Võrrelda neid ja identifitseerida segu komponendid (vt Tabel 1). OSA 3 – Kromatograafiliste parameetrite arvutamine Arvutada kõik võimalikud kromatograafilised parameetrid segu 2 ja 3 piigi jaoks (valemid juhendis 1, 3-7). OSA 4 – Segu kvantitatiivne analüüs Kasutades andmeid osast 2.2., arvutada segu iga põhikomponendi %-sisaldust proovis (juhendis valem 11). Tabel 1. Mõningate ainete retentsiooniindeksid (RI) DB-1 kolonniga (kandegaas H2) 3 Tulemused 3.1 Inertgaasi retentsiooniaeg t0 = L/µ = 3000cm / 22cm / sek = 136,36 sek = 2,27min Alkaanide retensiooniaja ja parandatud retentsiooniaja arvutamine Alkaan tR, min t`R, min C6 3,054 0,784 C7 3,495 1,225 C8 4,092 1,822
k = 0.1 Vg = k*Vt = 0,1* 78,85 = 7, 885 cm3 Geelimatriksi mahust lähtuvalt leiame antud kolonnile iseloomulik maksimaalne elueerimismaht V xmax Vxmax =Vt-Vg = 78.85 7,886 = 70,96 cm3 Kui fraktsioonide mahuks võtta 2 ml, siis peaks kokku saama 71/2=35 fraktsiooni. Kromatografeerimissüsteemi koostamine Kolonni üleosa suletakse korgiga, mida läbib klaastoru. Kolonni hoidva statiivi külge kinnitakse kolonnist kõrgemale eluendi reservuaar ja ühendatakse kolonniga. Kontrollitakse, et reservuaaris oleks küllaldaselt vedelikku. Avades kollondi ja eluendi resesrvuaari vahel oleva kraani ning seejarel kolonni väljavooluava, hakkab vedelik aeglaselt läbi kolonni voolama. Proovide ettevalmistamine ja sisestamine Uuritav segu koosnes kolmest ainest: Dekstraansinine, müoglobiin ja DNP-aspartaat, millest kõik ained on värvilised. Proovi doseerimiseks ja kolonni sisestamiseks kasutasin süstalt. Süstal täidetakse prooviga ja viiakse kolonni,
kontsentratsiooni. Väljunud vedelik kogutakse 2ml fraktsioonidena katseklaasidesse, et neid saaks spektromeetriliselt mõõta. Vastavalt fraktsiooni värvile mõõdetakse tema optiline tihedus kindlal lainepikkusel. Optiline tihedus määrab aine kontsentratsiooni. Töö käik Ettevalmistus · Kolonni üleosa suletakse korgiga, mida läbib klaastoru. · Kolonni hoidva statiivi külge kinnitakse kolonnist kõrgemale eluendi reservuaar ja ühendatakse kolonniga. Kontrollitakse, et reservuaaris oleks küllaldaselt vedelikku. · Avades kollondi ja eluendi resesrvuaari vahel oleva kraani ning seejarel kolonni väljavooluava, hakkab vedelik aeglaselt läbi kolonni voolama. Lahuse sisestamine kolonni . · lahuse kolonni sisestamiseks kasutasin süstalt. Süstal täidetakse prooviga ja viiakse kolonni, juhtides vooliku otsa läbi voolukihti umbes 5mm kaugusele geeli pinnast. Elueermine
küsimusele. 2 Töö tegemisel valmistas enam raskusi materjali leidmine. Raamatuid lugeda oli küll lihtne, kuid inimesi rääkima panna mitte nii väga. Samuti oli raske valida, mida töösse kirjutada ja mida mitte, sest kogu informatsioon tundus äärmiselt vajalik. Et mitte korrata ilmunud raamatuid, olen pidanud tööst välja jätma palju Kolonniga seotud aktsioone, millest soovijad võivad ise lugeda. Töö on jagatud kolmeks peatükiks. Esimene peatükk räägib Kolonni kujunemisest, tähtsamatest aktsioonidest, Kolonni sümboolikast. Teine peatükk on kokku pandud töö autori isa eredamate mälestuste ja lühiintervjuu põhjal. Kolmas peatükk räägib Tahteväljenduspäevast ja autori osalusest Kolonni üritustel. 3 I peatükk. Kolonni sünd 1.1
geelimatriksi maht Vg k = 0.1 Vg = k*Vt = 0,1* 97,37 = 9,734 cm3 Geelimatriksi mahust lähtuvalt leiame antud kolonnile iseloomulik maksimaalne elueerimismaht Vxmax Vxmax =Vt-Vg = 97.37 9,734 = 87,6= 88 cm3 Kui fraktsioonide mahuks võtta 2 ml, siis peaks kokku saama 88/2=44 fraktsiooni. Kromatografeerimissüsteemi koostamine Kolonni üleosa suletakse korgiga, mida läbib klaastoru. Kolonni hoidva statiivi külge kinnitakse kolonnist kõrgemale eluendi reservuaar ja ühendatakse kolonniga. Kontrollitakse, et reservuaaris oleks küllaldaselt vedelikku. Avades kollondi ja eluendi resesrvuaari vahel oleva kraani ning seejarel kolonni väljavooluava, hakkab vedelik aeglaselt läbi kolonni voolama. Proovide ettevalmistamine ja sisestamine Uuritav segu koosnes kolmest ainest: Dekstraansinine, müoglobiin ja DNP-aspartaat, millest kõik ained on värvilised. Proovi doseerimiseks ja kolonni sisestamiseks kasutasin süstalt. Süstal täidetakse
Täidise kogumaht Vt = r 2 L = 0,9 2 33 = 83,98cm3 Geelmaatriksi maht Vg = k Vt = 0,1 83,98 = 8, 40cm3 Maksimaalne elueerimismaht Vxmax = Vt - Vg = 83,98 - 8, 40 = 75,58cm3 Fraktsioonide üldarv V max 75,58 n= x = = 37, 78 38 2 2 Voolutuslahuse koostis 50 mMTris-HCl 150 nM NaCl pH = 7,5 Uuritava proovi koostis Dekstraansinine (sinine) Müoglobiin (pruun) DNP-aspartaat (kollane) Töö kolonniga Kõigepealt avatakse ettevaatlikult kolonni väljavooluava, et voolutuslahuse nivoo oleks võrne täitegeeliga. Samal ajal reguleeritakse kolonni voolukiirus reguleerimisklambri abil õigeks (soovitav voolukiirus 0,7-1,0 ml/min, millele vastab 1 tilk nelja sekundi jooksul). Voolutuslahus kogutakse väiksesse keeduklaasi ja visatakse pärast minema. Seejärel lisatakse kolonni uuritav proov. Pipetti võetakse 0,5 ml uuritavat proovi (koostis kirjas eespool). Pipeti ots peab olema kolonni
Õhu kulu muudetakse reguleerides sagedusmuunduriga (8) ventilaatori mootorile (9) antava voolu sagedust. Materjali kihi läbinud õhk puhastatakse õhuga kaasa kantud materjali osakestest ja tolmust tsüklonis (10). Tsüklonisse satub materjal ka töötlemisel pneumotransportreziimil. Aparaadi hüdrodünaamilist takistust mõõdetakse paralleelselt ühendatud diferentsiaalmanomeetritega (11 ja 12), mille impulsstorud on ühendatud kolonniga enne ja pärast kolonnis olevat resti. Tsükloni (10) takistust mõõdetakse manomeetriga (13) ja ventilaatori (4) poolt, mõõdetakse diferentsiaalmanomeetriga (15) ja ventilaatori poolt tekitatud rõhk manomeetriga (16). Ventilaatori poolt imetava õhu kogust võib reguleerida siibriga (17). 4. Töö käik Enne tööga alustamist puhastatakse kolonn, kontrollitakse, kas kolonn on ühendatud õhutorustikuga, suletakse kõik kolonni avad, mikromanomeetrid (6 ja 11) ja avatakse siiber (17)
TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool YKA0040 Lahutusmeetodid keemias Laboratoorne töö: Segu komponentideks lahutamine HPLC pöördfaasikromatograafia abil ning detekteerimine UV- detektoriga Õpperühm: Teostaja: Ilona Juhanson YASM11 Õppejõud: Heidi Teostati: 23.10.15 Lees Teooria: Kõrgefektiivne vedelikkromatograafia (HPLC) on füüsikaline lahutusmeetod, kus analüüsitava proovi lahutamine koostisosadeks põhineb komponentide jaotumisel statsionaarse ja mobiilse faasi vahel, lubades erinevate ainete kvalitatiivset ja kvantitatiivset analüüsi. Statsionaarne faas on paigaldatud kolonni sisse ning mobiilne faas voolab läbi kolonni kandes endaga kaasa analüüsitavat proovi. Mobiilse faasina kasutatakse polaarseid (nt vesi) või mittepolaarseid orgaanilisi solvente (nt heksaan) ja statsionaarse faasina silikage...
alkoholid ja osad estrid kõrgema temperatuuriga. Rektifitseeritud piirituse saamine toorpiiritusest toimub rektifikatsioonikolonnides. Iga kolonn omab oma temperatuurireziimi ja rõhku ning täidab kindlaksmääratud osa eraldades vee-piirituse segust komponente. Toorpiiritus sisaldab (mg/l ) järgmisis lisaaineid: aldehüüde 300-500 eetreid 500-700 kõrgemaid alkohole 5000 metüülpiiritust 0,13 mahu%. Rektifitseerimise käigus saadakse piiritus. On 3- 5 kolonniga ettevõtted. 1. meski-piirituse väljaaurutamiseks käärinud meskist 2.epjuratsiooni- põhifraktsiooni eraldamiseks 9 10 3.pektifitseerimise- puhastamiseks ja rektifitseeritud piirituse erldamiseks 4. kõrgemate alkoholide kontsentreerimiseks ja eraldamiseks 5. lõplikuks puhastamiseks. Valmis piiritus antakse mööda torusid piiritusehoidlasse. Piirituse
söödab palli märgu ande peale 5-le.1 takistab 3-l palli söötu 5-le. Harjutus 61. Joonis66. 2,3,4, asuvad väljaspool kolme sekundi ala. 1 viskab kolme punkti joone tagant, kui tabab saab katset korrata, pealeviske ebaõnnestumisel alustavad 2,3,4, lauavõitlust, kes palli saab õiguse viskele. Harjutus 62. Joonis67. Söödetakse vastaskolonni ja kohti vahetatakse diagonaalselt. Harjutus 63. Joonis68. Söödetakse diagonaalselt kohti vahetatakse kõrval asuva kolonniga. Harjutus 64. Joonis69. Üks üks olukord. Harjutus 65. Joonis70. 1 söödab vastu korvi tagalauda, püüab ja söödab 2-le, mängija 1 ja 3 ristuvad, palli saab 3, kes põrgatab paar korda ja söödab 1-le. Harjutus lõpetatakse pealeviskega. Harjutus 66. Joonis71. Koostöö: Mängija 1 söödab kaaslasele 2, kes söödab kiiresti palli tagasi1-le. 3 lõikab korvi alla, saab 1-lt söödu ja lõpetab rünnaku viskega. Harjutus 67. Joonis72.
söödab palli märgu ande peale 5-le.1 takistab 3-l palli söötu 5-le. Harjutus 61. Joonis66. 2,3,4, asuvad väljaspool kolme sekundi ala. 1 viskab kolme punkti joone tagant, kui tabab saab katset korrata, pealeviske ebaõnnestumisel alustavad 2,3,4, lauavõitlust, kes palli saab õiguse viskele. Harjutus 62. Joonis67. Söödetakse vastaskolonni ja kohti vahetatakse diagonaalselt. Harjutus 63. Joonis68. Söödetakse diagonaalselt kohti vahetatakse kõrval asuva kolonniga. Harjutus 64. Joonis69. Üks üks olukord. Harjutus 65. Joonis70. 1 söödab vastu korvi tagalauda, püüab ja söödab 2-le, mängija 1 ja 3 ristuvad, palli saab 3, kes põrgatab paar korda ja söödab 1-le. Harjutus lõpetatakse pealeviskega. Harjutus 66. Joonis71. Koostöö: Mängija 1 söödab kaaslasele 2, kes söödab kiiresti palli tagasi1-le. 3 lõikab korvi alla, saab 1-lt söödu ja lõpetab rünnaku viskega. Harjutus 67. Joonis72.
otse poole, teine söödab neljandale, neljas põrgatab ja viskab korvi. Järgmised mängijad liiguvad edasi 54 samamoodi. - Kolonniharjutus - Üks pall Esimene söödab teisele, 2 liigub korvi alla, saab söödu teiselt, pöörab 2 ning söödab kolmandale, läheb teise kolonni lõppu. Kolmas saab palli 1 1 1 korvi alt, söödab palli esimesele ja läheb esimesse kolonni lõppu. Teine kolonn vahetab kolmanda kolonniga. 3 3 - Kolmeliikmeline harjutus - Kaks palli Esimene mängija avab palli saamiseks. Teine mängija söödab esimesele. Esimene mängija viskab korvi, 1 võtab lauapalli ja liigub kolonni põrgatades. Teine mängija liigub 3 2 esimesest vastaspoole ja saab palli kolmandalt, viskab korvi, võtab lauapalli ja liigub kolonni põrgatades. - Kolonniharjutus - Kaks palli Esimene mängija liigub
Kuid üks autojuhtidest oli ikkagi pihta saanud ja suri mõned hetked peale seda. Nad liikusid sellest kohast eemale ja leidsid endale peavarju ühes vanas, mahajäätud talus. Üks allesjäänud autojuhtidest pidas targemaks minna ja end üles anda. Ta lihtsalt läks ja kadus. Minategelane ja üks autojuhtidest sõid küünis õhtust ja jäid magama. Peale paari tunnist magamist läksid nad edasi ja liitusid ühe taganemis kolonniga ja tundsid ühe oma linna autodest ära. Seal kolonnis aga sorteeriti välja kõrgema auastmega sõdureid, kellele tehti üle kuulamist. Nende hulka sattus ka minategelane. Ta tundis kuidas temast kinni võeti ja kolonnist eemale tiriti. Seal nägi ta kuidas parasjagu ühele kolonelile loeti surma otsus ja ta jõe äärde viidi ja maha lasti. Minategelane kasutas head hetke ära ja põgenes. Ta jooksis jõe äärde ja hüppas vette
Kui uuritakse mingeid muid aineid, mida pole võimalik silmaga otseslt visualiseerida, siis võime need molekulid teha näiteks radioaktiivseks ja pärast paberile pannes rontgenfilmi, saame me jälle neid näha. Tänapäeval on kromatograafiast palju erinevaid variante tekkinud. Bioloogia laboris on võib-olla kõige olulisem alaliik, mida tavaliselt kutsutakse kolonn-kromatograafiaks. Tegemist on kolonniga, katseklaasiga, mille põhjas on auk. Kolonn on täidetu poorse ainega (nagu geel). Vedel proov kantakse kolonni. Täiendavat jõudu rakendamata hakkavad proovis olevad molekulid liikuma läbi kolonni allapoole raskusjõu mõjul. Liikumiskiirus kolonnis sõltub molekulide suurusest, kusjuures suuremad molekulid liiguvad kiiremini. Seega on erinevate molekulide liikumiskiirus kolonnis erinev ja kui hakkame
Ema seletas, et Mall ja Tambet on ajupestud ja Tambet pigem lõikaks oma tütrel kkõri kui jänesel oma rahva heaks kui laseks Leemetile naiseks. Kuna Hiie on Leemetile alati suureks sõbraks olnud sünnist saadik raevutses Leemetis senimaani korra ja rahuarmastajas viha leek, ta tõttas ohverudspaikka hiies ja näppas kiirelt hundi otsas raputades minema. Siis algas suur tagaajamine kui Tambet ja Hiietark oma huntide kolonniga kel ohtlikult vatt kõrva toppitud , et nad „rästikute õpipoisi“ korraludsi ei kuuleks ja käituks vaid nende viimase käsu peal, ehk tappa Leemet. Kuid siis juhtub midagi ootamatut- Malli ema instinkt võttis tast võimu ja hetkeks suutis ta ratsutada võsast Leemti kõrvale, etanda suuna rannikule kus asub paat millega nad põgeneda võivad. Noored põgenevadki ja veedad ülejäänud öö ja tulevase päeva merel. Kui Hiie üles
suurus teda iseloomustab? Efektiivsus - Kromatograafilise protsessi omadus hoida piike kitsastena. Mida rohkem üleminekuid seda efektiivsem teoreetiliste taldrikute arv. 111. Kromatograafi efektiivsuse sõltuvus mobiilfaasi voolukiirusest. Van Deemteri võrrandist on võimalik leida kõige efektiivsem voolukiirus (H/v graafiku miinimum, kus H- teoreetilise taldriku kõrgus, v-voolukiirus). 112. Kuidas on võimalik parandada kahe analüüdi kromatograafilist lahutust? Erineva solvendiga, kolonniga, pH-ga, temperatuuriprogrammiga. 113. Piikide laienemine. Mobiilfaasi voolukiiruse mõju piikide laienemisele. Van Deemteri võrrandist on võimalik leida kõige efektiivsem voolukiirus (H/v graafiku miinimum, kus H- teoreetilise taldriku kõrgus, v-voolukiirus). Aeglasega toimub palju adsorbeerumis desorbeerumis protsesse, samas difusioon hakkab segama, piigid hakkavad sahatama. 114. Suuruseralduskromatograafia põhimõte.
annaabi.ee 
