andmiseks,tunnistajal õigus leppenimetust(varjunime) kasutada. Kohtuistungi osad:kohtuistungi rakendamine: kõik saalisviibijad tõusevad püsti, tutvustatakse õigusi ja kohustusi, võetakse allkiri ja antakse hoiatus tunnistajatele valetunnistuse andmise kohta. kohtulik uurimine- alustatakse ülekuulamisega:kohtualune>tunnistaja>kannatanute ülekuulamine. Kohtulik vaidlus: saavad sõna prokurör, kannatanu, tsiviilkostja, kaitsja.Lõpus sõna kohtualusele(viimane sõna) ja sellele järgneb kohtuotsus(kohtunikud eemalduvad ja kirjutavad otsusele alla
Alaealisele raske või eriti raske kuriteo eest vabadusekaotust määrates vähendatakse kriminaalkoodeksis vastava kuriteo eest ette nähtud karistust poole võrra. Kui alaealisele on määratud tingimisi karistus ja ta pani katseajal toime uue kuriteo, mis ei ole eriti raske, võib kohus asjaolusid ja süüaluse isikut arvesse võttes määrata karistuseks uue tingimisi karistuse uue katseajaga ja panna kohtualusele kohustuseks määratud kohustuste täitmise vastavalt KrK art. 73 osale 5. Mitme kuriteo puhul süüdimõistmisel ei tohi alaealisele määratud karistus ületada 10 aastat. Vene Föderatsiooni Ülemkohus on oma otsustes alati rõhutanud, et alaealisele määratava karistuse eesmärk peab nii palju kui võimalik olema tema parandamine, uute kuritegude ärahoidmine. Karistuse liiki ja suurust mõjutavad kuriteo toimepanemise põhjused ja tingimused.
Sellest tulenevalt on jutuks tulnud sisse viia nõue, et esmased dokumendid peavad olema vormistatud selles keeles, mis on kostjale arusaadav14. Kui vaadata probleemi maailma tasemel erinevate kohtute praktikas, siis on olnud ka olukordi tsiviilkohtu menetluses, kus hagejal lasub kohustus toimetada kostjale kätte kohtumenetluse dokumendi tõlge. See tagaks teataval määral selle, et hagejal on vastutus kohtumenetluse raames tagada õiglane kohtupidamine kohtualusele, kelle ta oli kaasanud kohtumenetlusse kostja tahte vastaselt15. Kokkuvõte Käesoleva referaadi eesmärgiks oli tutvustada menetlusdokumentide kättetoimetamise viise Eesti kohtupraktikas. Autor püüdis anda ülevaate milliseid menetlusdokumentide kättetoimetamise võimalusi kehtivas TsMS-s leida võib. Antud teema läbiv küsimus võiks olla, kas kostjale on tagatud põhiõigus olla oma kohtuasja arutamise juures ja kohtuprotsessi kulgemine mõistliku aja jooksul.
Neis vaadatakse apellatsiooni korras läbi edasikaevatud esimese astme kohtu otsused. 32 kolmanda astme kohus on Riigikohus. Asub Tartus. Riigikohus vaatab kassatsiooni korras läbi edasikaevatud ringkonnakohtute otsuseid. Riigikohus on ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Apellatsioon esimese astme kohtu otsuse sisuline läbivaatamine Ringkonnakohtus Kassatsioon kohtuotsuse vormiline läbivaatamine Riigikohtus Kriminaalprotsessis osalevad lisaks kohtualusele ja tunnistajatele veel 33 advokaat süüaluse kaitsja 34 prokurör süüdistaja 35 kohtunik määrab karistuse Kohtuniku amet on eluaegne. Ta määratakse ametisse Riigikohtu ettepanekul presidendi poolt. Maakohtutes on otsuse langetamisel kohtunikul abiks kohtu kaasistujad, kes on tavalised inimesed, neilt ei nõuta juriidilist ettevalmistust, peavad otsustama sisetunde järgi. Õiguskantsler sõltumatu ametiisik, kes valvab, et seadused oleks kooskõlas
samuti tema vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on käesoleva paragrahvi lõigetes kaks (2) Kohtul, prokuröril ja uurijal ei ole õigust panna tõendamise kohustust ja kolm nimetatud õigused võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival kahtlustatavale, süüdistatavale ja kohtualusele. välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. (3) On keelatud taotleda kahtlustatavalt, süüdistatavalt ja kohtualuselt ja teistelt kriminaalasjast osavõtvatelt isikutelt ütlusi vägivalla, ähvarduste Vaadata tuleb avaliku teabe seadust. või muude ebaseaduslike vahenditega.
samuti tema vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on käesoleva paragrahvi lõigetes kaks (2) Kohtul, prokuröril ja uurijal ei ole õigust panna tõendamise kohustust ja kolm nimetatud õigused võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival kahtlustatavale, süüdistatavale ja kohtualusele. välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. (3) On keelatud taotleda kahtlustatavalt, süüdistatavalt ja kohtualuselt ja teistelt kriminaalasjast osavõtvatelt isikutelt ütlusi vägivalla, ähvarduste Vaadata tuleb avaliku teabe seadust. või muude ebaseaduslike vahenditega.
Ei tehta eluaegse pu pole nõus. Koostatakse süüdistusakt ja saadetakse kohtusse. 2.kokkuleppemenetlus lepitakse kokku karistuse osas enne kohut. Kohaldatakse seda kergemat vabaduse kaotust. Koostatakse protokoll, kuis märgitakse ära karistus. 3.käskmenetlus võimalik kohandada rahalist karistust ja kuriteo asjaolud selged. Seda ei kohal koostab süüdistusakti. Kohtunik vaatab selle läbi ja kui nõus, siis aktsepteerib seda ja teeb otsuse kohtualusele. 40.kohtuliku arutamise üldtingimused; kohtuistungi kord; kohtuistungi osad Kohut saab pidada 09.00-18.00. Võib ka hiljem pidada, kui näha, et venib pikemaks
Kutsutakse: 1) prokurör 2) kaitsja 3) süüdistatav 3. käskmenetlus võimalik kohandada rahalist karistust ja kuriteo asjaolud selged. Seda ei kohaldata alaealiste puhul. Prokurör koostab süüdistusakti. Kohtunik vaatab selle läbi ja kui nõus, siis aktsepteerib seda ja teeb otsuse. Otsus saadetakse 3 päeva jooksul kohtualusele. Uurimisalluvus uuritakse kuritegu antud piirkonnas. Asi antakse antud piirkonna kohtusse. 28 27.11. (L) Kohtuliku arutamise üldtingimused Kohtuistungit juhib kohtunik ehk kohtu eesistuja. Kohus peab uurima järgmisi tõendeid: 1) üle kuulama tunnistajaid, kannatanuid, kohtualuseid 2) ära kuulama ekspertide arvamused 3) vaatlema asitõendeid
2) sekretär kannab ette, kes menetlusosalistest ja tunnistajatest on saabunud 3) kohtunik selgitab tõlgile tema õigused ja kohustused ja teda hoiatatakse teadvalt vale tõlke eest 4) kohtunik selgitab kohtualuse isiku ja kas ta on kätte saanud süüdistuskokkuvõtte 5) tunnistajate hoiatamine teadvalt valetunnistuste andmise eest (võetakse allkiri) ja tunnistaja eemaldatakse kohtusaalist 6) kohtunik selgitab kohtualusele õigused ning kohtualusel endal õigus avaldada taotlusi ja taandusi kohtunik otsustab kas rahuldab neid 7) kohtunik teatab, et algab kohtulik uurimine 8) süüdistuskokkuvõtte ettelugemine 9) kas kohtualune tunnistab end süüdi 10) järgneb kohtualuse ülekuulamine 11) tunnistajate kuulamine (kes üle kuulatud, see saab istungile jääda) 12) kannatanu ülekuulamine 13) tsiviilkostjate ülekuulamine
kuid seejuures kedagi ei kahjustanud, ei tulnud surma mõista. Jumala nime kuritarvitamise ja ebausu eest tuli nad vangistada ning pastori kohus oli neid tõsiselt manitseda, et nad sellest loobuksid. Inimesed, kes nõidadelt ja ennustajatelt abi otsisid, pidid kirikliku patukahetsuse läbi tegema. Kohtumenetluses kasutati süü tõestamiseks ning tunnistuse väljapressimiseks veeproovi ja piinamist. Veeproov tuli peaaegu alati kohtualusele kahjuks. Kohtualuse piinamine tunnistuse saamiseks oli tavaline tolleaegses kohtumenetluses. Tortuuri rakendati Eestis kogu XVII sajandi jooksul. Alles Rootsi kuninga Karl XI korraldusega keelati see Liivimaal 1686. a. ja Eestimaal 1699. a. , kuid tegelikult kadus tortuur kohtutest XVIII sajandil. Nõidumine oli peaaegu kogu Lääne-Euroopas ja ka Uus-Inglismaal naiste kuritegu. Kuid Eestis, nii nagu Soomeski, ilmneb väga huvitav nähtus. Erinevalt üldisest reeglist ei olnud siin
Printsiip aitab kaasa vigade vältimisele, kuna võimaldab mõlemal poolel esitada omapoolseid tõendeid ja seisukohti. Samuti aitab selle printsiibi järgimine kaasa sellele, et ka kaotanud pool võtaks otsust kui õiglast ja et üldsus suhtuks süsteemi funktsioneerimisse positiivselt. Näiteks PS § 21: Kuriteos kahtlustatavale antakse viivitamatult ka võimalus valida endale kaitsja ja kohtuda temaga. – Seadustega on seda õigust laiendatud ka süüdistatavale ja kohtualusele ning tsiviil- ja haldusmenetluse pooltele. Kaitse õiguse printsiip: Õigus kasutada esindaja abi. Kõige rohkem avaldub kriminaalmenetluses. Õigus kaitsele tähendab ka õigust kaitsta end ise. Inimesed, kes end ise kaitsevad, ei ole tihti selleks piisavalt head (piisavalt heas psühholoogilises situatsioonis, kuna ise on selles situatsioonis ja seega ei oska ta
tõendeid ja seisukohti. Samuti aitab selle printsiibi järgimine kaasa sellele, et ka kaotanud pool võtaks otsust kui õiglast ja et üldsus suhtuks süsteemi funktsioneerimisse positiivselt. Põhiseadus näeb ette ainult kuriteos kahtlustatava õiguse viivitamatult valida endale kaitsja ja kohtuda temaga (PS § 21). Seadustega on siiski seda õigust laiendatud ka süüdistatavale ja kohtualusele ning tsiviil- ja haldusmenetluse pooltele. Õigus kaitsele tähendab ka õigust kaitsta ennast ise. Üldreeglina on ise enda kaitsma asumine mittesoovitav, keegi ei ole iseenda jaoks hea kaitsja. Professionaalne kaitsja orienteerub menetluse küsimustes paremini ja isegi kui kaitstav ise peaks olema sellel alal asjatundja siis kõrvalseisjal on ikkagi parem situatsiooni objektiivselt hinnata ja teha optimaalseid otsuseid. Milleks siis tunnistada
kuna võimaldab mõlemal poolel esitada omapoolseid tõendeid ja seisukohti. Samuti aitab selle printsiibi järgimine kaasa sellele, et ka kaotanud pool võtaks otsust kui õiglast ja et üldsus suhtuks süsteemi funktsioneerimisse positiivselt. Põhiseadus näeb ette ainult kuriteos kahtlustatava õiguse viivitamatult valida endale kaitsja ja kohtuda temaga (PS § 21). Seadustega on siiski seda õigust laiendatud ka süüdistatavale ja kohtualusele ning tsiviil- ja haldusmenetluse pooltele. Õigus kaitsele tähendab ka õigust kaitsta ennast ise. Üldreeglina on ise enda kaitsma asumine mittesoovitav, keegi ei ole iseenda jaoks hea kaitsja. Professionaalne kaitsja orienteerub menetluse küsimustes paremini ja isegi kui kaitstav ise peaks olema sellel alal asjatundja siis kõrvalseisjal on ikkagi parem situatsiooni objektiivselt hinnata ja teha optimaalseid otsuseid. Milleks siis tunnistada õigust kaitsta ennast ise
seadustik, mis reguleerib kohtuprotsesside toimumist - mis on hagi, kuidas seda esitada, mis peab seal kirjas olema jne või kriminaalmenetluse seadustik, või nt notarite ametitoimingute tegemise kord. Seaduses sätestatud kohtumenetluse põhimõtetest on olulisemad järgmised: · igaühel on õigus kasutada oma õiguste ja vabaduste kaitseks õigusabi kõigis kohtumenetluse staadiumides, kriminaalmenetluses tagatakse kahtlustatavale, süüdistatavale ja kohtualusele õigus kaitsele; · esimese astme kohtus toimub kohtuasja vahetu arutamine -- selle kohaselt peab kohus uurima tõendeid vahetult (kuulama ära protsessiosaliste seletused ja tunnistajate ütlused, uurima ekspertide arvamusi ja dokumentaalseid tõendeid, vaatlema asitõendeid ja teostama paikvaatlusi); · esimese astme kohtus peab toimuma asja suuline arutamine kohtuistungil; · kohtuasja arutamise järjepidevuse tagamiseks arutab asja algusest lõpuni sama kohtukoosseis; kui
uuritud riigisiseselt saadab riikidele sõnumi, et tehke korralikult. Kui ei tee ilusti, siis nende juures antakse ikkagi vastav karistus. -‐ rahvusvahelist menetlust ei takista: § kohtualuse ametikoht § kohtualusele riigisiseselt antud amnestiad või tagatud immuniteeid või meneltuse eritingimused Kohtuotsuse täitmine -‐ rahvusvahelise tribunalide juures on olemas ainult eeluurimisvangla -‐ karistust kantakse mõnes riigis, mis on avaldanud selleks valmisolekut 40
sõjakuritegusid ja kodusõja lõppedes ütleb RVK, et on vaja kindralit vastutusele võtta, kuid president ei soovi, kuna see kindral aitas. Tehakse “riigisisest menetlust” ja mõistetakse 1.kuuelise vangistuse kindralile. Rahvusvaheline Kohus ütleb, et karistus pole tõsine ja see kohtupidamine pole tõsine - see on näiline menetlus) ❏ Rahvusvahelist menetlust ei takista: - kohtualuse ametikoht - kohtualusele riigisiseselt antud amnestiad või tagatud immuniteedid või menetluse eritingimused KOHTUOTSUSTE TÄITMINE: ❏ Peamine karistus on vabadusekaotus ❏ Rahvusvaheliste tribunalide juures on olemas ainult eeluurimisvangla ❏ Karistus kantakse mõnes riigis, mis on avaldanud selleks valmisolekut RAHVUSVAHELINE KRIMINAALKOHUS (asub Haagis): ❏ Esimene alaline rahvusvahelisel lepingul põhinev üksikisikute individuaalse
annaabi.ee 
