MAAILMA TURISMIGEOGRAAFIA II loeng Geograafilised koordinaadid Mõisted Geograafiline koordinaatide süsteem on seotud Maa pöörlemisteljega. See määratleb kaks nurka, mida mõõdetakse Maa keskpunktist. Üks nurk mõõdab kaugust Maa keskpunktist ekvaatori tasapinna suhtes (geograafiline laius) ja teine nurk määratakse Maa keskpunktist nurgana kokkuleppelisest nullmeridiaanist ida ja lääne poole (geograafiline pikkus) Geograafiline laius Laius mõõdab nurka antud punkti ja ekvaatori vahel. Laiuskraadid näitavad, kui kaugel põhjas (lühend: pl. või N) või lõunas (lühend: ll. või S) ollakse. Laiuskraade hakatakse määrama ekvaatorist. Liikuda saame põhja ja lõuna suunas 90 kraadi kuni poolusteni. Geograafiline pikkus Pikkus mõõdab nurka antud punkti ja nullmeridiaani vahel, kusjuures null ehk
04.2011 3 Kõrgemad vulkaanid Kõrgeim vulkaan Maal on Ojos del Salado Tsiili ja Argentina piiril (6891 m), kuid arvestades vaid ajaloolisel ajal tegutsenuid on kõrgemaiks Llullaillaco (6739 m).Kui arvestada ka veealust osa, on kõrgeimaks vulkaaniks ning üldse kõrgeimaks Maa mäeks Hawaii saarel asuv Mauna Kea, mille kõrgus jalamilt tipuni on üle 10 000 meetri. Päikesesüsteemi kõrgeim vulkaan on Olympus Mons Marsil (ligikaudu 27 km kokkuleppelisest Marsi "merepinnast" kõrgemal) . 4.04.2011 4 Vulkaanide kõrgused (m) 30000 25000 20000 15000 10000 5000 0 Veerg2 Llullaillaco Mauna Kea Olympos Mons 4.04.2011 5 4.04.2011 6 Vulkaani sisemus Muutke teksti laade Teine tase
Joonmõõtkava- esitab vahemaid piltlikult Suuremõõtkavaline kaart- vähendatud kõige vähem, täpne Kesmisemõõtkavaline kaart- üksikute piirkondade ja väiksemate riikide kaardid Väikesemõõtkavalised- kujutatakse suurt maa-ala, üldine Asimuut- nurgakraad Geograafiline laius- määratakse nurgana Maa keskpunktist ekvaatoritasapinna suhtes (põhjalaius, lõunalaius ehk pl ja ll) Geograafiline pikkus- määratakse Maa keskpuntkist nurgana kokkuleppelisest nullmeridiaanist ida ja lääne suunas (ip ja lp) Paralleelid- ehk rööbikud on ekvaatoriga paralleelsed kaardivõrgu jooned. Need on kujutletavad ringjooned Meridiaanid- kaardivõrgu jooned, mis on paralleelsed 0-meridiaaniga Geograafiline koordinaat- koosneb laiuskraadist ja pikkuskraadist Kohalik aeg- päikese järgi määratud aeg Kuupäevaraja- kokkuleppeline joon, millest algab uue kuupäeva lugemine Manner- suurim maismaa osa (Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Lõuna-
5. Kuidas on kujunenud Eesti pinnamood? Eesti ala oli merepõhi ja asus ekvaatori piirkonnas. Seejärel tõusis Eesti merepõhjast üles ja liikus tänapäevasele kohale. Kolmas etapp oli jääaeg, mida oli 3-6 korda. Tänapäeva Eesti pinnamood on tekkinud viimase jääaja tulemusena. 6. Mida näitab geograafiline laius ja geograafiline pikkus? Geograafiline laius näitab kaugust kraadides ekvaatorist põhja või lõuna suunas. Geograafilist pikkust määratakse kokkuleppelisest nullmeridiaanist (Londonis Greenwichi tähetorni läbiv meridiaan) lääne ja ida suunas. 7. Kõrgustik Mägi Kõrgus Pandivere kõrgustik Emumägi 166 m Otepää kõrgustik Kuutsemägi 217 m Sakala kõrgustik Rutumägi 146 m Karula kõrgustik Rebase järve tornimägi 137 m
Lilla, sinine, roheline, kollane, oranž, punane. 7. Fermi printsiip: valgus levib teed mööda, mille läbimiseks kulunud aeg on minimaalne. 8. Valgusallikas: muudab teisi energialiike valguseks. 9. Amplituud on maksimaalne hälve tasakaaluasendist teatud ajahetkel. Hälve on võnkuva keha kaugust tasakaaluasendist antud ajahetkel. Periood on millegi korduva muutuse tsükli kestus. Faas ehk võnkefaas on füüsikas harmoonilist võnkumist kirjeldava funktsiooni argument, mida loetakse kokkuleppelisest alghetkest ehk nullpunktist. laine levimiskiirus – laine levib ühe lainepikkuse võrra oma perioodi jooksul. Levimine toimub jääva kiirusega v. (Laineperiood on kahe laineharja vaheline „kaugus“ ajas. 10. Lainefront on pind ruumis, kus kõik laine punktid võnguvad ühes faasis. 11. Huygensi printsiipi: lainefrondi iga punkt on uue laine allikaks. 12. punane, sinine ja roheline. 13. Valguse dualism: Looduses vastab igale lainele osake ja iga osakesega kaasneb laine. 14
kuhjumisel maapinnal. Kõrgeim vulkaan Maal on Ojos del Salado Tsiili ja Argentina piiril (6891 m), kuid arvestades vaid ajaloolisel ajal tegutsenuid on kõrgemaiks Llullaillaco (6739 m).[1] Kui arvestada ka veealust osa, on kõrgeimaks vulkaaniks ning üldse kõrgeimaks Maa mäeks Hawaii saarel asuv Mauna Kea, mille kõrgus jalamilt tipuni on üle 10 000 meetri.[2] Päikesesüsteemi kõrgeim vulkaan on Olympus Mons Marsil (ligikaudu 27 km kokkuleppelisest Marsi "merepinnast" kõrgemal).[3] [4] Inimesed on läbi ajaloo olnud vulkaanidega tihedalt seotud, sest nende ümbruses levivad viljakad mullad. Samuti on leidnud kasutamist näiteks vulkaaniline kivim obsidiaan, mida kasutati lõikeriistadena. Ka tänapäeval on vulkaanid ja nende uurimine olulised, sest nendega on seotud paljud maavarad (näiteks sulfiidsed maagid ning väävel) ning nende vahetus ümbruses elab palju inimesi, keda tuleb ohu korral kiirelt evakueerida
Vastus: T/m2 3.Kaks ühesugust punktlaengut q = 2 nC asuvad teineteisest 1 m kaugusel . Kui suur on elektrivälja tugevus laengutevahelise kauguse keskpunktis? Vastus: 0 V/m Elektrivälja potensiaal Potentsiaal- näitab, kui suur on selles punktis ühikulise positiivse laenguga keha potensiaalne energia. Tähis: Potseniall on skalaarne ehk suunata suurus. Kontrollküsimused: 1.Homogeenses elektriväljas on pind 3,8 V potentsiaaliga 5,2 mm kaugusel kokkuleppelisest nulltasemest. Kui kaugel asub pind potentsiaaliga 6,9 V? Vastus: 9,4 mm 2.Kuidas sõltub punktlanegu elektrivälja potentsiaal kaugusest punktist? Vastus: pöördvõrdeline kaugusega 3.Kui suur on ühe välgusähvatuse töö, kui liikunud laeng on 20 C ja pinge 10astmes 9 V? Vastus: 2*1010 J 4.Kui suur on elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahe, kui laengu 0,012 C viimiseks ühest punktist teise tuli teha tööd 0,36 J? Vastus: 30 V 5
suuruse (signaali) maksimaalne hälve (maksimaalne kaugus) keskväärtusest või tasakaaluasendist. 5. What is frequency? Sagedus (frequency) on termin, mis väljendab tsüklite arvu ajaühikus. Sageduse ühikuks on Hertz(Hz). 1Hz = 1 tsükkel/1 sekund. MHz = 106 tsüklit/sekundis. 6. What is a phase and a phase shift? Faas ehk võnkefaas on füüsikas harmoonilist võnkumist kirjeldava funktsiooni argument, mida loetakse kokkuleppelisest alghetkest ehk nullpunktist The Phase Shift is how far the function is shifted horizontally from the usual position. 7. Wat is the angle of divergence? The angle formed by two rays of a luminous beam in a given plane, the intensity within the angle being at least equal to an assigned percentage of the maximum of the curve of intensity distribution in that plane. Most often the plane is either vertical (vertical divergence) or horizontal (horizontal divergence). 8
Faas on tsüklilise võnkeprotsessi hetkeseisund. Faas tähendab järku, olekut. See näitab, missuguses faasis ehk seisundis tsükkelprotsess parajasti on. Pendli kiikumises näiteks näitab faas, kas pendel on parasjagu maksimaalses hälbes, tasakaaluasendis või kusagil seal vahepeal, samuti iseloomustab faas, kus pool tasakaaluasendist pendel hetkel viibib. Võnkumisvõrrandis on faas võnkumist iseloomustavas funktsioonis argument, mida loetakse kokkuleppelisest alghetkest või nullpunktist. Tavaliselt mõõdetakse faasi nurkmõõdus. kus s(t) on hälve tasakaaluasendist, on nurkkiirus, t on aeg ning f on sagedus. Siinuse all paiknevat avaldist ( t) või (2 f t)-d nimetatakse faasiks ehk selle funktsiooni argumendiks Ringsagedus ehk nurksagedus (tähis ) on võnkuva keha 2 sekundi jooksul sooritatud võngete arvu. Ühikuks on herts. Võnkesagedust leitakse järgmiste valemite kaudu: kus on võnkesagedus T võnkeperiood.
Valemeid on 2 tüüpi: def. valemid ja seose valemid. Füüsika peab lisaks arvutusoskusele säilitama alati ka seose loodusega. 6)MÕISTAB, ET FÜÜSIKALISED SUURUSED PIKKUS (KA TEEPIKKUS), AJAVAHEMIK (∆t) JA AJAHETK (t) PÕHINEVAD KEHADE JA NENDE LIIKUMISE (PROTSESSIDE) OMAVAHELISEL VÕRDLEMISEL – Pikkus on ruumiline mõõde kahe punkti vahel, mis on mõõdetud piki mõttelist joont või keha külge. Aeg väljendab tavaliselt ajavahemikku (∆t = t – 0) mingist kokkuleppelisest alg- ehk 0-hetkest kuni vaadeldava objektini. Kiirus näitab kui pika tee läbib keha ajaühikus. Kiirus on vektoriaalne suurus, sest selle suunast sõltub, millisesse ruumipunkti me võime aja mõõdumisel jõuda (ühik 1m/s). 7)TEAB, ET KEHA LIIKUMISOLEKUT ISELOOMUSTAB KIIRUS NING OSKAB TUUA NÄITEID LIIKUMISE SUHTELISUSE KOHTA MAKROMAAILMAS – Liikumine ise on suhteline protsess. Näiteks rongis istuv inimene on rongi suhtes paigal, tema kiirus rongi
ühikule kaardil vastab 10 000 sama ühikut maapinnal). Selgitav mõõtkava arvmõõtkava tekstiline väljendus. Näiteks 1 cm-le kaardil vastab 100 m looduses. Joonmõõtkava võrdseteks lõikudeks jaotatud sirgjoon ja selle koostamise aluseks on arvmõõtkava. 11. Nimeta geodeesias kasutatavaid koordinaatsüsteeme ja kirjelda neid lühidalt. Geograafilised koordinaadid: 1) Geodeetiline pikkus kaugus kokkuleppelisest nullmeridiaanist (mõõdetakse 0 - 180°) 2) Geograafiline laius on kaugus ekvaatorist põhja või lõuna suunas (mõõdetakse 0 - 180°) Astronoomilised koordinaadid Määratakse astronoomiliste vaatlustega loodjoone suhtes geoidi pinnal ( laius; pikkus) Geodeetilised koordinaadid Punkti asukoht määratakse referentsellipsoidil geodeetiliste koordinaatidega B ja L. Punkti geodeetiline laius B on nurk punkti
moodustavad koordinaadistiku ehk koordinaatsüsteemi. Kõige sagedamini kasutatav koordinaat-teljestik on sirgete ristiolevate telgedega niinimetatud ristkoordinaadid ehk Cartesiuse koordinaadid. Selles teljestikus määratakse keha asukoht kolme kauguse kaudu: alustades liikumist koordinaatide lõikepunktist, esiteks liikudes piki x-telge, siis ristisuunas piki y-telge ja lõpuks ristisuunas piki z-telge. Kaugused x, y ja z kokkuleppelisest nullpunktist (telgede lõikepunktist) ongi keha riskoordinaadid. Joonis 1. Cartesiuse ehk Descartes'i ristkoordinaadistik Liikumise määramise viisi, mis seisneb punkti koordinaatide kui aja funktsioonide esitamises, nimetatakse liikumise määramise koordinaatviisiks ja ta nõuab konkreetse koordinaadistiku valikut. x = x(t); y = y(t); z = z(t) Kui mõõdame alg- ja lõppasukoha vahekauguse täpselt piki trajektoori, saame teepikkuse
Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks. Kõrgeim vulkaan Maal on Ojos del Salado Tsiili ja Argentina piiril (6891 m), kuid arvestades vaid ajaloolisel ajal tegutsenuid on kõrgemaiks Llullaillaco (6739 m). Kui arvestada ka veealust osa, on kõrgeimaks vulkaaniks ning üldse kõrgeimaks Maa mäeks Hawaii saarel asuv Mauna Kea, mille kõrgus jalamilt tipuni on üle 10 000 meetri. Päikesesüsteemi kõrgeim vulkaan on Olympus Mons Marsil (ligikaudu 27 km kokkuleppelisest Marsi "merepinnast" kõrgemal. Kihtvulkaani lihtsustatud läbilõige: 1. Magmakamber 2. Aluspõhi 3. Vulkaanilõõr 4. Jalam 5. Sill 6. Daik 7. Vulkaanilise tuha kihid 8. Nõlv 9. Laavakihid 10. Kraatri põhi 11. Parasiitkoonus 12. Laavavool 13. Kraater 14. Kraater 15. Vulkaanilise tuha pilv 3 2
Kolmas ei klapi, sest kiirendus peab olema muutumatu, et kiirus kasvaks ühtlaselt. 60. Kirjeldage rist- ja polaarkoordinaatide erinevusi. Näited, kus kasutatakse. Ristkoordinaadid e Cartesiuse koordinaadid. Selles teljestikus määratakse keha asukoht kolme kauguse kaudu: alustades liikumist koordinaatide lõikepunktist, esiteks liikudes piki x-telge, siis ristisuunas piki y-telge ja lõpuks ristisuunas piki z-telge. Kaugused x, y ja z kokkuleppelisest nullpunktist ongi keha ristkoordinaadid. Kasutatakse nt USAs linnadeplaneerimisel.Tsentraalsümmeetriliste (kerakujuliste nagu aatomid) liikumiste kirjeldamiseks on nn polaarkoordinaadid. Polaarkoordinaate on samuti kolm, kuid ainult üks neist (raadius r) omab pikkuse (kauguse) dimensiooni, kaks ülejäänut on nurgad, mis määravad selle liikumise suuna, mida mööda minnes määratud punkti jõutakse. Esimene on nurk (teeta), mis määrab
Üldtunnuste jada iseloomustab kõiki sotsiaalseid norme. Eritunnised eristavad õigusnorme sotsiaalsetest normidest. Üldtunnused: Üldisus- õigusnorm on üldine käitumisetalon, -eeskiri. Üldine ehk üldistatud käitumismall. Õigusest ei ole mõtet oodata konkreetsust. Üldisus on Mandi- Euroopaliku kultuuri põhisisuks. Üldkohustuslikkus- See ei ole sund!! See tuleneb sotsiaalsete normide konventsionaalsest kokkuleppelisest iseloomust. Kui ollakse ühes või teises käitumisetalonis kokku lepitud siis on iga situatsiooni sattuja kokkuleppes osalemine ning ollakse kohutatud käituma vastavalt õigusnormile. Kokkulepetes osalemise kohustuslikkus. Formaalne määratletus- Õigus on kirjalikult fikseeritud. Kõikide sotsiaalsete normide kvaliteet ei ole kirja pandud. Eritunnused:
4 tund: Järgneb II töö teoreetilistele küsimustele 1.-3. tunnist ja vektorite liitmise oskusele 5 tund: Kehad, nende mõõtmed ja liikumine. Füüsikaliste suuruste pikkus, kiirus ja aeg tulenevus vaatleja kujutlusest. Pikkus on ruumiline mõõde kahe punkti vahel, mis on mõõdetud piki mõttelist joont või keha külge. Tähised võivad olla vabalt valitud, sagedamini esinevad tähised a,b,c,r,d,l,s, põhiühik 1m. Aeg väljendab tavaliselt ajavahemikku (∆t= t – 0 ) mingist kokkuleppelisest alg- ehk 0-hetkest kuni vaadeldava ajahetkeni. Tähis t, põhiühik 1s. Kiirus näitab kui pika tee läbib keha ajaühikus. Kiirus on ka vektoriaalne suurus, sest selle suunast sõltub, millisesse ruumipunkti me võime aja möödumisel jõuda. Valem: v= ja ühik 1m/s. Neid suurusi kasutatakse kehade ja nende liikumise (või muude protsesside) omavahelisel võrdlemisel. Liikumine ise on suhteline protsess. Näiteks rongis istuv inimene on rongi suhtes paigal, tema
teise poole võimusesse. Üks osapool annab end teisele, ilma et selle aktiga kaasneks mingeid tingimusi peale selle, et saaja-pool tunnistatakse kõrgema väe kandjaks. Neid suhteid iseloomustab: - ühepoolsus - öeldust järeldub, et neis suhetes puudub sunduslikkus: üks pool annab kõik, teine aga võib andmata jätta. - suhted pole ekvivalentsed, välistades vahetuspsühholoogia ega luba mõelda põhiväärtuste tinglikust ja kokkuleppelisest iseloomust. - tingimusteta kinkimine. Reaalsed maailmareligioonid ei oleks eales toime tulnud maagilist psühholoogiat ühel või teisel määral kaasamata. 10. Usk ja maailmavaade. Püha ja argine (M.Eliade, V.Anttonen) Igasugune rahvausk (aga tegelikult ka mistahes kõrgreligioon) kombineerib elementide ja kontseptsioonidega mõlemast esitatud mudelist. Kõrgreligioonist erinevalt on rahvausk aga vähem ideoloogiline -
võimusesse. Üks osapool annab end teisele, ilma et selle aktiga kaasneks mingeid tingimusi peale selle, et saaja-pool tunnistatakse kõrgema väe kandjaks. Neid suhteid iseloomustab: ühepoolsus öeldust järeldub, et neis suhetes puudub sunduslikkus: üks pool annab kõik, teine aga võib andmata jätta. suhted pole ekvivalentsed, välistades vahetuspsühholoogia ega luba mõelda põhiväärtuste tinglikust ja kokkuleppelisest iseloomust. tingimusteta kinkimine. Reaalsed maailmareligioonid ei oleks eales toime tulnud maagilist psühholoogiat ühel või teisel määral kaasamata. 10. Usk ja maailmavaade. Püha ja argine (M.Eliade, V.Anttonen) Igasugune rahvausk (aga tegelikult ka mistahes kõrgreligioon) kombineerib elementide ja kontseptsioonidega mõlemast esitatud mudelist. Kõrgreligioonist erinevalt on rahvausk aga vähem ideoloogiline - ta ei tegele allikakriitikaga - selle
võimendi on seda kvaliteetsem mida suurem on see arv kvaliteetsetel helivõimenditel peaks olema vähemalt olema 60dB. K=Uvälj/Usis ; Ki=Ivälj/Isis ; Kp=Pvälj/Psis ; Küld=K1*K2*...*Kn . Võimendus tegur võib olla ka antud log ühikutes KdB=20lg K või KP dB=10lg K ; Küld dB=K1dB+K2dB+...+Kn dB. 7. Võimendatab sagedusala Sageduse piirkond mille ulatuses võimendustegur ei lange kokkuleppelisest allapoole (tavaliselt 0,7) Joonis 2.1.2 2.2 Võimendamisel tekkivad moonutused Praktikas ei õnnestu kunagi võimendada signaale moonutuste vabalt, kuid moonutused ei tohi ületada lubatut piir. Sõltuvalt moonutuste põhjustustest ja ilmnemise viisist, eristatake kahesuhuseid moonutusi: lineaarmoonutusi mille põhjuseks on võimendi lülituses leiduvad sagedusest sõltuvad elemendid ja mitte lineaarmoonutused mille põhjuseks on võimendus elementide mitte lineaarsus
koordinaadid). 3. Geograafilised koordinaadid Geograafilised koordinaadid on maapealse punkti nurkkoordinaadid. Geograafilisteks koordinaatideks on geograafiline laius ja pikkus. Geograafiline koordinaatide süsteem on seotud Maa pöörlemisteiljega. See määratleb kaks nurka, mida mõõdetakse Maa keskpunktist. Laius mõõdab nurka antud punkti ja ekvaatori vahel. Laiuskraadid näitavad, kui kaugel põhjas või lõunas ollakse. Pikkus on nurk kokkuleppelisest nullmeridiaanist, mis läbib Greenwichi observatooriumi. Pikkus mõõdab nurka antud punkti ja nullmeridiaani vahel, kusjuures null- ehk algmeridiaaniks on suurringjoon, mis läbib Greenwichi observatooriumi. Algmeridiaanist ida pool asuvatel punktidel on idapikkus, lääne pool asuvatel aga läänepikkus. Täpsemas käsitluses jagatakse geograafilised koordinaadid- astronoomilisteks ja geodeetilisteks koordinaatideks. Astronoomilised määratakse astronoomiliste vaatlustega loodjoonte suhtes
iga aasta jaanuarikuus. Põhikaardil on lisaks geograafilistele koordinaatidele käsutusel ka ristkoordinaadid. Et vajaliku punkti asukohta paremini kirjeldada, selleks on kaardilehe servadele märgitud korrapärane koordinaatvõrk. Võrgu kahe joone vaheline kaugus on 1 km (trükikaardil seega 5 cm). Arvud koordinaatvõrgu põhjateljel tähistavad kaugust ekvaatorist (näiteks tähendab 6419, et antud paralleel on ekvaatorist 6419 km kaugusel). Arvud võrgu ida-teljel tähistavad kaugust kokkuleppelisest telgmeridiaanist, mis asub Eestist 500 km lääne pool (16 kraadi 00 minutit E). Nii tähendab 630 seda, et antud meridiaan asub 16 kraadi 00 minutit E meridiaanist 630 km kaugusel. Meie näites käsitletud koha ristkoordinaadid on seega: N - 6419 km, E - 630 km, see on Mõneku raudtee-ülesõidukoht Tsirguliina lähedal Valgamaal. ((Kaart: Osa Eesti põhikaardi Tsirguliina lehest.)) Mõisted loodusgeograafiline asend Eesti põhikaart Küsimused 1
Mõiste on mentaalne (mõtlemisse kuuluv), abstraktne (lõppkokkuvõttes saadud abstraheerimise tulemusena, mittemateriaalne), universaalne (haarab kõiki võimalikke objekte, millest mõistet abstraheerida saab), põhitunnustega (olemuslike omadustega) ning püsiv (ei muutu mõistega haaratud objektide muutumisel). Termin on üldkasutatav ja väljendab keeleliselt seda, mida isik mõistega mõtleb. Sinna kuulub isiklik mõiste ja arusaam kokkuleppelisest mõistest, nt koerte puhul võivad teised isikud koerte kohta rohkem või vähem teada, kuid on olemas mingi kokkuleppeline ühisosa, mida kõik peaks enam-vähem tunnustama, juhul kui selle kohta kasutatakse väljendit „koer“. Argikeeles räägitakse tavaliselt kas asjadest või sõnadest, mitte mõistetest. Mõistetest räägitakse peamiselt siis, kui jutt on sõnade tähendustest. 2 Traditsioonilise loogika mõisteõpetuse osa saab üles ehitada vähemalt kahel viisil: 1) võtta
Mõiste on mentaalne (mõtlemisse kuuluv), abstraktne (lõppkokkuvõttes saadud abstraheerimise tulemusena, mittemateriaalne), universaalne (haarab kõiki võimalikke objekte, millest mõistet abstraheerida saab), põhitunnustega (olemuslike omadustega) ning püsiv (ei muutu mõistega haaratud objektide muutumisel). Termin on üldkasutatav ja väljendab keeleliselt seda, mida isik mõistega mõtleb. Sinna kuulub isiklik mõiste ja arusaam kokkuleppelisest mõistest, nt koerte puhul võivad teised isikud koerte kohta rohkem või vähem teada, kuid on olemas mingi kokkuleppeline ühisosa, mida kõik peaks enam-vähem tunnustama, juhul kui selle kohta kasutatakse väljendit ,,koer". Argikeeles räägitakse tavaliselt kas asjadest või sõnadest, mitte mõistetest. Mõistetest räägitakse peamiselt siis, kui jutt on sõnade tähendustest. 2
annaabi.ee 
