Nad toetasid vabakaubandust ning riiklike monopolide ja privileegie kaotamist. Eeltoodud õpetused võeti kasutusele mitmes Euroopa riigis. Valitseja pidas end nüüd ühiskonna liikmeks. Oluline oli tegutseda kõigi ja kõigega pigem süvenedes. Nimekamad valgustatud absolutism esindajad peale Preisimaa kuninga Friedrich II olid Joseph II (Saksa-Rooma riigis) ning Katariina II (Venemaal). Kõik nad olid usuvabaduse tunnistajateks ning keelustasid kohtumenetlusest piinamise. "Igaüks peab omal viisil õndsaks saama", ütles Friedrich II. Joseph II kaotas riigis inkvisitsiooni ning mitmes osas ka pärisorjuse, Friedrich II tegi seda sama kuninga valdustes ning ka Katariina II kaalus pärisorjuse kaotamist, lisaks sellele peatas ta ka vanausulise tagakiusamise. 18. sajandi teisel poolel ilmus paljude filosoofide (entspklopedistide) koostööna Prantsusmaal "Entsüklopeedia ehk Teaduse, kunstide ja käsitööde seletav raamat"
tegevus oli seaduse tasandil reguleerimata. Nimetatud lepitusseadusega samaaegselt oli vastuvõetud ka lepitusseaduse rakendamise seadus2, millega lepitusmenetlus oli sisse viidud tsiviilõigusesse3 ja erinevate kohtute praktikasse (sh arbitraazi kohus). Põhimõtteliselt on lepitusmenetlust võimalik rakendada laiemalt, kuigi käesolev Vene Föderatsiooni lepitusseadus reguleerib vaid lepitusmenetlust eraõiguslikes suhetes. Erinevalt kohtumenetlusest puudub lepitajal pädevus langetada poolte suhtes nende tahte vastaselt siduvaid otsuseid. Lepitusmenetluse tulemus on täidetav üksnes juhul, kui pooled on saavutanud kokkuleppe. Venemaal on olemas kaks liiki lepitajaid. Esimesed on vabatahtlikud lepitajad (nõuded vabatahtlikule lepitajale: täisealine, kohtu poolt karistamata ning teovõimeline) 4 ja elukutselised lepitajad (nõuded elukutselisele lepitajale: vähemalt 25 aastat, ametialane kõrgharidus, lepitaja elukutseline tunnistus)5
hagiavaldus, kaebus ja nende täiendused, kohtukutsed, samuti kohtuotsus ja asjas menetlust lõpetava määruse ning seaduses nimetatud muud menetlusdokumendid. TsMS §-s 306 nimetatud menetlusdokumendid, mis tuleb dokumendi saajale kätte toimetada, on dokumendi saaja õiguste õigeaegse teostamise ja kaitsmise seisukohast eriti olulised seetõttu, et nende dokumentide kaudu saab dokumendi saaja teada tema suhtes käimasolevast kohtumenetlusest ja/või võimaluse esitada oma seisukohti ja tõendeid ja/või hakkab dokumendi kättetoimetamisega kulgema seaduses sätestatud või kohtu poolt määratud tähtaeg mingisuguse järgmise menetlustoimingu tegemiseks5. 5 Vt nt RKTKo 3-2-1-94-07, p 11, kus Riigikohus on asunud seisukohale, et ,,apellatsioonkaebuse ärakirja ja asja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamine vastustajale on vajalik eelkõige selleks, et vastustaja saaks
reguleerivad protsessist osavõtjate suhteid protsessi käigus, samuti notariaalorganite ja arbitraaziorganite tegevust. 2. tsiviilprotsessiõigussuhted ja subjektid Tsiviilmenetlusõigussuhe on tsiviilmenetlusõigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe, mis tekib menetluses osalevate isikute ja kohtu vahel õigusemõistmisel tsiviilasjades. Objektiks on materiaalõiguslik vaidlus kahe poole vahel. Subjektid on need isikud, kes võtavad kohtumenetlusest osa ning kelle käitumine on tsiviilkohtumenetluse seadustikuga reguleeritud. Kohus on selle õigussuhte keskne subjekt. Tsiviilprotsessiõigusvõime on isiku võime omada tsiviilprotsessi õigusi ja kohustusi. Tsiviilprotsessiteovõime on isiku võime protsessiõigusi ja –kohustusi teostada. 4. tsiviilkohtumenetluse põhimõtted Põhimõtted: Objektiivsus – kohus peab olema objektiivne ja erapooletu. Optimaalsus-protsessiökonoomika põhimõte
sätestab haldusvaldkondade ühised menetlusnõuded; suur osa haldusmenetluse üksikasjadest tulenevad muudest seadustest või nende alusel antud rakendusmäärustest. Seaduses kirjeldatakse haldusmenetlust halduses tehtavate õigustoimingute kaudu haldusmenetlus on haldusorgani tegevus haldusakti või määruse andmisel, toimingu tegemisel või halduslepingu sõlmimisel. Haldusmenetlust kui mõistet tuleb eristada halduskohtumenetlusest ja haldusõiguserikkumise menetlusest. Erinevalt kohtumenetlusest korraldab haldusmenetlust täitevvõim. Kohaldamisala täpsemaks piiritlemiseks on HMSi § 2 lg-s 2 ette nähtud menetlused, mida võib käsitada haldusorganite tegevusena, ehkki nad karistussüsteemi arvestades liigituvad karistusõiguse valdkonda. Need on väärteomenetlus varem haldusõiguserikkumise menetlus ja kuriteo kohtueelne uurimine. 1.1. Haldusmenetluse põhimõtted 1. Seaduslikkus HMSi § 3 konkretiseerib haldustegevusele omast seaduslikkuse põhimõtet, mis lähtub
või muu esimese menetlustoimingu tegemisest. Menetleja peab isiku kinnipidamisel või muu esimese menetlustoimingu tegemisel võimaldama menetlusalusel isikul kasutada temal olemasolevaid sidevahendeid kaitsjaga ühenduse võtmiseks. Kaitsja võib osaleda kaitstava menetlusaluse isiku suhtes läbiviidava menetlustoimingu tegemisel, kuid tema mitteilmumine ei peata menetlustoimingu tegemist. (3) Kaitsja osavõtt alates kohtumenetlusest on kohustuslik, kui menetlusalune isik on 14- kuni 18-aastane või ta ei ole psüühikahäire tõttu ise suuteline end esindama. (4) Menetlusalune isik on kohustatud: 1) menetleja kutsel ilmuma, kui kohustuslik ilmumine on kutses märgitud; 2) täitma menetleja seaduslikke korraldusi. 7. Tõendid, nende liigid Tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend,
menetlusnõuded; suur osa haldusmenetluse üksikasjadest tulenevad muudest seadustest või nende alusel antud rakendusmäärustest. Seaduses kirjeldatakse haldusmenetlust halduses tehtavate õigustoimingute kaudu haldusmenetlus on haldusorgani tegevus haldusakti või määruse andmisel, toimingu tegemisel või halduslepingu sõlmimisel. Haldusmenetlust kui mõistet tuleb eristada halduskohtumenetlusest ja haldusõiguserikkumise menetlusest. Erinevalt kohtumenetlusest korraldab haldusmenetlust täitevvõim. Kohaldamisala täpsemaks piiritlemiseks on HMSi § 2 lg-s 2 ette nähtud menetlused, mida võib käsitada haldusorganite tegevusena, ehkki nad karistussüsteemi arvestades liigituvad karistusõiguse valdkonda. Need on väärteomenetlus varem haldusõiguserikkumise menetlus ja kuriteo kohtueelne uurimine. 1.1. Haldusmenetluse põhimõtted 1. Seaduslikkus
o Määruskaebe menetlus o Teistmismenetlus o A’la Brussilov (konverents 2013 märtsis). o Tinglikult: menetlus EIK-is o KrMS § 366 p 7 – menetlus pärast Strasbourg’i. - Mida teha „kuldkaebajatega“? 3% lisapunkte eksamiks – 5 kriminaalmenetluse alast valikvastustega küsimust oktoobri keskpaigaks. Tuleb eraldi juhis. Mõistlik menetlusaeg Nõue tuleneb EIK konventsioonist – art 6(1). Eesmärk – vältida inimese panekut kohtumenetlusest tuleneva pinge alla pikemaks ajaks kui hädavajalik. Neli kriteeriumi: - Asja keerukus - Riigivõimu tegevus - Kaebaja käitumine - Mis kaebaja jaoks kaalul on? Haakub sellega, et tuleks eeluurimisele kehtestada tähtajad. Paala – 3-1-1-43-10, 3-1-1-81-11. Mõistlik menetlusaeg on ületatud, eeluurimine on kestnud liiga kaua – õiguslikud tagajärjed? Menetlus tuleb lõpetada; tuleb trahvida neid ametnikke, kes ei suuda piisavalt kiiresti uurida?
Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. 2. Tsiviilprotsessiõigussuhted ja subjektid Tsiviilmenetlus õigussuhe on tsiviilmenetlusõigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe, mis tekib menetluses osalevate isikute ja kohtu vahel õigusemõistmisel tsiviilasjades . Objektiks on materiaalõiguslik vaidlus kahe poole vahel. Subjektid on need isikud, kes võtavad kohtumenetlusest osa ning kelle käitumine on tsiviilkohtumenetluse seadustikuga reguleeritud. Kohus on selle õigussuhte keskne subjekt . Tsiviilprotsessiõigusvõime on isiku võime omada tsiviilprotsessi õigusi ja kohustusi. Tsiviilprotsessiteovõime on isiku võime protsessiõigusi ja kohustusi teostada. 3. Tsiviilkohtumenetlus kui üks kohtumenetluse liikidest Õigusemõistmine tsiviilasjades (TsMS § 1) Tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
- 20 päeva jooksul peab organ otsustama, kas nad aktsepteerivad õiguskantsleri ettepaneku - Mis saab siis kui Õiguskantslet ettepanek Riigikohtule ja taotlus Riigikogule ei kattu? Kui taotlused esitatakse, peavad nad olema samasugused (taotlus Riigikohtule ei tohi olla laiem kui toatlus Riigikogule) Õiguskantsler on amicus curiae – osaleb kõigis ülejäänud psjv kohtumenetlusest oma arvamusega (õiguskantslerit kaasatakse, et tema ideid kuulda) KOV-i pädevusvaidlus Sätestatud: PSJKS § 4 lg 2 ja § 7 KOV-i põhiseaduslike tagatiste kaitseks – leiad need PS § 14 ja §154 - Kas tegemist on kohaliku elu küsimusega (PS §154 lg 1) või riikliku kohustusega (PS § 154 lg 2) määramine: kohaliku elu küsimused (KOV-i eelarvest) ja riiklik kohustust (riigi eelarvest)
· kohtuasja arutamise järjepidevuse tagamiseks arutab asja algusest lõpuni sama kohtukoosseis; kui asja arutamisel kohtunik või kohtukaasistuja vahetub, arutatakse asja algusest peale; · kohtumenetlus toimub eesti keeles. Kohtumenetlus võib toimuda ka muus keeles, kui kohus ja asjaosalised seda valdavad. Asjaosalistele isikutele, kes ei saa aru kohtumenetluse keelest, tagatakse õigus tutvuda asja materjalidega ja võtta osa kohtumenetlusest tõlgi vahendusel. Kohtumenetlus jaguneb: · väärteo- ja kriminaalkohtumenetlus tuvastatakse, kas on toime pandud väär- või kuritegu ning kas, keda ja kuidas tuleb selle eest karistada;· · tsiviilkohtumenetlus vaadatakse läbi eraõiguslikest suhetest (nt pere- omandi-, võlasuhted) tulenevaid kohtuasju;· · halduskohtumenetlus lahendatakse avalik-õiguslikke vaidlusi (nt kontrollitakse riigi või omavalitsuse haldusakti või toimingu õiguspärasust).
Page 19 of 24 (2) Juriidiline isik ajab kohtus asja esindaja kaudu, kes tegutseb temale menetlustoimingu tegemisel, kuid tema mitteilmumine ei peata seaduse või lepinguga antud volituse piires. menetlustoimingu tegemist. (3) Kui kohus leiab, et asjas pooleks oleva füüsilise isiku olulised huvid (3) Kaitsja osavõtt alates kohtumenetlusest on kohustuslik, kui võivad jääda kaitseta tema maksejõuetuse tõttu, võib kohus määrata menetlusalune isik on 14- kuni 18-aastane või ta ei ole psüühikahäire talle esindajaks advokaadi riigi arvel. Sel juhul saadab kohus määruse tõttu ise suuteline end esindama. täitmiseks Eesti Advokatuuri juhatusele. (4) Esindajal on selle protsessiosalise õigused ja kohustused, keda ta VTMS § 22
Kaitsja võib osaleda kaitstava menetlusaluse isiku suhtes läbiviidava TsMS § 26 lg 2. menetlustoimingu tegemisel, kuid tema mitteilmumine ei peata Kohtukutse tuleb protsessiosalisele ja tema esindajale kätte anda menetlustoimingu tegemist. arvestusega, et tal jääks piisavalt aega asjaks valmistuda ja õigeaegselt (3) Kaitsja osavõtt alates kohtumenetlusest on kohustuslik, kui kohtusse ilmuda. menetlusalune isik on 14- kuni 18-aastane või ta ei ole psüühikahäire tõttu ise suuteline end esindama. VÕS § 7. Mõistlikkuse põhimõte (1) Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas VTMS § 22
* isik ei ole oma psüühilise või füüsilise puude tõttu suuteline end kaitsma või kui kaitsmine on selle tõttu raskendatud; * isikut kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteos, mille eest võib mõista eluaegse vangistuse; * isiku huvid on vastuolus teise isiku huvidega, kellel on kaitsja; * isik on viibinud vahi all vähemalt 4 kuud. 2) kaitsja osavõtt kohtueelsest menetlusest on kohustuslik alates kriminaaltoimiku tutvustamisest; 3) kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik, välja arvatud * kokkuleppemenetluses, * teise astme kuriteo menetlemisel lühimenetluses. 2 Kahtlustatav ja süüdistatav võivad kirjalikult loobuda kaitsjast kohtueelses menetluses, kui kaitsja osavõtt ei ole kohustuslik. Kaitsja võib omal algatusel ja advokaadibüroo pidaja nõusolekul keelduda kaitsekohustuse võtmisest või loobuda võetud
küsitlemisest kohtueelsel uurimisel, kogu asjakohase teabe avaldamist kaitsele ja kaitse õigust kommenteerida tõendeid. 3. Kaitsele tuleb anda võimalus vaidlustada tõendeid, sh õigus küsitleda tunnistajaid mõnes menetlusstaadiumis. 4. Kohus peab otsuses piisava selgusega näitama, kuidas tema seisukoht kujunes põhistatud otsuse nõue. Õigus osa võtta kohtumenetlusest Inimõiguste konventsiooni artikkel 6 tervikuna peab tagama süüdistatava tõhusa osavõtu menetlusest. Õigus kuulata ja jälgida menetlust ning sellest osa võtta. PS 24 lg 2 annab igaühele õiguse olla oma kohtuasja arutamise juures. Süüdistatav võib ise loobuda õigusest osa võtta kohtumenetlusest.
kuid sisaldab siiski imperatiivseid elemente, mille järgimata jätmisele järgneb sanktsioon. Õigussuhe on õigusnormide reguleeritud ühiskondlik suhe. Tsiviilmenetlusõigussuhe on tsiviilmenetlus-õiguse normidega reguleeritud ühiskondlik suhe, mis tekib menetluses osalevate isikute ja kohtu vahel õigusemõistmisel tsiviilasjades. Tsiviilmenetlusõigussuhte objektiks on materiaalõiguslik vaidlus kahe poole vahel. Tsiviilmenetlusõigussuhte subjektid on need isikud, kes võtavad kohtumenetlusest osa ning kelle käitumine on tsiviilkohtumenetluse seadustikuga reguleeritud. Kohus on selle õigussuhte keskne subjekt. Kõige rohkem ongi seaduses reguleeritud kohtu käitumine. Teised õigussuhtes osavõtvad subjektid on menetlusosalised, kel omavahel menetlusõiguslik suhe puudub. Tsiviilmenetluse allikad Tsiviilmenetlus ei ole sätestatud vaid ühes kompaktses seaduses. Paljud eriseadused sisaldavad suuremal või vähemal määral sätteid, mis reguleerivad vaidluste lahendamist või
annaabi.ee 
