Küpsemine Küpsemine • Valmimine algab tera moodustamisega, jätkub selle täitumise ja küpsemisega • Valmimine kolmes järgus – piimküpsus, vahaküpsus, täisküpsus Piimküpsus • Terade jämenemine • Varajases piimküpsuses on terad saavutanud poole oma lõplikust suurusest • Veesisaldus 65-70%, faasi lõpus ~40% • Lõppfaasis saavutavad kõik terised oma lõpliku suuruse • Tera tõmbub valkjaks, lehed hakkavad alt kolletuma, tera sisu piimjas Vahaküpsus • Lehed kolletuvad, terad vahataolise sisuga • Veesisaldus 35-40% → lakkab varuainete kogunemine • Veesisaldus faasi lõpus 20-25% • Tera bioloogiliselt valminud Vahaküpsus Jaotatakse ka nelja rühma: • Varajane taigenküpsus • Taigenküpsus: konsistents veel pehme, aga kuiv. Sõrmeküünega purustatav • Vahaküpsus: sõrmeküünega mittepurustatav • Täisküpsus: teris on kõva, võib ainult
traatuss, mille kahjustused tunneb ära kartulisse uuristatud peenikeste käikude järgi. Traatuss aga levib kõige rohkem orasrohusel põllul. Traatussi vastu keemilist tõrjet ei ole, tema hävitamiseks on põld on vaja saada umbrohuvabaks ja naksurlaste vastsed hävivad mulla mehhaanilise liigutamisega. KARTULIVÕTMINE. Kartul tuleks koristada siis, kui mugulad tulevad kergesti varre küljest lahti ja koor on kinni. Pealsed tuleks eemaldada umbes 2 nädalat enne võtmist, kui need kolletuma hakkavad. Eesti oludes peaks kartuli üles võtma 20-25. septembriks. Pärast koristamist tuleks mugulatel lasta kuivada 12-15 päeva õhurikkas pimedas jahedas kohas, 12-14° juures. Toidukartul ei tohi olla valguse käes ja tõmbetuules. Valguse mõjul muutuvad kartulid roheliseks ja neis tekib mürgine aine solaniin. Selline kartul söögiks enam ei kõlba. Küll aga võib roheliseks lasta minna seemnekartulil. Pärast paarinädalast seismist sorteerige kartuli hulgast välja
küüslauku suhteliselt märkimisväärseks 1 g annab ligikaudu 1 kcal energiat Ravimtaimena on küüslauk juba ammu tuntud.Küüslauk on Kagu-Aasiast ja India põhjaosast pärit taim. Ta on üks vanemaid kultuurtaimi, keda on kasvatatud enam kui 5000 aastat. Tänapäeval on peamised küüslaugu kasvatajad Hiina, Lõuna-Korea, India, Hispaania ja USA. Küüslaugu sibul koosneb paljudest osasibulatest, mida ümbritsevad kuivanud muundunud lehed sibulasoomused. Kui varrelehed hakkavad kolletuma, on õige aeg saagikoristuseks. Küüslauku sobib tarvitada nii värskelt kui ka kuivatatuna. Saadaval on küüslauk ka helvestena ja pulbriks jahvatatuna. Tuntakse enam kui 30 küüslaugusorti, mis erinevad üksteisest peamiselt sibula värvi poolest. Paljundada saab küüslauku nii osasibulate kui ka õisikus arenevate sigisibulatega. Rikkalikult on küüslaugus seleeni. Küüslauk on kibeda veidi põletava maitsega.
ainujumalana. Tarapitat tundis Virumaa rahvas saarlaste suure jumalana. On teada ka, et eestlaste appihüüd oli: “Taara avita!” Surnute hinged. Surm ei tähendanud muistsele eestlasele inimisiku lõppu. Arvati, et ka surnu hing vajab toitu, rõivaid ja tarberiistu nagu elavgi inimene. Seepärast pandi surnule hauda kaasa panustena esemeid (toit, tööriistad, ehted jm.). Hingedeaeg on surnutele pühendatud aeg hilissügisel, kui puulehed hakkavad kolletuma, (looduse suremine). Usuti, et surnute hinged külastavad sel ajal oma endist kodu ning püüti nendega olla heades suhetes (kaeti neile toidulaud, nendega kõneldi, viidi tare peale ande, köeti saun). Hingedeajal elati vaikselt, hoiduti müra tekitavatest kodustest töödest, söödi tavanditoite, viideti aega jutuvestmise ja mõistatamisega. Kasutatud kirjandus Mägi, M. 2003. Eesti aastal 1200. Tallinn: Argo Troska, G; Viires, A; Karu, E; Vahtre, L; Tõnurist, I. 2007
valgust armastavatele liikidele. Valguslembesed on näiteks harilik jalakas ja harilik haab, varjulembesed aga sinilill, laanelill ja jänesekapsas. Ka enamik sõnajalgu on varjutaimed. Päikeselises kasvukohas muutuvad nende lehed kuival ajal pruunilaiguliseks ja kahvatuks. Mõned sõnajalad on päikese suhtes eriti tundlikud. Üks sellistest on läiksõnajalg, kes vajab täiesti varjulist kasvukohta ning isegi poolvarjus võib liigsest päikesest kolletuma hakata. Oluline on leida talle tuulevaikne kasvukoht, sest tuules murduvad ta lehed kergesti. Ka aleuudi adiantum ja himaalaja adiantum ei talu otsest päikest ja on väga kuivatundlikud. Ööloomana võib välja tuua hallhundi ja päevaloomaks on metskits. Ultraviolettkiirgus (intensiivne või mitte, kellele vajalik, ohtlik, millised kohastumused, jne) Puisniidud asuvad enamasti parasvöötmes, Läänemeremaades, mis asub ekvaatorist kaugel. Seetõttu
3. Õitsemine algab õite avanemisega. Vahe õiepungade moodustumisest kuni õitsemiseni on umbes 10 päeva. Õitsemine on sorditi erineva pikkusega: mõni sort õitseb kaua ja rikkalikult, mõni sort praktiliselt ei õitsegi. Selles faasis saavutavad taimed oma maksimaalse kõrguse, varte kasv peatub ja algab intensiivne toitainete varumine mugulatesse. Sellel ajal avalduvad kõige selgemini ka välised sordiomased tunnused. 4. Valmimine algab, kui taimedel hakkavad alumised lehed kolletuma (jälgida lehti kolletumist võib põhjustada ka lehemädanik või liiga tihe taimede seis!). Õitsemisest kuni valmimiseni kulub varastel sortidel umbes 3, hilistel aga kuni 6 nädalat (või rohkemgi). Sageli lõpetab hiliste sortide kasvu hoopis öökülm. Kartuli bioloogilised iseärasused Kartulile sobivad kasvamiseks keskmised või kergema lõimisega, soodsa veereziimiga ja vähese kivisusega mullad, mille pH on 4,5-7,5. Samuti ei armasta ta
Varre pikkus sõltub sordist Sarnaneb teiste kapsastega juuni algul (istikud siis 40 Kui vähe vett, alumised Enne püsivate külmade Hele, tumeroheline; punakas niiskuse poolest ja valguse päeva vanad) lehed hakkavad kolletuma saabumiseni tuleb või violetne Nuhtlused suur ja väike mullapalliga välja kaevata ja Juurestik sarnaneb peakapsa kapsaliblikas keldrisse viia. Sealt saab siis
Saagikoristus ja säilitamine Varajastelt sortidelt võib tarbimiskõlblikke porgandeid saada alates juulikuust, kiletunnelis kasvatatud porgandi puhul aga veelgi varem. Olenevalt sordist võib porgandisaaki koristada kuni oktoobri keskpaigani. Pikemaajaliseks säilitamiseks mõeldud porgandi koristamisega ei maksa rutata. Mullas säilitab porgand oma kvaliteedi paremini kui hoidlas. Samas ei tohiks porgandit ka põllule liiga kauaks jätta, kui pealsed kipuvad kolletuma, kuivama ja kergesti katkema, siis on 13 juba tegemist ülevalmimisega. Nõrgemad öökülmad ei tee porgandile liiga, kuid peale öökülmi võivad lehed muutuda hapraks ja seetõttu on masinkoristamine raskendatud. Porgand koristatakse meie oludes enne suuremate öökülmade saabumist - septembri kolmandal või oktoobri esimesel dekaadil. Porgandi saagikus varieerub olenevalt sordist ja külviskeemist 30-80(100) tonni hektarilt
sigimikku - toimub viljastumine. Üks spermium (isassugurakk) liitub munarakuga areneb idu, teine spermium liitub lootekoti teistuumaga - areneb endosperm. Pärast viljastumist lakkab kõrre, lehtede ja juurte kasv ning algab pea täitumine. Valmimine algab tera moodustamisega ja jätkub selle täitumise ja küpsemisega. Valmimise võib jaotada kolme järku. Piimküpsuses toimub terade jämenemine, veesisaldus on 65...70%, faasi lõpus ~40%; tera hakkab tõmbuma valkjaks, lehed alt kolletuma, tera sisu on piimjas. Vahaküpsuses lehed kolletuvad, terad on vahataolise sisuga. Veesisalduse vähenemisel 35...40%-ni lakkab varuainete kogunemine, veesisaldus faasi lõpus 20...25%; tera on bioloogiliselt valminud. Täisküpsuses kuivavad taimed täielikult, terade veesisaldus langeb alla 20%. Faasi lõpus (7...12 päeva möödumisel) kaotavad terad sideme pähikutega ja võivad variseda (kaer) või vihmaste ilmadega hakata idanema (rukis, nisu). Tekst: M. Paivel http://www.pikk
Eriti tundlik on harilik tamm kevadiste hiliskülmade suhtes. Lehed on sulghõlmised, 5-7 hõlmapaariga, äraspidimunajad. Hõlmad ümardunud tipuga, rootsu ümber sisselõige. Lehelaba pikkus on 7-16 cm, laius 2-8 4 cm, lehed võrsel vahelduvalt. Noored lehed on sageli punakad. Suvel muutuvad lehed aga paksemaks ja nahkseimaks. Lehed on pealt tumerohelised, alt helerohelised, paljad või harva lühikarvased. Septembris hakkavad lehed kolletuma, hiljem pruunistuvad. Mõnel teisendil jäävad lehed kauaks külge, sageli isegi talveks. Lehed kõdunevad aeglaselt suure parkainesisalduse tõttu. Harilik tamm õitseb lehtimise ajal, mis toimub mai lõpul ja juuni algul. Isasõied moodustavad 3-6 cm pikkuse kollalasrohelise rippuva urva, mis asuvad 2-3 kaupa või üksikult möödunud aasta võrse tipul või noore võrse alumises osas. Emasõied moodustavad noorel võrsel 2-3 kaupa pikal punakal varrekesel isasõitest kõrgemal
Vanus 80-100a. Täiesti külmakindel, valgusnõudlik, kasvab peam viljakatel ja väga viljakatel kasvukohtadel. Keskmise tormikindlusega. Harilik tamm Quercus robur 30-40m kõrgune puu. Laikuhikja võra ja tugevate okstega. Puistus kasvades on tüvi väikese koondega ja hästi laasuv. Koor noorelt oliivpruun, hiljem peaaegu must, paks, pikilõhedega. Pungad munajad, ladvapung ümbritsetud rohkete külgpungadega. Noored lehed sageli punakad. Lehed sulghõlmsed, nahkjad. Septembris hakkavad kolletuma, hiljem pruunistuvad. Õitseb lehtimise ajal (mai-juuni). Paljuneb peam tõrudest, noores eas annab ka kännuvõsu. Valgusnõudlik, ei talu ülavarju, talub aga külgvarju. Üldiselt külmakindel, väga külmad talved võivad kahjustada viimase aasta võrseid. Tundlik hiliskülmade suhtes. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab huumusrikkaid liivsavimuldi. Ei talu liigniiskust, talub aga lühiajalist üleujutust. Väga võimsa juurstikuga, Eestis kõige tormikindlam. Puit
See vapper lill ajab oma varsi ja õisi isegi läbi lume valguse poole sellest on tulnud ka tema nimi. 15 Looduslikult lumikelluke Eestis ei kasva. Selleks, et nii vara kevadel õitsema hakata, peab ta juba suvel koguma varuaineid ja sibul ongi see koht, kuhu tagavarad hoiule pannakse. Sellepärast ei tohiks lumikellukese rohelisi lehti kohe pärast õitsemist ära lõigata, vaid oodata, kuni nad hakkavad kolletuma. Siis võime kindlad olla, et varuained on järgmiseks kevadeks tallele pandud. Nii on see ka kõigi teiste sibul-lilledega (tulbid, nartsissid jt.). Samal ajal valmivad ka lumikellukese viljad ümarad lihakad pallikesed, mida kutsutakse kupardeks. Lumikellukese sibulad on mürgised. Seetõttu tuleks rohimise ajal tähelepanelik olla, et mullast välja tulnud sibulaid keegi suhu ei pistaks. (lisa 9. pilt lumikellukesest). 16 KEVADE PUUD
Noored lehed sümbioosis kiirikbakteriga Frankia, kohal (6,3 tm/ha/a). Vanus 80-100 a., sageli punakad. Lehed sulghõlmsed, 5-7 mistõttu on võimeline siduma harva kasvavad vanemaks (150-160 a.). hõlmapaariga, 7-15 cm pikad, nahkjad. õhulämmastikku ja seeläbi parandama Keskmine boniteet kõrge: 1,3. Raieküpsete Septembris hakkavad kolletuma, hiljem mullaviljakust. puistute tagavara võib olla kõrge (400-500 pruunistuvad. Mõnel teisendil jäävad lehed Väga kiirekasvuline (kõige kiirekasvulisem tm/ha). Eesti rekordpuistu (haava talveks puule. lehed on parkainetest väga puuliik Eestis: 7,5 tm/ha/a). Kasvukiirus triploidne vorm, kasvab Järvseljas), mis on rikkad, kõdunevad halvasti.
mõisapargis ja on 32,6 m kõrge. On laikuhikja võra ja tugevate okstega puu. Puistus kasvades on tüvi väikese koondega ja hästi laasuv. Koor noorelt oliivpruun, hiljem peaaegu must, paks, pikilõhedega. Pungad munajad, ladvapung ümbritsetud rohkete külgpungadega. Noored lehed sageli punakad. Lehed sulghõlmsed, 5-7 hõlmapaariga, 7-15 cm pikad, nahkjad. Septembris hakkavad kolletuma, hiljem pruunistuvad. Mõnel teisendil jäävad lehed talveks puule. Lehed on parkainetest väga rikkad, kõdunevad halvasti. Õitseb lehtimise ajal (mai-juuni). Viljakandvus üksikpuudel 20-25 a., puistus 50-60 a. Isaõied 3- 6 cm pikkused rippuvad urvad, mis asuvad eelmise aasta võrsete tipul 2-3-kaupa. Emasõied 2-3- kaupa noortel võrsetel
音符 ⇒ 横 参考 ⇒ 光 源 ⇒簧 1 kollane, u¨ ks viiest v¨arvist [青黄赤 3 3:唐代 ajastul alla kolme aastane pe- 白黒], vastab keskpunktile, maale, relaps valitsejale—hiina aristokraatide v¨arv 4 kolletanud, k¨ups vili 2 kolletuma, koltuma 66 黒 ¨ OKE LO ¨ SAGEDUS B . KANJI SHOHO 11 302 263 139 ✄ かん か ふくろ ✂会意 ✁Vana kuju ぐんじょう, koosneb 柬 ja 火. 柬 kujutab pungil kotti , mida tule 火
annaabi.ee 
