Ringi seda poolust, mis algab rohelisega läbi kollase punaseni nimetab ta plusspooluseks ja vastaspoolt miinuspooluseks. Pluss- ja miinusvärvid, värvused ja tunded Goethe seob värvused tunnetega. Plusspoole ja miinuspoole värvid kutsuvad esile erinevaid emotsioone. Ta mõistab värvusi kui meelelisi kvaliteete, mis on lahutamatult seotud inimese teadvusega. Seega polnud Goethe kaugel tänapäeval kasutatavatest värvipsühholoogia testidest. Kollakaspunased toonid, mis asetsevad värviringi plusspoolel assotsseeruvad valguse ja tugevusega, sooja turvalise auraga. Värviringi miinuspool, mis algab sinisega rõhutab kaotusevalu, süngeid mötteid, tekitab distantsi. Lilla süvendab meis ebakindlust, nõrkust ja igatsust. Harmoonilised värvid, harmoonilised tunded Värviringi kõrval paneb Goethe kokku väiksemaid kolmnurki, kus demostreerib eriti mõjuvaid ,,värviakorde" ehk siis kooskõlasid. Jagades värve erinevateks mõjugruppideks
köige üleval ja roheline all. Ringi seda poolust, mis algab rohelisega läbi kollase punaseni nimetab ta plusspooluseks ja vastaspoolt miinuspooluseks. Pluss- ja miinusvärvid, värvused ja tunded Goethe seob värvused tunnetega. Plusspoole ja miinuspoole värvid kutsuvad esile erinevaid emotsioone. Ta mõistab värvusi kui meelelisi kvaliteete, mis on lahutamatult seotud inimese teadvusega. Seega polnud Goethe kaugel tänapäeval kasutatavatest värvipsühholoogia testidest. Kollakaspunased toonid, mis asetsevad värviringi plusspoolel assotsseeruvad valguse ja tugevusega, sooja turvalise auraga. Värviringi miinuspool, mis algab sinisega rõhutab kaotusevalu, süngeid mötteid, tekitab distantsi. Lilla süvendab meis ebakindlust, nõrkust ja igatsust. Harmoonilised värvid, harmoonilised tunded Värviringi kõrval paneb Goethe kokku väiksemaid kolmnurki, kus demostreerib eriti mõjuvaid ,,värviakorde" ehk siis kooskõlasid.
Haab http://miksike.ee/docs/referaadid2006/haab_keithlemendik3.jpg HAAB 1)Eesti kõrgeim haab on (40,8 m ja diameeter 53 cm) kasvab Järvseljal . 2)Noortele lehetele on iseloomulikud kollakaspunased või pruunikad, suvel tuhmrohelised ja sügisel sageli punased lehed. https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/2/22/Goldground.jpg/220px 1)Noored oksad on toiduks paljudele loomadele, maharaiutud latvade oksad süüakse koorest paljaks näiteks jäneste ja hiirte poolt, võrseid ja lehti söövad ka põdrad ja kitsed. http://y.delfi.ee/norm/46609/1951659_adinkK.jpe 2)Eelkõige on haab põhitoiduks kobrastele. http://g2.nh
Emasurvad on kuni 12 cm pikad, hõbehallid kattesoomuste karvade tõttu, emakasuudmed punased. Õitseb enne lehtede puhkemist aprilli lõpus või mai algul. Lehed on peaaegu ümmargused või veidi rombjad, läbimõõt 3...5 (10) cm pikad ja peaaegu niisama laiad, tömbilt saagja või laineliselt täkilise servaga lihtlehed. Noortel võrsetel ja vesivõsudel suuremad, munajad, teravneva tipuga ja sirge või nõrgalt südaja alusega. Noored lehed iseloomulikult kollakaspunased või pruunikad, suvel tuhmrohelised, sügisel sageli punased. Vars: Noorelt on värvus rohekast hallikani, vanemalt tumehall, kaua sile, pikkade pragudega korp tekib alles kõrges eas. Noored võrsed läikivpruunid, pungad vaigused, läikivad, terava tipuga. Tüvi sirge, silinderjas, läbimõõt kuni 1m, oksi vähe, kuid need on tugevad ja palju harunenud. Juurestik on maapinnalähedane, külgjuured hästi arenenud.
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Referaat ''Maimu koobas'' Koit All PM2A 2013 Maimu koobas e. Mägiste (Mäkiste) põrguhaud Iseloomustus Aruküla lademe Tarvastu kihtide paljand, milles on ilus koobas. Paljanduvad kollakaspunased pôimjaskihilised keskmiselt tsementeerunud liivakivid. Pôimjad seeriad paksusega 30-50 cm on hästi välja kujunenud , kihipindadel sageli Fe-hüdroksiidsed kiled, värvustoon vaheldub kihiti (1-5 mm) kollakast tumevioletini. Koopa seintel, eriti koopaava vastasseinas on rohkesti kihilisust lôikavaid valge liiva pesi. Pesad valdavalt ümmarguse , harvem korrapäratu kujuga ja läbimôôduga kuni 20 cm. Paljandi pikkus piki nôlva 7m, kôrgus 3,5 m.
Haab (Populus tremula) Liigi kirjeldus Haab on mitmeaastane heitlehine lehtpuu. Kõrgus kuni 36m, vanus harilikult kuni 100 a. Juurestik on maapinnalähedane, külgjuured hästi arenenud. Tüvi sirge, silinderjas, läbimõõt kuni 1m, oksi vähe, kuid need on tugevad ja palju harunenud. Lehed on peaaegu ümmargused või veidi rombjad. Noored lehed iseloomulikult kollakaspunased või pruunikad, suvel tuhmrohelised, sügisel sageli punased. Õied on ühesugulised, koondunud ruljateks urbadeks. Õitseb enne lehtede puhkemist aprilli lõpus või mai algul. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase
Kuumtöötlemisel säilib A-vitamiin peaaegu täielikult. Et A-vitamiini puudus kasvuealiste laste toidus pidurdab kasvu, nimetatakse seda ka kasvuvitamiiniks. A-vitamiini puudus põhjustab kanapimedust ning teisi silmahaigusi, nõrgendab üldist vastupanuvõimet haiguste, eriti hingamiselundite suhtes. A-vitamiini leidub kalamaksaõlis, maksas, piimas, võis, munakollases. Karotiini sisaldavad rohelised, kollakaspunased ja kollased köögiviljad, nagu spinat, kapsas, porgand, tomat, magus punane pipar, kukeseened, liivapuravikud, kibuvitsamarjad, ploomid jt. D-vitamiin on samuti rasvas lahustuv vitamiin. Ta mõjustab kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. D- vitamiini soodustab vajalikul hulgal kaltsiumi ja fosfori kogunemist luustikku ja hammastesse. D-vitamiin tekib ka inimese nahas ultraviolettkiirte toimel. Inimese nahas leidub vähesel määral
veidi pehme. Süüa võib mangostani viljaliha värskelt ja puuviljasalatitesse lisatuna. Kilohind 25,05 eurot (392 krooni). Tema lehti ja juuri kasutatakse kõhuvalu, kõhulahtisuse ja põletike raviks. http://www.youtube.com/watch?v=pGPD64DiwxQ&feature=Play List&p=E9695FD7213586F7&index=4 TAMARILLO EHK PUUTOMAT Tamarillo on pärit Peruust ning kuulub kartuli ja tomatiga ühte sugukonda. Toored tamarillo’d on kollakaspunased, kuid muutuvad küpsedes tumepunaseks. Tumepunane on ka viljaliha ja maitselt on see magus. Oranži osa maik võib olla ka mõrkjas. Tamarillo passib magustoiduks ning kooritult puuvilja- ja aedviljasalatitesse. Tamarillo’t on lihtsam koorida, kui kasta see hetkeks keeva vette. Hoida külmas, 2-5 soojakraadi juures. Sisaldab A, B, C ja K vitamiine Kilohind 18,66 eurot (292 krooni). Toitainete sisaldused 100g toidu söödava osa kohta › Vesi 81
Vahelduvad lihtlehed Vahelduvad lihtlehed Peaaegu ümmargused, läbimõõt kuni 7 cm, Elliptilised, teritunud tipuga, kortsus, kuni 15 cm jämedalt saagja või lainelise servaga. Noortel pikad, terve või lainja servaga, pealt võrsetel lehed palju suuremad, kolmnurksed, terava hallikasrohelised, alt hallikasviltjad. Leheroots kuni tipu ja sirge alusega. Noorelt lehed 1 cm pikk. Sulgroodne. kollakaspunased. Leheroots pikk, peenike. Võrse ja punga iseloomustus Võrse ja punga iseloomustus Noored võrsed tugevad, hallikaskollased. Pungad Noored võrsed läikivpruunid. suured, kollakas- või punakaspruunid. Pungad Pungad piklikmunajad, terava tipuga, vaigused, kaetud kahe kokkukasvanud soomusega, mis läikivpruunid
(Esociformes) seltsi, hauglaste (Esocidae) sugukonda ja haugi (Esox) perekonda kuuluv röövkala. (http://et.wikipedia.org/wiki/Haug ) Välimuse kirjeldus Haugi värvus on tähniline, heledad vöödid kulgevad risti ja piki keha. Sõltuvalt kaldavöötme veetaimestiku iseloomust ja arenguastmest on haug hallikasroheline, hallikaskollane või hallikaspruun, selg on tume, kõht valkjas hallide tähnikestega. Selja-, päraku- ja sabauim on punakaspruunid, rinna- ja kõhuuimed kollakaspunased. Haugi keha on suhteliselt pikk, nooljas. Pea on tugevasti välja venitatud, alalõug nihutatud ettepoole. Alalõua hambad on erineva suurusega ning on määratud saagi haaramiseks. Teistel suuõõne luudel paiknevad hambad on väiksemad, nad on oma teravate tippudega suunatud kurgu poole ja võivad luid katvasse limanahka alla tõmbuda. Seetõttu on saaki neelata kerge, kuid kui see püüab lahti pääseda, tõusevad hambad limanahast üles ja tungivad tuhande nõelana ohvrisse.
Võra on lai, munajas või ümarovaalne, vahel silinderjas, oksad tugevad, harvad. Puistus hästi laasuv. Koor ning võrsed on rohkekashall või hall, vanas eas tumehall, pikirõmeline. Noored võrsed läikivpruunid. Pungad piklikmunajad, terava tipuga, vaigused, läikivpruunid. Lehtedest on Vahelduvad lihtlehed,peaaegu ümmargused, läbimõõt on kuni 7 cm jämedalt saagja või lainelise servaga. Noortel võrsetel lehed palju suuremad, kolmnurksed, teravad tipu ja sirge alusega. Noorelt lehed kollakaspunased. Leheroots pikk ning peenike. Õitseb enne lahtiminemist aprilli lõpul mai algul. Kahekojaline liik. Õied paiknevad urbades. Isasurvad 7-8 cm pikad, rippuvad, tumepunased. Emasurvad kuni 12 cm pikad, rippuvad, vähem värvunud. Vili on kupar, mis avaneb kaheks pooleks. Seemned väikesed, varustatud karvatutiga. Valminvad juuni lõpul, juuni algul. Haab on väga rohkesti kahjustavad seenhaigused, haavataeliku poolt on nakatatud enamik Eesti suurematest haabadest
Samblakimalane (Bombus muscorum) ja jaanikimalane (Bombus humilis) on värvuselt üleni pruunid. 2. Hallid kimalased Eestis leidub neist kahte liiki. Hallkimalane (Bombus veteranus) on värvuselt valkjas- või kollakashall. Metsakimalane (Bombus sylvestris) on kollakashalli rindmikuga, tema tiibade vahel on must vööt, tagakeha esimesed kaks lüli on rohekaskollased, kolmas enamasti must, neljas ja viies kollakaspunased ning kuues keskelt paljas ja ääristatud punaste karvadega. 3. Mustad kimalased Eestis leidub kolme liiki. Musta värvi kimalastel on tagakeha tipp punane. Kivikimalasel (Bombus lapidarius) on suirakorvikest ümbritsevad pikad karvad süsimustad. Tumekimalasel (Bombus ruderarius) on suirakorvikestest ümbritsevad pikad karvad punased. Mustad kimalased, kellel on kollased triibud jagatakse omakorda triipude järgi
tugevad, harvad. Puistus hästi laasuv. Koor rohekashall või hall, vanas eas tumehall, pikirõmeline. Noored võrsed läikivpruunid. 4. Lehed ja pungad: Pungad piklikmunajad, terava tipuga, vaigused, läikivpruunid. ahelduvad lihtlehed, peaaegu ümmargused, läbimõõt kuni 7 cm, jämedalt saagja või lainelise servaga. Noortel võrsetel lehed palju suuremad, kolmnurksed, terava tipu ja sirge alusega. Noorelt lehed kollakaspunased. Leheroots pikk, peenike. 5. Õied ja viljad: õitseb enne lehtimist aprilli lõpul mai algul. Kahekojaline liik. Õied paiknevad urbades. Isasurvad 7-8 cm pikad, rippuvad, tumepunased. Emasurvad kuni 12 cm pikad, rippuvad, vähem värvunud. Vili on kupar, mis avaneb kaheks pooleks. Seemned väikesed, varustatud karvatutiga. Valmivad juuni lõpul, juuli algul. 6. Kasvunõuded: ülmakindel. Valgusnõudlik. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab viljakaid huumusrikkaid muldi
Kasvab Euroopas, Aasias ja Lääne-Siberis. Kasvab hästi viljakatel saviliiv- ja liivsavimuldadel, leidub ka soostuvatel muldadel. Suur osa kasvab naadi ja angervaksa kasvukohatüübis. On kiirekasvuline, kuid lühiealine 50- 70 a. Kasvab peamiselt puhtpuistuna. Puit on pehme ja punakasvalge. Kasutatakse saet, siseviimistluses ja söet. Harilik haab 30 m kõrgune, tüvi sirge, silinderjas. Võra lai ja ümarovaalne. Lehed mai keskel, algul on need kollakaspunased. Leidub Euroopas, Aasias, Põhja-Aafrikas. Eestis kasvab koos kuuse kase ja lepaga. Õitseb aprillis, mais. Seemned valmivad juuni lõpus või juuli algul. On kahekojaline liik, isasõitega isendeid leidub rohkem. Paljuneb juurevõsude abil(eestis). On kasvukiiruselt Eestis II kohal. Vanus 80-100 a. Keskmine boniteet 1,3. On külmakindel ja valgusnõudlik, kasvab viljakatel kasvukohtadel. Kasvatamise peamiseks probleemiks on seenhaigused eriti just haavataelik. Kasutatakse
Väga kiirekasvuline (Eesti kiirekasvuliseim liik). Lühiealine, maks vanus 50-70a. Puit pehme, punakasvalge, suurte säsikiirtega. Harilik haab Populus tremula Kuni 30m kõrge puu. Tüvi sirge, silinderjas, noores eas siledakooreline, vanemas eas aga kaetud korbaga. Võra lai ümarovaalne või laisilinderjas. Puistus laasub kiiresti ja kõrgelt. Lehed peaaegu ümmargused, jämedalt tömpjassaagja servaga. Lehtib mai keskel, lehed algul kollakaspunased. Ka sügisel on lehed punased, eriti noortel puudel. Õitseb enne lehtede puhkemist aprillis-mais. Seemned valmivad juuni lõpul, juuli algul. On kahekojaline liik, reeglina leidub isasõitega isendeid rohkem. Eestis paljuneb peamiselt juurevõsude abil, juurevõsu annab väga rikkalikult. Noorelt kiirekasvuline. Vanus 80-100a. Täiesti külmakindel, valgusnõudlik, kasvab peam viljakatel ja väga viljakatel kasvukohtadel. Keskmise tormikindlusega. Harilik tamm Quercus robur
vanemas eas lõhestunud. Noored võrsed oliivpruunid või punakad, peenikesed. Lehed: vahelduvad lihtlehed. Elliptilised või munajad, teritunud tipuga, peensaagja servaga, kuni 8 cm pikad, läikivad. Leheroots kuni 5 cm pikkune Õied või õisikud: õitseb mais. Õied valged, 4-8 kaupa sarikõisikutes, tavaliselt õitsemine väga rikkalik Liigi eritunnused: Viljad peaaegu kerajad, küllaltki pika viljavarrega, umbes 1 cm läbimõõduga, kollakaspunased, hapumõrkja maitsega, valmivad septembris.Külmakindel. Kasvukoha nõuded: valgusenõudlik. Väga külmakindel, mullastiku suhtes vähemnõudlik, kuid eelistab viljakaid muldi Kasutamine haljastuses: kasutatakse hekitaimena, õitsemisajal küllaltki efektne. Samuti kõrgelt hinnatud alleetaimna. Kasutatud kirjandus: http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/ida-mariounapuu.html http://miksike.ee/docs/referaadid2005/ounapuud_teelekepler.htm http://ak.rapina.ee/jaan/pk/mariou-t.jpg 4
Hägusloogika (ik fuzzy logic) (Vt Tamme, Tammeti, Pranki õpikut) Soriitide paradoksid Vaatleme õunte rivi paradoksi. Oletame, et me korjasime aiast sada õuna. Jaotame õunad punasteks, kollasteks ja rohelisteks. Järjestame igat liiki õunad värvi intensiivsuse järgi, nii et tulemuseks on pikk õunte rivi, mis algab päris roheliste õuntega; edasi tulevad kollakasrohelised toonid, mis lähevad järkjärgult üle kollasteks toonideks; kollastele õuntele järgnevad kollakaspunased õunad ning rivi lõpeb täiesti punaste õuntega. Tähistame selle rivi õunad õ1,õ2,õ3,...,õ100 Me saame sõnastada õunte rivi kohta kolm väidet: 1. Esimene õun õ1 on roheline. 2. Kui õi on roheline, siis õi+1 on roheline (1 i 100). 3. Viimane õun õ100 ei ole roheline. Väited 1ja 3 on ilmselt tõesed. Väide 2 tundub küll kahtlane, kuid ta on pigem tõene kui väär
kõrgelt. Lehed peaaegu ümmargused, 5-7 paberi tootmiseks. Keskmine juurdekasv tarbekunstis. cm, jämedalt tömpjassaagja servaga. aastas 11 16 m 3/ha, max - 25 m 3/ha. Puitu kasutatakse siseviimistluses (uksed, trepid, Lehtib mai keskel, lehed algul Keskmine raiering 20 25 aastat. parkett, liistud), mööblitööstuses, kollakaspunased. Ka sügisel on lehed Aretuseks kasutatakse vegetatiivset laevaehituses, alkoholitööstuses (veini- punased, eriti noortel puudel. paljundamist, peamiselt viski ja brändivaadid). Suure areaaliga liik: Euroopas, Aasias, Põhja- meristeempaljundust. Eestisse planeeriti On ka mitmeid vorme, mis on hinnatud Aafrikas
Harilik haab (Populus tremula) Kuni 30 m kõrge puu. Kõrgeim haab kasvab Järvseljal kv. 243 ja on 40 m kõrge. Tüvi sirge, silinderjas, noores eas siledakooreline, vanemas eas aga kaetud korbaga. Võra lai ümarovaalne või laisilinderjas. Puistus laasub kiiresti ja kõrgelt. Lehed peaaegu ümmargused, 5-7 cm, jämedalt tömpjassaagja servaga. Lehtib mai keskel, lehed algul kollakaspunased. Ka sügisel on lehed punased, eriti noortel puudel. Suure areaaliga liik: Euroopas, Aasias, Põhja-Aafrikas. Eestis kasvab peamiselt segus teiste puuliikidega (kuusk, kask, lepad). Suhteliselt harva moodustab ka puhtpuistusid. Õitseb enne lehtede puhkemist aprillis-mais. Isasurvad tumepurpurpunased 7-8 cm pikad emasurvad - 12 cm pikad vähem värvikad. Seemned valmivad juuni lõpul, juuli algul. On
annaabi.ee 
