamik magnetvälja tugevdamiseks .Maa magnetväli magnetväli, mille poolused on geograafiliste poolustega nihkes ja aja jooksul pooluste magnetväli muutub. Maa magnetväli kaitseb kosmosest tulevate laetud osakeste ja ioniseeriva kiirguse eest. Maa magnetväli on seotud virmaliste tekkega. Maa magnetvälja olemasolu on seotud maakera vedela tuumaga.Inklinatsioon nurk maa magnetvälja ja horisontaaltasandi vahel. Deklinatsioon nurk kompassiga määratud põhjasuuna ja tegeliku geograafilise põhjasuuna vahel. Mõjutavad suured rauamaagi lademed. Magnetväljas mõjub laetud osakesele jõud, mida nimetatakse Lorentzi jõuks. See jõud mõjub nii üksikule laetud osakesele, liikuvale laetud osakesele, kui ka vabadele lengukandjatele juhtmes. On risti liikumissuunaga ja põhjustab voolu tekkimist generaatorites. Laetud osakesele mõjuv jõud
• Arvmõõtkava: 1:1000000 (võtan 5 nulli ära, saan kilomeetrid, võtan 2 nulli ära, saan meetrid) • Joonmõõtkava 10_0_10_20_30_40 Mõõtkava alusel jagatakse kaardid: • Väikesemõõtkavalised (1cm- 10 km või rohkem)- kujutab suurt maa-ala ebatäpselt. • Suuremõõtkavalised (1cm-1km või vähem)- kujutab väikest maa-ala täpselt. Suunad Asimuut- nurk põhjasuuna ja objektisuuna vahel. Kaardil mõõdetakse malliga, looduses kompassiga. Asimuudi nurka mõõdetakse alati põhjast iga suunas. 2. Pinnamood Maismaa keset merd Maakera suurimad pinnavormid on mandrid ja ookeaninõod. Mandrid jagunevad: Euraasia, Aafrika, Austraalia, Põhja- Ameerika, Lõuna-Ameerika, Antarktis. Euraasia ja Aafrika moodustavad Vana Maailma. Ameerikat kutsutakse Uueks Maailmaks. Maailmajaod jagunevad: Euroopa, Aasia, Ameerika, Antarktika, Austraalia ja Okeaania, Aafrika. Veealused mäestikud
Maastikul liikuvast allüksusest määratakse keegi (allüksuse ülem ise või mõni targem ja kogenum allohvitser-sõdur) tavaliselt kaardilugejaks. Täiesti tundmatul maastikul, isikkoosseisu vähese kogemuse korral või pimedas tuleb kaardilugejaid määrata dubleerivalt. Asimuudi järgi liikudes püütakse võimalusel valida eespool maastikul välja mõni õiges suunas jääv orientiir (näiteks mõni eristatav puu või põõsas) ning liikuda selleni. Kohale jõudes kontrollitakse kompassiga suunda ja valitakse järgmine orientiir. Pimedas hoitakse tavaliselt teede ja orientiiride lähedusse. Peab meeles pidama, et pimedas võib vaadeldav maastik tunduda hoopis teistsugune, kui päevavalges. Kui liigutakse kaardiserva läheduses, peab olema eriti ettevaatlik, et ei eksitaks väljapoole kaardi ala, kus on palju raskem kaotatud orientatsiooni taastada ja oma asukohta kindlaks määrata.
kirjandusega aitasid kaasa ka Häädemeeste raamatukogupidajad. Sisupeatükid 1.1 Orienteerumisspordi algus Millal, kus ja kellel tekkis mõte kaart, kompass ja sportliku võistlemise põhimõte seostada, seda ei pruugi me kunagi teada saada. Esimese praegustele arusaamadele vastava orienteerumisvõistluse korraldas Rootsi ohvitser Ernst Killander 1895. a. sõjaväelastele nende parema kutseettevalmistuse eesmärgil. Esimese kaardi ja kompassiga peetud ning spordiseltsi poolt korraldatud orienteerumisvõistlus, korraldati 20.08.1897.a. Norras, Bergenis spordiseltsi ,,Turnförening" poolt. Orienteerumiselementidega, kuid kaardi ja kompassita maastikujookse hakati Eestis korraldama mitte hiljem kui 10. Oktoobril 1920.a. Sel päeval anti start Vasula järve äärest, finis oli jooksu korraldanud Tartu ,,Kalevi" staadionil. Liikumistee oli vabalt valitab, võitja aeg 23.45.3
expand due to sudden changes in temperature. Unless it is in good condition, it snaps. Ülesanded 1 On kaks raudpulka, millest üks on magneetunud. Kuidas kindlaks teha, kumb? Magneetunud raudpulk peaks magneetumata raudpulka ligi tõmbama. 2 Osutub, et keskkütte radiaatorid ja terasuksed on magneetunud, kusjuures lõunapoolus asub neil alati ülaservas ja põhjapoolus alaservas. Seda on kerge kontrollida kompassiga. Miks see nii on? Kas see on igas kohas Maakeral nii? 3 Magnetnõela põhjapoolus on suunatud Põhjanaba suunas. Kuid tõmbuvad ju erinimelised magnetpoolused. Kas siin pole vastuolu? Ei, kuna Maa magnetiline põhjapoolus on Maa lõunapoolusel. 4 Millises kohas Maal näitavad magnetnõela mõlemad otsad lõunasse? Lõunapoolusel 5 Kas paigalseisvat elektrilaengut on võimalik panna liikuma magnetvälja abil? Elektrivälja abil?
oma küla kohta või selle juures nõu andma kaarti, mis liituks õigesti kõigi külgnevate piirkondade ja lõpuks ka tema maa ja isegi kontinendiga. Teda palutakse mõelda tema oma koduse maastiku üle viisil, mis on alguses sootuks võõras, välja arvatud see, et iga üksikpunkt, mis ta peab tähistama või identifitseerima kaardil, peab olema temale täiesti tuttav. Hommikul ta võib ikka eksimata kõndida kirikust raudteejaama. Kuid praegu, õhtupoolikul, peab ta kompassiga määrama suunad ja vahemaad kilomeetrites ja meetrites kiriku, raudteejaama ning nendevaheliste radade ja teede vahel. Hommikul oskab ta meile näidata teed ükskõik kust ükskõik kuhu; ometi on ta õhtupoolikul kimbatuses, kui peab kirjeldama kõiki teid mitte lihtsalt sõnades, vaid sellistes kartograafilistes terminites, et ta kohalik kaart sobiks kokku kaartidega tervest piirkonnast ja maast. Ta peab nii-
ühest punktist ja jättes nende joonte vahele mõõdetud nurgad, asetades kalka kaardile ja nihutades seda seni, kuni jooned läbivad mõõdetud orientiirisid ja ongi laeva asukoht käes. Laeva asukoha määramine kahe rõhtnurga järgi on üks täpsemaid viise, kuna mõõtmisi teostatakse sekstandiga, mille mõõdetud nurkade täpsus ulatub ühe minutini ja tema viga on väga lihtne leida. Kasutada võib ka kompassi, mis aga ei anna nii suurt täpsust kui sekstant. Kompassiga tuleb võtta kolm peilingut ja seejärel tuleb leida peilingute vahed. NB! Kahe rõhtnurga meetodi puhul esineb ka määramatuse juhtum, milleks on: + + B = 180°, kus B on nurk orientiire ühendavate sirgete vahel. Geomeetriliselt tähendab see seda, et mõlemad ringjooned langevad kokku ning laev ja orientiirid asuvad kõik ühel ja samal ringjoonel. Kui on kahtlust, kas on tegemist määramatuse juhtumiga, tuleb leida ülalmainitud nurkade summa.
Linnud siristasid,rahvas tegi mitmel pool heina,ringi vaadates tundus kohe helelilla Alpide lehm vastu jalutavat. Vägisi tulid helisevad viisid huultele. Tõusime üha kõrgemale, aasadest said pöögisalud, lähenes kuusemetsade viirg. Korduvalt uurisime kaarti ja kompassi, sest rada meil ees ei olnud. Matka neljas reegel- kui sul on tähistatud rada ees, siis tunned end turvaliselt ja jõuad alati soovitud kohta välja. Kui sul on avar vaade, siis võib kompassiga minek võõras kohas päris loov tegevus olla. Sisenesime tihedasse kuusemetsa, mis ümbritses Bucegi ümbrust. Sammusime kummalisel laial rajal, mis paistis olevat rajatud väga hoolega ja väga ammu. Korraga plahvatas- selge, me oleme iidsel kaubateel! Hardusega vaatasime tihedat metsa ja kujutlesime kaubavoore veeremas kaitsva ratsasalga saatel. Õhtu lähenes, läbitud oli juba palju maad. Tekkis erinevaid ettepanekuid: jääda laagrisse
poolusele (x=0, y=0, z>0), sisemine ringjoon ekvaatorile (z=0) ja kogu väline ringjoon lõunapoolusele (x=0, y=0, z<0). Kompassi peale tekib väike ristike (märk +), mille liiguta- misega piki kompassi ühtlasi teljekolmiku X,Y,Z teljed dünaamiliselt pöörlevad ja muutuvad ka nende pikkused, imiteerides sellega vaatesuuna muutumist. Hiireklõpsuga saab soovitava vaatesuuna fikseerida, millega kompass kaob ekraanilt ja tuuakse ette joonis kompassilt valitud vaatesuunast vaadatuna. Kompassiga saab vaatesuunda fikseerida vaid "silma järgi". Joonis 14. Joonis 15. Vaatesuunda saab fikseerida ka käsuga `DDVPOINT (on olemas käsulühend VP), millega tuuakse ekraanile dialoogaken (vt. joonis 15). Sellelt on võimalik vaatesuunda määrata kahe nurga (nurgad ja joonisel 1) muutmise teel, tehes seda kas hiireklõpsudega kahelt kujutispaanilt või kirjutades otse redaktoriboksidesse From X Axis: ja XY Plane:
see tänapäeval üldiselt idapoolne ehk lahutada magnetiline direktsiooni- positiivne (57°). nurk G-M (joonis 8.9). Direktsiooninurga saamiseks mõõ- Mõnes kohas (Jõhvis, Mõisaküla detakse malliga kaardil nurk objekti ja ümbruses) võib esineda magnetilist koordinaatvõrgu suunal. anomaaliat, kus deklinatsioon erineb Magnetilise asimuudi saamiseks tunduvalt ümbritsevast foonist. See mõõdetakse kompassiga looduses on tingitud maakoores leiduvatest nurk tõelise põhjasuuna ehk geograa- erisuguste magnetiliste omadustega filise põhjasuuna ja maastikul asuva kivimitest, ent ka raudtee, elektrikõr- objekti vahel. Magnetilist asimuuti gepingeliini jt tehisobjektide esilekut- direktsiooninurgaks teisendades tu- sutud magnetilistest efektidest. Kompass Kompassiga orienteeritakse maasti- Kompassinõel on tundlik metalli suh-
annaabi.ee 
