V põlvkond 90´. On hakatud rõhutama, et u 90´aastate teisest poolest alates saab rääkida 5 generatsioonist. Siin nähakse ettevõtete arendust ja arenguvõimalusi kui puhtalt innovatsiooni strateegiast tulenevalt. See kuidas ettevõte defineerib ära ennast tehnoloogiamaailma suhtes ja innovatsiooni suhtes, see tegelikult määrab äöra selle ettevõtte arengu võimalused. Mitte ainult ei võeta teaduse ja tehnoloogiamaailmast omaks parimaid vaid kommunikeeritakse ka sinna oma vajadusi ja üritatakse sel moel kõike muuta. Turgudesse mitte ainult ei siseneta vaid turge ka tekitatakse. Lood ise nõudluse oma toodete, teenuste jaoks. Lisaks toimub veel strateegiline ja tehnoloogiline integratsioon klientide ja tarnijatega . 2. Kirjeldage innovatsiooniprotsessi eri faase ning edu orientiire. Kuidas käib ettevõtte tasemel inovatsiooni juhtimine? Esmalt ettvõte peab otsima, et millised on innovatsiooni võimalused- tulevad tehnoloogia
Siduda kliendid brändi külge pikemaajaliselt Luua või suurendada lojaalsust Stimuleerida kordusoste Suurendada ostude osakaalu Suurendada usaldust brändi suhtes Suurendada meeldivust Aidata kaasa enda identifitseerimisele brändiga Julgustada dialoogi Julgustada word-of-mouth reklaami Kommunikatsiooni sõnum • Üks kandev katussõnum (brändi idee), mida kommunikeeritakse kõigist kanalitest • Erinevatele sihtrühmadele suunatud spetsiifilised sõnumid toetavad ühtset brändi ideed • Hea brändi idee – on suunatud tarbija probleemi või vajaduse lahendamisele (põhineb tarbija insight il) – eristab konkurentidest – edastab firma või brandi väärtusi – on usutav Kommunikatsioonivahendid Brändikontakti tüübid Mittepersonaalne, ühesuunaline (massimeedia, PR, müügiedendus, pakend)
Tunne, et juhid ei ole huvitatud alluvate probleemidest. Tasude puudulikkus töötajate alt-üles kommunikeerimisel. Tunne, et ülemused ja juhid on ligipääsmatud ja ei vasta/reageeri sellele, mida alluvad ütlevad. Muid põhjuseid: Ebaselge sõnastus, ebakohane kom kanal, tagasiside võimaluse puudumine, liiga palju tasandeid info saaja ja vastuvõtja vahel, kom-kliima. AGA KA: juhtkond dikteerib alluvatele liialt palju ja kuulab neid liiga vähe; suurt osa sellest, mida kommunikeeritakse, ei mõisteta; suur osa edastatavast infost puudutab vaid juhtkonda ega huvitav teisi töötajaid; liiglselt palju edastatakse propagandat; liiga vähe on siirust; kom annab liialt vähe teada võimalikest muutustest. Keskastme juhi roll info edastamisel: Mis on meie olemasolu põhjused? MIKS?? Horisontaalne info- info, mida vahetatakse sama taseme töötajate vahel ühes struktuuriüksuses, osakonnas või talituses tööülesannete koordineerimiseks, infovahetus plaanide ja tegevuse kohta,
suhtes ? Agiilne praktika Arhitektidel on alandlikkust tunnistada et nad ei oska vee peal käia. Arhitektid osalevad aktiivselt arendustegevuses. Nad on meeskonna konsultandid. Arhitektidel on alandlikkust tunnistada, et nad ei oska tulevikku ennustada. Küll aga on nad enesekindlad selles, et homseid probleeme saab lahendada homme. Arhitektuur tekib iteratiivselt koos arendusega. Dokumenteeri nii palju kui on vaja kommunikatsiooniks. Mudeleid kommunikeeritakse avalikult kõigile osapooltele, ka poolikuid, et saada tagasisidet. Arhitektuuri kontrollitakse eksperimentidega. 7. Loeng - Architecture of software systems Key questions of software architecture Regardless of the method used, it must respond to certain key questions. Ability to move up and down the abstraction layers The reasons: · Complexity management · Hard problems are usually solved one abstraction level up · Determining the sphere of influence Support complexity management
7. Rolliootused ja staatus Alluvad räägivad vahel seda, mida neilt oodatakse, kartusest minna vastuollu tugeva mõ juga inimesega. 84. Sisekommunikatsiooni probleemid Daniel Quinn Mills ́i poolt sõ nastatud olulisemad sisekommunikatsiooni probleemid tulenevad sellest, et: • juhtkond dikteerib alluvatele liialt palju ja kuulab neid liiga vähe; • suurt osa sellest, mida kommunikeeritakse, ei mõ isteta; • suur osa edastatavast infot puutub vaid juhtkonda ega huvita teisi tö ötajaid; • liigselt palju edastatakse propagandat; • liiga vähe on siirust; • kommunikatsioon annab liialt vähe teada võ imalikest muutustest. 9 85. Konflikti mõiste
4. Valikuline tajumine Näeme ja kuuleme seda, mida soovime näha ja kuulda. Inimene pöörab tähelepanu sellele, mida mis järeldub tema ootustest või võimendab seda. Kui sümbolite tõlgendamisel lähtuda faktide asemel oma isiklikust arvamusest, siis tehakse järeldusi. Tihti võivad viimased osutuda valeks. 114. Sisekommunikatsiooni probleemid · juhtkond dikteerib alluvatele liialt palju ja kuulab neid liiga vähe; · suurt osa sellest, mida kommunikeeritakse, ei mõisteta; · suur osa edastatavast infot puutub vaid juhtkonda ega huvita teisi töötajaid; · liigselt palju edastatakse propagandat; · liiga vähe on siirust; · kommunikatsioon annab liialt vähe teada võimalikest muutustest. 115. Organisatsiooni arengu sisu Organisatsioon on teadmiste, oskuste, varade ja vahendite kogum. · teadmised ja oskused - kvalitatiivsed näitajad · varad ja vahendid kvantitatiivsed näitajad. 116. L
teistele 8) Tagasiside puudumine 9) Üks või mõlemad (suhtlevad) partnerid ei saa teada, kas ja kuidas teine sai aru talle lähetatud sõnumist 10) Rolliootused ja staatus 11) Alluvad räägivad vahel seda mida neilt oodatakse, kartusest minna vastuollu tugeva mõjuga inimesega 164. Sisekommunikatsiooni probleemid Juhtkond dikteerib alluvatele liialt palju ja kuulab neid liiga vähe Suurt osa sellest, mida kommunikeeritakse, ei mõisteta Suur osa edastatavast infot puutub vaid juhtkond ega huvita teisi töötajaid Liigselt palju edastatakse propagandat Liiga vähe on siirust Kommunikatsioon annab liialt vähe teada võimalikest muutustest 165. Konflikti mõiste 12) Tüli/lahkheli tekib olukorras, kus ühe poole tegutsemine või käitumine takistab teist poolt mingite eesmärkide saavutamisel, tema huvide rahuldamisel, mille tulemusena
katusebrändiga seotud · Nimi ja visuaalne identiteet · Luua vastavalt identiteedile brändi nimi ja visuaal( nime font, värvid, tunnuslaused, sümbolid.) · Brändi nimi identifitseerib toote ning kergendab tarbija ostuotsuse langetamist. Samuti annab see võimaluse toodet teistele soovitada. · Nime kriteeriumid: · Kerge hääldada · Omapärane · Usaldusväärne · Ütlema midagi omaduste kohta · Teistes keeltes ei tohiks olla halba varjundit · Turunduskommunikatsioon · Kommunikeeritakse tarbijale logo pakendi reklaami jm kaudu. Brändi imago kujundab tarbija silmis töötajad ja kommunikatsioonist saadud sõnumid · · Peatükk 8 ,,Hind" · HINNAKUJUNDUS PROTSESS 1. Hinna kujundust mõjutavad tegurid 2. Hinna eesmärkide määramine 3. Hinaakujundusmeetodite valik 4. Hinaapoliitika väljatöötamine · Hinna kujundust mõjutavad tegurid · Ettevõtte sisesed: · Ettevõtte eesmärgid ja strateegiad · Turunduse eesmärgid ja strateegiad
Avalike suhete kujundamise juures tuleks paika panna: Milline on eesmärk? (Mida soovitakse muuta? Millist muljet organisatsioonist või tootest jätta?) Kellele tegevus suunatakse? Kas suuremat rõhku pannakse firma sisesele või firma välisele tegevusele? Kes avalike suhete organiseerimist koordineerib? Kas firma oma töötaja või tehakse koostööd avalikke suhteid korraldavate firmadega? Kuidas saab avalike suhete korraldaja informatsiooni? Kuidas ja millist informatsiooni kommunikeeritakse? Milliseid kanaleid kasutatakse? Milliseid meetmeid kasutatakse? Eriüritused, lobbytöö, erifondid, väljaanded, ajaleheartiklid, pressikonverentsid jmt Milliseid vahendeid kasutatakse? (fotod, intervjuud, tuntud inimesed jmt) Selleks, et tänapäeva tihedates konkurentsitingimustes hästi hakkama saada peaks pidevalt avalikkust teavitama tehtust ja teoksil olevast ning pidevalt positiivselt konkurentidest eristuma. 4. 4. 4 Reklaam
Reaalsuse immiteerimine võimalikult täpselt. Tehnilised immitatsionid.Inimesele analoogne. Robotid jne koopia ja originaal lähevad segamini. Energia ja jõud. Inimesega ekvialentne. Inimese tehnoloogilisi leiutisi võib vaadelda inimese keha pikendamisega: auto on jalgade pikendamine jne. Uute territooriumite hõivamise analoog. Hüpperreaalsus. Reaalsuse ja koopia vahel ei saa enam vahet teha. Ei suuda enam ettekujutada utoopiat. Kommunikatsiooniekstaas - kommunikeeritakse ideid. Me elame maailmas kus süsteemid räägivad ainult iseendast, suheldakse ainult märkidega. Kui sa vaatad telegast uudiseid, siis sa arvad, et sulle räägitakse maailmast, aga tegelikult räägitakse uudisteks. Meedia ei tekita reaalsust vaid kommunikatsiooniekstaasi. Obscene, obstsöönsus - rõvedus. Me kuulume selle vaatumängu sisse, me ei saa seda eemalt vaadata. Ob scene- scene viitab esimese astme simulaakrumile. Taktiilne - puudutus
miinuseks sõltuvalt kontekstist; kommunikatsioonikanal valitakse vastavalt sellele, milliseid ülesandeid organism parasjagu täitma peab Kuidas kommunikatsioon valitakse? Kiskjad võivad kuulda vaidlust territooriumi üle. Keskkond võib olla müraga täidetud, tuleb leida võimalusi suhtlemiseks, mis pääsevad mürast mööda. Sõnumeid võidakse esitada mitut erinevat kanalit kombineerides – liiasuse mõiste (redundancy) – kui mingites olukordades kommunikeeritakse infot rohkem, kui vastuvõtuks tarvis, siis liiasus aitab kaasa teate adekvaatsele vastuvõtule 3. Kui palju loom suudab üldse infot keskkonnast ära tunda ja dekodeerida. Saatja ja vastuvõtja võimekus võivad erineda, mõnikord suudab üksnes ära tunda, kas signaal on või ei ole; teinekord suudab teatega seotud konteksti interpreteerida 4. Kas häälitsused erinevad vastavalt sellele, kui kaugel on ohu allikas jne
Avalike suhete kujundamise juures tuleks paika panna: Milline on eesmärk? (Mida soovitakse muuta? Millist muljet organisatsioonist või tootest jätta?) Kellele tegevus suunatakse? Kas suuremat rõhku pannakse firma sisesele või firma välisele tegevusele? Kes avalike suhete organiseerimist koordineerib? Kas firma oma töötaja või tehakse koostööd avalikke suhteid korraldavate firmadega? Kuidas saab avalike suhete korraldaja informatsiooni? Kuidas ja millist informatsiooni kommunikeeritakse? Milliseid kanaleid kasutatakse? Milliseid meetmeid kasutatakse? Eriüritused, lobbytöö, erifondid, väljaanded, ajaleheartiklid, pressikonverentsid jmt Milliseid vahendeid kasutatakse? (fotod, intervjuud, tuntud inimesed jmt) Selleks, et tänapäeva tihedates konkurentsitingimustes hästi hakkama saada peaks pidevalt avalikkust teavitama tehtust ja teoksil olevast ning pidevalt positiivselt konkurentidest eristuma. 4. 4. 4 Reklaam
Valikuline tajumine näeme ja kuuleme seda, mida soovime näha ja kuulda Kultuurimõju eelistatakse oma kultuuri teistele Tagasiside puudumine Rolliootused ja staatus alluvad pigem räägivad seda, mida neilt oodatakse 561. 562. 114. Sisekommunikatsiooni probleemid 563. · Juhtkond dikteerib alluvatele liialt palju ja kuulab neid liiga vähe; 564. · Suurt osa sellest, mida kommunikeeritakse, ei mõisteta; 565. · Suur osa edastatavast infot puutub vaid juhtkonda ega huvita teisi töötajaid; 566. · Liigselt palju edastatakse propagandat; 567. · Liiga vähe on siirust; 568. · Kommunikatsioon annab liialt vähe teada võimalikest muutustest. 569. 570. 115. Organisatsiooni areng - arengut näitab tema võimekuse säilimine ja edasiarenemine mitte tema struktuuri ja 571. protsesside laienemine. Org
lahendada homme. Eesmärk on luua lõplik arhitektuur võimalikult vara Arhitektuur tekib iteratiivselt koos arendusega Häsit dokumenteeritud mudelid Valguskiirus. Dokumenteeri nii palju kui on vaja kommunikatsiooniks Arhitektuuri mudeleid presenteeritakse vaid Mudeleid kommunikeeritakse avalikult kõigile “sobilikele kuulajatele” osapooltele, ka poolikuid, et saada tagasisidet Arhitektuurile tehakse enne järelkontroll ja Arhitektuuri kontrollitakse eksperimentidiga seejärel läheb arhitektuur arendamisele Süsteemi keerukus Süsteemimõtlemine on üks viisidest asjadest mõelda, nagu loovmõtlemine või loogiline arutelu. Sellisena ei ola ta formaalne teadus
o Arhitektid osalevad aktiivselt arendustegevuses. Nad on meeskonna konsultandid o Arhitektidel on alandlikkust tunnistada, et nad ei oska tulevikku ennustada. Küll aga on nad enesekindlad selles, et homseid probleeme saab lahendada homme o Arhitektuur tekib iteratiivselt koos arendusega o Valguskiirus. Dokumenteeri nii palju kui on vaja kommunikatsiooniks o Mudeleid kommunikeeritakse avalikult kõigile osapooletele, ka poolikuid, et saada tagasisidet o Arhitektuuri kontrollitakse eksperimentidega Loeng 4 Disain- Erik Jõgi [email protected] Miks disain loeb? o Kestvus – koodi kasutatakse aastaid ja aastaid o Puhas kood (Clean Code) o Sa tead, et loed puhast koodi, kui loed mingit koodi siis kõik tundub loogiline ja iga järgnev rida vms on oodatud, ettenähtud sinna –
7. Rolliootused ja staatus Alluvad räägivad vahel seda, mida neilt oodatakse, kartusest minna vastuollu tugeva mõjuga inimesega. 114. Sisekommunikatsiooni probleemid Daniel Quinn Mills´i poolt sõnastatud olulisemad sisekommunikatsiooni probleemid tulenevad sellest, et: • juhtkond dikteerib alluvatele liialt palju ja kuulab neid liiga vähe; • suurt osa sellest, mida kommunikeeritakse, ei mõisteta; • suur osa edastatavast infot puutub vaid juhtkonda ega huvita teisi töötajaid; • liigselt palju edastatakse propagandat; • liiga vähe on siirust; • kommunikatsioon annab liialt vähe teada võimalikest muutustest. 115. Organisatsiooni arengu sisu Organisatsioon on teadmiste, oskuste, varade ja vahendite kogum. • teadmised ja oskused - kvalitatiivsed näitajad • varad ja vahendid – kvantitatiivsed näitajad.
arhitektuur põhjustab). Nad on meeskonna konsultandid ● Arhitektidel on alandlikkust tunnistada, et nad ei oska tulevikku ennustada. Küll aga on nad enesekindlad selles, et homseid probleeme saab lahendada homme ● Arhitektuur tekib iteratiivselt koos arendusega ● Valguskiirus. Dokumenteeri nii palju kui on vaja kommunikatsiooniks. ● Mudeleid kommunikeeritakse avalikult kõigile osapooltele (tiim, klient, DBAd jt), ka poolikuid, et saada tagasisidet ● Arhitektuuri kontrollitakse eksperimentidega 49 107. Veebirakenduse arhitektuur. ! Arhitektuuri point ● Haldab keerukust ● Mõeldud inimestele Näide enterprise süsteemist, millega tuleb tegeleda EMT backend:
annaabi.ee 
