Eesti keele ajalugu Sulev Iva MRÜ 2010 Keeleajaloo uurimine • diakrooniline keeleuurimine (keele ajalooline areng, keelemuutused) • sünkrooniline keeleuurimine (keele hetkeseis) Keeleajaloo uurimise meetodid • filoloogiline meetod (eri ajastu tekstide võrdlus) • komparatiivne meetod ((sugulas)keelte võrdlus) • siserekonstruktsioon (ühe keele vormide võrdlus) Esimesi eesti tekste • 13. saj eestikeelsed tekstikatked (algus) (Henriku Liivimaa kroonika) • 16. saj säilinud eestikeelne raamat (1535) (Wanradti ja Koelli katekismus) • 17. saj lõunaeesti Wastne Testament (1686) • 18. saj põhjaeesti kogu Piibel (1739) Komparatiivne meetod: võrdlev rekonstruktsioon sm hiiri ee hiir va iir ve hir´ li iir er čejer´
inimene samuti tegutsemise juures arvestab. 13. Kuidas mõjutavad rühmad meie käitumist? Palun kirjeldage vähemalt kahte näidet kasutades kahte järgnevast kolmest mõistest:“peegelpildimina”,“referentsgrupp”, “kaheastmeline kommunikatsioon”. Referentgrupp (reference group) on grupp kellega ennast võrreldakse. Ei pruugi olla ise grupi liige. Normatiivne funktsioon: grupi arvamused, hoiakud, omadused kiidetakse heaks või laidetakse maha. Komparatiivne funktsioon: inimene võrdleb ennast gruppiga Peegel-mina (looking-glass self) Me kujutleme, kuidas me teistele paistame, Me kujutleme ja reageerime sellele, kuidas me arvame, et teised meid hindavad, Me kujundame oma isiksuse sellest hinnangust lähtuvalt POOLIK VASTUS-puudub “kaheastmeline kommunikatsioon” 14. Milline on organisatsiooni ülesehituse baasmudel? Kollektiivsete eemärkide kindlaks tegemine, määratlemine. Peamised eesmärgid, vahendid,
Hall Pühendatud Vaimsetele ja Filosoofilistele küsimustele 1.MAI 1934 (Eesti keelde tõlkinud Esoteerilised Õpetused) Kallis Sõber: On möödunud ligi neliteist aastat sellest, kui hakkasin filosoofiast ja metafüüsikast kirjutama ning loenguid pidama. Nende aastate jooksul olen ma pidanud mitmeid tuhandeid loenguid ja avaldanud mõni nelikümmend raamatut ja esseesid. Okultismi õpilased, komparatiivne religioon ning sarnased teemad üle maailma, on mind austanud enda toetusega ja usaldusega. Aastad on toonud üha suureneva nõudluse minu ideede ja õpetuste korraldamiseks ja klassifitseerimiseks nii, et keskmine inimene saaks selle täielikult ära kasutada intelligentsema elukvaliteedi isikliku koodeksi alusena. Käesolevale sotsiaalkriisile eelnenud õitsevate perioodide ajal olid inimesed ökonoomia poolt nii vallatud, et sügavamatest elu küsimustest olid huvitatud vähesed
Selle järgi ei ole olemas keelevälise maailma realiteetidest sõltuvat üldkehtivat liigendusviisi, vaid iga keelkond kaardistab maailma omal viisil koha- e. lokaallause- kohustuslikku kohaosutust sisaldav lause. NP (+Cop) + Loc kollokatsioon- ühend kommunikatiivne kompetents- võime kasutada keelt eri olukordades sobival moel kommunikatsioon e. suhtlus, saatja saadab sõnumi teate vastuvõtjale kommutatsioon- teoreetiline asendusoperatsioon komparatiivne e. võrdlev-ajalooline keeleteadus uurib keeltevahelisi sugulussuhteid ja võrdleb omavahel sugulaskeeli. Selle isaks peetakse üldiselt sakslast Franz Boppi. komplementaarsus e. täiendavussuhe- vastandussuhe, kus alternatiivid teineteist välistavad (poiss tüdruk). konjutsioonid- lauseid või lauseosi siduvad sõnad konstituentide analüüs- moodustajate analüüs kontaktlingvistika- sõnade ühest keelest teise laenamise uurimine
Tasakaal, vastuolu puudus Seosed on tähtsad ning huvitavad · Ei ole eesmärk per se · Reaalselt pole olemas 2. LOENG 2. Kuidas on omavahel seotud heaolu ja vajadus? Spicker: Heaolu on seotud vajadustega- probleem, nõuad ja lahendad; soov vs vajadus. Vajadus on seotud eluks vajalikuga, vajadus on konstrueeritud, vajaduse puhul on oluline väljendusoskus, soov on teadvustatud, kuid pole eluliselt vajalik. Bradshaw: väljendatud vajadus(väljendus oluline), komparatiivne vajadus, tunnetatud vajadus, normatiivne vajadus(ühiskond kehtestab, ellujäämiseks vajalik). Inimväärikas elu: kannatus nt vaesus ja tõrjutus Universaalsed vajadused: Maslowi püramiid ( alt üles: füsioloogilised, turvalisus, kuuluvus/armastus, ausus, eneseteostus) Kuidas neid vajadusi rahuldada? Vajaduste lõpmatus Suhtelised vajadused: keskkonnast sõltuvad 3. Kuidas me saame käsitleda riski Bessant järgi? · Bessant et al (2003) · RISK I Beck (1992)
siiruse pärast". Selline hindamise väljendumine käib nii: käin sageli kunstinäitustel, ostan- kogun kunsti, tegeleb ise kunstiga, sponsoneerin kunsti. 2. Iseloomustage hindamist kui väärtuse tuvastamist. ,,ma hindan kunsti" tähendab ,,ma tuvastan teose väärtust". ,,ma hindan selle teose täielikult läbikukkunuks". Hindamine selles mõttes tipneb reeglina + ja hinnangu langetamisel. Hinnangu aspektid objekt(teoste tsükkel, tervik, osa), absoluutne komparatiivne(miski on parem kui teine), eksplitiitsus implitsiitsus(avalikult väljendatud või vihjatud kunstikriitilise teksti poolt), väärtuse liik(esteetiline, moraalne jm või üksikväärtus või väärtuste summa). 3. Milles seisneb illusionism kunsti hindamises? Vastavalt illusionismile kriitik mitte kunagi ei viita teose omadustele kui tegeleb kriitika ülesandega. Selle asemel annab kriitika juhised teose vaatlemiseks. Kriitik kasutab ainult
– sponsoreerin kunsti 2. Iseloomustage hindamist kui väärtuse tuvastamist. „Ma hindan kunsti“ tähendab „ma tuvastan teose väärtust“ „ma hindan selle teose täielikult läbikukkunuks“ Hindamine ses mõttes tipneb reeglina positiivse või negatiivse hinnangu langetamisega. Hinnangu aspektid: 1. objekt (teose osa, tervik, tsükkel?) 2. absoluutne – komparatiivne (x on hea vs x on parem kui y) 3. eksplitsiitsus – implitsiitsus (avalikult ütled et „x on halb“ või vihjad kunstikriitilises tekstis) 4. väärtuse liik (esteetiline, moraalne, ajalooline jms?) Kunstiteose hindamise küsimusi – loogilised (kas leidub printsiipe?) – episteemilised (kas hinnang eeldab kunstiteose vahetut kogemist?) – psühholoogilised (kas hea kunst peab meeldima?)
leksikaalselt, nt Ta on niisama pikk kui ema. Ta on emapikkune. Tema ja ema on ühepikkused. Algvõrre e positiiv on tunnuseta, nt valge, hele, küps. Keskvõrre väljendab seda, et kirjeldatavat objekti või tegevust iseloomustab vastav omadus suuremal määral kui üht või mitut teist võrreldavat objekti või tegevust. Tunnuseks on -m/ -ma, mis liitub genitiivi tüvele. Komparatiivne konstruktsioon moodustub komparatiivi vormis adjektiivist ja võrdlusalust väljendavast sõnast või fraasist, mida nimetatakse komparaatoriks. Superlatiiv on spetsiaalne vorm võrdluse klassisisesuse näitamiseks. Superlatiiv väljendab seda, et kirjeldatavat objekti iseloomustab vastav omadus rohkem kui ühtki teist objekti mingis kindlalt piiritletud klassis. Tavaliselt fikseeritakse sellises võrdluses kahe või mitme objekti erinevus, nt
Ta arendab keele kirjeldamiseks tarvilikke teooriaid., mudeleid ja uurimismeetodeid; liigitab ja rühmitab maailma keeli ja võrdleb loomulikke keeli muude märgi- ja sidesüsteemidega. Ta püüdab mitmel eri viisil rohkendada teadmisi loouliku keele põhiomaduste kohta ja keelte kirjeldamiseks uurijate käsutuses olevate võimaluste kohta. Neid teadmisi saavad omakorda ära kasutada üksikkeelte uurijad konkreetset keeleainest käsitledes. 2)võrdlev-ajaloonie ehk komparatiivne keeleteadus: uurib keeletevahelisi suulassuhteid ja võrdleb omavahel sugulaskeeli. Üldiselt räägitakse keelte sugulusest siis, kui oletatakse, et keeled on arenenud ühisest alg- ehk aluskeelest. Mõnede häälikute erinevused on süstemaatilised (häälikuseadused) ja siis otsistakse rekonstruktsioonide abil allkeele kuju. Häälikute vastavuse alusel jagatakse keeled harudesse ja rühmadesse. Eesti keele rekonstrueeritud ehk ,,taasloodud" lähtepunkt on uurali keel
ärevust jne. Teooria: paks on halb olla kui ühiskonnas vaadatakse selle peale viltu. 2) Referenstgrupp (reference group) on grupp kellega ennast võrreldakse. Ei pruugi olla ise grupi liige. Normatiivne funktsioon: grupi arvamused, hoiakud, omadused kiidetakse heaks või laidetakse maha. (Nt. töölised või noored, kes kiidavad heaks neoliberalistliku poliitika, kuna peavad ettevõtlikkust ja edukust normiks) Komparatiivne funktsioon: inimene võrdleb ennast grupiga (Nt. edukas tudeng, kes jääb stipendiumist ilma võib võrrelda ennast kas kõikide tudengitega või ainult teiste edukate tudengitega) NT LOODUSSÄÄSTLIK KÄITUMINE. Teised käituvad loodussäästlikult, siis mina tahan ka/ei taha. Üldiselt inimesed üritavad säilitada erinevust “out” grupist ja distantseerida end käitumisest ja suhtumisest mis seal valitsevad. Näiteks:
ärevust jne. Teooria: paks on halb olla kui ühiskonnas vaadatakse selle peale viltu. 2) Referenstgrupp (reference group) on grupp kellega ennast võrreldakse. Ei pruugi olla ise grupi liige. Normatiivne funktsioon: grupi arvamused, hoiakud, omadused kiidetakse heaks või laidetakse maha. (Nt. töölised või noored, kes kiidavad heaks neoliberalistliku poliitika, kuna peavad ettevõtlikkust ja edukust normiks) Komparatiivne funktsioon: inimene võrdleb ennast grupiga (Nt. edukas tudeng, kes jääb stipendiumist ilma võib võrrelda ennast kas kõikide tudengitega või ainult teiste edukate tudengitega) NT LOODUSSÄÄSTLIK KÄITUMINE. Teised käituvad loodussäästlikult, siis mina tahan ka/ei taha. Üldiselt inimesed üritavad säilitada erinevust "out" grupist ja distantseerida end käitumisest ja suhtumisest mis seal valitsevad. Näiteks:
ärevust jne. Teooria: paks on halb olla kui ühiskonnas vaadatakse selle peale viltu. 2) Referenstgrupp (reference group) on grupp kellega ennast võrreldakse. Ei pruugi olla ise grupi liige. Normatiivne funktsioon: grupi arvamused, hoiakud, omadused kiidetakse heaks või laidetakse maha. (Nt. töölised või noored, kes kiidavad heaks neoliberalistliku poliitika, kuna peavad ettevõtlikkust ja edukust normiks) Komparatiivne funktsioon: inimene võrdleb ennast grupiga (Nt. edukas tudeng, kes jääb stipendiumist ilma võib võrrelda ennast kas kõikide tudengitega või ainult teiste edukate tudengitega) NT LOODUSSÄÄSTLIK KÄITUMINE. Teised käituvad loodussäästlikult, siis mina tahan ka/ei taha. Üldiselt inimesed üritavad säilitada erinevust “out” grupist ja distantseerida end käitumisest ja suhtumisest mis seal valitsevad. Näiteks:
tunnustele - teokoosseis? 4. Õiguslike tagajärgede kindakstegemine: mis kehtib? Tõlgendamise meetodid 1) Grammatiline tõlgendamine: keele tähenduse kindlakstegemine (õigusemõistetena kasutatavad sõnad ja nende grammatilised seosed). 2) Süstemaatiline tõlgendamine: õigusmõistete täheduse kindlakstegemine seaduse ja kogu õiguskorra kontekstist tulenevalt. Erijuhtumid: a) rahvuslikust õiguskorrast väljuv komparatiivne (võrdlev) tõlgendamine; b) põhiseadusega vastavuses olev tõlgendamine (konformne). 3) Ajaloolis-geneetiline tõlgendamine: a) geneetiline tõlgendamine: seaduse tekkeloo kindlakstegemine ja seadusandja objektiveeritud tahte väljaselgitamine b)ajalooline tõlgendamine: õigusliku mateeria ajalooline interpretatsioon. 4) Teleoloogiline tõlgendamine: seaduse eesmärgi ja mõtte kindlakstegeine jne.
teokoosseis? Õiguslike tagajärgede kindakstegemine: mis kehtib? Tõlgendamise meetodid 1) Grammatiline tõlgendamine: keele tähenduse kindlakstegemine (õigusemõistetena kasutatavad sõnad ja nende grammatilised seosed). 2) Süstemaatiline tõlgendamine: õigusmõistete täheduse kindlakstegemine seaduse ja kogu õiguskorra kontekstist tulenevalt. Erijuhtumid: a) rahvuslikust õiguskorrast väljuv komparatiivne (võrdlev) tõlgendamine; b) põhiseadusega vastavuses olev tõlgendamine (konformne). 3) Ajaloolis-geneetiline tõlgendamine: a) geneetiline tõlgendamine: seaduse tekkeloo kindlakstegemine ja seadusandja objektiveeritud tahte väljaselgitamine b)ajalooline tõlgendamine: õigusliku mateeria ajalooline interpretatsioon. 4) Teleoloogiline tõlgendamine: seaduse eesmärgi ja mõtte kindlakstegeine jne.
Ühiskondlikus tegevuses inimesed võrdlevad ennast teistega ja idenfitseerivad ennast teiste inimeste või gruppidega. Referentgruppi hoiakud, omadused, käitumine kiidetakse heaks ja seda jälgitakse, sellega võrreldakse ennast. * Inimene ei pruugi ise olla selle gruppi liige . nt. Lääne-Euroopa töölised, kes toetavad konservatiivseid parteisid: keskklass on võetud referentgrupiks. * Normatiivne funktsioon: inimene võtab omaks gruppi normid * Komparatiivne funktsioon: inimene võrdleb ennast gruppiga. relatiivse deprivatsiooni (millestki ilmajäämine) võimalus: kui inimene võrdleb ennast sellise gruppiga, mille liikmetel on rohkem edu, nt. edukas tudeng, kes jääb stipendiumist ilma võib võrrelda ennast kas kõikide tudengitega või ainult teiste edukate tudengitega. Viimase puhul kogetud ebaõnnestumine à rel.deprivatsioon. - Sotsiaalsed rühmad mõjutavad inimese käitumist
tunnustele - teokoosseis? 4. Õiguslike tagajärgede kindakstegemine: mis kehtib? Tõlgendamise meetodid 1) Grammatiline tõlgendamine: keele tähenduse kindlakstegemine (õigusemõistetena kasutatavad sõnad ja nende grammatilised seosed). 2) Süstemaatiline tõlgendamine: õigusmõistete täheduse kindlakstegemine seaduse ja kogu õiguskorra kontekstist tulenevalt. Erijuhtumid: a) rahvuslikust õiguskorrast väljuv komparatiivne (võrdlev) tõlgendamine; b) põhiseadusega vastavuses olev tõlgendamine (konformne). 3) Ajaloolis-geneetiline tõlgendamine: a) geneetiline tõlgendamine: seaduse tekkeloo kindlakstegemine ja seadusandja objektiveeritud tahte väljaselgitamine b)ajalooline tõlgendamine: õigusliku mateeria ajalooline interpretatsioon. 4) Teleoloogiline tõlgendamine: seaduse eesmärgi ja mõtte kindlakstegeine jne.
Keele tähenduse kindlakstegemine (õigusmõistetena kasutatavad sõnad (ainult õigusalane sõna, erinev tähendus tavakeelest jne) ja nende grammatilised seosed). Oluline keelereeglite teadmine. 2. Loogilis-süstemaatiline tõlgendamine õigusmõistetee tähenduse kindlakstegemine seaduse ja kogu õiguskorra kontekstist tulenevalt. Ka õigusharus võivad olla erinevad tähendused. Erijuhtumid: a. Rahvuslikust õiguskorrast väljuv komparatiivne (võrdlev) tõlgendamine nt Saksa Liitvabariigi põhiseaduslikku kohtu tõlgendamised sarnaste sätete puhul. b. Põhiseadusega vastavuses olev tõlgendamine (konformne) kas tõlgendus on PS- iga vastavuses. NB positiivne tõlgendamine kui vaidlustatakse norm, et see pole vastavuses PS-iga, siis tuleb tõlgendada nii, et see poleks vastuolus PS-iga, see vabastab Riigikohtu kohustusest tühistada norm. Sest iga tühistamine rikub nn
annaabi.ee 
