Elektriseadmete klasid: · tavalise pistikuga elektritarvitid - 0 klass; · elektritarvitid, mille pistik on kaitsekontaktiga - I klass; · kaitseisolatsiooniga elektritarvitid tähisega - II klass; · kaitseväikepingel (kuni 50 V) töötavad elektritarvitid tähisega... - III klass · 0-ohutusklass - tagab ohutu kasutamise ainult seadme põhiisolatsioonil. Seadme pingealtieid ja juhtivaid osi ei ole ettenähtud ühendada kohtkindla paigaldise kaitsejuhiga. Põhiisolatsiooni rikke korral oleneb kaitse seadme ümbrusest ja on tagatud vaid siis kui seade paikneb mittejuhtiva põranda ja seintega ruumis. Enamikus Euroopa riikides, ka Eestis, nende tootmine ja müük on keelatud. · I-ohutusklass - põhineb seadme kaitsemaandamisel kaitsejuhi PE kaudu. Tunnuseks on kaitsekontaktiga pistikühenduse olemasolu. Pistikupesa
kollimatsiooniviga. 2. Miks on vaja teha tahhümeetris läbi orienteerimisprogramm? Orienteerimine on vajalik lähtediriktsioonnurga saamiseks ja direktsioonnurga saamiseks järgmisele punktile. Seega vajame alustamiseks kahte kindelpunkti. 3. Mis on kõrguse mõõtmise lubatav viga käigus? 5cm 4. Mis on situatsioonipunkti lubatav viga käigu suhtes? 5cm 5. Mis on mõõdistusvõrgu punkt? Plaanilis-kõrgusliku sidumise käigus moodustatud kohtkindla märgiga kindlustatud punkt. 6. Mis põhimõttel peaks tasandama koordinaatide juurdekasve, miks? Et, teada õiged koordinaadid. Juurdekasvud tasandati vastavalt joone pikkusele. Ühest küljest peaks tasandama juurdekasvud võrdselt, kuna tahümeetri kauguse mõõtmise täpsus ei sõltu peaaegu üldse joone pikkusest. 7. Kuna peab tegema sulgemisega käigu, kuna võib sellest loobuda. Kui mõõtkavas 1:500 on käigu pikkus rohkem kui 250m, siis peab tegema sulgemisega käigu 8
0 [kaitse]klassi elektriseade Põhiisolatsioon L (liin, line) N (neutraal, neutral) 0 klassi elektriseade pistik Seadme korpus ja selle metallist osa 0 kaitseklassi loetakse elektriseade, milles kaitse elektrilöögi eest põhineb üksnes põhiisolatsioonil. Seadme pingealteid juhtivaid osi ei saa ühendada kohtkindla paigaldise kaitsejuhiga. Põhiisolatsiooni rikke korral oleneb kaitse seadme ümbrusoludest. Märkus. Sellised elektriseadmed on enamikus Euroopa riikides keelatud. Eestis on nad praegu veel kasutusel (kuid enam ei ole müügil) ja nende järkjärguline asendamine sätestatakse sellekohaste eeskirjadega. I [kaitse]klassi elektriseade Põhiisolatsioon PE
0 [kaitse]klassi elektriseade Põhiisolatsioon L (liin, line) N (neutraal, neutral) 0 klassi elektriseade pistik Seadme korpus ja selle metallist osa 0 kaitseklassi loetakse elektriseade, milles kaitse elektrilöögi eest põhineb üksnes põhiisolatsioonil. Seadme pingealteid juhtivaid osi ei saa ühendada kohtkindla paigaldise kaitsejuhiga. Põhiisolatsiooni rikke korral oleneb kaitse seadme ümbrusoludest. Märkus. Sellised elektriseadmed on enamikus Euroopa riikides keelatud. Eestis on nad praegu veel kasutusel (kuid enam ei ole müügil) ja nende järkjärguline asendamine sätestatakse sellekohaste eeskirjadega. I [kaitse]klassi elektriseade Põhiisolatsioon PE
Täpsustada aga nende vahekaugus. Elamu nõrkvool koosneb televisiooniseadmest ja valvesignalisatsiionist. 1.5.5 Tulekaitse nõuded Elamu tulepüsivusklass on TP2. Ehitise kandekontruktsioonide tulepüsivus REI 240. Klaasustega kamina ees on plekk 700x1000. Kaugus põlevatest kandekonstruktsioonidest korstna välispinnani vähemalt 100. Katuselae peale asuvasse tühimikku pääseb esimese korruse esikus oleva luugi (EI 15) kaudu, mis on varustatud kohtkindla redeliga. Pööningulae tulepüsivus EI 30. Hoonesse paigaldatakse suitsuandurid. Pääs katusele tagatakse katuseredeliga. Redel peab olema maast kättesaadav ja peab ulatuma korstnani selle puhastamiseks. Krundil on tagatud tuleohutuskujad, pääsud krundile ja ümber hoone. Auto seisuplats on hoonest vähemalt 4 m. 1.5.6 Keskkonnakaitse Projekteeritav ehitis ei ole keskkonda reostav. Olmejäätmete kogumiseks paigaldatakse konteiner ja prügivedu toimub prügiveo firma poolt.
Madalpinge Elektriseadmete klassid: tavalise pistikuga elektritarvitid - 0 klass; elektritarvitid, mille pistik on kaitsekontaktiga - I klass; kaitseisolatsiooniga elektritarvitid tähisega - II klass; kaitseväikepingel (kuni 50 V) töötavad elektritarvitid tähisega... - III klass 0-ohutusklass - tagab ohutu kasutamise ainult seadme põhiisolatsioonil. Seadme pingealtieid ja juhtivaid osi ei ole ettenähtud ühendada kohtkindla paigaldise kaitsejuhiga. Põhiisolatsiooni rikke korral oleneb kaitse seadme ümbrusest ja on tagatud vaid siis kui seade paikneb mittejuhtiva põranda ja seintega ruumis. Enamikus Euroopa riikides, ka Eestis, nende tootmine ja müük on keelatud. I-ohutusklass - põhineb seadme kaitsemaandamisel kaitsejuhi PE kaudu. Tunnuseks on kaitsekontaktiga pistikühenduse olemasolu. Pistikupesa kaitsekontakt on kohtkindla elektripaigalduse kaitsejuhiga maandatud.
· Vahetada oma elamu või korteri korkkaitsmeid ja valgustugevuse regulaatoris, teleris või muus elektritarvitis asuvaid pisikaitsmeid. · Vahetada valgustite lampe ja startereid. · Vahetada elektritarviti riknenud ühendus- ja pikendusjuhet või pistikut uute vastu. · Vahetada pistikühendusega valgusti paindjuhtmes paiknevat riknenud vahelülitit uue vastu. · Ühendada kohtkindlat valgustit (näiteks laevalgustit) valgustiklemmiga. · Asendada kohtkindla valgusti valgustiklemmi valgustipistikupesaga või vahetada riknenud valgustipistikupesa uute vastu. · Paigaldada vastavate juhiste järgi kaitseväikepingelisi seadmeid (näiteks valgustuseks, autosoojenduseks). · Pingevabas olukorras võtta maha pistikupesade ja lülitite kaasi (näiteks tapeetimise või värvimise ajaks) või asendada purunenud kaasi tervetega. · Parandada elektritarvitite mehaanilisi osi (nt
inimene on kokkupuutes maapotentsiaaliga. o Ruum on jagatud kolmeks erinevaks tsooniks: Tsoon 0 vanni või dusi alusvanni sisemus. Alusvanni puudumisel ulatub tsoon 0,1 m kõrgusele, raadius paikse pihusti korral 1,2 m pihustist. Tsoon 1 määratletud tsoon 0 ülemise piiriga ja põrandast 2,25m , kui alusvann puudub siis on tsoon 1 kohtkindla pihustiga 1,2 m. Tsoon 2 haarab rõhtsihis ruumi tsooni 0 ja 1 piirist kuni sellega rööbitise 0,6 m kaugema püstpinnani, püstsihis ruumi põrandast kuni 2,25 m kõrgusel oleva rõhttasandini või kõrgema pihustini. Alusvannita dusi korral tsoon puudub. SAUNADE KERISE- JA LEILIRUUMID o Nõuded kehtivad nii elektrilise kui mitteelektrilise kerisega saunaruumile, ei kehti pidevalt auruga täidetud leiliruumile
Vastus : 18 - 22 sekundit. Võib ka kauem töötada, kui mitte vähem ! 15. Mida vajab vingumürgituse saanud isik ? Kas joogiks vett või sooja tekki ? Vastus õhu hapnikku ( tuleb viia värske õhu kätte ja tingimata tuleb kutsuda kiirabi - 112. Elektriohutus. 1. Elektriseadmete ohutusklassid (0, I, II, III). - 0-ohutusklass - tagab ohutu kasutamise ainult seadme põhiisolatsioonil. Seadme pingealteid ja juhtivaid osi ei ole ettenähtud ühendada kohtkindla paigaldise kaitsejuhiga. Põhiisolatsiooni rikke korral oleneb kaitse seadme ümbrusest ja on tagatud vaid siis, kui seade paikneb mittejuhtiva põranda ja seintega ruumis. Enamikus Euroopa riikides, ka Eestis, nende tootmine ja müük on keelatud - I-ohutusklassi põhineb seadme kaitsemaandamisel kaitsejuhi PE kaudu. Tunnuseks on kaitsekontaktiga pistikühenduse olemasolu. Pistikupesa kaitsekontakt on kohtkindla
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus 5) valgusregulaatoris või muus elektriseadmes asuvate pisikaitsmete pingevabas olukorras vahetamine; 6) pinge kontrollimine indikaatoriga; 7) kaitsejuhita pistikühendusega valgusti paindjuhtmes paikneva rikkis vahelüliti asendamine pingevabas olukorras; 8) kaitsejuhita kohtkindla valgusti (näiteks laevalgusti) valgustiklemmidega ühendamine pingevabas olukorras; 9) kaitsejuhita pistikupesade ja lülitikaante (näiteks tapeetimise või värvimise ajaks) eemaldamine pingevabas olukorras; 10) elektrijuhtmete ja -seadmete demonteerimine pingevabas olukorras. Majandustegevuse register: Elektritööd võib majandustegevusena teha majandustegevuse registris registreeritud elektritöö
4) eramu või korteri sulavkaitsmete vahetamine ettenähtuga samaväärse või väiksema nimivooluga kaitsmega; 5) valgusregulaatoris või muus elektriseadmes asuvate pisikaitsmete pingevabas olukorras vahetamine; 6) pinge kontrollimine indikaatoriga; 7) kaitsejuhita pistikühendusega valgusti paindjuhtmes paikneva rikkis vahelüliti asendamine pingevabas olukorras; 8) kaitsejuhita kohtkindla valgusti (näiteks laevalgusti) valgustiklemmidega ühendamine pingevabas olukorras; 9) kaitsejuhita pistikupesade ja lülitikaante (näiteks tapeetimise või värvimise ajaks) eemaldamine pingevabas olukorras; 10) elektrijuhtmete ja -seadmete demonteerimine pingevabas olukorras. Majandustegevuse register: Elektritööd võib majandustegevusena teha majandustegevuse registris registreeritud elektritöö
seda nõuet ei saa täita pilliroo katuse korral, siis peab katusekatte ja korstna vahel olema plekk+mittepõlev isolatsiooniplaat (näiteks klaasvillast tuuletõkke plaat) Pööning kõik pööningu puidust kandekonstruktsioonid tuleb katta tulekaitsevõõbaga siseruumist peab olema pääs pööningule, mille kõrgus on üle 0,6 m, luugi kaudu mõõtmetega vähemalt 0,6x0,6 m, mis on varustatud kohtkindla redeliga kõik pööningu osad peavad olema siseruumist ligipääsetavad tulekustutusvoolikuga pööningul peab olema loomulik valgus ja võimalus suitsu eemaldada (näiteks luuk katuses korstna lähedal, mida saab kasutada ka korstna juurde pääsuks) pööning on eraldi tuletõkkesektsioon, lae tulepüsivus on EJ -30, luugil EJ-15 Garaaž
4) eramu või korteri sulavkaitsmete vahetamine ettenähtuga samaväärse või väiksema nimivooluga kaitsmega; 5) valgusregulaatoris või muus elektriseadmes asuvate pisikaitsmete pingevabas olukorras vahetamine; 6) pinge kontrollimine indikaatoriga; 7) kaitsejuhita pistikühendusega valgusti paindjuhtmes paikneva rikkis vahelüliti asendamine pingevabas olukorras; 8) kaitsejuhita kohtkindla valgusti (näiteks laevalgusti) valgustiklemmidega ühendamine pingevabas olukorras; 9) kaitsejuhita pistikupesade ja lülitikaante (näiteks tapeetimise või värvimise ajaks) eemaldamine pingevabas olukorras; 10) elektrijuhtmete ja -seadmete demonteerimine pingevabas olukorras. 10
korral, siis peab katusekatte ja korstna vahel olema plekk+mittepõlev isolatsiooniplaat (näiteks klaasvillast tuuletõkke plaat) Pööning · kõik pööningu puidust kandekonstruktsioonid tuleb katta tulekaitsevõõbaga · siseruumist peab olema pääs pööningule, mille kõrgus on üle 0,6 m, luugi kaudu mõõtmetega vähemalt 0,6x0,6 m, mis on varustatud kohtkindla redeliga · kõik pööningu osad peavad olema siseruumist ligipääsetavad tulekustutusvoolikuga · pööningul peab olema loomulik valgus ja võimalus suitsu eemaldada (näiteks luuk katuses korstna lähedal, mida saab kasutada ka korstna juurde pääsuks) · pööning on eraldi tuletõkkesektsioon, lae tulepüsivus on EJ -30, luugil EJ-15 Garaaz
· tabletikujulisi elemente pole soovitav paigaldamisel sõrmedega puudutada, sest higi võib tableti pinda oksüdeerida ning põhjustada hiljem vooluringi katkestuse · soovitatav säilitustemperatuur on 5...100 ºC · elemente ei laeta · korrasolekut saab kontrollida koormatud elemendi pinge mõõtmisega Akud Aku ehk akumulaator on korduvalt laetav keemiline vooluallikas. Akut kasutatakse liikurseadmete toite- allikana, kohtkindla reservtoiteallikana katkematu toite süsteemides (UPS uninterruptible power 28 supply), avarii- ja signalisatsioonisüsteemides, elektrijaamades jne. Aku koosneb anumast, elektrolüüdist (mis uuemal ajal on sageli geelitaoline) ja sellesse sukeldatud elektroodidest ehk plaatidest, mida hoiavad üksteisest eemal separaatorid. Aku laadimiseks juhitakse temast läbi alalisvool ning elektrienergia salvestub seal keemilise energiana. Töötamisel muutub keemiline energia elektri-
· tabletikujulisi elemente pole soovitav paigaldamisel sõrmedega puudutada, sest higi võib tableti pinda oksüdeerida ning põhjustada hiljem vooluringi katkestuse · soovitatav säilitustemperatuur on 5...100 ºC · elemente ei laeta · korrasolekut saab kontrollida koormatud elemendi pinge mõõtmisega Akud Aku ehk akumulaator on korduvalt laetav keemiline vooluallikas. Akut kasutatakse liikurseadmete toite- allikana, kohtkindla reservtoiteallikana katkematu toite süsteemides (UPS uninterruptible power 28 supply), avarii- ja signalisatsioonisüsteemides, elektrijaamades jne. Aku koosneb anumast, elektrolüüdist (mis uuemal ajal on sageli geelitaoline) ja sellesse sukeldatud elektroodidest ehk plaatidest, mida hoiavad üksteisest eemal separaatorid. Aku laadimiseks juhitakse temast läbi alalisvool ning elektrienergia salvestub seal keemilise energiana. Töötamisel muutub keemiline energia elektri-
· tabletikujulisi elemente pole soovitav paigaldamisel sõrmedega puudutada, sest higi võib tableti pinda oksüdeerida ning põhjustada hiljem vooluringi katkestuse · soovitatav säilitustemperatuur on 5...100 ºC · elemente ei laeta · korrasolekut saab kontrollida koormatud elemendi pinge mõõtmisega Akud Aku ehk akumulaator on korduvalt laetav keemiline vooluallikas. Akut kasutatakse liikurseadmete toite- allikana, kohtkindla reservtoiteallikana katkematu toite süsteemides (UPS uninterruptible power 28 supply), avarii- ja signalisatsioonisüsteemides, elektrijaamades jne. Aku koosneb anumast, elektrolüüdist (mis uuemal ajal on sageli geelitaoline) ja sellesse sukeldatud elektroodidest ehk plaatidest, mida hoiavad üksteisest eemal separaatorid. Aku laadimiseks juhitakse temast läbi alalisvool ning elektrienergia salvestub seal keemilise energiana. Töötamisel muutub keemiline energia elektri-
Mittemingil juhul ei tohi hakata kaitsmeid parandama. 6. Vahetada pingevabalt oma valgusregulaatoris, teleris või muus elektritarvitis asuvaid pisikaitsmeid. 7. Kontrollida indikaatoriga pinge puudumist. 8. Pingevabasolukorras vahetada kaitsejuhita elektritarviti riknenud ühendus ja pikendusjuhet ja pistikut uute vastu. 9. Pingevabas olukorras vahetada kaitsejuhita pistikühendusega valgusti paind juhtmes paiknenud riknenud vahelülitit uue vastu. 10. Pingevabas olukorras ühendada kohtkindla tvalgustit(nt lae valdustit) valgusti klemmidega. 11. Pingevabas olukorras asendada kohtkindla valgusti valgusti klemmid valgusti pistikupesaga või vahetada riknenud valgusti pistikupesa uue vastu. 12.Paigaldada vastavate juhiste järgi kaitse väike pingelisi (nimipingega kuni) 50V (nt valgustuseks või autosoojenduseks). 13. Pingevabas olukorras võtta maha pistikupesade ja pistikupesade ja lülitite kaasi (nt tapeetimise või värvimise ajaks) või asendada purunenud kaasi tervetega. 14
astmete tõusu ja edenemise suhte viia, on 20:23. Puittreppi võib kasutada kuni kahekorruselises hoones, kõrgemas hoones peavad trepp ja trepikoda olema mittepõlevast materjalist tuleohutuse eesmärgil. Tuletõrjevooliku läbiviimiseks peab trepimarsside vahe olema vähemalt 10 cm. Trepikojas peab olema päevavalgus. Kuni viiekorruselises hoones peab olema trepikojast pääs katusele või pööningule soojustatud tulekindla luugi kaudu min. mõõtmetega 60 x 80 cm, mis on varustatud kohtkindla redeliga. Samamoodi peab pääsema eramu teiselt korruselt kasutamata pööningule. Üle 5-korruselistel hoonetel tuleb viia trepp katusele või pööningule. Treppe kaldega üle 750 nimetatakse redeliteks. Redelil peab olema piire kõrgusel üle 1,8 m, redeli maksimaalne lubatud pikkus on 7,8 m. Kui tulekahju korral kasutatakse avariiväljapääsuna välisseina külge kinnitatud avariitreppi, siis selle kalle ei tohi olla üle 450 ja laius alla 90 cm.
hoone kasutajate võimalus ohutult suunduda välja (otse maapinnale) või minna ohutusse kohta (nt tulekindlasse trepikotta, millest on olemas otseväljapääs maapinnale) Ohutu evakuatsiooni tagamiseks peab ehitises olema piisav arv sobiva pikkusega paigutusega kergesti läbitavaid evakuatsiooniteid ja -pääse Pääs pööningule läbi luugi min mõõtmed 600x800 mm. Juurdepääs luugile peab olema tagatud kohtkindla redeliga. 11 Loeng 4 Suitsutõrje Suitsuluukide kogupindala oleneb tuleohutusklassist. Väikesed suitsulõõrid: Põlevmaterjalidest ehitisosad tuleb paigutada nii, kaugele suitsulõõri seina välispinnast, et nende temperatuur ei tõuseks üle 80 kraadi C. Üldjuhul piisab sellest, kui need paigutada vähemalt 100mm kaugusele korstna välispinnast.
· tabletikujulisi elemente pole soovitav paigaldamisel sõrmedega puudutada, sest higi võib tableti pinda oksüdeerida ning põhjustada hiljem vooluringi katkestuse · soovitatav säilitustemperatuur on 5...100 ºC · elemente ei laeta · korrasolekut saab kontrollida koormatud elemendi pinge mõõtmisega Akud Aku ehk akumulaator on korduvalt laetav keemiline vooluallikas. Akut kasutatakse liikurseadmete toite- allikana, kohtkindla reservtoiteallikana katkematu toite süsteemides (UPS uninterruptible power 28 supply), avarii- ja signalisatsioonisüsteemides, elektrijaamades jne. Aku koosneb anumast, elektrolüüdist (mis uuemal ajal on sageli geelitaoline) ja sellesse sukeldatud elektroodidest ehk plaatidest, mida hoiavad üksteisest eemal separaatorid. Aku laadimiseks juhitakse temast läbi alalisvool ning elektrienergia salvestub seal keemilise energiana. Töötamisel muutub keemiline energia elektri-