Nõukogude väed ja julgeolekuteenistused suutsid sellise vastupanu maha suruda. Kohtumõistmine sõjakurjategijate üle Pärast Teise maailmasõja lõppu korraldati Saksamaal Nürnbergis kohus sõjasüüdlaste üle. Seda tehti vastavalt Potsdami konverentsi otsusele. 24 natslikku sõjaroimarit astusid Rahvusvahelisele Sõjatribunali ette. 12 natsliku Saksamaa kõrget riigiametnikku mõisteti surma. Kohtualuseid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ning kõige rängemates inimsusevastastes kuritegudes, teised said pikaajalisi vanglakaristusi. Sõjakurjategijad ja nende käsilased ei astunud kohtu ette ka Prantsusmaal, Belgias ja Hollandis ning muidugi ka Saksamaal. Nõukogude Liidus peeti kohut vaenlasega otseselt koostööd teinud inimeste üle, kuid umbusaldati ka kõiki neid, kes olid saatuse tahtel jäänud Saksa okupatsiooni alla.
_____________________________________________________________________________ _ Potsdam 1945 Sõjajärgsed haldamise küsimused. Kokkulepe kus anti sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla. Osad neist hukati. _____________________________________________________________________________ _ 3. Nürnbergi protsess Eesmärgid: Euroopa puhastamine natsismist ja fasismist. Kohtualuseid süüdistati: vallutusõdade pidamises, sõjaroimades, kõige rängamates inimvastastes kuritegudes Tulemused: Neid mõisteti surma ja saadeti vanglasse.
surmalaagrid ning Poolas ka juutide rohkus. 2. Pariisi konverents Toimus 1947. aastal toimunud konverents, kus allkirjastati rahulepingud Jalta ja Potsdami konverentsil tehtud otsuste põhjal. Nii lõpetati ametlikult sõjaseisukord Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari ja Soomega. 3. Nürnbergi protsess 14.11.1945 1.10.1946 Kohtuprotsess Saksa fasistlike sõjakurjategijate vastu. Kokku oli kohtu all 21 kaebealust. Kõiki kohtualuseid süüdistati kolme süüpunkti alusel: a) kuriteos rahu vastu, b) sõjakuritegudes ja c) kuritegudes inimsuse vastu. 4. Külm sõda PÕHJUSED: Mõlema riigi eesmärk oli oma maailmavaadet teistesse riikidesse edasi kanda (USAl Lääne Demokraatiat ning NSVL l kommunistliku totalitarismi). Samuti soovisid mõlemad suurendada oma võimu maailma poliitikas ning majanduses. AVALDUMISED: *Võidurelvastumine (massihävitusrelvade täiustamine) NSVL: Tuumapomm, vesinikpomm,
Mandžuuriasse ja Koreasse ning purustasid Jaapani miljonilise armee. 2. septembril 1945 allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani tingimusteta kapitulatsiooniakti. Teine maailmasõda oli lõppenud. 15. Nürnbergi kohtuprotsess Pärast teise maailmasõja lõppu korraldati Saksamaal Nürnbergis rahvusvaheline kohus natsijuhtide-sõjasüüdlaste üle. 24 natslikku sõjaroimarit astusid rahvusvahelise sõjatribunali ette. Kohtualuseid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ning kõige rängemates inimsusvastases kuritegudes. 12 natsliku Saksamaa kõrget riigiametnikku mõisteti surma, teised said pikaajalise vanglakaristuse. Rahvusvahelise sõjakohtu alla anti ka terve hulk Jaapani riigijuhte.
mlj inimest. Õnnetu oli ka NSV Liidu võimu alla sattunud elanikkonna saatus. Nõukogude julgeolekuteenistused vägivallatsesid kõikidel 1939.- 1940. aasta okupeeritud alaldel.14.juunil 1941.aastal korraldasid Nõukogude võimumehed Baltimaades suurküüditamise:Siberisse saadeti u. 50 000 inimest, sealhulgas 10 000 eestlase. 14Nürnbergi protsessi eesmärk oli puhastada euroopa fasismist ja natsisimist.Kohut tuli mõista kurjategijate üle. Kohtualuseid süüdistati riigi reetmises ning julmade inimvastaste kuritegudes, sõjaroimades jms. Protsessi tulemusena mõisteti surma 12 natsi saksa kõrget riigiametnikku ning teised 12 said pikaajalise vanglakaristuse. 15Omariikluse kaotus. Moskva esitas 1939.aasta sept Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Nõudmist saatsid ähvardused. Vältimaks sõda andis Eesti valitsus järele ja kirjutas 28 sept baasidelepingule alla.
haldusjuhid Franck, Rosenberg ja Seyss-Inquart; sunnitöölaagrite ülem Sauckel; operatiivstaabi kindralid Keitel ja Jodl, juudivastaste dekreetide autorid Frick ja Reicher ning Reichi välisminister Ribbentrop. Bormanni üle mõisteti kohut tagaselja. Peale nende olid kohtu all veel viis kollektiivset süüdistatavat Reichi valitsuskabinet, natsipartei juhtkond, organisatsioon SS/SD, Gestapo ja Hitleri peastaap. Kõiki kohtualuseid süüdistati kolme süüpunkti alusel: a) kuriteos rahu vastu, b) sõjakuritegudes ja c) kuritegudes inimsuse vastu. Protsessi läbiviimisega kiirustati ja see lõppes 1. oktoobril 1946. a. Selle protsessi suunaja ja peasüüdistaja oli Nõukogude kindralprokurör Rudenko. Protsessi pearezissöör ja nööritõmbaja oli aga kahtlemata Josif Stalin, kes koos Saksamaaga oli jaganud ära mõjusfäärid Ida-Euroopas, vallutanud
Üleminek ei olnud järsk, vanad uskumused vahetusid uutega sujuvalt, ent kindlalt. Vastuolulisel kombel oli 17.sajand Eestis ühtlasi nn. nõiaprotsesside kõrgaeg, kuid see polnud nii ainult Eestis, vaid ka mujal. Eesti kirjandusklassikast on selleaegseid meeleolusid kõige paremini kirjeldavaks näiteks A. Kitzbergi ,,Libahunt", mille peategelast Tiinat samuti libahundiks ja nõiaks peeti. Eestis sattusidki kohtu alla peamiselt eesti soost talupojad, kuid oli ka sakslasi. Kohtualuseid süüdistati teiste inimeste või loomade kahjustamises või tapmises mitmesuguste maagiliste toimingute ehk nõidumise näol. Ka maarohtudega ravitsemist peeti sageli nõidumiseks. Süüdlasi, kellelt ,,ülestunnistused" sageli piinamise teel välja pressiti, põletati tuleriidal. Sajandi teisel poolel hakkasid surmaotsused küll vähenema, kuid viimane langetati siiski veel 1723.aastal. See, tõsi küll, asendati lõpuks eluaegse vanglakaristusega.
sõja põhimõtted; mõlema riigi tulevikupolitika põhimõtted; mõlemad lubasid mitte taotleda uute territooriumite vallutamist; lubati taastada kõigi II maailmasõjas iseseisvuse kaotanud riikide suveräänsus · Teine rinne - USA, Suurbritannia ja Kanada vägede poolt avatud rinne · Kapitulatsioon Teine Ms lõppes Jaapani allaandmisega · Nürnbergi protsess - Kohtuprotsess Saksa faistlike sõjakurjategijate vastu. Kokku oli kohtu all 21 kaebealust. Kõiki kohtualuseid süüdistati kolme süüpunkti alusel: a) kuriteos rahu vastu, b) sõjakuritegude s ja c) kuritegudes inimsuse vastu. 23. Kuidas on need isikud seotud II maailmasõjaga? · Jossif Stalin - viis peasekretärina ellu Vladimir Lenini poliitikat, mille eesmärk oli sotsialistliku ühiskonnakorra kehtestamine üle kogu maailma, vajaduse korral relva jõul. Selleks arendas ta industrialiseerimise loosungi all võimsa sõjatööstuskompleksi.
Saksamaa juhtivates ringkondades sõja ees… ” Gallia väepealik Brennus on öelnud ,, Häda võidetuile! Vae victis!” Tõesti. Ainult võitjad otsustavad, millised olid sõjakuriteod. Nürnbergi protsess oli farss. Paljudel juhtudel pandi sakslastele süüks tegusid, mille olid sooritanud kommunistid. Ühel kohtuistungil ütles Göring : „Kui ma istun sellel pingil, siis peaksid minust paremal istuma Stalin ja vasakul Churchill.” Nürnbergi kohtualuseid peksti ja ülekuulaja ütles ette, mida ta kuulda tahab. Sakslaste kaitsjaid ähvardati nii suuliselt kui füüsiliselt, et liitlaste kuritegusid ei toodaks välja. Kuid sellest hoolimata ei uskunud nad, et saksa riigimehed ja kindralid tapetakse nii alatul viisil – poomise teel. Genfi konventsiooni järgi võidakse ohver surma mõista vaid mahalaskmise läbi! Tingimustest, milles töötasid sakslaste kaitsjad Nürnbergis, võib lugeda Len Deightoni raamatust ,,Blood,
sõimasid üksteist, harva mindi isegi kaklema). KOMMUNISTLIK ÕÕNESTUSTEGEVUS 1920. aastate esimesel poolel ähvardas riigi julgeolekut kõige rohkem Moskvast juhitud kommunistlik õõnestustegevus, seda soodustasid majanduse ümberkorraldamise raskustest tekkinud sotsiaalsed pinged. Vaesema rahva hulgas leidus endiselt neid, kes kommunistide lubadusi uskusid. Kommunistide ja nende toetajate üle peeti sadu poliitilisi protsesse, kus kohtualuseid oli mitu tuhat, langetati ka surmaotsuseid. 1922. aastal lasti maha üks fanaatilisemaid riigikukutajaid Viktor Kingissepp, juhuu. RELVASTATUD RIIGIPÖÖRDEKATSE 1924. a 1. detsembril tegid kommunistid Jaan Anveldi juhtimisel Tallinnas relvastatud riigipöördekatse, milles osales üle 300 mehe. Valitsus oli ohtlikust olukorrast teadlik, kuid ei võtnud selle ära hoidmiseks midagi ette. Ootamatust ära kasutades vallutasid mässajad
piirkondades puhkes kommunismivastane võitlus. Nõukogude väed ja julgeolekuteenistused suutsid sellise vastupanu maha suruda. Kohtumõistmine sõjakurjategijate üle Pärast Teise maailmasõja lõppu korraldati Saksamaal Nürnbergis kohus sõjasüüdlaste üle. Seda tehti vastavalt Potsdami konverentsi otsusele. 24 natslikku sõjaroimarit astusid Rahvusvahelisele Sõjatribunali ette. 12 natsliku Saksamaa kõrget riigiametnikku mõisteti surma. Kohtualuseid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ning kõige rängemates inimsusevastastes kuritegudes. Teised said pikaajalisi vanglakaristusi. Sõjakurjategijad ja nende käsilased ei astunud kohtu ette ka Prantsusmaal, Belgias ja Hollandis ning muidugi ka Saksamaal. Nõukogude Liidus peeti kohut vaenlasega otseselt koostööd teinud inimeste üle, kuid umbusaldati ka kõiki neid, kes olid saatuse tahtel jäänud Saksa okupatsiooni alla. Peamiselt puudutas see Ida- Euroopa alasid
õõnestustegevus, mida soodustasid majanduse ümberkorraldamise raskused ja majanduskriisi (1923-1924) tekitatud sotsiaalsed pinged. Riigi julgeoleku kaitseks rakendas valitsus kaitseseisukorra, mis kehtis täielikult või osaliselt kogu esimese iseseisvusaja, ja repressiivseid abinõusid, sealhulgas sõjakohtute mõistetud surmanuhtlust. 1918-1940 peeti kommunistide ja nende toetajate üle 959 poliitilist protsessi, kohtualuseid oli üle 2355. 1. Detsembril 1924 tegid kommunistid J. Anveldi juhtimisel Tallinnas relvastatud riigipöördekatse, milles osales üle 300 mehe. Putsi inspireeris Komintern ja see valmistati ette NSV Liidus, sealt pidi edu korral appi tulema Punaarmee üksused. Ootamatuse mõju kasutades vallutasid mässajad Tallinnas mõned strateegiliselt tähtsad objektid, seejärel suruti nad kiiresti maha. Eesti sõjavägi jäi vandele truuks, töölised võimuhaarajatega ei ühinenud.
& Panne, J.-L. & Paczkowski, A. & Bartosek, K. & Margolin, J.-L. (2000). Kommunismi must raamat Lk 301. 8 Op. cit. Lk 302. 9 Op. cit. Lk 303. 10 Op.cit. Lk 304. 11 Op.cit. Lk 305. 12 Gellately, R. Lenin, Stalin ja Hitler: sotsiaalse katastroofi ajastu. Tallinn: Varrak, 2009. Lk 170. 6 näidisprotsessi eesmärk oli äratada tähelepanu ja olla õpetuseks. Suurem osa kohtualuseid mõisteti vangi, välismaalased (sakslased) vabastati, üksteist inimest mõisteti surma ja neist lasti lõpuks maha viis."13 Selliseid protsesse korraldati järgnevatel aastatel korduvalt. Julgeolekuorganid kogusid samal ajal pidevalt parteiliikmete kohta informatsiooni, mille abil sõeluti välja parteiaktiviste ja võimalikku ohtlikku kontingenti.14 Tõeline poliitiline terror sai vallanduda 1934. aastal. Stalini positsioon oli olnud ohus.
Tõlk. Igat liiki sekretäre (sekretär-asjaajaja), peab järge selle kohta, mis seisus parasjagu kohtusolev asi on. Kohtuistungi sekretäri töö protokollib kõik istungid. Kohtukordnik vastutab korra eest. Õigus kohtusaali sisenevad isikud läbiotsida. Käskjalg kirjatuvi, viib isiklikult posti kohale. Kohtuliku arutamise üldtingimused Kohtuistungit juhib kohtunik ehk kohtu eesistuja. Kohus peab uurima järgmisi tõendeid: 1) üle kuulama tunnistajaid, kannatanuid, kohtualuseid 2) ära kuulama ekspertide arvamused 3) vaatlema asitõendeid 4) avaldama protokollid Kohtualuse osavõtt kohtuistungist on kohustuslik. Ilma kohtualuseta tohib istungit pidada, kui teada, et kohtualune hoiab sihilikult kohtuistungist kõrvale või ei ole riigi piires. Muidu tuleb edasi lükata kohtuistung. Võimalused teha midagi, kui kohtualune ei tule kohtuistungile: 1) kohaldada tema suhtes sundtoomist 2) määrata aresti
Otsus saadetakse 3 päeva jooksul kohtualusele. Uurimisalluvus uuritakse kuritegu antud piirkonnas. Asi antakse antud piirkonna kohtusse. 28 27.11. (L) Kohtuliku arutamise üldtingimused Kohtuistungit juhib kohtunik ehk kohtu eesistuja. Kohus peab uurima järgmisi tõendeid: 1) üle kuulama tunnistajaid, kannatanuid, kohtualuseid 2) ära kuulama ekspertide arvamused 3) vaatlema asitõendeid 4) avaldama protokollid Kohtualuse osavõtt kohtuistungist on kohustuslik. Ilma kohtualuseta tohib istungit pidada, kui teada, et kohtualune hoiab sihilikult kohtuistungist kõrvale või ei ole riigi piires. Muidu tuleb edasi lükata kohtuistung. Võimalused teha midagi, kui kohtualune ei tule kohtuistungile: 1) kohaldada tema suhtes sundtoomist 2) määrata aresti
kolmandast klassist edasi saaks õpetada juba edasi vene keeles. -) Kõik peale eesti keele ja usuteaduse oli edaspidi vene keeles. -) Ülikool kaotas oma autonoomia ehk ei saanud enam ise midagi valida, vaid kõik määrati ametisse riigivõimu poolt. -) Gümaansiumi õpilased ja üliõpilased olid edaspidi mundris * 100'000 inimest vahetasid usku luterlusest vene õigeusku. * Kohtureformi tagajärjel käsitleti kõiki kohtualuseid võrdsetena. * Linnareformi tulemusena raad kadus ja asemele tuli linna tuuma, koos valitud linnapeaga. -) Linna tuumat sai valida iga majaomanik. * Rahvuslik liikumine jätkus, kuid kuna eelnevad juhid olid surnud, ära koolinud või tahaplaanile jäänud, siis uueks juhiks sai Harri Jansen, kes uskus, et venestusele vastu seismiseks tuleb sulanduda baltisakslastega. -) Harri Jansen andis välja saksa keelsed ajalehte die Heimat. * A
Kuna Artur Sirk ei saabunud, väidetavasti ilma oli vilets ja kardeti, et jäädakse piirivalvele vahele. Viimasel hetk otsustasi välja astumine ära jätta - ei oldud kindel, kas riigipööre suudetakse läbi viia ilma verevalamiseta. Otsustasi väljaastumine ära jätta, peagi saabus poliitiline politsei, kes nad arreteerisid. Juhtus see, mis juhtus 1. dets järgselt kommunistidega - rahvas pööras vabadusõjaliikujatele kui vägivalduritele selja. Teine kohtuprotsess 1936. aasta mais - kohtualuseid 155, neist kõigets 8 mõisteti õigeks, karistuseks kuni 20- aastane sunnitöö (9 meest). Vabadusse jäi ainult Artur Sirk - tema olukord Soomeski muutus pingeliseks. Rändas mööda Euroopat ringi. 31. juulil 1937 leiti Sirk Luxembrugis Echternachi linnakeses oma pansionadi siseõues akna all lamamast - 2 päeva hiljem suri. Eestis levisid väited nagu oleks tegemist olnud poliitilise politsei mõrvaga. Vabadussõjalaste liikumisest enam pärast seda rääkida ei saa.
annaabi.ee 
