gaaside kiire paisumise tagajärjel silindris tekkiva rõhu energia muutmine mehhaaniliseks energiaks. Liigitatakse 1.Kasutatav kütuse liik: a) kerge vedelkütus (bensiin) b) raske vedelkütus (diislikütus, masuut) c) gaaskütus (vedelkütus, puugaas) 2.Põlevsegu moodustamise viis a) Otto mootorid b) diiselmootorid 3.Töötsükli kestus a) 2-he taktilised b) 4-ja taktilised 4.Energiat muundav mehhanism a) kolbmootorid b) rootormootorid e. Wankel mootorid c) gaasiturbiinmootorid 5.Jahutussüsteemi tüüp a) vedelikjahutus b) õhkjahutus c) kombineeritud 6.Käivitussüsteemi tüüp a) käisitsi b) elektrostarter c) kaskaad e. mitmeastmeline 7.Silindrite arv a) ühesilindrilised b) mitmesil. 8.Silindrite asetus a) vertikaalne rida-asetus b) V-kujuline rida- asetus e. V-mootorid c) horisontaalne rida-asetus e lamavate silindritega d) täht-asetus. 3. Sisepõlemimootori süsteemid ja mehhanismid
KASUTATUD MATERJALID:................................................................................................17 SISSEJUHATUS Sisepõlemismootor on kõige levinum soojusmootori liik. Arvatatavalt ligi 80% energiast, mida maailmas toodetakse, saadakse sisepõlemismootoritest. [7] Soojusmootor on seade, kus soojusenergia muudetakse mehaaniliseks energiaks. Soojusmootorid on aurumasinad, gaasiturbiinid, sisepõlemismootorid ehk kolbmootorid, auruturbiinid, reaktiivmootorid. Töötavaks kehaks on kas vahetult põlemisgaasid või sekundaarne vahesoojuskandja näiteks aur. Soojusenergia saadaks peamiselt orgaanilise kütuse põlemisel. [7] Üheks soojusjõumasinate tüübiks on kolbmootorid. Kolbmootorite iseärasuseks on soojuse vabanemine (kütuse põlemine) ja selle muundumine mehaaniliseks tööks vahetult masina silindris. Tingituna sellisest soojuse protsessi viimisest, pole kolbmootorites tarvis ulatuslikke
Saavutatavad pöördenurgad on kuni 270°. Sele 9. Pöördsilindrid [4.] 2.1.2.2 Suruõhumootorid Erinevalt pöördsilindritest pole suruõhumootoritel pöördenurgad piiratud; pöörlemis- sagedust, pöördemomenti ja pöörlemissuunda saab sujuvalt ning lihtsalt reguleerida; mõõtmed on väikesed; nad pole ülekoormuse ja keskkonna tingimuste suhtes tundlikud; neid on lihtne hooldada. Konstruktsiooni järgi jagatkse suruõhumootorid: a) Kolbmootorid (radiaal- ja aksiaalkolbmootorid)- suruõhuga pannakse tööle kolvid, mille liikumine muudetakse ülekandemehhanismi abil pöörlevaks liikumiseks. b) Tiivikmootorid- tööpõhimõttelt sarnanevad tiivikkompressorile. c) Hammasratasmootorid- pöördemoment tekitatakse suruõhu suunamisega vastu hammasratta hambaid, teine hammasratas on kinnitatud mootori teljele. d) Turbiinid.[2.] KOKKUVÕTE
eemaldatakse kondensaat. Vajadusel võib õhu puhastamiseks mehaanilistest osakestest kasutada täiendavat peenfiltrit. 20. Õhu puhastamine, õhufiltrite liigid 21. Pneumaatilised täiturid, nende liigid Lineaarliikumisega täiturid(pneumosilindrid): Ühepoolse toimega silindrid, Kahepoolse toimega silindrid, Mitmepositsioon-silinder, Lööksilinder, Trosssilinder, Püsimagnetitega pneumosilinder. Pöördliikumisega täiturid: Pöördsilindrid, Suruõhumootorid, * kolbmootorid, * tiivikmootorid, * hammasratasmootorid, * turbiinid. 22. Pneumosilindrid, konstruktsioon, liigid 23. Monostabiilssed silindrid, iseärasused Ühepoolse toimega silindri puhul juhitakse suruõhku ainult ühele poole kolbi. Sellised silindrid on kasutusel juhtudel, kui on tarvis sooritada tööliikumist ainult ühes suunas. Kolvi tagasiliikumine toimub silindrisse sisseehitatud vedru mõjul. Tagastusvedru jõud on arvestatud selline, et tagada piisavalt kiire kolvi
-süsteemid, nende tööpõhimõte ja kasutamine. Side- ,seire- ja navigatsiooniseadmed ja -süsteemid, nende arengusuunad 5) lennundusmeteoroloogia 6) lennuliikluse korraldamine 7) navigatsioon, lennunduse raadioside, lennundusteabeteenindus 5.3.2. Õhusõidukid ja mootorid 1) lennuteooria alused 2) plaaneri konstruktsioon 3) mõõdikud ja avioonikasüsteemid 4) plaaneri elektrisüsteemid 5) turbiin ja kolbmootorid 6) hooldustööde planeerimine ja korraldamine 5.3.3. Avioonikaseadmed 1) lennuteooria alused 2) plaaneri konstruktsioon 3) mootori näidikusüsteemide ehitus 4) side- ja navigatsioonisüsteemid ehitus ja hooldus 5) mõõdikud ja avioonikasüsteemid 6) avioonikaseadmete testimisseadmed 7) automaatjuhtimise seadmete hooldus 8) plaaneri elektrisüsteemid 9) hooldustööde planeerimine ja korraldamine 5.3.4
Peamine eelis on pidev valmisolek tööks, ekspluatatsiooni mugavus ja töökindlus, reverseeritavus, automaatne juhtimine ja reguleerimine, võime taluda lühiajaliselt suurt ülekoormust, väikesed ekspluatatsioonikulud. Kasutamist piiravad sõltuvus energiaallikast, suur elektrikahjustuse oht, elektriskeemi keerukus suurtel võimsustel. - Pneumomootoreid kasutatakse pöörleva liikumise saamiseks. Liigitatakse konstruktiivse lahenduse alusel: kolbmootorid, rootormootorid, turbiinmootorid. Kolbmootorid kuna need on suhteliselt keeruka konstruktsiooniga, siis neid ei kasutata pöörleva liikumise saamiseks. Levinud on need löök- ja löök-pöördtoimelistes käsimasinates, kus nende kolb on ühtlasi ka löökuriks. Rootormootorid tänu konstruktsiooni lihtsusele, heale töökindlusele, suhteliselt väikesele massile ja väikestele gabariitidele enamlevinud pneumootorid pöörleva liikumise saamiseks. Turbiinmootorid kasutatakse juhul, kui
Käsimasinaks nimetatakse sellist masinat, milles tööoperatsiooni põhiliikumine sooritatakse mootorijõul, kõik abiliikumised käsitsi ja mille raskus kas osaliselt või täielikult langeb töölise kätele 298-Kuidas liigitatakse elektrilised käsimasinad kasutatava voolu liigi järgi? Alalisvooluga,Normaalsagedusega vahelduvvool,Kõrgsagedusega vahelduvvool 304-Nimetage käsimasinais kasutatavate pneumomootorite tüübid? Rootormootorid,Turbiinmootorid,Kolbmootorid 310-Kirjeldage püssirohuga töötava seadme tööpõhimõtet. Püssirohu toimelsied tööriistad kasutavad kasuliku töö sooritamiseks püssirohu põlemisel vabanevat energiat. Põssirohu laengu plahvatamisel tekkiv gaaside surve rakendatakse rauas liikuvale löökur-kolvile, mis realiseerib selle naela pea pihta antava löögine. 316-Millistesse klassidesse jaotatakse üldistatult masinate töötamise tingimused? Kerged,Keskmised,Rasked II rida
maapinnalt põhjapoolsem. Panoraammudeli moodustamine I tehakse kaks pilti õhust ja maapinnalt; II ringikujuliste piltide lahti keeramine PTMac programmiga.; III Lõpuks tuuakse need 2 pilti kokku. Pilt taevast venitatakse vertikaalseks et maaosa oleks peidetav maapinna pildi taha. Õhupallid : Krundid, müügiobjektid, ummikud. Mootoritega õhusõidukid: KLASSIFITSEERITAKSE: LENNUKI MOOTORITÜÜBI JÄRGI: o kolbmootorid o elektrimootorid o GAASITURBIINMOOTORID (TÄNAPÄEVAL POPULAARSEM) JUHTIMISE JÄRGI: o Manuaalne – inimpiloodi abil o Poolautomaatne – autopiloot aitab kontrollida lennukit ja inimene otsustab kuhu suunda lennata o Täisautomaatne – kogu info (kiirendusanduritest, magneetomeetrst,
tööle rakendumiseni. "Turbo lag'I" minimaali lähedale viimiseks on kohustuslik, et turbiin ja kompressor on ühendatud mootoriga nagu kord ja kohus ning et mootor oleks korralikult ühendatud vajalike ülekannetega. algallikas: http://www.turbomustangs.com/turbotech/main.htm Turboülelaadimise põhimõtted Selleks et ülelaadimise tehnoloogiat paremini mõista, on kasulik olla tuttav sisepõlemismootori tööpõhimõtetega. Enamus tänapäeva bensiini ja diiselmootorid on neljatakilised kolbmootorid, mida juhib sisselase- ning väljalaskeklapid. Üks töötsükkel koosneb neljast taktist kahe väntvõlli täispöörde jooksul. Sisselasketakt: Kolvi alla liikudes, tõmmatakse tänu hõrendusele sisselaskeklapist küttesegu( bensiinimootori korral õhu ja kütte segu, diiselmootori korral ainult õhk)silindrisse. Survetakt: Kolb on alumises surnud seisus (A.S.S) ning liigub ülespoole, surudes kokku küttesegu. Töötakt: Kolb jõuab ülemisse surnud seis (Ü.S.S)
- II klass U > 42 V; normaalsagedusega vahelduvvool (50 Hz); topeltisolatsiooniga, tähis (vt tv lk 44 joon 2.1); - III klass U 42 V normaalsagedusega vahelduvvool (50 Hz); või U > 42 V kõrgsagedusega vahelduvvool (200 Hz), mida toidetakse läbi sagedusmuundurite; 304-Nimetage käsimasinais kasutatavate pneumomootorite tüübid? -rootormootorid (vt tv lk 44 joon 3.1); -turbiinmootorid (vt tv lk 44 joon 3.2); -kolbmootorid 306-Millistest allikatest toidetakse hüdraulilisi käsimasinaid? - teiste ehitusmasinate hüdrosüsteemidest; - individuaalsetest kergesti teisaldatavatest SPM-iga käitatavatest pumbajaamadest. 307-Nimetage hüdrauliliste käsimasinate peamised puudused. Nende puudusteks elektriliste ja pneumaatiliste masinatega võrreldes on: - kõrgem maksumus tänu koostisosade valmistamise täpsusele ja tugevusele; - kõrge keskkonnaohtlikkuse tase .
ülekandesuhtest. 46 Sele 52 - Hammaslatiga pöördsilinder Labaga pöördsilindris asendab kolbi laba, mille pöörlemissuund sõltub sellest, kummale poole laba suruõhku juhitakse. Saavutatavad pöördenurgad on kuni 270° (sele 53). Sele 53 - Labaga pöördsilinder 5.2.2 Suruõhumootorid Erinevalt pöördsilindritest ei ole suruõhumootoritel pöördenurga piirangut. Oma konstruktsioonilt jaotatakse suruõhumootorid järgnevalt: * kolbmootorid, * tiivikmootorid, * hammasratasmootorid, * turbiinid. 5.2.2.1 Kolbmootorid 47 Kolbmootoreid jaotatakse radiaal- (sele 54) ja aksiaalkolbmootoriteks (sele 55). Suruõhuga pannakse liikuma kolvid, millede liikumine muudetakse ülekandemehhanismi abil pöörlevaks liikumiseks. Mootori sujuva töö tagamiseks kasutatakse mitut pneumosilindrit. Selliste mootorite parameetrid on
ülekandesuhtest. 46 Sele 52 - Hammaslatiga pöördsilinder Labaga pöördsilindris asendab kolbi laba, mille pöörlemissuund sõltub sellest, kummale poole laba suruõhku juhitakse. Saavutatavad pöördenurgad on kuni 270° (sele 53). Sele 53 - Labaga pöördsilinder 5.2.2 Suruõhumootorid Erinevalt pöördsilindritest ei ole suruõhumootoritel pöördenurga piirangut. Oma konstruktsioonilt jaotatakse suruõhumootorid järgnevalt: * kolbmootorid, * tiivikmootorid, * hammasratasmootorid, * turbiinid. 5.2.2.1 Kolbmootorid 47 Kolbmootoreid jaotatakse radiaal- (sele 54) ja aksiaalkolbmootoriteks (sele 55). Suruõhuga pannakse liikuma kolvid, millede liikumine muudetakse ülekandemehhanismi abil pöörlevaks liikumiseks. Mootori sujuva töö tagamiseks kasutatakse mitut pneumosilindrit. Selliste mootorite parameetrid on
primaarsest jõuallikast või otse loodusest saadud mehhaanilise energia mingiks teiseks energia liigiks, mida järgnevalt kasutatakse taas mehhaanilise energia saamiseks. Sellisteks jõuallikateks on elektrilised, pneumaatilised ja hüdraulilised jõuseadmed. 57-Kuidas liigituvad sisepõlemismootorid põlevsegu moodustumise viisi järgi? a) karburaatormootorid e Otto mootorid, b) diiselmootorid 58-Kuidas liigituvad sisepõlemismootorid energiat muundava mehhanismi järgi? a) kolbmootorid, b) rootormootorid e Wankel mootorid, c) gaasiturbiinmootorid 59-Nimetage hüdromootorite tüübid nende konstruktsiooni järgi. a) kolb-tüüpi b) plunser-tüüpi c) teleskoopilised (silindrid) 60-Nimetage pneumosilindrite tüübid nende konstruktsiooni järgi. a) kolbmootorid, b) rootormootorid ja c) turbiinmootorid 61-Mida nimetatakse masina transmissiooniks? Transmissiooniks nimetatakse seadmete kompleksi energia
Suurema ruudu sees väiksem ruut 301-Mis on kõrgsagedusega vahelduvvoolu masinate peamised eelised? Elektriohutus, Hea võimsuse ja kaalu suhe 302-Mitmesoonelist kaablit kasutatakse ühefaasiliste masinate toiteks? Kolme soonelist kaablit 303-Mitmesse elektriohutuse klassi jaotatakse vahelduvvoolu käsimasinad? 3 klassi 304-Nimetage käsimasinais kasutatavate pneumomootorite tüübid? Rootormootorid,Turbiinmootorid,Kolbmootorid 305-Millega toodetakse suruõhku pneumoinstrumentide käitamiseks? kas statsionaarseid kompressorjaamu või liikuvaid kompressoragregaate 306-Millistest allikatest toidetakse hüdraulilisi käsimasinaid? Teiste ehitusmasinate hüdrosüsteemidest, Individuaalsetest kergesti teisaldavatest SPM-iga käitatavatest pumbajaamadest. 307-Nimetage hüdrauliliste käsimasinate peamised puudused. Kõrgem maksumus tänu koostisosade valmistamise täpsusele ja
staatorist(korpus) ja rootorist(turbiini võimendi koos ketaste ja labadega). Võrreldes sisepõlemismootoritega on turbiin lihtsama ehitusega. Võrreldes kolb masinatega on tal järgmised eelised: täielik tasakaalustatus, st et inertsjõud puuduvad, ühtlane pöördemoment, suhteliselt väikesed massid ja kabariidid. Auru, gaasi turbiinidega on võimalik saada suuri võimusi, suuremaid kui kolb mootorid, seejuures suhteliselt väikeste kabariitidega. Nad töötavad veel väiksema müraga kui kolbmootorid ja puudub igasugune vibratsioon. Puudused auruturbiinidel: madalam kasutegur seda seetõttu, et auruturbiinide puhul suur osa protsessi juhitud soojusest läheb kaduma turbiinist väljuva auruga. Auru ja gaasi turbiini puhul kasutegur sõltub koormusest. Eelised: täielik tasakaalustatus, ühtlane pöörde momenrt mistahes asendis, suhteliselt väikesed massid ja kabariidid võrreldes sama võimsusega kolbmootoritel; on võimalik
46). ÜK VÜK AT AG K M KO TP Joonis 5.38 Vaheülekuumendusega aurujõuseade ja selle kujutamine Ts diagrammil 5.1.3 Sisepõlemismootorid Soojusjõumasinate hulka kuuluvad ka sisepõlemismootorid, mis jagunevad kolb- ja rootormootoriteks. Kui rootormootorid on leidnud vaid piiratud rakendamist, siis kolbmootorid on väga laia kasutusvaldkonnaga ja neid kasutatakse nii autodel, raudteetranspordis, laevanduses kui energeetikas. Kolbmootorite ajalugu on tihedalt seotud saksa inseneri N. Otto nimega, kes patenteeris 1876.a mootori (vt Joonis 3.5), milles soojus suunatakse protsessi püsival mahul. Selle mootori ringprotsessi (vt Joonis 3.6) tuntaksegi Otto ringprotsessina. Kolbmootorites toimub kütuse põlemine silindris ja erinevalt aurujõuseadmetest ei vajata siin
Lülitatavad sidurid: võimaldavad võlle lahutada ja ühendada töötamise ajal. · hõõrdsidurid (ketas-, koonus-, lintsidur) · nukksidur 26) Loetlege pneumomootori eelised käsitööriistadel. Pneumaatilised käsimasinad tarvitavad töötamiseks suruõhku rõhul 0,3...0,7 MPa. Toodetakse ka seadmeid (naela löömiseks betooni ja terasesse, kus õhurõhk on kuni 3 MPa. Mootori konstruktiivse lahenduse poolest on pneumomootorid: -rootormootorid; -turbiinmootorid; -kolbmootorid . Rootor- ja turbiinmootoreid kasutatakse peamiselt pöörleva liikumise saamiseks. Kolbmootoritest on enam kasutatavad silindris vabalt liikuva kolviga mootorid löök- või löökpöördtoimelise liikumise saamiseks. Pneumaatiliste käsimasinate eeliseks elektriliste ees on eelkõige nende ohutus ja konstruktsiooni lihtsus, mistõttu on nende hind tunduvalt madalam. Lisaks väike gabariit ja mass, suur töökindlus, kannatavad lühi- ja pikaajalist ülekoormust, võima-
annaabi.ee 
