võimu vastu. Halduskohtusse saab kaevata täitevvõimu haldusaktide ja toimingute peale ning muu HKMS-s sätestatu peale. Tsiviilasjad on peamiselt vaidlused isikute vahel tsiviilõiguse valdkonnas, nt isik pöördub maakohtusse kindlustuselt õiglase kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Kriminaal- ja väärteoasjad puudutavad süütegudega seonduvat Riigikohus vaatab nii kriminaal-, tsiviil- kui haldusasju läbi vastavas vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus (kolleegiumid). Riigikohtu üldkogu (kuuluvad kõik riigikohtunikud): 1). vaatab läbi kohtulahendeid; 2). teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks jms. Kohtualluvus - Isikule peab olema seadusega tagatud see, millisesse kohtusse ta võib pöörduda. Kohtualluvus võib olla 1).üldine (määratakse kohus, kuhu isiku vastu võib esitada hagisid, kui seaduses ei ole sätestatud, et hagi võib
Kohus peab jääma erapooletuks. Dispositsiooni põhimõte – kõige omasem põhimõte. Ts.kohtumenetluse alguse, ulatuse, käigu ja lõppemise määravad pooled oma taotlustega. 5. kohtu koosseis erinevates kohtuastmetes § 16. Maakohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel Maakohtus lahendab kohtunik tsiviilasja ainuisikuliselt. § 17. Ringkonnakohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel Ringkonnakohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. § 18. Riigikohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel Riigikohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. 6. kohtuniku taandamise alused Kohtunik peab olema erapooletu ja sõltumatu, mis on tagatud taandamise instituudiga. Kohtunikul on kohustus teha enesetaandus, kui esinevad taandamise aluseks olevad asjaolud. Taandamise aluseks
(Asja-,võla-, perekonna-, töö-, pärimis-, autori- ja ühinguõiguslikud vaidlused jne). 4. Tsiviilkohtumenetluse põhimõtted Dispositiivsus, arutelu, seaduslikkus, suulisus, avalikkus, vorminõuete rangus, hea usu põhimõte,menetluse ausus, riigikeele nõue, menetlusosaliste võrdne kohtlemine, menetlusökonoomia. 5. Kohtu koosseis erinevates kohtuastmetes Maakohtus lahendab kohtunik tsiviilasja ainuisikuliselt. Ringkonnakohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Ringkonnakohtu esimehel on õigus apellatsiooni korras asja arutamisele kaasata kohtukoosseisu sama kohturingkonna maakohtunik tema nõusolekul. Kaasatud kohtunik ei või olla asjas eesistuja ega ettekandja. Riigikohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus. Kui Riigikohtus asja lahendavas kohtukoosseisus tekivad põhimõttelist laadi eriarvamused
Maakohtute tsiviilasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Maakohtutes, kui arutamisel on esimese astme kuritegu, osalevad õigusemõistmisel rahvakohtunikud eesistuja ja kaks rahvakohtunikku, kellel on asja arutamisel kohtunikuga võrdsed õigused. Teise astme kuritegude kriminaalasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Halduskohtus arutab kohtunik haldusasja ainuisikuliselt. Ringkonnakohus arutab kriminaal-, tsiviil- ja haldusasju vastavalt vähemalt kolmest ringkonnakohtu kohtunikust koosnevas kohtukoosseisus (vastavalt ringkonnakohtu kriminaal-, tsiviil- ja halduskolleegium). Eesti kohtusüsteem Riigikohus vaatab nii kriminaal-, tsiviil- kui haldusasju läbi vastavas vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus (kolleegiumid). Riigikohtus on 19 kohtunikku, kes kõik kuuluvad kas tsiviil-, kriminaalvõi halduskolleegiumisse. Lisaks on Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, kuhu kuulub 9 riigikohtunikku, esimees on Riigikohtu esimees.
Maakohtutes, kui arutamisel on esimese astme kuritegu, osalevad õigusemõistmisel rahvakohtunikud eesistuja ja kaks rahvakohtunikku, kellel on asja arutamisel kohtunikuga võrdsed õigused. Teise astme kuritegude kriminaalasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Halduskohtus arutab kohtunik haldusasja ainuisikuliselt. Ringkonnakohus arutab kriminaal-, tsiviil- ja haldusasju vastavalt vähemalt kolmest ringkonnakohtu kohtunikust koosnevas kohtukoosseisus Riigikohus vaatab nii kriminaal-, tsiviil- kui haldusasju läbi vastavas vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus (kolleegiumid). Riigikohtus on 19 kohtunikku, kes kõik kuuluvad kas tsiviil-, kriminaal- või halduskolleegiumisse. Lisaks on Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, kuhu kuulub 9 riigikohtunikku. Riigikohtus on ka üldkogu, kuhu kuuluvad kõik riigikohtunikud. Riigikohtu üldkogu: vaatab läbi
oluliselt väiksemas osas kui soovitud, tasuks mõelda ka menetluse lõpetamisele kompromissiga (poolte kokkulepe menetluse lõpetamiseks). 99. Milline on kohtukoosseis erinevates kohtuastmetes ja erinevates menetlustes? Maakohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel (1) Maakohtus lahendab kohtunik tsiviilasja ainuisikuliselt. Ringkonnakohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel (1) Ringkonnakohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. (2) Ringkonnakohtu esimehel on õigus apellatsiooni korras asja arutamisele kaasata kohtukoosseisu sama kohturingkonna maakohtunik tema nõusolekul. Kaasatud kohtunik ei või olla asjas eesistuja ega ettekandja. 46 Riigikohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel (1) Riigikohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
ette Riigikohtu kodukorras. Distsiplinaarkolleegiumi esimees moodustab kohtuniku distsiplinaarasja lahendamiseks viieliikmelise kohtukoosseisu kolmest distsiplinaarkolleegiumi riigikohtunikust liikmest, ühest ringkonnakohtunikust ja ühest esimese astme kohtu kohtunikust. Kohtuniku distsiplinaarsüütegu arutab ja distsiplinaarkaristuse määrab Riigikohtu juures asuv distsiplinaarkolleegium. Distsiplinaarkolleegium arutab distsiplinaarasja kohtuistungil viieliikmelises kohtukoosseisus. Distsiplinaarasja arutamisel on eesistuja distsiplinaarkolleegiumi esimees. Kui distsiplinaarkolleegiumi esimees asja arutamisel ei osale, nimetab ta eesistujaks kolleegiumi liikme. Distsiplinaarkolleegium võib kohtuniku distsiplinaarasja menetlemise ajaks teenistusest kõrvaldada oma määrusega, millest teatab viivitamatult kohtunikule ja kohtu esimehele. Teenistusest kõrvaldamist otsustades arvestab kolleegium selle distsiplinaarsüüteo laadi ja
ette Riigikohtu kodukorras. Distsiplinaarkolleegiumi esimees moodustab kohtuniku distsiplinaarasja lahendamiseks viieliikmelise kohtukoosseisu kolmest distsiplinaarkolleegiumi riigikohtunikust liikmest, ühest ringkonnakohtunikust ja ühest esimese astme kohtu kohtunikust. Kohtuniku distsiplinaarsüütegu arutab ja distsiplinaarkaristuse määrab Riigikohtu juures asuv distsiplinaarkolleegium. Distsiplinaarkolleegium arutab distsiplinaarasja kohtuistungil viieliikmelises kohtukoosseisus. Distsiplinaarasja arutamisel on eesistuja distsiplinaarkolleegiumi esimees. Kui distsiplinaarkolleegiumi esimees asja arutamisel ei osale, nimetab ta eesistujaks kolleegiumi liikme. Distsiplinaarkolleegium võib kohtuniku distsiplinaarasja menetlemise ajaks teenistusest kõrvaldada oma määrusega, millest teatab viivitamatult kohtunikule ja kohtu esimehele. Teenistusest kõrvaldamist otsustades arvestab kolleegium selle distsiplinaarsüüteo laadi ja
missuguses koosseisus kohtuasja menetletakse ja kas on vaja korraldada kohtuistung suuliste seisukohtade esitamiseks; nimetatud istungi kuupäeva määrab kindlaks president. Ettekandja-kohtuniku koostatud kohtuistungi ettekandes on tehtud kokkuvõte osapoolte esitatud asjaoludest ning argumentidest. See ettekanne tehakse avalikuks kohtumenetluse keeles kohtuistungil. Suuline menetlus ja kohtujuristi ettepanek Kohtuasja arutatakse avalikul kohtuistungil vastavas kohtukoosseisus ja kohtujuristi osavõtul. Kohtunikud ja kohtujurist võivad esitada pooltele asjakohaseid küsimusi. Mõni nädal hiljem peetaval avalikul kohtuistungil esitab kohtujurist oma ettepaneku Euroopa Kohtule. Ta analüüsib põhjalikult eelkõige asja õiguslikke aspekte ning esitab täiesti sõltumatult kohtule oma arvamuse. Sellega lõpeb suuline menetlus. Kui leitakse, et kohtuasi ei tõstata ühtegi uut õigusküsimust, võib Euroopa Kohus pärast kohtujuristi
kohtunikuga võrdsed õigused. Teise astme kuritegude kriminaalasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Kui esimese astme kohus (maa- või halduskohus) on teinud kohtuotsuse, on poolel/pooltel õigus see edasi kaevata teise kohtuastmesse ringkonnakohtusse, mis vaatab asju läbi apellatsiooni korras õigusega tõendeid ümber hinnata. Ringkonnakohus .- arutab kriminaal-, tsiviil- ja haldusasju vastavalt vähemalt kolmest ringkonnakohtu kohtunikust koosnevas kohtukoosseisus (vastavalt ringkonnakohtu kriminaal-, tsiviil- ja halduskolleegium). Riigikohus - vaatab nii kriminaal-, tsiviil- kui haldusasju läbi vastavas vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus (kolleegiumid). Riigikohtus on 19 kohtunikku, kes kõik kuuluvad kas tsiviil-, kriminaal- või halduskolleegiumisse. Lisaks on Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, kuhu kuulub 9 riigikohtunikku, esimees on Riigikohtu esimees .Riigikohtus on ka üldkogu, kuhu kuuluvad kõik riigikohtunikud
Maakohtute tsiviilasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Maakohtutes, kui arutamisel on esimese astme kuritegu, osalevad õigusemõistmisel rahvakohtunikud eesistuja ja kaks rahvakohtunikku, kellel on asja arutamisel kohtunikuga võrdsed õigused. Teise astme kuritegude kriminaalasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Halduskohtus arutab kohtunik haldusasja ainuisikuliselt. Ringkonnakohus arutab kriminaal-, tsiviil- ja haldusasju vastavalt vähemalt kolmest ringkonnakohtu kohtunikust koosnevas kohtukoosseisus Riigikohus vaatab nii kriminaal-, tsiviil- kui haldusasju läbi vastavas vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus (kolleegiumid). Riigikohtus on 19 kohtunikku, kes kõik kuuluvad kas tsiviil-, kriminaal- või halduskolleegiumisse. Lisaks on Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, kuhu kuulub 9 riigikohtunikku. Riigikohtus on ka üldkogu, kuhu kuuluvad kõik riigikohtunikud. Riigikohtu üldkogu: vaatab läbi
Ka lühimenetluses peab karistuse mõistmine vastama täpselt samadele põhimõtetele, nagu üldmenetluses. Selliselt saadud 28 karistust vähendatakse kolmandiku võrra. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 6 ja § 362 p-dest 1 ja 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 13. mai 2011. a otsuse ja saadab kriminaalasja samale kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Karistuse määramine ei ole lihtne, tuleb juhinduda mitmetest konkreetsetest süütegu puudutavatest asjaoludest, karistusõiguse põhimõtetest, õigusrakendamis printsiipidest ning võimalusel ka pretsedendiks kujunenud kohtupraktikatest. Autor leiab, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on välja pakkunud igati adekvaatse lahenduse käesolevas kohtuotses kirjeldatud süüteole. Autorit üllatab ringkonnakohtu pealiskaudne ning kohati ka ükskõikne
Riigikohus vaatab läbi ringkonnakohtute lahendeid tsiviilasjades nende lahendite peale esitatud kassatsioon ja määruskaebuste alusel. Riigikohus lahendab ka jõustunud kohtulahendite peale esitatud teistmisavaldusi, määrab seaduses sätestatud juhul asja lahendamiseks pädeva kohtu ja lahendab muid seadusega tema pädevusse antud asju. Maakohtus lahendab kohtunik tsiviilasja ainuisikuliselt. Ringkonnakohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Riigikohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kollegiaalne kohtukoosseis lahendab tsiviilasja puutuvad lahkarvamused hääletamisega. Kohtukoosseisu liikmel ei ole õigust keelduda hääletamisest ega jääda erapooletuks. Küsimuste järjestikulisel hääletamisel ei ole varem
või hooletuna või kui kaitsja ei ole taandunud seaduses sätestatud tingimustel. 2) Kohus taandab kaitsja, kui taandamismenetluses ilmneb, et ta on kuritarvitanud oma menetlusseisundit, suheldes kahtlustatavana kinnipeetud või vahistatud kaitsealusega viisil, mis võib soodustada uue kuriteo toimepanemist või kinnipidamiskoha sisekorra rikkumist. Kaitsja taandamismenetlust toimetab 1) kohtueelses menetluses eeluurimiskohtunik; 2) maakohtus kohtunik ainuisikuliselt või kohtukoosseisus üks kohtunik; 3) ringkonnakohtus või Riigikohtu koosseisus üks kohtunik. Kaitsja taandamismenetlus toimub taandamismenetluse taotluse vastuvõtmisest alates 5 päeva jooksul. Kui taotluse esitaja ei ilmu taandamismenetluseks kohtuistungile, siis jäetakse kaitsja taandamata. Kui kaitsja jätab mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmumata, siis toimub taandamismenetlus temata. Taandamismenetluse lahend vormistatakse kohtumäärusena. 1.5. Kohus ja kriminaalasjade alluvus
kohtunikku, kellest üks on asjas ette kandev kohtunik (TsMS § 17 ringkonnakohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel). Menetlustoiminguid, mis on oma loomult korraldavad, võib ringkonnakohtu kohtunik teha ka ainuisikuliselt. Näiteks on korraldav tegevus trahvi määramine menetluskohustuse rikkumise eest ja tagatise nõudmine vastaspoole menetluskulude katteks . Samas on tähtaja ennistamine menetlustoiming, mis tuleb läbi viia kolmeliikmelises kohtukoosseisus. Vastavalt TsMS § 630 lg-le 1 võivad pool ja iseseisva nõudega kolmas isik esitada esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Iseseisva nõudeta kolmas isik võib esitada apellatsioonkaebuse käesoleva seadustiku § 214 lõikes 2 sätestatud tingimustel. Apellatsioonkaebuse esitaja on apellant ja vastaspool vastustaja. Eesti tsiviilprotsessiõigus näeb ette piiratud apellatsioonimenetluse. See tähendab, et
annaabi.ee 
