Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ilmakaared (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

ILMAKAARED
Loodusõpetus IIII klass
Inga Engso
Kuressaare Gümnaasium
Arvuti koolis kursusetöö
Koolitaja: Maidu Varik
4 peamist ilmakaart on:
PÕHI
LÕUNA
IDA
LÄÄS
22.11.12 Kuressaare Gümnaasium
22.11.12 Kuressaare Gümnaasium
Hommikul tõuseb
päike idast.
Õhtul loojub päike
läände.
Kaardi ülemisse serva
jääb põhi,
paremale poole ida,
alumisse serva lõuna ja
vasakule lääs.
PÕHI
LÄÄS IDA
LÕUNA
22.11.12 Kuressaare Gümnaasium
Kõige tähtsamad ilmakaared
on : ............., ..............., ............... ja ................
Keskpäeval seljaga päikese poole seistes on sinu
vari suunatud .................. poole.
Selja taha jääb.................
Paremale jääb ...................
Vasakule jääb ..................
Ilmakaari saab määrata ................järgi.
Päike tõuseb .......... ja loojub ...........
Keskpäeval asub päike otse .................
22.11.12 Kuressaare Gümnaasium
Vaata järgmisi slaide ja
vasta küsimustele!
Iga slaidi jaoks on Sul aega 10
sekundit!
22.11.12 Kuressaare Gümnaasium
Ilmakaari saab määrata kompassiga.
22.11.12 Kuressaare Gümnaasium
Nimeta õige ilmakaar!
Päike tõuseb ...
22.11.12 Kuressaare Gümnaasium
Nimeta õige ilmakaar!
Päike loojub ...
22.11.12 Kuressaare Gümnaasium
Näita ilmakaared kaardil!
PÕHI LÕUNA IDA LÄÄS
22.11.12 Kuressaare Gümnaasium
Milleks kasutatakse kompassi?
22.11.12 Kuressaare Gümnaasium

Vasakule Paremale
Ilmakaared #1 Ilmakaared #2 Ilmakaared #3 Ilmakaared #4 Ilmakaared #5 Ilmakaared #6 Ilmakaared #7 Ilmakaared #8 Ilmakaared #9 Ilmakaared #10 Ilmakaared #11 Ilmakaared #12 Ilmakaared #13 Ilmakaared #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-09-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Pauri Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
46
pdf

Uurimistöö koostamise juhend

Uurimistöö koostamisest UURIMISTÖÖ KOOSTAMINE Õppematerjalid ja Soovitusi uurimistöö koostamiseks, Uurimustöö kui õppimise kasulikud viited: moodus, Uurimistöö juhend, Uurimistööde koostamise ja vormista- mise juhend NB! Sisujuhi ja alajaotuste pealkirjad toimivad linkidena! SISUJUHT 1. Uurimistööst ............................................................................................................................................... 1 2. Uurimistöö teaduslikkus. ............................................................................................................................ 2 3. Uurimistöö koostamise protsess ................................................................................................................. 3

Eesti keel
thumbnail
80
pptx

Orienteerumine (PowerPoint)

Orienteerumine MIS ON KAART? Igapäevaelus kasutatakse kaarte kõikjal. Ehk olete teiegi kasutanud võõras linnas tänavate kaarti ja erinevaid maanteede kaarte. Need kõik on eriotstarbelised kaardid. Mis on kaart? Kaart on lihtsustatud vertikaalne vaade maapinnale, mis kujutab esemete/objektide piirjooni nii, nagu need ülalt/ pealt vaadates paistavad, ning on vähendatud niipalju, et mahub ära konkreetsele paberilehele. Enim kasutatavad on Eesti põhikaart 1:20 000 ja Eesti kaitsejõududele mõeldud kaart 1:50 000 seerianumbriga N757. Topograafiline kaart on graafiline dokument maastiku kohta, mis sisaldab täpseid ja üksikasjalikke andmeid kohalike objektide ja reljeefi kohta. MÕÕTKAVA Maastiku kujutamise üksikasjalikkus ja täpsus sõltub kaardi mõõtkavast. Mõõtkava on arv, mis näitab, kui palju kordi kaardil esitatud maastikuala on väiksem samast maastikualast tegelikkuses. Tavaliselt esitatakse mõõtkava kaardil kahel viisil. 1. Arvmõ

Geograafia
thumbnail
23
rtf

Uurimistöö koostamine

Kuressaare G?mnaasium Uurimistöö koostamisest UURIMISTÖÖ KOOSTAMINE Õppematerjalid ja Soovitusi uurimistöö koostamiseks, Uurimustöö kui õppimise kasulikud viited: moodus, Uurimistöö juhend, Uurimistööde koostamise ja vormistamise juhend NB! Sisujuhi ja alajaotuste pealkirjad toimivad linkidena! SISUJUHT 1. Uurimistööst................................................................................................................................................... 2. Uurimistöö teaduslikkus................................................................................................................................. 3. Uurimistöö koostamise protsess......................................................................

Teadus tööde alused (tta)
thumbnail
13
rtf

Meteoroloogia konspekt

METEOROLOOGIA 1.Õhkkond e. atmosfäär. Õhu koostis. Mida kõrgemale maapinnal tõusta, seda hõredamaks õhk muutub. Õhk koosneb 3 liiki ainetest: alalised, muutlikud ja juhuslikud. Puhta ja kuiva õhu koostisosadeks on lämmastik, hapnik ja argoon. Nende hulk puhtas ja kuivas õhus on muutumatu. Muutlikud ained (nende hulk õhkus pidevalt muutub) on süsihappegaas ja veeaur. Juhuslike ainete hul oleneb kohelikest oludest, õhus leidub alati ka tolmu, mille hulk muutub. Õhku leidub ka pinnases. Mida sügavamale minna, seda vähem on seal hapnikku ja suurem on süsihappegaasi hulk.Samuti on õhk erinev sooe ja põldude pinnal - soos leidub gaase, mis põllul puuduvad. Maapinna lähedal õhust on leitud ka vähesel määral osooni. See on iseloomuliku lõhnaga gaas, mis tekib orgaaniliste ainete hapendumisel ja äikese ajal. Seda on rohkest okasmetsade kohal. (siiski väga vähe, 0,0000002%, kõige rohkem 25-40km kõ

Meteoroloogia ja klimatoloogia alused
thumbnail
28
odt

Teadlikus reikist, reikiga tervendamine saar ja muhumaal

Kuressaare Gümnaasium TEADLIKUS REIKIST, REIKIGA TERVENDAMINE SAARE ­ JA MUHUMAAL Uurimistöö Koostaja: Kätlin Keinast 10c klass Juhendaja: Liis Pallas Kuressaare 2008 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Mis on alternatiivravi.......................................................................................................................4 1.1 Mis on reiki................................................................................................................................5 1.1.2 Reiki päritolu ja dr Usui tervendamissüsteem ..............................................

Uurimistöö
thumbnail
31
rtf

KEHAKEEL uurimistöö

Uurimistöö PEA, KÄED JA JALAD ­ IGAPÄEVASED SUHTLEMISVAHENDID 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1. Kehakeele alused.....................................................................................................................5 1.1 Sõnadeta signaalide liigitamine........................................................................................5 1.1.1 Geneetilised..............................................................................................................5 1.1.2 Ümbrusest tingitud...................................................................................................5 1.1.3 Kultuurilised.............................................................................................................5 1.1.4 Psühholoogilised...........................

Teadus tööde alused (tta)
thumbnail
133
ppt

Laevajuhid- navigatsioon

Väikelaevajuhid: navigatsioon www.tkj.ee Maa on ebakorrapärane geomeetriline keha, mida nimetatakse geoidiks. Geoid - keha, mille pind on alati risti raskus-kiirenduse vektoriga ning teoreetiliselt ühtib ookeanide veepinnaga. Kõige paremini vastab geoidile lapikellipsoid, mida nimetatakse maaellipsoidiks e. sferoidiks. Suurem pooltelg a = 6378,245 km; väiksem pooltelg b= 6356,863 km, seega vahe on 21,387 km, mis moodustab ainult 0,3 % pikemast. Navigatsioonis loetaksegi Maad ellipsoidiks, mille maht võrdub sferoidi mahuga, s.o R=6371109.7 m või R=6371,1 km. Telge, mille ümber toimub maakera ööpäevane pöörlemine, nimetatakse maakera teljeks. Punkte, kus telg lõikub maakera pinnaga, nimetatakse geograafilisteks poolusteks: Pn - põhja- ehk nordipoolus, Ps - lõuna- ehk süüdipoolus. Kõik punktid maakeral pöörlevad itta (E) Vaadates itta on vasakul põhi (N), paremal lõuna (S) ja selja taga lääs (W).

Merendus
thumbnail
133
ppt

Väikelaevajuhid - navigatsioon

Väikelaevajuhid: navigatsioon www.tkj.ee Maa on ebakorrapärane geomeetriline keha, mida nimetatakse geoidiks. Geoid - keha, mille pind on alati risti raskus-kiirenduse vektoriga ning teoreetiliselt ühtib ookeanide veepinnaga. Kõige paremini vastab geoidile lapikellipsoid, mida nimetatakse maaellipsoidiks e. sferoidiks. Suurem pooltelg a = 6378,245 km; väiksem pooltelg b= 6356,863 km, seega vahe on 21,387 km, mis moodustab ainult 0,3 % pikemast. Navigatsioonis loetaksegi Maad ellipsoidiks, mille maht võrdub sferoidi mahuga, s.o R=6371109.7 m või R=6371,1 km. Telge, mille ümber toimub maakera ööpäevane pöörlemine, nimetatakse maakera teljeks. Punkte, kus telg lõikub maakera pinnaga, nimetatakse geograafilisteks poolusteks: Pn - põhja- ehk nordipoolus, Ps - lõuna- ehk süüdipoolus. Kõik punktid maakeral pöörlevad itta (E) Vaadates itta on vasakul põhi (N), paremal lõuna (S) ja selja taga lääs (W). Maa

Laevandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun