ülevenitatud, nii et kui sa vajud küüru, siis saab sellest sinu normaalne kehaasend. Kui püüda end sirgestada ei ole see võimalik ilma valuta. Lihased ja ligamendid ei funktsioneeri enam normaalselt *Vale rühi puhul suureneb düskomfort ja valu - see võib tekitada isegi peavalu, valu õlgades, kätes, silmade ümbruses, mis on tingitud pea eespool asetsemisest. Kümerad, kössis õlad võivad vallandada peavalusid, kuna õlavöötme lihased kinnituvad koljul *Võib tekkida lõualuuvalud - tingitud pea eespool asetsemisest. Seda valu on varem arvatud ainult stomatoloogiliseks probleemiks. Tänapäeval me teame, et lõualuuliigese valu raskendab või on tingitud valest kehaasendist. 14. Kuidas selga kaitsta ülekoormuse eest? *Päeva jooksul, eriti töö juures, kontrolli sagedasti oma kehaasendit. Eesmärgiks on see, et hea rühtmuutuks harjumuseks *Väldi asendeid, mis tekitavad seljalihastes pinget, näiteks
Sidekirmed – õhukesed kõõlusmembraanid (üksikute lihaste ja lihasrühmade ümber) Sünoviaalpaun – kohtades kus kõõlus liigub oma naaberelundi suhtes. (lihaste all väikesed padjakesed, kus peal lihased liiguvad) Kõõlustupp- üla- ja alajäsemete pikkade kõõluste ümber Fibroosne plokk- silma koobas KERELIHASED (Torso) 1. Lülisambasirgestaja (seljal)- algus ristluu tagumine pind ning niudeluuharjalt ja kinnitub koljul (Ühepoolse tegevusel kallutame, kahepoolsel tegevusel sirgestab selga.) SELJA SIRGEKS AJAMINE 2. Romblihas (rombikujuline)- algab kahelt alumiselt kaelalülilt ja 4 ülemiselt rinnalülilt ja kinnitub abaluule (lähendab õlavöödet) 3. Seljalailihas- (langetame õlavart nt suusatamisel) Algab rinnalüli ogajätkedelt ja kinnitub õlavarreluu väikesele köbrukesele. 4. Trapetslihas- Algab kuklaluult ja kinnitub abaluuharjale, (tõstab õlavöödet)
aga luud hõredad aga siis tuli välja et oli aastaid kasutanaud glükortikoide sisaldavaid ravimeid Luude tihedust vähendavad ka kindlad ravimid. Näiteks pretisoloon, kortisool( sisaldavad glükortikoide) Luud on kaetud luuümbrisega. Luu paksenemine tekibki luuümbrisega. Sinna kasvavad siisse veresooned ja närvid ja siis nad varustavad sellega luukudet Kavuhormooni produktsioon on öösel suurem luude funktsioonid 1. Skelett on tugiaparaadiks 2. Luudel on kaitsefunktsioon ( näiteks koljul peaaju kaitseks, roietel rindkere õõnendite kaitseks, vaagnal osalt seedeelundite kaitseks aga suuremalt jaolt erituselundite kaitseks, lülisambal seljaaju kaitseks) 3. Bioloogiline funktsioon seisneb sellest,et luud osalevad ja mineraalide ainevahetuses. Eriti kaltsiumi ainevahetus. luud on kaltsiumi depooks. Ja kaltsiumi taset veres üritab organism hoida stabiilsena. 4. Vereloome funktsioon luudes on luuüdi mis tootab vereliblesid Kuju poolest jagunevad luud nelja rühma
Sahkluu moodustab nina vaheseina. Sarnaluu on paariline luu, mis on näokolju luudest üks tugevamaid. Alalõualuu nurk sõltub east ja mälumisfunktsioonist. Imikul 150 kraadi, täiskasvanul 110 130 kraadi, simpansil 90 krradi ja lumeinimesel 100 kraadi. Keeleluu asetseb alalõua ja kõri vahel, on hobuseraua kujuline. Kuulmeluukesed lateraalselt mediaalsele : vasar, alasi ja jalus. Kogu koljul eristatakse: kolju lagi kolju põhimik Koljuõmblused. lamdaõmblus. Pärgõmblus. soomusõmblus. Kolju ealised iseärasused. Vastsündinul on suur ajukolju aga väike näokolju, lõuad on nõrgalt arenenud. Vastsündinul on tulevaste õmbluste ristumiskohal sidekoelised vahekihid ehk lõgemed. Raugaeas muutuvad koljuluud õhemaks ja hapramaks. Soolised erinevused. Naise koju on mehe omast väiksem ja kergem
Vaata villemsi konspektist! inimene on selles mõttes eriti plastiline olend, kuivõrd ta suudab, paremini kui ükski teine loom, kohaneda muutuva ümbrusega põhjusel, et ta suudab aktiivselt kohandada ümbrust vastavalt oma vajadustele. 8. sooline valik: mõiste tähendus ja võimalikud põhjused 9. inimese evolutsiooni põhijooned alates lahknemisest meie ja simpanside ühisest esivanemast Ühisel eellasel pidi esinema bipeadalism, õige kuklamulgu paigutus koljul, reieluu ehitus,(meie vaagnaluu on laiem kui inimahvidel), põlveliigese ehitus, reieluud on paralleelsed(meil on reieluud sissepoole suunatud). Puude otsas elamisega seotud adaptsioonid kadusid väga aeglaselt. Ka miljon aastat bipedalismi ei muutnud oluliselt üldpilti. Säilusid inimahvidele omased pikad käed ja suhteliselt lühikesed jalad ning rindkere. Tuntuim australopiteek on Australopithecus afarensis, sest üks leidusest hüüdnimega Lucy moodustas peaaegu täieliku skeleti
kahe jala amb. 14. sajandi teine kolmandik oli ambude ja nendega seonduva küllalt intensiivne arenguperiood. Levisid laiemalt liitammukaared, kirjalikes allikates nimetati neid nende ühe koostisosa järgi veidi eksitavalt sarvambudeks. Kasutusele tulid isegi terasest ammukaared, esmakordselt mainiti neid 1313. aastal. Laiemalt levisid need siiski alles pärast 1425. a. Ambude võimsust illustreerivad hästi 1361. aastast pärinevad Visby kalmistu materjalid, kus 1185-est luustiust 126-el koljul on ammunooleotste poolt tekitatud vigastus. Seega pidi ammunool läbima kiivri, mõnede sõdalaste puhul ka rõngaskapuutsi (coif) ja alles seejärel jäi pidama sõdalase pealuus. 6. Millised olid ambude vinnastamisevõtted ja vahendid nende ajaloolises arengus? Esimesi ambe vinnastati ilma abivahenditeta toetati amb maha, astuti kaarele ja sikutati nöör paika. Raskemate ambude jaoks võeti kasutusele jalused ja vööhaagid
* holistlik kõikehõlmav terviklik kontseptsioon. disease tuntud, objektiivselt määratletud patoloogiline protsess illness objektiivne patoloogia puudub. võib kujuneda diseaseks, aga ei pruugi. Seni kuni me ei jõua kokkuleppele tervise tähenduses ja olemuses ning selles kuidas seda mõõta, niikaua ei saa me ka täpselt vastata kuidas seda hoida ja edendada. Ajalugu. Vaimu ja keha suhe. Arheoloogilistel väljakaevamistel on leitud, et kiviajal olid koljul väikesed avaused, need on olnud puuritud. Aeti paha vaimu välja. Arvati, et haigus on seotud kurja vaimuga ja lahkub koljusse puuritud augu kaudu. Antiik-Kreeka. Hippokrates (460-377 eKr). Nägi vaimu ja keha kui ühte kooslust. Tema ei seostanud haiguseid kurja vaimuga. Seletas haiguse tekke kehavedeliku tasakaalust lähtuvalt humoraalne teooria. Seda loetakse esimeseks püüdluseks seletada haiguse teket. Humoraalne haigestumise teooria seostas haigusseisundit kehafunktsioonidega
Aju funksioneerimise varased uurimused • Frenoloogia • Franz Joseph Gall (1758-1828) • Pooldas arusaama, et teadvuses eksisteerivad võimed transformeerivad sensoorset informatsiooni. Pakkus sellele kolm lisaväidet: - vaimseid võimeid ei ole inimestel ühepalju - võimed lokaliseeruvad spetsiifilistes aju osades - kui võime on hästi arenenud, on inimesel vastaval kolju osal muhk või esileulatuv osa. Kui võime on alaarenenud, on koljul vastavas kohas nõgus koht või lohk – Frenoloogia. • Oli esimesi, kes püüdis seostada kindlaid isiksuseomadusi ja nähtavaid käitumismustreid spetsiifiliste ajufunktsioonidega ja aju osadega. • Esimene, kes eristas hallaine ja valgeaine erinevad funktsioonid ajus. • Oletas seost ajukoore arengu ning mentaalse funktsioneerimise vahel. • Üldiselt vaadatakse teda kui negatiivsed kuju, kuid pakkus kasulikke praktilisi teadmisi
Refleksoloogia on täiendmeditsiini haru, mis põhineb kehal asuvate organipeegelduste töötlemisel. Näiteks on kogu inimese organism piltlikult öeldes kokku pressitud jalatalda. Talla alla olevad tsoonid annavad teavet organi seisundi kohta ja neid tsoone mõjutades saab aidata mitmete haiguste puhul. Sarnaselt on refleksoloogilisi tsoone veel kõrvalestal, säärel, reiel kogu kehal. Tähtsamad terviklikud tsoonisüsteemid on jalalabal, säärel, reiel, kehal, kõrvas ja koljul. On avastatud, et igal süsteemil on lisaks veel oma spetsialiseerumine. Jalalabasüsteem kajastab luustiku, liigeste ja organite ehituslikke kudesid; sääresüsteem peegeldab lihaseid ja psüühilisi häireid; reiesüsteem ainevahetuse probleeme; kehasüsteem vereringe ja energia omastamisega seotut; kõrv närvi- ja hormonaalsüsteemi ning koljusüsteem kajastab mentaalseid stresse. Kuidas toimib: Inimese organism on tark ta peegeldab kõikvõimalikud kõrvalkalded organismi
kehaosale. Oletatava probleemi puhul saadab organile vastava punkti puudutamine valuaistingu. Nende punktide mõjutamine stimuleerib närvilõpmeid ja vereringet, parandab organite tööd, samuti leevendab stressi ja pinget kehas. 6.1 Keha tsooniteraapia Tähtsamad terviklikud tsoonidesüsteemid on jalalabal, säärel, reiel, kehal, kõrvas ja koljul. On avastatud, et igal süsteemil on lisaks veel oma spetsialiseerumine. Jalalaba süsteem on spetsialiseerunud luustiku, liigeste, organite ehituslike kudede kajastamisele; sääresüsteem lihaste, aga ka psüühiliste häirete kajastamisele; reiesüsteem ainevahetuse probleemide kajastamisele; kehasüsteem vereringe ja energia omastamisega seotu kajastamisele; kõrv närvisüsteemi ja hormonaalsüsteemi kajastamisele; kolju mentaalsete stresside kajastamisele. 6.2 Jalatalla tsooniteraapia
kaheks Vanem rauaaeg: Eelrooma rauaaeg 500 eKr – 50 pKr. Algust on keeruline määrata. 6. saj jõudsid meieni esimesed raudesemed, need olid väga väikesed. Üleminek rauale esialgu materiaalses kultuuris ei eristu. On kivikirstkalmed, on lohukive ja palju eelnevalt kasutusel olnud esemetüüpe. Kivikirstkalmete hulgas on ka natuke uhkemid haudu. Ühest kalmest leiti skalpeeritud kolp, osal on koljud puudu ja kolju asub kuskil eemal st koljul oli eriline tähendus, see pani vahel posti otsa, et esivanem jälgida saaks. Ilmusid uued kalmed ehk tarandkalmed, surnud maeti neljakandilistesse taradesse. Tuleb ka põletusmatust. Ühiskonnas toimusid muutused, tekkis uus eliit, kes võis olla seotud raua tootmisega. Varased tarandkalmed on levinud vaid rannikuvööndis, see viitab, et rahvast on tulnud ka väljaspoolt või siis on rannikuinimesed Skandinaaviast kombed üle võtnud. Põldude
ebasümmeetrilisus, peaaju ehitus meenutavat sageli alamate loomade aju, suurem kolju paksus, röövlitel, mõrvaritel ja süütajatel olevat sageli tugev kehaehitus, sõrmed olevat isikuvastasel kurjategijal lühikesed ja jämedad, varastel pikad ja peenikesed jne. Sünnipärastel kurjategijatel on sageli tohutu suured lõualuud, kõrged põsenukid, puhmas kulmukaared, hiigelsuured silmakoopad ja suured, kruusi kõrva kujulised kõrvalestad, näoosa suurem etteulatuvus koljul, madal ja kitsas laup, suhteliselt pikad käed, tumedam, s.o pigmendirikkam nahk. Füsioloogilisteks ja patoloogilisteks eripäradeks olid alanenud tundlikkus, mistõttu on nad võimelised taluma suurt valu, varakult tekkivad kortsud, teravam nägemine, värvipimedus, kogelemine, vasakulaarse reaktsiooni (punastamise) puudumine, kõõrpilk, varaste nöo ja käte liikuvus, ekslevad silmad jne. Kurjategijate kõlbelise taseme iseloomustamiseks nimetas Lombroso nende suurt huvi orgiate
a Hadarist Etioopias, vanus 3,2 milj a. Leid koosnes 13 erivanuselise isendi luudest. Hilised australopiteekused Neist vanimad olid Australopithecus africanused, leide saadud mitmelt poolt Lõuna-Aafrikast. Elasid 32 milj a tagasi. Luuleiud saadud karstikoobastest. Esimene leid 1924. a Taungist. Kolju kuulus 56 aastasele lapsele, saigi tuntuks kui Taungi laps. Australopiteekused said varem küpseks Taungi laps võis olla 3 aastane. Taungi lapse vanus oli 2,82,6 milj a. Sellel koljul mitmed ahvilikud ja inimlikud tunnused läbisegi (nt inimlikud hambad, ahvilikult väike ajukolju). Kolju leidnud Raymond Dart oletas, et tegu oli kahel jalal kõndinud isendiga ning andis talle nimeks Australopithecus africanus ehk Aafrika lõunaahv. Oli võrdlemisi sarnane Australopithecus afarensisele, kuid oli sellest suurem, samuti kahejalgne ja tugevasti dimorfne. Ajukolju oli suurem, keskmiselt 450cm³. Hammaste
liigutada. Enamus loodetest pöörab end nüüd peaga allapoole (peaseisu) ning jääb nii kuni sünnituseni. Kuu lõpuks on loode 40cm pikk ja kaalub 1600g. 9.-10. kuu (33.-40. rasedusnädal) Loode võtab kaalus juurde, kuid kasv aeglustub. Lootekarvakeste ja lootevõide hulk. väheneb. Karvaudemed võivad olla säilinud veel õlgadel ja selja ülaosas. Juuksed on paari sentimeetri pikkused, küüned ulatuvad sõrmeotsteni. Kõrva- ja ninakõhred on elastsed. Koljul on täheldatavad lõgemed e. fontanellid.Poistel on munandid laskunud munandikotti ja tüdrukutel katavad suured häbememokad väikesi. 80% lastest sünnib 37. ja 42. rasedusnädala vahel s.o. ajalisest sünnitusest. Ainult 5% lastest sünnib määratud kuupäeval s.t. täpselt 40.nädalal.Lapse sünnikaal on 2500- 4000g ning sünnipikkus keskmiselt 47-53cm. Rasedusaegsed muutused naise organismis Raseduse ajal toimuvad peaaegu kõikides organites muutused. See on seotud
annaabi.ee 
