- Suurriigid levitasid Euroopa tsivilisatiooni (isikuvabadused, eraomandus, demokraatlikud mõtteviisid). - 20 saj algul oli kogu maailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks. - Suurimad Euroopa riigid: Saksamaa, Parntsusmaa, Hispaania, Suurbritannia, Itaalia, Venemaa, jne. - Väljaspool Euroopat suured riigid: Jaapan, USA. - Suurriigid olid huvitatud asumaade omamisest. - Imperialismi tähtis osa oli koloniaalimpeeriumide teke. - Aastal 1914 elas üle poole maakera elanikest koloniaalmaades. - Koloniaalriikide tekkisid vastuolud (sobilikud maad vallutusteks said otsa). - Eriline huvi oli Afrika vastu (üle 90% oli koloonia). - Koloniseeritud riigid osutasid kolonisaatoritele vastupanu. Rahvusvahelised suhted 20 saj alguses - 19 saj lõpus hakkasid Euroopa riigid krupeeruma sõjalistesse gruppidesse - 1879 loodi kolmikliit (Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia) - 1904 sõlmisid kokkuleppe Prantsusmaa ja Inglismaa, 1907 liitus ka Venemaa (Antant).
Rahvuslik enesemääramise soov ja natsionalism on erinevad nähtused, kuna natsionalismi puhul eelistatakse enda rahvust mingitele muude rahvustele ja enesemääramise soovi puhul püüeldakse selle poole kus keegi teine juba on. 5. Miks teostasid arenenud Euroopa riigid koloniaalpoliitikat? Euroopa riigid teostasid koloniaalpoliitikat kuna taheti näidata enda riigi mõjuvõimsust ja suurendada enda riigi pindala. Koloniaalmaades oli ka odavam tööjõud . Koloniaalpoliitika eesmärgiks oli omada huvisid enam-vähem kõikjal maailmas, samuti taheti ka majanduslikku mõjuvõimu laiendada. Arutlus: Kas Kolmikliidu ja Antandi loomine tugevdas rahu või suurendas veelgi Maailmasõja puhkemise ohtu? Antant kirjutati 1904. aastal alla Prantsusmaa ja Inglismaa poolt. Antandiga jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Inglismaa kohustus Prantsusmaad igati abistama.
sovinism õigustas imperialism teked(püüd saavutada maailmas suurim ülevõim).vähem arenenud maad muudeti tooraine baasideks.euroopa suur rigid levitasid euroopa tsivilisatsiooni(demokraatia,eraomadused).20saj algul kogu maailm jagatud euroopz riikide asumaadeks.suur riigid olid väga huvitatud oma asumaadest.imperialismi tähtis osa on koloniaalimpeeriumide välja kujunemine.20saj tekkisid koloniaalriikide vahelised vastuolud(vabad maad said otsa).1914 elas üle poole inimest koloniaalmaades(56%).suur huvi oli aafrika maade vastu.1900 ümber 94%aafrikast koloniseeritud.suurt huvi oli aasia,india,hiina vastu.rahvusvahelised suhted 20saj algul.19saj lõppus hakkasid euroopa riigid moodustama sõjalise bloke(kolmliit-saksamaa,itaalia,Austria-ungari).1904 sõlmisid prantsusmaa ja inglismaa sõjalise liidu(antant)hiljem liitus venemaa.leppingu järgi jagati mõjusfäärid aasia ja aafrika.teoreetiliselt piidid sõjalised blokkid sõja ära hoidma(realselt tekkid eeldused
Aga sõjas oli kaotatud miljonite noorte meeste elud ning Suurbritannia oli nüüd USA-lt võetud võlgades. Samuti oli üha raskem kontrollida impeeriumi kaugeid osasid, kus olukorrad kasvasid üha pingelisemaks. Üheks tähtsamaks küsimuseks oli ka naiste võrdõiguslikkus meestega, mille lahendamise käigus said juba 1918. aastal Suurbritannia naised oluliselt õigusi juurde. Kokkuvõttes võib öelda, et kuigi Suurbritannia pidi tegelema sügavate probleemidega nii koloniaalmaades kui ka emamaa sisemuses, suudeti edukalt ning tugeva demokraatiaga sellest väljuda. Sõja tagajärjed Venemaal andsid veel kaua tunda. Venemaa väljus küll sõjast võitjate poolel nagu seda ka Suurbritannia, kuid probleemid, mis seda riiki veel kaua kummitasid, ei olnud ühegi võitjariigiga võrreldavad. Venemaal lõppes kodusõda alles 1921. aasta veebruaris, milles tulid võitjateks tänu strateegilisele paiknemisele, kommunismi jõulisele poliitikale ning ühtsusele, punased
suurem nõuab monarhiat ja väga suur despootiat, mida ta pidas s valitsemisviisidest kõige halvemaks. Montesquieu arvates oli riigil kõige parem viis rikastuda läbi kaubanduse. Naaberriikide vallutamine võib küll ajutiselt tagada rahavoo, aga pikapeale muutuvad sõjaväe ülal pidamise kulutused väga suureks, siis pole see väga otstarbekas. Väärismetallide kaevandamine koloniaalmaades toob varem või hiljem kaasa üldise inflatsiooni4, mille tagajärjel suurenevad kaevandamise kulud ning see omakorda vähendab saaduste väärtust. 3 isevalitsuslik võim 4 katteta paberraha väljalaskmine Olles veendunud usu kahjulikkuses, vastandas Montesquieu sellele teaduse. Samas arvas ta, et usk on rahvale vajalik kõlbluse hoidmiseks. Kasutatud kirjandus 1
Majandussotsioloogia eksam 2. loeng - Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu 1) Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith'i järgi, selle kriitika. Majandustegevus (eriti koloniaalmaades) vajas riigilt poliitilist ja militaarset kaitset. Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: · tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus; · turukonkurents; · kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt (õiguskord, riigikaitse, avalikud teenused, sh haridus). KRIITIKA: 2) K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus
Pascal 17. sajandil, Rousseau ja Voltaire 18.ndal, Balzac, Baudelaire ja Flaubert 19.ndal. ning Sartre ja Camus 20. sajandil. Kahe viimase sajandi tuntuimad prantsuse kunstnikud on Renoir, Monet, Cezanne, Gauguin, Matisse ja Braque. Prantsuse köök on üks paremaid Euroopas kokandus ja toidu nautimine on osa prantsuse kultuurist ja elustiilist. Kokkuvõte Käsitletud periood Prantsusmaal oli äärmiselt segane ja konfliktirohke. Oli palju ülestõuse ja mässe nii Prantsusmaal kui ka koloniaalmaades. Võim vahetus tihti ning püüti kõigest väest edendada majandust. Üks tähtsamaid isikuid sel perioodil Prantsusmaa ajaloos oli Charles de Gaulle, kes lahendas mitmeid sõjalisi konflikte ja aitas kaasa koloniaalmaade iseseisvumisele. Kasutatud materjalid: http://en.wikipedia.org/wiki/France_in_the_twentieth_century http://en.wikipedia.org/wiki/French_Fifth_Republic http://en.wikipedia.org/wiki/French_Fourth_Republic http://www.spartacus.schoolnet.co.uk/2WWdegaulle.htm http://listverse
Vabaduse vaimu kohtavat Montesquieu meelest pigem mägedes kui tasandikel. Väikese pindalaga riik sobib vabariigiks, sest selle esindajatel on võimalik igal ajal kokku tulla; suurema territoorium nõuab aga juba monarhiat. Parim viis Montesquieu arvates riigil rikastuda on kaubandus. Naaberriikide vallutamine võib küll ajutiselt tagada rahavoo, aga kuna pikapeale sõjaväe ülalpidamiskulutused on väga suured, siis pole see väga otstarbekas. Väärismetallide kaevandamine koloniaalmaades toob varem või hiljem kaasa üldise inflatsiooni, mille tagajärjel suurenevad kaevandamise kulud ning see omakorda vähendab saaduste väärtust. Väga suure territooriumiga riike, nagu Venemaa, sai Montesquieu arvates valitseda despootia abil. Despootiat pidas Montesquieu kõigist valitsemisvormidest halvimaks ning Euroopa jaoks täiesti sobimatuks. Ideaalseks riigikorraks pidas Montesquieu konstitutsioonilist monarhiat, vabariik sobivat aga ainult väikese territooriumi puhul
Alžeerias, lahkumine NATO-st, keskendusid tuumapommi ehitamisele ja said selle valmis, kui see enam populaarne ei olnud. -SB, Pr ja Sks arengu võrdlus: Kõige suurem majanduskasv oli PR, ka Sks oli majanduslikult väga heas seisus. Ing majandus arenes samuti, kuid mitte nii kiiresti kui Sks ja Pr. -Koloniaalvaldustest loobumine: nt SB tõi kaasa rassiprobleemid ; emamaad ei saanud enam kätte maavarasid, mis olid koloniaalmaades ; paljud kolisid koloniaalmaadest emamaale elama. -Hea elu NL-s: Kõik olid võrdsed, ideaalne ühiskond, kus puudus klassiühiskond ja eraomand ; 15 liiduvabariiki, ühtne rahva koostöö ; Oli ette näidata häid sporditulemusi, 1980 aastal toimusid suveolümpiamängud ; saavutused seoses muusikaga, erinevad auhinnad ; Haridus oli tasuta ja kõigile kättesaadav ; head transportimisvõimalused, lennujaamad, torutransport,
46 Globaliseerunud (väliskaubanduslikult avatud) maailma suhtelise stabiilsuse enne I maailmasõda tagas tähtsaima asjaoluna a imperialistlike suurriikide olemasolu, kes süsteemi tuumikuna seda koos hoidsid b migratsioonivood Ameerikasse ja Austraaliasse c rahvusvaheline kaubandus 47 Vastuseis I maailmasõja eelsele globaliseerumisele puhkes eeskätt a tollastes rikastes tööstusriikides b tollastes vaesetes agraarriikides c tollastes koloniaalmaades 48 Tollane integratsiooniprotsess (globaliseerumine, väliskaubanduslikult avatud maailm) a pidurdus 1905. aasta paiku ja hävis lõplikult enne I maailmasõda b pidurdus enne I maailmasõda ja hävis lõplikult I maailmasõja ajal c pidurdus seoses I maailmasõjaga ja hävis lõplikult 1930. aastate suure majanduskriisi ajal 49 Leedu ametlik välispoliitika on alates 1996. aastast rõhutanud oma kuulumist a Balti regiooni b Ida-Euroopasse
46 Globaliseerunud (väliskaubanduslikult avatud) maailma suhtelise stabiilsuse enne I maailmasõda tagas tähtsaima asjaoluna a imperialistlike suurriikide olemasolu, kes süsteemi tuumikuna seda koos hoidsid b migratsioonivood Ameerikasse ja Austraaliasse c rahvusvaheline kaubandus 47 Vastuseis I maailmasõja eelsele globaliseerumisele puhkes eeskätt a tollastes rikastes tööstusriikides b tollastes vaesetes agraarriikides c tollastes koloniaalmaades 48 Tollane integratsiooniprotsess (globaliseerumine, väliskaubanduslikult avatud maailm) a pidurdus 1905. aasta paiku ja hävis lõplikult enne I maailmasõda b pidurdus enne I maailmasõda ja hävis lõplikult I maailmasõja ajal c pidurdus seoses I maailmasõjaga ja hävis lõplikult 1930. aastate suure majanduskriisi ajal 49 Leedu ametlik välispoliitika on alates 1996. aastast rõhutanud oma kuulumist a Balti regiooni b Ida-Euroopasse
katekismuse ja piibli mõjul) VS naudingukesksus (L-Euroopa, Vahemere regioon igapäevane, meeldiv, toidukultuuri element). Rahvameditsiinis viin ravib. Piiblis Jeesus muutis vee veiniks, alkohol nagu kõik muu on jumala, sobib ka talle ohverdamiseks. Kuid rõhutatakse ka alkoholi keeluideid. Liivi sõja puhkemine on alkoholi ja muude pattude tagajärg(Balthasar russow) eestis joovad kõik seisused jne. (NB: 1890 koguneti Brüsselis et arutada alkoholi probleemi tema koloniaalmaades, eestit ei puuduta, kuid alkohol koloniaalmaade ük probleem. Alkoholist rääkimine 1) moraliseeriv, patudiskursus 2) meditsiiniilne, kahjulikkus kasulikkus 3) sotsiaalne, kinnisuse vastu, rõõmu otsimine, kuid enamasti ei toimi. Baer eestlaste endeemilistest haigustest (doktoridissertatsioon) klimaatilised tingimused (külm niiske) nõuavad organismilt palju, sp vaja ergutada keha alkoholiga. Põhjama rahvas püüdleb rõõmu ja avatuse poole,
Eesti ja maailm 20. Sajandi esimesel poolel I Maailma Esimese maailmasõja eel Imperialismiajastu iseloomulikud jooned Riikidel saavutada võimalikult suur võim maailmas Imperialistlik riik arvab huvisid olevat enam-vähem kõikjal maailmas Majandusliku mõjuvõimu laiendamist Vähem arenenud maad muudeti 19. sajandil toorainebaasiks ja üha enam ka turuks Koloniaalimpeeriumite teke 1914. a. elas 56% elanikkonnast koloniaalmaades 20. saj hakkasid vabad koloniaalvallutusteks sobivad maad otsa saama, mis teravdas vastuolusid suurriikide vahel ning viis katseteni valdused ümber jaotada. Suurimad koloniaalmaad asusid Aafrikas- Pr, Sks, GBR, It, Portugal, Hispaania... Maailmamajandus 20. Sajandi algul 1830-1913 suurenes maailmas toodetud kaupade ja teenuste hulk e. sisemajanduse kogutoodang ühe in kohta kahe korra
keelkonda. Näiteks baski keel Hispaanias. Pidzinkeel keelekontakti tulemusel tekkinud keel, milles on mõlema kontaktis oleva keele sõnu ja grammatilisi elemente, kuid puudub stabiilne kõnelejaskond. Kasutatakse näiteks sadama-aladel, kus kohtuvad erinevaid keeli kõmelevad rahvad. Võib olla aluseks kreoolkeele tekkele. Kreoolkeel keelekontakti tulemusel tekkinud keel, millel on oma sõnavara ja grammatika. Tekivad tihti sadamates või koloniaalmaades. Enamuskeel keel, mida räägib enamik inimesi sellel territooriumil, Soomes näiteks soome keel. Vähemuskeel keel, mida räägib vähemus inimesi sellel territooriumil, Soomes näiteks rootsi keel. Rekonstruktsioon algkeele kuju taastamine tütarkeelte erinevusi ja sarnasusi võrreldes. Keelepuu süsteem, mille abil väljendatakse keelte sugulust. Loomulik keel keel, mis on tekkinud loomuliku arengu tulemusena. Seda räägib kindel inimeste rühm emakeelena.
• Kultuur on inimtegevus, mis on iseloomulik teatud rahvale, piirkonnale või ajastule(Euroopa,- Antiikkultuur). • 1) Kultuuriline assimilatsioon e sulandumine teise kultuuri nt Liivlaste sulandumine Läti kultuuri • 2) Kultuuriline akulturatsioon- oma kultuuri kaotamine nt Indiaanlaste kultuuri kaotamine/hävitamine Ameerikas. • 3) Kultuuriline ekspansioon- vägivaldne teise kultuuri peale surumine nt 17 sajandil koloniaalmaades suured riigid poloniseerisid maid ja surusid oma kultuuri peale(Portugaalased, inglased kes omasid asumaid). Ka Nõukogude kultuur oli Eestlastele peale surutud, ei andnud võimalus ise määramiseks. • Vaimse loomingu kohta kasutatakse sõna kultuur ja kaunite kunstide kohta kasutatakse- kujutatav kunst, teater,arhidektuur, muusika. • Kultuursus- mis on seotud hariduse intelegentsiga, teritab meie vaimu, maitset, kombeid.
füüsilist antropoloogiat, arheoloogiat ja lingvistikat. Ta kandis oma teooriad edasi vaid oma õpilastele. Tema kuulsaim õpilane oli Margaret Mead, kes tõstatas küsimusi läänemaailma sugudevaheliste suhete, sotsialiseerumise ja poliitika kohta. KAKS BRITI KOOLKONDA Samal ajal kui modernne Ameerika antropoloogia oli kuju võtmas, erines sellest suuresti Suurbritannia. Briti antropoloogid töötasid sama riigi koloniaalmaades. Mees, keda peetakse Briti sotsiaalantropoloogia rajajaks, oli Poola immigrant Bronislaw Malinowski, kelle kaheaastane välivaatlus Kiriwina saartel standardiseeris etnograafiliste andmete kogumise. Malinowski toonitas kohaliku keele õppimise olulisust, et igapäevaelus uuritavatega kergemini suhelda. Teine Briti sotsiaalantropoloogia arendaja oli A.R. Radcliffe-Brown, kelle mõjutus oli tugevam, kuid lühiajalisem, kui tema rivaalil, peamiselt II MS tõttu
USAs oli sama asi, oli oma riigi terrioorium, kus elas palju põlisrahvaid. Koloniaalpoliitiline motivatsioon, rakenduslik küsimus, et ametnikud saaksid tõhusamalt tegutsega. Kui püüti mingit majanduslikku resurssi kätte saada oli hõlmsam kui kõik oli rahulik. 2. Kristlik mission paljud misionärid rändasid üle maailma. Eeskätt oli ka nii, et inglise misjonärid tegutsesid oma koloniaalmaades. Neil oli tohutult teadmisi. Eelkõige huvitas neid kohalik usund, et näidata sellega võrreldes kristluse paremust. Kui nt kohalikel puuduvad algselt kristlikud terminid, siis neid arendati nende usundi põhjal, nende ettekujutuse abil, põhjal. Hoida ära mõttetuid arusaamatusi. Uurisid ka väga materjaalseid asju. Nt kristlik tegevus on põlluharimine ja püüdsid seda igale poole juurutada.
korda rohkem kui arengumaade kodanik. Tööstusmaade rahvastiku osatähtsus on alla 25% maakera rahvastikust (World Conservation Strategy, 1984). Tööstusmaade areng on pikka aega tuginenud asumaade loodusvarade pillavale kasutamisele. Paljude arengumaade majanduskasv on aga paratamatult rajatud kohalikele loodusvaradele. Tihti jääb arengumaade "hüveks" keskkonnareostus. Tööstusrevolutsioonile aitas kaasa orjade tööjõu kasutamine koloniaalmaades. Endla Reintam, 2008/2009 55 Inimtegevus on maakera liikide arvu kurvastavalt vähendanud. Pärast 1950. aastat on hävinud juba 10 000 taime- ja loomaliiki. Arvatakse, et päev-päevalt on hävimise piiril 50...100 liiki. Vihmametsas hävivad nüüd liigid 1000, isegi kuni 10000 korda kiiremini kui ajal, mil inimest veel maakeral ei olnud.
Kultuuriline ekspansioon on vägivaldne kultuuri pealesurumine. Kultuurimõjud võivad osaleda ka uue kultuuri tekkimisel ja kujunemisel. Kultuurilaen on näiteks Jaapanis kasutatav hiina kiri, kartuli kasvatamine Euroopas jmt. Kultuuriline assimilatsioon toimus näiteks liivlaste sulandumisel lätlaste hulka. Akulturatsiooni näitena tuuakse tavaliselt Ameerika indiaanlaste kultuuride hävingut. Kultuuriline ekspansioon toimus paljudes koloniaalmaades 17. ?" 20. saj. 30 Kultuure on varasematel aegadal jagatud "kõrgemateks" ja "madalamateks". Kaasajal püütakse hoiduda sellistest (rassismini viivatest) väärtushinnangutest ning lõhtutakse kõigi kultuuride võrdsuse printsiibist. Paralleelmõiste kultuurile on tsivilisatsioon. Enamasti tähistatakse sellega linnalikku või arenenud põllumajandusega või ulatuslikult tehnikat kasutavat kultuuri, mõnikord kasutatakse ka mõistet kõrgkultuur.
annaabi.ee 
